Essee "Valguse ja varju piiril" (4)

Valguse ja varju piiril
Elu pole kunagi kindalt mustvalge, alati leidub ka keskmiseid toone. Me peame tihti elus otsuseid langetama ja valima endale sobivamaid lahendusi. Kuidas kondel olla? Kuidas me teame, et tee, mida mööda läheme on valguse, mitte varju rada?
Seda et jumal on hea ja kurat paha, teame kõik, aga M. Bulgakovi teoses „Meister ja Margarita“ kehastas Woland seda kurjemat poolt. Tema kurjus ei olnud läbinisti halb, ta soovis ahnetele inimestele õppetundi anda. Varieteeteatreis see juhtuski. Me elame kogu aeg valguse ja varju piiril , sest me eite kunagi kindlalt, et meie otsus on täiesti õige. Me ei tohiks lasta ennast pimestada materiaalsetel asjadel, kuid ilma rahata elada ka ei saa. Peaksime olema suutelised endale ise teenima täpselt nii palju, et me ei tunneks puudust millestki ja kiusatustele alla ei annaks.
Tulevikku kujutan mina alati ette tumedana, sest kunagi ei tea, mis edasi saab. Kuigi on mul kindel plaan, mis minust edasi saab, ei saa ma täiesti veendunud olla, et seda rada pidi lähen. Koole , kuhu minna, on palju ja võimalusi samuti. Kas minus on piisavalt tahtejõudu ja suutlikkust, et oma plaanid ellu viia? Kahtlused piiravad mind. Ideaalis oleks, kui teaksin täpselt, kuhu edasi õppima minna ja kelleks saada. Oleks ka minu elus Wolandi sarnane isik, kes annaks väikseid viheid, et elu liikuma saada, nagu ta seda Margaritale tegi. Otsuse pean langetama siiksi ise ja eks edasises elus näeb, kas käin valguse või varju poolel.
Armudes analüüsime iga omna pisematki liigutust, soovime jätta endast parima mulje. Arvame esklikult, et kui vastaspool midagi ebameeldivat märkab, siis ei tundu me enam nii head. Tegelikult teame kõik, kui mängus on tunded, mis on vastastikused, ei muuda seda valesti öeldud lause või ükskõik mis muu halb asi. Kõigis on helgem ja tumedam pool.
Teoses pandi Meistri ja Margarita armastus proovile, neilgi oli lahkarvamusi, aga see ei vähendanud tunded üksteise vastu. Täpselt nagu kõigi teiste eluvadkondadegagi on, ei tea me iial, kas astume valguse või varju rajal. Tunnete puhul peame lihtsalt ise täpselt teadma ja järjekindlad olema. Kui oleme kellegi välja valinud ja arvame, et ka temal on sarnased tunded, siis peab seda välja näitama.
Valgus ja varjud puudutavad kõiki eluvaldkondi. Maailmas ei eksisteeri halba ilma heata. Valguse ja varju piiril oleme kogu aeg. Alati saab kõiges kahelda ja leida teisi lahendusi. Me ei saa kuangi kindlad olla, et kõnnime just valguse, mitte varju rajal. Hea on mõelda, et oleme piiril ja elu on üldiselt tasakaalus.