Eksistensialism ja satanism (4)

Kui teadlikud me oleme maailma eksistensiaalsetes küsimustes ja loomingu hindamises.
Eksistensialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis lähtub inimese mõistmisel tema eksistensist. Eksistensialism rõhutab vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus.
Läbi aegade on inimesi konstantselt vaevanud mitmed tähtsana kõlavad küsimused, sellised, mis käsitlevad selliseid probleeme nagu: elu, surm ja armastus.
Näiteks: Miks enne surmamõistetule surmava süsti tegemist see süstal steliseeritakse. See on selline küsimus millele õiget ega vastust ei ole olemas.
Samamoodi on näide tuua Bulgakovi teosest “Meister ja Margaritast”, kui teose alguses arutavad Mihhail Berlioz ja Ivan Nikolajevitš jumala olemasolu pärast. Nemad on arvamusel, et pigem ei kui kui nende vestlusesse sekkub tundmatu, kes räägib kõik võimalikud teooriad ja võimalused ja üldse räägib maailmaelust palju asju, siis Berlioz ja Nikolajevitš satuvad segadusse ning Berlioz ärritub päris korralikult. Taas kord. Õigeid ega valesid vastuseid pole. Jumal on olemas või ei? Seda ei tea keegi,
Eksistensialistid vastanduvad arusaamale, et inimene on eriline olend , kelle puhul ei eelne tema eksistensile ehk olemasolule kohaselt pole antud mingit olemust ega ideid, vaid inimene loob selle ise. Varasemale arusaamale vaatamata eksistensialistid kirjeldavad inimest, kui jumala loodud olendit, kellele on antud elu ning väärtused. Näide on tuua Fjodor Dostojevski teosest “Kutiöö ja karistus”, kui Raskolnikovile oleks nagu antud kellegi poolt ülesanne teha halvaga , midagi head. Ehk siis ta tappis inimese, kes teisi pettis. Tal olid väärtused ning eesmärgid paigas ja teada. Samuti oli Meister ja Margaritas kus Wolandil oli ülesanne teiste uskumusi, arusaamasi ning käitumist mõjutada või muuta. Nii ka Fausti Mefisto.
Eksistensialism on tugevalt seotud usu ja religiooniga ning on kõigis ühiskondades inimeste elu ja kultuuri kujundamisele tohutut mõju avaldanud, mistõttu religioosse hariduseta jääb maailma kultuuripärandi mõistmine puudulikuks. Võib olla usu pärast just polegi see kirjandusvool enam nii populaarne .
Eksistensialismis rõhutati ka seda, et mõtlemine peab olema seoses tegelikkusega, maailmaga ja ühiskonnaga. Nii oli ka eksistensialistlikus kirjanduses, kus teostes on põimitud tegelikkus ja positiivsus, igapäevased juhtumid . Raskolnikovi juhtumit tuleb maailmas ette igapäevaselt, kui alternatiivid tapmiseks võivad olla teised. Meister ja Margarita lugu, kui selline pole tegelikkuses midagi määrav ega ütlev ja on Wolandi ja tema kaaskonna jaoks pigem igapäevane seiklus . Saatana ballgi ei toimunud ju esimest korda. Nii Hamletis kui ka Faustis toimus samalaadne üritus.
Pealkirjas olevale küsimusele saame vastata alles siin ,kui eksistensialismi mõiste põhjalikult läbivõetud. Kui teadlikud oleme me siis maailma eksistensiaalsetes küsimustes ja loomingu hindamisel? Üldiselt eksistensialismi on hakanud vähenema ning populaarsus kaob üha enam. Usu tõttu, võib tunduda see kirjandusvool igavama ja absurdsena, kui tegelikult on see väga vajalik, sest see avardab maailmaringi ning paneb kahtluse alla enda tõekspidamised.
Satanism - on religioosne või filosoofiline liikumine, mille keskseks kujuks on saatan või muu saatanaga samastuv identiteet või inimese tõeline olemus, mida esindab saatan. Põhirõhk inimese MINA väärtustamisel. Tänapäeval välditakse traditsionaalseid uske ning suhtumist vaid eelistatakse egoistlikumaid maailmavaateid nagu näiteks Maagiat. Meister ja Margaritas väljendus egoism teoses, siis kui Berlioz sai surma ning sugulane, kes oli alati tahtnud Moskvasse elama tulla tuli surmast kuuldes kiirelt Moskvasse, et Berliozi korter endale saada.
Raamat annab ka mõista seda, et arvamused ja tõekspidamised ei pea alati ühtima, vaid igal ühel on oma arvamus. Eksistensialismi teosed avardavad maailmavaadet nii ka meie oma. Teose põhjal võib ka öelda, et on lootus, et igavene armastus on tõesti olemas, ka peale surma. Mitmed teosed, nii ka see teos näitas seda, et koer oli on ja jääb alati kõige truumaks sõbraks, kes sind iial alt ei vea. Nagu näiteks: Pontius Pilatus ei tahtnud kedagi näha, kuid koer sai asjast aru, et mida on lahti ja läks tema juurde, oli truu ja toetav.