vastu võtnud Wolandi abi. Ka meister sai oma raamatu lõpetatud. Woland oli olulisim tegelane. Ta seob teose tervikuks. Woland nägi ja teadis kõike. Temas oli tõelist salapära. Ta oli küll saatan, kuid minu arvates ei olnud ta halb. Pigem näitas inimestele, millised nad tegelikult on ja see muutis neid mitte just paremaks, kuid pani kindlasti mõtlema. Ta tegutses vaid seal, kus oli kadunud ausus, kultuur ja usk. Woland ei teinud kurja ilma inimeste kaasabita, vaid suunas ja jälgis sündmusi (Berliozi surm, Varieteeteatri etendus). Moskvasse saabus ta, et päästa Meister, Margarita ja käsikirjad või ka selle pärast, et karistada linnaelanikke, kes olid juba niigi ise end oma pahedega hukutanud. Wolandit saadab kummaline saatkond: Korovjev ehk Fagott, kes teeskles Wolandi tõlki. Saatsid Peemotiga palju trikke korda. Hiljem selgub, et mees on tegelikult rüütel, kes oli karistuseks kentsakaks saatana abiliseks muudetud
tegelikkusesse. Tänu aususele saab skandaalse kuulsuse, ajakirjanduses materdatakse (tegi statistikat 301-st arvustusest 3 positiivset). Kirjutab ,,Valge kaardiväe" põhjal näidendi ,,Turbinide päevad". Meisterlik näidend, lavastatakse MXAT-is. MXAT oli nõuk aja alguses kriisis, MB näidend tõi elavnemise. Oli ka tsehhovlik näidend. Stalinile meeldis käis vaatamas 17 korda! Sealt algas B kummaline suhe Staliniga, aastatepikkune psühholoogiline võitlus. Erinevalt paljudest teistest B-d ei represseeritud. Pärast ,,Turbinide" edu tundis MB end isegi mõnevõrra kindlalt, naeris oma mahategijate üle. Kuid alates 1927. aastast ei avaldatud ega lavastatud ühtki tema teost. Stalin isiklikult keelas kõik ta teosed ära. Ilmselt sai aru, et geenius, tahtis oma eesmärkidele vastavalt ümber kujundada, töödelda hirmu ja erikohtlemise abil, teha nõuk esikirjanikuks. Kuid B ei olnud võimeline valetama.
MIHHAIL BULGAKOV 1891 1940 Bulgakovite pere oli suur, sõbralik, kultuurne, musikaalne, teatrihuviline. Ema hoolitses selle eest, et kodus kõlaks muusika, sädeleks vaimukas sõna. Isa, sügavalt usklik ja väga hea haridusega ajaloolane, lisas akadeemilise täpsuse, sihipärase tööharjumuse ning lugupidamise keelte ja kirjanduse vastu. Kodus oli oma orkester, Mihhaili käe all tehti näitemängu, loeti ette oma luuletusi. Pere hoidis kokku ka siis, kui pärast isa surma 1906.a tuli silmitsi seista suure kitsikusega. Unistus kirjanikuks saada tekkis juba koolipõlves. 1912.a ütles oma jutustusi õele lugeda andes:"Küll näed, minust saab kirjanik!" 1909.a oli siiski alustanud arstiõpingutega
11. klass 20. sajandi kirjandus Puhja Gümnaasium Bulgakovi romaan ,,Meister ja Margarita" (,,XX sajandi vene kirjandus. Proosa" põhjal) lk 153-176 · Tegemist on ülimalt novaatorliku ning uuendusliku teosega, seetõttu pole ka lihtsalt mõistetav. · Fantastika ja reaalsus, müüt ja ajalooline tõepärasus, teosoofia ja demonism, romantika ja klounaad selles romaanis on koos peaaegu kõik! AINESTIK · Põhjalikku eeltööd tehes süvenes Bulgakov müütidesse kristluse tekkest ja Jeesus Kristuse elust. Kuna kirjanik ise polnud sügavalt usklik inimene, siis on mõistetav ka tema julge ning vaba suhtumine ainesse. Lähedaste arvates uskus Bulgakov eelkõige saatusesse ja pidas Jumalat vaid maailma algtõukeks, kuid raske haiguse ajal tunnistas temagi, et vajab Jumalat, kellele loota. · Kirjanikule oli eeskujuks J. W. Goethe ,,Faust" (ta jutustas uut Fausti ja Margarete lugu). TEGELASKOND Bulga
MIHHAIL BULGAKOV ,,MEISTER JA MARGARITA" Tegevuspaik: Moskva I peatükk Tegelased: Mihhail Aleksandrovits Berlioz kirjanduse ajakirja toimetaja, MASSOLIT juhataja, Ivan Nikolajevits Ponõrev e. Bezdomnõi avaldas luuletusi, kummaline professor Berlioz ja Bezdomnõi jalutavad pargis, istuvad maha ja arutavad jumala olemasolu üle. Nendega ühineb võõras, kes peab nende väiteid jumala mitteolemasolust väga huvitavateks, kuid ometi jääb enese arvamuse juurde jumal on olemas. Esimesed 2 venelast on hämmingus ning ei mõista, kellega neil tegu on. Ilmneb, et võõras on professor. II peatükk Tegelased: prokuraator Pilatus, surmamõistetu Jesua e. (hüüdnimega) Ha-Nostri + mõned kõrvaltegelased Prokuraatori ette tuuakse surmamõistetu Jesua, kes kummalisel kombel ravib prokuraatori peavalust terveks ning peab kõiki headeks inimesteks. Teda süüdistatakse alusetult teplimässu ässitamises. Jesua ainsaks süüks on see, e
"Meister ja Margarita" Tegelased: 1) Mihhail Aleksandervits Berlioz (umbes 40 aastane ajakirja toimetaja) 2) Ivan Nikolajevits- poeet 3) Jesua vang 4) Pilatus prokuraator 5) Levious Matteus 6) Stepan Bogdanovits ehk Stjopa ( Berliozi korterikaaslane ) 7) Salapärane ennast professoriks ja mustaks maagiks nimetav Woland 8) Grigori Danilovits ehk Rimski Varieteeteatri finantsdirektor 9) Nikanor Ivanovits- Berliozi korteriühistu esimees 10) Korovjev- Wolandi sober 11) Varenuhha - Varietee administrator 12) Meister kerjus, hull, kirjutas `'Pontius Pilatuse'' raamatu 13) Margarita Nikolajeva Meistri eluarmastus 14) Azazello Wolandi punapäine sõber. 15) Natasa Margarita teenijanna 16) Kass Peemot Wolandi sõber 17) Hella nõid, kes oli Wolandi sõber 18) Grunja Stjopa toateenijanna Toimumis paik: Moskva Esimene peatükk: Ivan ja Berlioz said Patriarhi tiigi juures kokku. Ivan pidi andma Berilozile usuvas
Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" Esimene osa Esimene peatükk: Ärge eales laskuge kõnelustesse tundmatuga Oli lämbe kevadõhtu. Mihhail Berilioz ja Ivan Nikolajevits Ponõrev (luulejtaja, varjunimega Bezdomnõi) istusid Bronnaja tänava pingil ja jõid aprikoosijooki. Äkki nägi Berlioz enda ees poolläbipaistvat pika mehe kuju. Ta sulges silmad lootuses, et nii nähtu kaob. Kui ta silmad avas oligi viirastus kadunud. Ta hakkas kaaslasega Jumala olemasolu üle arutlema. Mõne aja möödudes ilmus tänavale ühe musta ja ühe rohelise silmaga mees. Peagi sekkus ta vestlusesse. Mõlemad mehed arvasid, et ta on välismaalane ning püüdsid kindlaks teha millisest riigist mees pärit on ning kuidas ta nii hästi vene keelt oskab. Tuli välja, et mees on sakslane ning polüglott. Võõras ennustas Berliozile kuidas ta sureb.Teda pidavat tapma vene naine (kommunistlik noor), kes tal pea otsast lõikab. Samuti ennustas ta, et MASSOLIT-i koosolek (Moskva k
kohtumisega. Kõigil kolmel naisel oli ka ümmardaja, kelle eest oma armusuhteid varjati. Afranius, Jerelaimi salapolitsei ülem. Tegelane, kes ilmub juba teises peatükis, kuid kelle nimi ei saa avalikuks enne kahekümne viiendat. Tõenäoline prototüüp on Afranius Burr, kes oli Rooma pretooria perfekt 1. sajandil. Oluline on tema juures on see, et suure tõenäosusega on tema puhul tegemist Wolandiga. Mitmed sarnased jooned nagu hämmastav maskeerumisvõime, hea informeeritus, ilmumine varjudest ning Jeua hukkamise juures kolmejalgsel pingil istumine sarnaselt Wolandile kahekümne üheksandas peatükis. Lisaks ütleb Woland ise kolmandas peatükis, et viibis antud sündmuste juures ""Asi on selles..." siinkohal heitis ta argliku pilgu ümberringi ja läks üle sosinale, "et ma ise nägin seda kõike pealt. Olin rõdul Pontus Pilatuse juures, ja aias, kui ta Kaifasega rääkis, ja platsil, ainult et ma
Kõik kommentaarid