Aistingute arendamisel ei ole mitte tähtis last õpetada paremini kuulma ja nägema vaid aru saama, mida ta näeb ja kuuleb. Kõik Montessori poolt väljatöötatud harjutused ei ole mitte harjutused omaette vaid osa tervikust ehk maailmast, milles me elame. Montessori õppekava jaguneb kolmeks: igapäevaeluks ettevalmistavad harjutused, aistingute arendamine ja kultuurikeskkonda tutvustavad vahendid. Waldorfi pedagoogika loojaks on Austria filosoof ja esoteerik Rudolf Steiner. Tema pedagoogika kõige tähtsamaks osaks on see, et laps õpib läbi loomise ja kogemuse maailma mõistma. Arvestatakse lapse individuaalsusega tema igapäeva elu kujundamisel. Lastel lastakse vabalt mängida ja kogu õppetöö kavandatakse samuti läbi mängu. Kuna igapäevaelu tänapäeval on küllalt kiiretempoline ja stressirohke, siis peaks just lasteaed olema stressivaba paik. Waldorfi lasteaiad asuvad looduskaunis kohas, linna ääres. Territoorium on piisavalt suur.
Laps waldorflasteaias Milline on waldorflasteaed? Väikestele lastele pakutakse lasteaias rõõmsat ja harmoonilist keskkonda. Tegemist ei ole kavakindla õppimise vaid koduse õhkkonna loomisega. Õpetajaks pole mitte akadeemik vaid pigem emalik hing, kes lapsi armastab. Mänguasjad on arendavad ja kunstipärased. Lastelt otsest töötegemist ei oodata. Nad mängivad, laulavad, näitlevad, voolivad, joonistavad ja maalivad ning seda mitte õpetaja juhendamisel, vaid jäljendades, sest see vastab selles vanuses oleva lapse põhivajadustele. Lastega tegeledes on kindlasti oluline ka suunamine ja korra hoidmine, siiski tuleb lasta lastel olla lihtsalt lapsed. (Wilkinson 1996) Kuidas areneb väikelaps? Fritz Koegel esitab oma seisukohti järgnevalt:
Hispaanias 19. saj. esimesel poolel. Algselt oligi lasteaedade kontseptsioon välja kasvanud Fröbeli ideest. Tänapäeval palju erinevaid vorme. Enamikes riikides kuuluvad lasteaiad haridussüsteemi, mõnedes sotsiaalsüsteemi (nt Soome, Saksamaa). Mõnedes alla 3 aastastele mõeldud lasteasutused sotsiaalsfäär, üle 3 aastastele haridussfäär. 4. Pedagoogilised suundumused - F. Fröbel, M. Montessori, R. Steiner, Reggio Emilia peamised ideed, põhimõtted, meetodid. F. Fröbel institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. Asutas esimese lasteaia 1840. Tema pedagoogika põhiprintsiibid: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Leidis, et inimene kujuneb lapseeas läbi mängu. Mängul on 3 põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2) liikumismängud 3) aiahooldus
ja aastarütmides ning kogeda mõtestatud tegevusi, seda tublim on ta edaspidi koolis teadmisi omandades. [Gustavson, 2004]. Waldorfpedagoogika õppimise protsessi kulgemine Esimesel seitsmel eluaastal on kasvatuses tähtsal kohal ka lapse kehalis-füüsiline areng ning selles eas on kõik arengusse puutuv seotud kehaga (Gustavson, 2004). Kogu õppimise protsess toimub keha kaudu ehk siis koolieelik õpib meelte vahendusel ja väljendab-kordab õpitud ning kogetut matkimise ja jäljendamise teel. Täiskasvanute ülesanne on seega kujundada arengut soodustav ümbrus, mis pakub impulsse vajalike kogemuste jaoks, soodustab sotsiaalset suhtlemist ja loob samas kaitseruumi, milles laps saab segamatult areneda. Ning et talle seda pakkuda, peab kogu õpikeskkond olema lapsekeskne, tema vajadusi arvestav: · Rahulik ja turvaline keskkond, kus on kindel päevaplaan ning on aega tegevuste
järgnevate astmetena. Inimese kasvuaeg jaguneb kolmeks oma olemuselt täiesti erinevaks perioodiks: · eelkooliiga kuni 7. aastat (füüsilise arengu periood); · põhikooliiga 7. 14. eluaasta (hingelise arengu periood); · noorusiga 14. 21. eluaasta (vaimse arengu periood) Õpikeskkond. Kool asub looduskaunis kohas, mere ääres, vähese asustusega piirkonnas, lapsi transpordib koolibuss. Õpikeskkonna kujundamisel on lähtutud Steineri pedagoogikast, milles tähtsal kohal on lapsekesksus, mida tuleb mõista nii, et ühest küljest soovitatakse tugevdada lapse enda tegelikku olemust ja sisemisi hingelisi jõude, teisest küljest aga püütakse luua väikese lapse vajadusi arvestav keskkond, mis peab silmas järgmist: · laps vajab rahulikku ja turvalist keskkonda, kus valitsevad kindlad rütmid ja on kiirustamata aega kõigeks; · laps vajab aega ja vabadust iseseisvalt midagi algatada ning otsuseid teha;
4. Koostada infost referaat Töö on jaotatud 4 ossa: 1. Räägib üleüldiselt waldorfist, kuidas tekkis 2. Waldorfkoolidest 3. Waldorflasteaedadest 4. Mis on waldorfpedagoogika 3 2 Waldorfpedagoogika tekkimine Waldorfpedagoogika on humanistlik lähenemine pedagoogikale, millele pani aluse Austria filosoof ja esoteerik Rudolf Steiner (18611925). Tema nime järgi kutsutakse seda ka steinerpedagoogikaks. Waldorfipedagoogika alla kuuluvad nii lasteaias kui koolid. Waldorfkoolid lähtuvad oma tegevuses antroposoofilise vaimuteaduse ja inimeseõpetuse põhimõtetest. Õpetuse sisu ja maht aineti ning klassiti, samuti metoodilised alused tulenevad lapse arengu hingelise ja füüsilise arengu seaduspäradest. Maailma waldorfkoolid on omavahel sarnased õppekava ülesehituse põhimõtete osas.
1 slaid Sissejuhatus 2 slaid Ajaloost Johann Friedrich Oberlin 18. saj. Asutatud näputöökool Pastor, kes lõi näputöökooli. Seda lasteasutust külastasid 2-6aastased lapsed, kes õppisid seal prantuse keelt, tutvusit ümbritseva eluga ja said kehalist ettevalmistust. Theodor Fliedner 19. saj. Asutatud diakooniline õppeasutus Õppeasutus, kust said koolitust õpetajad, kes asusid peale lõpetamist juhtima paljusid väikelaste asutusi. Pidas väikelaste jaoks oluliseks kindlat päevakava ja religioosset õpetust. Väikelaste hooldusasutuste kiire kasv 19. saj. 1845a oli Berliinis 29 asutust 3635 lapsele vanuses 2-6 aastat. 3 slaid Friedrich Wilhelm August Fröbel (1782-1852) Pühendunud väikelastekasvatusele oli ise Sveitsis kasvatusasutuse juhataja, kuid pöördus Saksamaale tagasi, sest tahtis end pühendada väikelastele ja nende kasvatamisele. 1840a. kasvatusasutuse rajamine ,,lasteaed" (Kindergarten) Rajas kasvatusasutuse, mis oli mõeldud 3-6aastaste
komponent. Terviseõpetuse ja kasvatuse eesmärkide saavutamiseks on võimalik integreerida tervisliku teemat kõikidesse teistesse ainevaldkondadesse (keel ja kõne, matemaatika, kunst, muusika, liikumine) ning rakendada seda erinevate õppetegevuste kaudu. Esiplaanil on kogemuslik õppimine, arvestatakse lapsekeskne metoodika põhitõdesid nagu spontaansus, avastamisvõimaluste pakkumine, suhtlemine ja terviklikkus, s. t. õppimine kõigi meelte abil. Oluline on lapse loovuse ergutamine, võimaluste pakkumine aktiivseks tegutsemiseks, mängimiseks ja eksperimenteerimiseks. Tervisliku toitumise teema rakendamine saab toimuda asutuses erinevate spetsialistide koostöös. Samuti personali koostöö lastevanematega, paikkonna tervise edenduse spetsialistiga, tervishoiusektori esindajate ja huvigruppidega aitab muuta tervise arengule suunatud töö
huvidest, seal ei õpetata vaid õpitakse Põhimõte innustada last enesekasvatusele, iseõppimisele ja enesearendamisele, sest täiskasvanuks ei saa iseenesest. Tugineb lapse vaatlusele ja oskusele tema arengut jälgida. Moto "Aita mul seda ise teha", luua keskkond, kus laps saab iseseisvalt õppida ja tegutsedes tunnetada maailma enda ümber. Reggio Emilia ehk Saja keele pedagoogika · Vastastikune suhtlemine laps, vanem , pedagoog · Teooria ja praktika katsetamine · Avatud keskkond · Laps on avastaja ja looja · Projektiõpe Õpetajaks mängukaaslased, täiskasvanud ja keskkond Kõik vajalikud vahendid ja materjalid tegutsemiseks on silmale näha ja käeulatuses Rollis olemine rollimängud Täiskasvanu on kuulaja, et saada teada, kuidas kõige paremini toetada lapse õppimist ja kasvu. "Lapsed ei õpi iial, kui koolmeister ei suuda vakka olla" Lastele ei õpetata seda mida, täiskasvanud juba teavad,
funktsiooni kujundamist ning väliste abivahendite kasutamise õpetamist. Sotsiokultuurilise teooria järgi on lapse arengusuund väljastpoolt sotsiaalse keskkonna mõjul. Mõtlemine areneb dialoogis. Inimese psüühika areneb koostegevuses, mille käigus kasutatakse keskkonda suunatud tööriistu ning oma psüühikat reguleerivaid tööriistu ehk märke.Märgid - keel, numbrid, matemaatilised sümbolid, pildid, kirjalikud tekstid, skeemid, kaardid, mänguasjad, tinglikud märgid. Arendav on selline õpetamine, mis suunab kõrgemate psüühiliste funktsioonide, st uute funktsionaalsüsteemide kujunemist. Iga uus süsteem areneb kõigepealt kollektiivses tegevuses kui interpsüühiline ja alles hiljem toimib kui individuaalne, st kui sisemine ehk intrapsüühiline tegevusviis. Õpetamine ise ei ole areng, kuid õigesti korraldatud õpetamine “veab” lapse vaimset arengut. Igal õppeainel on oma võimalused lapse arengut “tõugata”
väiksemad(2-3 aastased lapsed vajavad rohkem õpetaja abi. 5.aastased lapsed peavad suutma juba riietuda ilma aega viitmata. 6-7aastsed lapsed peavad oskama kanda hoolt oma riiete eest ja tulevad toime kiirelt ja iseseisvalt riieumisega. Väljas viibimine Õueala on lastel varustatud järgmiste mänguvahenditega: liivakast, turnimisredel, ronimispool, kiigeplats, nukumaja.(eale vastavate mänguvahenditega. Lastel on paika pandud (kujutletav) piir, millest nad väljuda ei tohi. Väiksemad mänguasjad ja kiiged on pandud panipaika ja need annab lastele õpetaja. Üldiselt väiksemad lapsed väljaspool lasteasutust jalutamas ei käi, kui siis ainult erandjuhtudel.4-6 aastaste (keskmise rühma) jalutuskäik võib kesta 15-20 minutit, kuue ja seitsme aastastel 20-50 minutit. Uni Magamisruum on eraldi mänguruumist. Igal lapsel on kindel magamiskoht ja voodivarustus.Voodivarustus sisaldab tekki, patja, lina ja igal lapsel peab olema ka magamisriided
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond ÕPETAJA ROLL MÄNGUKESKKONNA LOOMISEL Referaat Tallinn 2016 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Mängukeskkonna mõju lastele ............................................................................................ 4 2. Hea mängukeskkond siseruumides ..................................................................................... 5 3. Hea mängukeskkond õues................................................................................................... 7 4. Õpetaja roll .......................................................................................................................... 8 Kokkuvõte .........................................................................................
näitlikustada. Õues õppimine loob terviku, mis ühendab inimese maailmaga. Vastavalt uuringutele paraneb õuesõppe läbi nii laste motoorne areng, aktiviseerub mäng kui paraneb tervis. Erinevate õppetegevuste valdkonnad elavaks muuta: siduda saab omavahel laste kodupaiga ajaloo, ökoloogia ning sotsiaalse mõõtme. (Brügge, Glanz & Sandell 2008, 28- 33). Kuna loodusõpetus käsitleb ümbritseva keskkonna seda osa, mida laps saab läbi meelte 18 tajuda ning eelkooliealiste laste õppimise omapära seisneb läbi meelte õppimises, siis kodukoha loodust või loomade ja taimede erinevaid elupaiku, ilmastikunähtusi ja aastaaegade vaheldumist saab kõige paremini õppida tundma looduses viibides. Õppides tegevuse kaudu mõistab laps õpitut paremini, kui lihtsalt kuulates või vaadates. Tehes kasutab laps oma meeli rohkem ning seetõttu tekib rohkem seoseid. „Laps, kes on taimede
ning arenguvõimalusi peab kaitsma ning teda ei tohi iialgi suruda vahendi rolli. Kasvatus ei tohiks iialgi sõltuda kasvataja juhuslikest tujudest (Hirsjärvi, Huttunen, 2005: 70). Hirsjärvi ja Huttunen (2005: 69-70) toovad Lindqvisti (1978) põhjal välja (kasvatus) eetika üldised lähtekohad järgmiselt: 7 1. inimene on vähemalt teatud piirini vaba olend, keda võib pidada vastutavaks oma tegude eest 2. ühiskonna liikmena kuulub igale inimesele olulisi õigusi ja kohustusi 3. inimest tuleb mõista kui väärtust omaette („absoluutväärtust”), mida ei saa käsitada vaid vahendina või ebaisikulise materjalina 4. inimest puudutavaid otsuseid tehes tuleb arvestada tema individuaalsust 5. inimesel on teatud põhiõigused, mida ei tohi temalt võtta ükski ühiskond või teine inimene
Sisukord Sissejuhatus Meie elu kvaliteedi määrab ära tervis. Tihti peale aga pööravad inimesed sellele kõige vähem tähelepanu. Ikka ja jälle on kuulda, kuidas vanemad ei vaktsineeri oma lapsi, mehed ei käi regulaarselt kontrollides ja toitumisega tehakse oma tervisele kohutavaid asju. Seepärast on vajalik, et õiget tervise käitumist hakataks inimestesse „süstima“ juba maast-madalast ehk lasteaiast. Lasteaed on koht, kus väikene inimene veedab 3-4 aastat oma elu algusest koos teiste laste ning õpetajatega. Ta saab sealt oma esimesed teadmised maailma ja teiste inimeste kohta. Seepärast on ka loogiline, et laps õpib seal juba selgeks tervisliku eluviisi põhitõed. Kuna maailmas räägitakse üha enam tervislikest eluviisidest on see õnneks jõudnud ka lasteaedade õppekavadesse. Varakult õpitakse tervisliku toitumise kohta, liikumise ning muu sellise, mis tõstaks meie tervislikku heaolu. Selles referaadis tahaksimegi tutvustada tervislike lasteaedade põh
olukordi läbi mängitavad mängud. Läbi mängu arendame lapse füüsilist ( liikumine, kordinatsioon ja täpsus), sotsiaalset ( koos tegutsemine, sõprussuhted) emotsionaalset ( tähelepanu, mõtelmine, tunded) ja esteetilist ( arenevad lapse tajud, värvi-, ruumi ja vormitaju) arengut. Lastega mängides jälgin alati nende vanust. Eakohaline mäng ja mänguasjad arendavad last kõige paremini. Samuti annan lastele nn. omaaega kus nad saavadki tegeleda sellega mis neid hetkel kõige rohkem huvitab, valida ise mänguasjad ja mängud mida mängida. See annab võimaluse lapsel loovalt areneda. Igapäeva tegemiste juures ei ole ainult mäng ja lõbu, laps peab saama selgeks ka selle mis on lubatud ja mis mitte. Oma kogemustest ja
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomitega lapse toetamine kodus, lasteaias ja koolis. Www. ATH.ee seal on infot Rahvusvaheline tähis on ADHD. Häire F90 Termin hüperaktiivsus on kreeka-ladina päritolu. Kreeka hyper` on peal, üleval, teisel pool ` on seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust. MIS ON ATH? Lapsel kellel on raskusi keskendumisega ja tavapäraste käitumisreeglitele allumisega. See on olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas,mis põhjustab toimetulekuraskuseid : nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta
Õpikeskkonna ülesehitus(Teema I) Sinu klassiruum on sinu professionaalsus. Klassi keskkonna ehitus näitab sinu oskust lastega käituda ja läbi saama, ehk näitab su professionaalsust ja pädevust. Samuti see peegeldab sinu suhtlemist lastega keda sa kasvatad. Baasiline välimus ja paigaldus. On olemas standardid mille järgi sa paigaldad mööblit või muid asju. Keskplats, kus lapsed kogunevad kollektiivseks tegemiseks, raamatunurk, mängunurk, söögi- ja töölauad. Baasiline osa on see, ilma milleta ei saaks üldse hakkama, see mis on kogu aeg vajalik. Välimus ja organisatsioon vastab organi funktsiooniga. Ei saa olla et instrumendi teostamine oleks suvaline. Selle funktsioon peab olema kohe arusaadav, ehk välimus on läbi mõeldud et laps saaks aru millega on tegemist. Ümbrusega tutvumine ja arusaamine. Kus laps ei oleks, igas nurgas ja piirkonnas peab ta aru saama kus ta asub, mis voõimalused tal siin on ja milliseid ei ole, mis tohib ja mis mitte. Jälle gi
Võib lisada palju looduslikke materjale, nagu puitu, lehti ja liiva. Keskus ergutab loovust, suhtlemist, arendab motoorikat ja intellektuaalseid oskusi. 1.4.2 Kirjaoskuskeskuses on raamatud ja võimalus kuulata ning kirjutada. Vaikne nurk, kus lapsed saavad vaadata raamatuid, üksteisele ette lugeda või paluda õpetajal ette lugeda. 1.4.3 Lauamängukeskuses on mänguasjad, mida lapsed saavad lahti võtta ja kokku panna, nagu näiteks pusled ja väiksed klotsid. Mängud, mis õpetavad loendama, kokku sobitama, sorteerima ja liigitama, mis aitavad lastel luua oma mänge ja harjutada vestlusoskust. Keskuse tegevused võimaldavad lastel arendada intellektuaalseid oskusi, peenmotoorikat ning silma ja käe koordinatsiooni. 1.4
Perekonna nõustamine lapsele sobiva kooli valimisel, ülemineku toetamine (koolivalmiduskaart). Alushariduse eesmärgiks on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteaia koostöös. Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule ja toetada seejuures lapse perekonda. Lühiülevaade koolieelse üld- ja eripedagoogika ajaloost J. A. Komensky 1592-1670 Tšehhi pedagoog, vaimulik ja humanist, teadusliku pedagoogika rajajaid. Pedagoogilised vaated. Loodus annab ainult teadmiste ja kõlbluse seemned, neid peab harima organiseeritud ja plaanipärane kasvatus. Kasvatuse jagas 4-ks astmeks: 0-6a emakool. Pani aluse koolieelsele kasvatusele! J. J. Rousseau 1712-1778 Prantsuse filosoof ja kirjanik. Pedagoogilised vaated. Looduspärasus ja vabakasvatus. See, mille vastu lapsel on huvi ja vajadus, tungib tema psüühikasse sügavale ja püsib seal kaua.
mingiks ajaks ära. Lapsed kindlasti küsivad, mis on tolmu lestad, siis tasuks olla valmis, seletamaks. Tolmulest on putukas, kes elab tolmu sees ja tekib tolmust ning võib tekitada nohu, ninakinnisuse, aevastamise, hingamisraskuse ja silmapõletiku. Praktiline mäng Igal lapsel on palutud kaasa võtta oma nukk ja vann või kauss. Seejärel võetakse seepi ja kaussi pannakse vett ning igal lapsel on ülesanne oma nuku puhtaks pesta, sest ka mänguasjad peavad puhtad olema. Lapsed peavad kõik kohad ära pesema: nägu, kael, tissid, kõht ja nabaauk, tussu või noku, pepu ja selg, kaenlaalused ka, samuti jalad ja varbad ning käed ja sõrmed. Eesmärgiks on lihtsalt see, et laps kinnistaks endale, et tuleb kõik kohad puhtaks pesta, kuna on teada, et lapsed ei armasta tihti korralikult pesta, kuid see on väga oluline ja tähtis. Tuleks lastele seletada, et kui õigesti ei pese võib tekkida pepu vahele paised ning
..........2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2. LAPSEGA TEGELEMINE..............................................................................................11 2.1
Selle tõestuseks on lapsed kellele on jäänud varajasest mälestusest meelde tugev mälestuspilt, elamus kogemuskeskkonnast (Vienola 2003). Seega saab öelda, et eelkoolipedagoogika tugineb kaasajal lapsest lähtuval õpetamisel. Oluliseks peetakse õpetaja professionaalsust, kus õppe- ja kasvatustegevuste planeerimisel tuleb õpetajal arvestada laste erinevate individuaalsusega, füüsilisearenguga, hinnata lapse vaimset ja hingelist arengut ning meelte arengut, mis on tunnetuslikud. Hoolikalt planeeritud keskkond julgustab last arvamust avaldama, algatama ja looma. Õpetaja peab tekitama lapses huvi, ergutama laste loovust, uudishimu, kujutlus- ja algatusvõimet ning laps peab saama teha, mis talle meeldib ja huvi pakub. Õpetaja ise peaks olema laia silmaringiga loovisiksus, et lapsi hinnata, julgustada ja innustada neid originaalsusele. Kuigi iga laps kasvab ja areneb ainulaadselt, läbivad kõik lapsed teatud arenguetapid
20 6. KUNI 9.ELUKUU: LAULA JA RÄÄGI · Vali välja paar lemmikmeloodiat ja laula neid lapsele. · Laps naudib laulu sõnade kuulmist, isegi kui ta nende tähendust veel ei mõista. · Kui laulus esineb lapsele tuttavaid sõnu, laula neid valjema häälega. · Laulmise asemel võib tuttavaid sõnu öelda ka sosistades, pehme, valju või kõrge häälega. · Nii sõnu öeldes kui ka lauldes tekitab nende rütm lapse ajus uusi seoseid. UURINGUTE ANDMETEL on lapse õppimispotentsiaal seda suurem, mida varem ta muusikaga kokku puutub. Lapsed, kes elavad rikkalikus keelekeskkonnas, räägivad 3. eluaastaks peaaegu alati soravalt. Seevastu lapsed, kes on omapäi jäetud, näevad rääkima õppimisel kõvasti vaeva. Saksamaal Konstanzi ülikoolis läbi viidud uuringud näitasid, et kokkupuude muusikaga tekitab ajus uusi seoseid. HERNED JA PORGANDID
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Lastehoiu avamine Uurimistöö Anna Klimovitš Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. LASTEHOIDUDE OLEMUS JA FUNKTSIOON 2. LASTEHOIU AVAMISE PROTSESS 2.1 Ettevõtte loomine 2.2 Nõuded teenuse osutamiseks enne tegevusloa taotlemist 2.3 Ettevõtte ülalpidamine 2.4 Lastehoiu ruumid 2.5 Muud tegevused seotud töö- ja päevakorraldusega 3. HINNANG KOGU PROTSESSILE 4. KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Nagu teada tuntud lause ütleb – lapsed on meie tulevik. Nii see kindlasti on eeldusel, et lapsed arenevad ja õpivad just neile soodsas keskkonnas. Sageli öeldakse, et lapsed õpivad ja arendavad enda võimekust mängimise käigus. Sellisteks kohtadeks, kus see tõenäoliselt kõige rohkem aset leiab, on lasteaiad, mängutoad, lastehoiud jms lasteasutused. Need on kõik küllalt sarnased, kuid tihti tõstetakse lasteaed neist kõige kõrgemale, sest see
toimetulekut, rõhutades alati seda, mis lapse töö huvitavaks muudab. Täiskasvanu tunnustus motiveerib last enesekindlamalt tegutsema. Lapse sotsiaalsus avardub tunduvalt, kui ta läheb lasteaeda. Koos enesekohaste oskustega õpib laps ka iseseisvat eneseteenindamist. Eneseteenindamine eelkoolieas tähendab lapse hügieeni-, riietumis-, söömis- ja korra- harjumuste kujunemist ning kinnistumist lasteaia kasvatusprotsessis, kuid kindlasti ka kodus. Lasteaia kindel päevakava ja tegevuste rütm tagab lastele turvalise kasvukeskkonna. Päeva- kava juurde kuulub praktiline eneseteenindamise harjutamine. Eneseteenindamise oskuste omandamine toimub väikelapseeas matkides ja jälgides. Lapse tegevus õnnestub, siis kui selle eesmärk on seotud mängulise või emotsionaalse motiiviga. Eelkooliea lõpuks kujunevad lastel kindla ja sihipärase harjutamise tulemusena eneseteenindamise vilumused, mis väljenduvad püsivates korra- ja hügieeniharjumustes
Samuti õpivadki lapsed mängudes tundma mitmesuguseid probleemilahenduse strateegiaid. Loovuse seisukohalt on tähtis ka, et lapsed mängiksid innustatult ja rõõmuga. Mängu loov iseloom väljendub selles, et laps, kujutades mängudes oma ümbritsevat elu, ei kopeeri seda mehaaniliselt, vaid kombineerib oma teadmised, mõtted ja muljed ning annab edasi oma suhtumise mängitavasse. Loovus on omane paljudele erinevatele mänguliikidele. Loovuse arendamise seisukohalt on oluline erinevad mänguasjad ja esemed, nende tinglikus ja reaalsuse määr.[3] Mängimisprotsess on lapse jaoks õppimise kui eesmärgipärase ja sihikindlategevuse jaoks vajalike alusoskuste omandamine ja harjutamine. Eelkooliealine laps üheskoos täiskasvanuga omandab mängulise harjutamise käigus järk-järgult õppimiseks vajalikke oskusi. Täiskasvanu korraldab lapse mängud nii, et lapsele meeldiva ja huvitava tegevuse kaudu arenevad lapse 5
Kordamisküsimused eelkoolipedagoogika eksamiks 2013 Mõisted Eelkoolipedagoogika: Kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Alusharidus: Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Ko
palgatöö tekkega. Lapsepõlve mõistetakse omaette vanuseperioodina, nad loovad ise oma elu ja keskkonda. Lapsepõlve vaadatakse koos sotsiaalsuse ja sooga.( spartalik ja ateenalik kasvatus Uusaja kasvatusideed – Russeau (õpetajateks – loodus, asjad ja inimesed). Progresiisvpedagoogika (Montessori- keskkond peab end kohandama lapse vajadustega, rahvusvaheliselt laialt levinud, Dalton, Waldorf – steiner pedagoogika, on üles ehitatud lapse arengustaadiumitele,õpetus on jagatud etappidele, Freinet –koolid, ei toeta õpetaja poolsele juhtimisele, vaid õpilased tuleb ise tegutsema panna.Tähtsaim ülesane siin koolis õpitingimuste loomine, päevaprogrammi koostavad lapsed ise, tähtsaim töövahend trükimasin, keskne koht vestlustel, teiste ees esinemistel, kriitilisel kommenteerimisel). Soome kooliharidus sai alguse kiriku ja kloostrikoolidest (1249 Turus, munkadele).
jaoks on avastanud. Parimaks viisiks ümbritseva maailmaga tutvumiseks lapse jaoks ongi mäng. Seega tuleb vanematel ja õpetajatel luua lihtsalt tingimused, et laps saaks mängida. Mängu kaudu omab laps eluks vajalikke teadmisi ja kogemusi kergemini. Mäng on tegelikult lapse jaoks reaalne elu. Mäng on sünnipärase algega ja emotsionaalse tagapõhjaga. Lapse kasvades omandavad üha suurema tähtsuse lapse arenguks ka mänguasjad. Lelud on abiks täiskasvanute maailmaga tutvumisel, aitavad tundma õppida erinevate esemete omadusi ning nende tähtsust inimeste töödes. Välised tingimused: suhtlemine täiskasvanuga, mänguasja olemasolu, muljed ja teadmisi ümbritsevast maailmast. Inimkonna algusest peale on mäng olnud inimelu ja ühiskonna lahutamatu koostisosa, mängu sisu ja vormid on kultuuri olulised elemendid. Kuid seos mängu ja kultuuri vahel ei ole staatiline, vaid muutuv ja liikuv
esikohal ema ja lapse suhe. Kohanemisperioodil tuleb sellega arvestada.Teeme vea, kui püüame jõuga last emast eemale saada. Sellega võib laps kaotada nii vajaliku usalduse lähiümbruse vastu. Teisele kohale võime seada lapse ja teised täiskasvanud. See ring laieneb pidevalt. Teades, kui oluline on lapse jaoks täiskasvanu lähedus, teeme jällegi vea, kui lapse sellest ilma jätame. Kolmandaks võib nimetada last ja lähiümbrust. Sageli on väikelapsele kohanemisperioodil tähtsamad mänguasjad, kui teised lapsed. See võib olla ka konfliktide põhjustajaks. Seega on lapse jaoks oluline oma kindla ruumi ja keskkonna olemasolu. Kõige viimasena võib esile tuua laps ja teised lapsed. Kuidas reageerib laps uuele olukorrale? Üsna tavaline on, et iga laps reageerib uuele olukorrale omamoodi: mõni, olles tähelepanelikult jälginud hakkab omaette mängima; teine teeb seda ettevaatlikumalt, jäädes kaua vaatleja rolli, jälgides, mis siis tegelikult toimub;
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?..........................................................................
J. Rousseau: Lapse mänguline tegevus oma maailmas võimalsdab tal ilmutada erilisi võimeid. Rou... arvates mäng on loduse poolt kaasa antud eeliseid ja füüsilisi võimeid arendav tegevus. J. Locke: vaatleb kui spetsiifilist laste meelelahutuse ja vaba aja veetmise võimalust, kuid samas rõhutab ta mõtet, et mäng pakub lapse jaoks palju arendavat. Ta pöörab ka tähelepanu mänguasjadele: neid ei peaks olema palju ja sobivad oleksid laste endi tehtud mänguasjad.K.Groosi: Arvab, et mängu väärtus seisneb selles,et mäng valmistab last tulevaseks eluks. Seega team arvates on mäng pidev harjutamine ja enese arendamine tuleviku tarvis. Suurt tähtsust omistas Groos matkimismängudele, märkides, et matkimismängudele saavad lapsed kultuuri sisse elada.FR. Schiller: Ta võttis kasutusele mõiste ,,mängu-tung", ta nägi mängus võtmesõna filosoofilise vabaduse ja esteetilise eraldatuse tähistammiseks. Ta kirjutas, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
