Arutlus teemal '' Usun Wolandisse'' (0)

Riine Paimets
12 B
Usun Wolandisse
,,Tõde on lihtsam teada kui tunda ja lihtsam tunda kui selles elada.’’
David Deida ,,Sinine Tõde’’
Igaühel ja kõigel on siin maailmas täita vaid talle mõeldud kutsumus. Millist rolli täidab wolandlikkus kodanike igapäevaelus, et Jumal seda läbi aegade inimkonna argipäevas nõnda oluliseks komponendiks peab?
Wolandile võib paralleelina tuua mitmeid võrdkujusi: Stalin , Saatan, kurjus ning kõige selle kehastus mida sildistatakse taktitundetult halvaks. Teoses oli Meister too mees, kes viitas Wolandile kui Kuradile. Ramatu lõpus palus Levius Matteus aga Meistrile ja ta naisele rahu, millest võib lugeda välja ka Wolandi kui Stalini varjunime. Seda kõike arvestades tõsielulist asjaolu, et Bulgakov soovis rahu nii enesele kui ka oma naisele, mille ta oleks saanud tõsiküll vaid tänu loale ‘’Meister ja Margarita’’ ilmutada, esitas ta palvena kirja kõige kõrgemale. Ning kurjust ja halba on kehastanud teoses nii kõik Wolandi käsilased kui ka Stalini valitsenud piiramatu võim. Niisiis väljendub wolandlikkus inimeste igapäevaelus kaose, kurjuse ja halva lõputute erinevate kehastustena või on hoopis kogu eksistents ise selle kehastajaks, ehk mündi varjupool mille näitamine pole kohe mitte hea toon?
Miks on kaos alati valvas end ilmutama nende inimeste eludes, kes nimetavad iga oma päeva võitluseks? Kõik on loodud nõnda selleks, et toimuks areng. On ikka öeldud:,,Kes ei õpi, seda elu õpetab.’’Inimesed, kes ei soovi halva taha näha ja selle kõrgemat eesmärki mõista neid tabab igapäevane depressioon üha uuesti ja uuesti, ning inimesed, kes halba mõistavad on sellele tänulikud ega lase end sellest muserdada. Sellest võib järeldada, et ühtede jaoks ilmutab end halb ning teiste jaoks väljendub see sama, kui tänuväärne võimalus õppida.
Kujutlegem eelnevast lähtudes, mis võivad olla suurte kaoste õppetunnid?
Näitena võiks tuua mõne suure majanduslanguse või sõja millele on eelnenud majanduslik õitseng . Majandusliku õitsengu ajal valdav osa inimesi töötab ja tarbib ning töötab veelgi rohkem selle nimel, et tarbida üha enam. Peagi kaob elust kõik muu väljaarvatud rahanumbrid ning uued esemed, ihad silme ees ja töö. Kaob ära perekond ja sõbrad, kõik vaid selle tagajärjel, et ei suudeta ohjeldada eneste himusi. Neile jääb märkamatuks, et nad on müünud oma hinge ihadele. Milliseks on muutunud selliste inimeste väärtushinnangud? Nendeks on saanud rohkem asju, luksust. Ning kui kõik oli kõige paremas korras puhkeb äkki majanduslangus või sõda, tuues enesega aja, kus inimesed hakkavad mõtlema sellele, kuidas eneste ja lähedaste elusi säilitada.
Ent milliseks on muutunud väärtushinnangud peale seda kohutavat kaost? Oluliseks saab vaid see, et kultuur säiliks, et katus oleks peakohal, toit laual ja pere üheskoos terve. Kahe perioodi vältel on toimunud tohutu areng ja jääb lootus, et leidub inimesi kes selle kohutava sündmuse vajalikkust ka mõista suudavad. Siit võib ka järeldada seda, miks valitsevat korda kriitiseeriv kirjandus tolle aja Venemaal ei ilmunud, sest arengu protsess oli alles käimas, ent Bulgakovist sai hiljem sellegipoolest klassik ning tänapäeval ja ka nähtavasti tulevikus on inimkonnal võimalus sellest suurest tarkusest osa saada.
Halva eesmärk on õpetada inimesi omaks võtma mündi kaht külge. Woland põhjustas küll palju kaost seoses varieteeteatri ja ettekuulutustega, ent andis sellega võimaluse saada teadlikuks ühiskonna psüühilistest probleemidest. Näiteks iharusest esemete vastu või suutmatusest enese saatusega leppida või üldse usaldamatusest nii inimeste kui ka rahva vastu. Pealtnäha võiks ju öelda, et Woland oli negatiivne tegelane, ent kui loosse rohkem süüvida ning kui see kestaks tänapäevani siis nähtavasti tol ajal varietee teatris olnud naised täna enam lavale ei jookseks ning hegemoon usaldaks Jeshuat. Niisiis võimaldab näiliselt halb õppida, ning hea annab vaid võimaluse puhata.
Eelnevast tulenevalt võib tõepoolest tõdeda, et usun Wolandisse, selle maailma kaose ja halva vajalikkusesse ning sellesse, et see annab võimaluse inimkonnal areneda ja õppida. Luule Viilma, Michael Newton ja mitmed teised kirjanikud leiavad, et just Maa on see koht kuhu hinged saadetakse ainsa eesmärgina õppima.