· Vanemtüürimees informeerib masinat haalamise lõppemisel, viimasena lahkuvad haalamisjaamadest tüürimehed, eelnevalt veendudes, et kõik on korras. Manöövrid sildumisel. Laeva sildumine vasaku pardaga. Kaile tuleb läheneda umbes 30º-40º nurga all. Laeva masin tuleb peatada õigeaegselt ja liikuda edasi inerts mõjul, säilitades laeva juhitavuse. Olles ohutus kauguses kaist, tuleb anda tagasikäik, laeva vöör keerab paremale ja inerts väheneb. Laev peab jääma seisma terava nurga all kai suhtes ja temast mitte kaugel. Esmajärjekorras antakse maale vööriotsad, pikiots ja spring ning seejärel ahtri kinnitusotsad. Laeva sildumine parema pardaga. Kaile tuleb läheneda peaaegu paralleelselt kaiga arvestusega, et tagasikäigu korral ei läheks laeva vöör vastu kaid. Esmalt antakse maale vööri pikiots ja spring. Vajadusel tuleb töötada
Shell plating- korpuse pladistus shrouded propeller- tüüsika sõukruvi spares- varud osad Specific gravity- eri kaal stanchion- tugi post standart- tavaline Stem-vöör stern tube-tääv toru stiffener- jäikus ribi Stores- varud stowage plan- stovimis plan strake- välis plaadistuse vöör Stresses - stringer- stringer subject to- milelige aluma Superstucture- teki pealise ehitus surging- õtsumine surveyor- ülevataja Swaying- õtsumine thrust- tõuke jõud trailing edge- pöörlemis serv Transverse- põiki tripping girder- kande talla twin-screw ship- kahe sõukruviga laev
KV11 Abimasin- Abimasin- Ahter- Ahtris- Ahterpiik(viimane sekts. ahtris)- Ahterpiigis- All- Alumine tekk- Alumisel tekil- Jagama- Jagunema- Jõuseadmed- Kaared-() Kaardiruum/kamber- Kajut(id)-() Kaptenisild- Kaptenisillal- Kiil- Kiilust ülesse- Kiilust peatekini- Kinnitama kiilu külge- Käigusild(kaptenisild)- Köis(laeval ei kasutata)- Lastiruum- Lastiruumid- Laevakere- Laevapere-/ Laevaliikmed elavad kajuti(te)s- () Laotakse- Liin- Läheb põhja keskelt- Mahuteid kasutatakse ...- , , , , Masinaruum- Masinaruumis- Masinaruumist ahtrisse- Mehanism- Navigatsioonisild- Nimetatakse pardaks- Nöör(ei kasutata laeval)-/ Ots(taimsest materjalist köis)- Piim- Piimide peale- Peatekk- Peamasin- / Plaadistus- Põhi-- Raadioruum/kamber- Reeling-// Rool- Rooliruum/kamber- Sektsioon- Sektsioonide vahel on veekindlad vaheseinad- Sõuvõll- Sõuvõlli otsas- Sõukru...
päästepaatidesse vähe. Muidu oli paat mõeldud 65 inimesele, aga peale lubati ainult 28 inimest. Ka järgmised vettelastud paadid olid peaaegu tühjad, näiteks paati nr 4 oleks mahtunud 40 inimest, kuid sinna läks ainult 13. Hädasignaalile vastasid paljud laevad, ent ükski polnud piisavalt lähedal, et õigeks ajaks õnnetuspaigale jõuda. Kõige lähemal olev laev RMS Carpathia oli 93 km kaugusel ning oleks Titanicuni jõudnud 4 tunniga. Kell 2 oli vesi tõusnud C-tekini ja laeva vöör oli vajunud vee alla. 2.05 kui viimane päästepaat lahkus, õnnistas orkester laeva. Pärast viimase päästepaadi lahkumist tõusis laeva ahter 45° nurga alla ja hakkas aeglaselt vette vajuma. Kell 2.10 hakkas laeva ahter kerkima juba üle veepinna. Laev vajus, vöör ees. Vee suure sissevoolu tagajärjel purunesid kere teraskonstruktsioonid ning laev murdus 3. ja 4. korstna vahelt pooleks. Laeva 2223 reisijast pääses eluga vaid 776.
tõlgendab häälikusüsteemi funktsionaalselt. Foneemianalüüsi põhiline meetod on minimaalpaarianalüüs. Eesti keeles on 9 vokaalfoneemi: / a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü / ja 17 konsonantfoneemi ( j märgib palataliseeritud foneeme): / p, t, tj, k, f, v, s, sj, s, h, m, n, nj, l, lj, r, j / Minimaalpaare leiduks järgmiste sõnade hulgast: vaar, veer, viir, voor, võõr, väär, vöör. Sõnadel vüür, vuur pole tähendust. Tuleb otsida uus rühm: kiir, küür, kuur, koor, kõõr 'ehispaelast rõivaäär', kaar, käär. Siin on tähenduseta sõnadeks keer (küll on olemas keerd), köör. Fonoloogiline ülesanne on eesti keeles ka näiteks II ja III vältel, mis võimaldavad eristada sõnade tähendusi ja vorme: kalla 'lill' - kalla! (kallama), naeru (omastav) - naeru (osastav). Niisiis võib minimaalpaaride puhul üks foneem asendada teist ning sellisel asendamisel saab
Question 4 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Laevapereliikme kojusõidu majutus- ja toitlustuskulud kannab Select one: reeder laevapere liige Feedback The correct answer is: reeder Question 5 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Laeva kogupikkus on vahekaugus laeva kõige ahtri- ja vööripoolsemate punktide vahel: Select one or more: kus vöör hõlmab kere veekindlaid konstruktsioone, pakki ja umbreelingut kus ahter hõlmab kere veekindlaid konstruktsioone, seadmeid, püstuvuse näitajaid, ohutusvarustust ning varusid kus vöör hõlmab pukspriiti ja kaitsereelingut Feedback The correct answers are: kus vöör hõlmab kere veekindlaid konstruktsioone, pakki ja umbreelingut, kus ahter hõlmab kere veekindlaid konstruktsioone, seadmeid, püstuvuse näitajaid, ohutusvarustust ning varusid Question 6 Correct Mark 1
Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 3.3. Joon. 3.4. tavaline kaldvöör annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist, lõigatud kaldvöör (jääoludes pooljäämurdevöör) - vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45o-50o kaldu, heasõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikesse, jäämurdevöör - veealune osa on 25o-30o kaldu, kasutatakse jäämurdjatel., klipperivöör pulbiga e. pirniga - esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiiruse juures tekkivate pritsmete eest (Joon.3.5.), pirnvöör - selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu,
Vöörtääv – kiilust kuni suvise veeliinini ulatuv torkujuline konstruktsioon. Sellise konstruktsiooni mõtteks on kõverduda kokkupõrke korral ja neelata energiat, hoides kahjustused minimaalsetena Vööris asub ankru ketikast, Ketikasti mõõtmed on vastavalt ankruketi mõõtmetele ja pikkusele Klüüsitoru on torukujuline, ning äääred tehakse ümarad, vältimaks höördumist. Manööverdamise jaoks kitsastes vetes, kasutatakse vööripõtkurit Pirnikujuline vöör võimaldab laeval kiiremini liikuda, väendab laeva liikumisest tekitatud takistusi. Vööri kuju Joon. 3.3. tavaline kaldvöör annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist, lõigatud kaldvöör (jääoludes pooljäämurdevöör) - vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45o-50o kaldu, heasõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikesse,
7 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 3.18. lõigatud kaldvöör (jääoludes pooljäämurdevöör) - vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45o-50o kaldu, heasõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikesse, jäämurdevöör - veealune osa on 25o-30o kaldu, kasutatakse jäämurdjatel (Joon. 3.19). Joon. 3.19. 8 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004.
trimaraan) · Vööri kuju Plumb bow PÜSTVÖÖR Raked bow KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist) Modified raked bow LÕIGATUD VÖÖR ((jääoludes pooljäämurdevöör) vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45°-50° kaldu, hea sõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikeks. Spoon bow LUSIKVÖÖR Clipper bow KLIPPERVÖÖR PULBIDEGA E PIRNIGA (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest) Icebraker bow JÄÄMURDJA VÖÖR (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse jäämurdjatel)
kompenseerimaks võlli-tunneli poolt lasti-ruumist ära võetud mahtu. Selline konstruktsiooniline võte hoiab ära trimmi vööri poole. Vööri kuju Joon. 3.3. tavaline kaldvöör annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist, lõigatud kaldvöör (jääoludes pooljäämurdevöör) - vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45o-50o kaldu, heasõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikesse, jäämurdevöör - veealune osa on 25o-30o kaldu, kasutatakse jäämurdjatel., klipperivöör pulbiga e. pirniga - esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiiruse juures tekkivate pritsmete eest (Joon.3.5.), pirnvöör - selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu,
lähtudes konkreetsest olukorrast, kas jätkata sõitu, suunduda varjusadamasse, ankrukohale või paluda kõrvalist abi. Ohud tormiga, ohutud võtted ■Suur laine (eriti pärilaine) peatab laeva, keerab ümber poordi või isegi üle täävi. ■Laineharjale jõudes ja laskudes hoida laev 90° nurga all laine frondiga. ■Murdunud laine ületamine on ohutum . ■Vastulaine korral väike diferent ahtrisse, kui vöör pole liiga kerge (muidu lainele tõusul kuuletub halvasti). ■Tagasipööre sooritada laineharjade vahel. ■Hoiduda madalast veest. Küljega vastu lainet Suur kreen, esemete vallandumine, ümber paiskumine. Risti laineharjaga Laineharjal võib kaotada püstuvuse, kui kauaks sinna püsima jääda, kui laev on kerge. Sõit ahtrilaines Ohtlik siis, kui laine kiirus on võrdne või peaaegu võrdne laeva kiirusega. Randumine tormiga ■Triivankur ahtrist vette.
lastiruumide ja tankide kergem koormus. Tagantlaines või ahtripoolselt kursinurgalt jooksva lainega täheldatakse tormis laeva mereomaduste (püstuvus, õõtsumine, juhitavus tunduvat muutumist. Laine ja laevakere ligilähedase pikkuse korral võib püstuvus märkimisväärselt väheneda. Laeva teooriast on teada metatsentrilise kõrguse sõltuvus veeliini pindalast. Enamikul tänapäeva kaubalaevadel on püstised pardad keskosas ja küllalt teravad vöör ning ahter. Sel põhjusel toimub lainetusel pidev veeliini pindala muutumine, seega ka muutub pidevalt metatsentriline kõrgus (püstuvuse pidev muutumine). Kui vastulaines sellised muutused on kiired ja seega lühiajalised, siis tagant tulevas laines (eriti kui laine kiirus on ligilähedane laeva kiirusega ja laeva pikkus lähedane laine pikkusele) võib veeliini pindala vähenemine kesta pikka aega. Püstuvuse halvenemine sellega seoses võib omandada ohtliku väärtuse ning halvimal juhul
1.Nimetage ohutust tagav kindad,jalanõud,matid,tööriistad rajoonides otsuseid ja vältida vigu varastus. -avariiolukorrad -päästevahendid 10.Missugused on ohtlikud -laevakontrollid 24.Mis on laeva töökeel? -tuletõrjevahendid laevaoperatsioonid? -isiklikud mured -laeva töökeel on keel,mille abil -esmaabivahendid -sildumine,laadimine,lossimine antakse edasi -õlireostuse likvideerimise -raskuste tõstmine,töötamine vee 17.Millised on korraldusi,juhiseid,seisukohti ja vahendid all konstruktsioonilised mee...
PURJELAEVADE EHITUS EESTI RANDADES Referaat Juhendaja: Tallinn 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Vikingi ajastu..............................................................................................................................4 17. ja 18. sajand...........................................................................................................................5 Kombed ja tavad.........................................................................................................................6 Kokkuvõte..............................
Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 9.17. Ühe- ja kahe sõukruviga laeva sõuvõlli tunnelid. Retsess on laiem niss võllitunneli tagumises otsas. Samasugune retsess võib esineda ka võllitunneli masinaruumi poolses otsas. Retsess hõlbustab võlli juures tehtavaid hooldus- ja remonttöid. Retsessiks kutsutakse ka jäämurdja ahtris paiknevat väljalõiget, millesse sobitatakse pukseeritava laeva vöör pukseerimisel tandemina raskes jääs Retsessiks nimetatakse ka vaheseina sisse ehitatud nissi, milles võib olla paigaldatud mingi seade või mehhanism. . Võlliliin. Võlliliini ülesanne on anda peamasina pöörlemine üle käiturile sõukruvile. Võlliliin koosneb järgmistest elementidest: sõuvõll, mille tagumise otsa külge kinnitatakse sõukruvi; ühest või mitmest vahevõllist, millest koostatakse vajaliku pikkusega võlliliin
veelgi harvem kaldus vööri poole. Deidvudi ja skegi kuju - mõjutab juhitavust ja kõikuvust Parda kuju laeva keskosas (miidlil) võib olla sirge vertikaalne, sirge kaldus või ümardatud. 2.9. Vööri kuju järgi tavaline kaldvöör annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist, lõigatud kaldvöör (jääoludes pooljäämurdevöör) - vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45o-50o kaldu, heasõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikesse, jäämurdevöör - veealune osa on 25o-30o kaldu, kasutatakse jäämurdjatel., klipperivöör pulbiga e. pirniga - esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiiruse juures tekkivate pritsmete eest pirnvöör - selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu
harvem kaldus vööri poole. Deidvudi ja skegi kuju - mõjutab juhitavust ja kõikuvust Parda kuju laeva keskosas (miidlil) võib olla sirge vertikaalne, sirge kaldus või ümardatud. 2.9. Vööri kuju järgi tavaline kaldvöör annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist, lõigatud kaldvöör (jääoludes pooljäämurdevöör) - vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45o-50o kaldu, heasõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikesse, jäämurdevöör - veealune osa on 25o-30o kaldu, kasutatakse jäämurdjatel., klipperivöör pulbiga e. pirniga - esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiiruse juures tekkivate pritsmete eest pirnvöör - selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu
veelgi harvem kaldus vööri poole. Deidvudi ja skegi kuju - mõjutab juhitavust ja kõikuvust Parda kuju laeva keskosas (miidlil) võib olla sirge vertikaalne, sirge kaldus või ümardatud. 2.9. Vööri kuju järgi tavaline kaldvöör annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist, lõigatud kaldvöör (jääoludes pooljäämurdevöör) - vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45o-50o kaldu, heasõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikesse, jäämurdevöör - veealune osa on 25o-30o kaldu, kasutatakse jäämurdjatel., klipperivöör pulbiga e. pirniga - esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiiruse juures tekkivate pritsmete eest pirnvöör - selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu
Tallinna 21.Kool Liisa Aavik 11C Raamatu ,,Nero" analüüs Õpetaja: Tiina Meeri Tallinn 2012 2 Kokkuvõtted kahe peatüki kaupa Esimene raamat Ptk I-II Artemidoruse ,,õde" Acte palub Nerolt venna eest armu ning seda Artemidorus ka saab. Keiser räägib emale oma tunnetest Acte vastu. Tema ema saab pahaseks, kuna ta tahab et Nero rohkem oma tulevasest talle määratud naisest Octaviast hooliks. Ptk III-IV Nero läheb ühes oma õpetaja Tigellinusega linna peale, kus, kohtab Actet ning avaldab talle austust. Acte tunneb endas tundeid tärkavat, kuid ristiusk käsib teda Nerost eemale hoida. Ta põgeneb ja kaob jäljetult Nero ja Nicodemuse eest, kes teda patule tahaksid õhutada. Ptk V-VI Nero vestleb Senecaga oma tundemaailmast ning abiellub külma Octaviaga, keda ta ei armasta. Ptk VII-VIII Octavia ja Nero peavad suurt pidu. Üles tõusevad mitmed keerulised armulood ning võimuprobleemid...
Eriseeriat müüdi ainult kuues värvitoonis ning kogutoodang, 1000 autot, jagunes mootorite alusel järgmiselt: 600 8-klapilist mudelit, 150 16-klapilist mudelit ja 250 TDI mudelit. Diiselmootoriga autod toodeti ainult Euroopa turu jaoks ning Inglismaal neid ei müüdud. Golf VI elas elab neli aastat. Eesmärgid pole sugugi kergesti ühitatavad, ja mõned kriitikud näevadki kuuendas Golfis vaid viienda tõsisemat mudelivärskendust. Värske vöör, uus ahter, teravamad kandid - ja olevatki kõik, sest päris uus Golf on alles 2012. aastasse kavandatud. See tähendab, et kuuendale antakse ainult neli aastat. Lühike elu isegi autoskaalal. Kuid "elusana" laval seistes õhkub temast ikkagi tugevat külgetõmmet. Mis Volkswageni fännide puhul vist lausa maagilise jõu omandab. Kui viies Golf teile meeldis, siis pole raske ka kuuendat armastama hakata. Välimus
· Distinktiivtunnused vastanduses olevate häälikute vahelised erinevused, eristavad sõna tähendusi: kila vs küla. Foneetiliste ja fonoloogiliste tunnuste vahel pole distinktiivtunnuste puhul selget vahet erinevus on üldistustasandis. · Minimaalpaar sõnapaar, mille liikmed erinevad teineteisest häälduslikult vaid ühes punktis ning mille liikmeil on eri tähendus: väär vs vöör. Minimaalpaarianalüüs foneemianalüüsi põhimeetod. · Täiendav jaotumine 2 häälikuga ei leidu ühtki minimaalpaari ja kumbki esineb vaid sellises ümbruses, kus teist pole. Paralleelne jaotumine 2 häälikut saavad esineda samas positsioonis ja kontekstis (varu vs valu). 6. Millisesse 3 ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende ülesanded? · Hingamiselundid helide tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine
ahtrilainete süsteem stern wave system different trim dünaamilise tõstejõuga laev dynamically supported ship erikaal specific weight Froude arv Froude number gravitatsiooniline takistus gravity-related resistance hõõrdetakistus frictional resistance hõõrdetegur coefficient of friction koosmõju interaction hürdodonaamiline rõhk hydrodynamical pressure hüdromehaanika fluid mechanics hürdrostaatiline rõhk hydrostatical pressure inertsjõud inertial force isepoleeruv värv self-polishing paint jäätakistus residual resistance jäätakistus ice resistance kaal weight käigulained shipborne waves käigulainete interferent wave systems ineraction kaikuvus prop...
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhiettapidest, milleks on: 1) sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) 2) sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neutraalne tegevus) 3) sõnum signaalina (häälelaine) 4) sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neutraalne tegevus) 5) sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine). 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Harud: 1) artikulatoorne foneetika (häälduelundite tegevus) 2) akustiline foneetika (häälelaine ja häälikuüksuste omadused) 3) auditiivne ehk tajufoneetika (häälikuüksuste kuuldeline eristamine ja tajumine) Valdkonnad: 1) üldfoneetika 2) deskriptiivne eh kirjeldav foneetika 3) k...
seda järsem ja raskem on õõtsumine. (Tahvel 5.XIII) Pikiõõtsuvuseks nimetatakse laeva võnkumist ümber horisontaalse põiktelje (liikumine 6 Joon. 5.15.). Võrreldes eelnevaga on siin amplituud märksa väiksem, tuntavat võnkeperioodi aga laevasolijad ei märka. Vaatamata väiksele amplituudile võivad isegi väikeste pikikallete korral vööris ja ahtris tekkida suured kiirendused, mis võivad ületada külgõõtsumisel tekkivaid. Täävid, eriti vöör, võivad sügavale vette sukelduda või saada tugevate löökide osaliseks slamminguks nimetatava nähtuse puhul. (Tahvel 5.XIV) Vertikaalõõtsuvuseks nimetatakse laeva võnkumist vertikaalpinnas üles-alla (liikumine 8 Joon. 5.15.). Seda põhjustab lainetus. Kui lainehari asub laeva keskkohas, tõuseb mahukas keskosa üles- tõukejõu suurenemise tõttu laineharjale. Kui aga laeva keskosa asub laine põhja kohal, vajub laev sügavamale vette. Sellise õõtsumise periood
nende jõudude lakkamist tagasi lähteasendisse. 1 6. Nimeta joonisel numbritega tähistatud esemed! 1. Sildumis ots 2. viskeliin 3. pollar 7. Kuidas nimetatakse numbritega tähistatud laeva ruume 1 mootori ruum 2 trüm 3..................................... 4 vöör 5 sild 8. Nimeta McGregor –tüüpi lastiruumi luugi detailed 1..juhtpult................2.................................................3 rullid 4 ketid ....................5 luuk 11. Mida väljendab mõiste „PANAMAX“ Panamax balkeri suurus on limiteeritud Panama kanali lüüsi järgi. 2 12. Mida veab laev, mille lasuruum on kujutatud pildil ...................................
· Kõrvalruumide vaheseinte murdumist võib vältida nende toestamisega prusside või muude sobivate vahendite abil. Väikesed augud ja praod võib puukiilude või toppade abil kinni teha. · Kui õnnetus on juhtunud kai külge kinnitunud või selle lähedal oleval laeval, võib hea kinnitus vältida laeva kaadumise. Seejuures võib puksiiride abi kasulikuks osutuda. · Kahe laeva vahelise vöör-parras kokkupõrke puhul võib olla kasulik kinnitada ühe laeva vöör teise laeva vigastatud parda külge, et kaadumist vältida. See võimalus ei ole siiski teostatav, kui laevade liikumine lainetuses võib vigastused suuremaks teha või kui reisijate pardalolek või kauba iseärasused muudavad riski olemasolevast suuremaks. · Laevapumpade ja/või teiste laevade poolt pakutavate pumpade kasutamine võib aidata üleujutusega toime tulla, vähemalt niipalju, et võita aega teiste kasulike meetmete rakendamiseks.
KRUIISILAEVADE KIRJELDUSED Laev Prinzessin Victoria Luise Prinzessin Victoria Luise oli esimene kruiisilaev maailmas, mis oli ehitatud just luksuslikuks merel sõitmiseks. Ta valmis aastal 1900, kuid tema eluiga ei olnud pikk. Ilma suutis ta näha kõigest 6 aastat. Laeva eesmärgiks oli vedada rikkamat rahvast. Victoria Luise nägi välja rohkem erajahi moodi. Ta oli värvitud üleni valgeks, omades kahte masti ja kahte pikka kitsast korstnat. Ahtri kuju oli ümar, vöör aga terav. Laevas oli 120 kajutit, kõik esmaklassilised. Samuti oli laeval raamatukogu, spordisaal ja amatöör-fotograafidele mõeldud pimeruum. Jõuallikaks olid 4 aurumasinat, mis liigutasid seda kruiisilaeva kiirusega 15 sõlme ehk 28 km/h. Mahutavuseks aga oli 4409 registertonni. Victoria Luise läks oma esmareisile 05.01.1901 Hamburgist, peatudes Bologne`s, Plymouth`is ja viimaks jõudes Ameerikasse 17.jaanuaril. Tema lõpp aga saabus 16.detsembril 1906 kui laev sõitis Jamaical karile
udusignaalid. Traaliv laev, mis veab traali või muud püügivahendit, peab kandma kaht vertikaalselt paiknevat ringtuld, millest ülemine on roheline ja alumine valge, või märki, mis koosneb kahest vertikaalseltpaiknevast koonusest tippudega vastakuti. Topituld rohelisest ringtulest tagapool ja kõrgemal, alla 50m pikkune laev ei ole kohustatud seda tuld kandma, kuid võib seda teha. • Vööri ja ahtri ehitus. Vöör ehk käil on laeva või muu veesõiduki kere esiosa ehk nina. Vööri eesmist tippu nimetatakse vöörtääviks. Vööri või selle veepealset osa nimetatakse mõnikord vanemas keelekasutuses ka käilaks ja vanemate purjelaevade käil oli sageli kaunistatud käilakujuga. Vööri kuju võib olla erinev vastavalt veesõidukile vajalikele sõiduomadustele või merekõlblikkusele, veesõiduki mõõtmetele, -otstarbele või ka ehitamise ajaloolisele ajajärgule
When both warp ends have been reached, a heaving line is throw across and the bridles or wings ends from one of the vessel are attached to it for being transferred on board the vessel which will haul in the net itself. Then, the "hauling vessel" pulls in together the bridles, the wings and the rest of the net. 94 95 Poorditraalimine 96 97 98 Poorditraalimine forward aft Ahter aft Vöör forward Parem parras starboard 99 Traallaeva tuled 100 Peamised traalimise ja traalnootade parameetrid, mida on soovitav arvestada perspektiivse traallaeva valikul oleksid: 1)Räime ja kilu traalpüük Pelaagilise traalnooda vertikaal ja horisontaalava mõõted ja traalikere kogupikkus piki topenanti (koos tiivaga, kuid ilma traalipärata), kuni: - avamerel (ICES'i alarajoonid 29. ja 28.2
Foneetika põhiüksus on häälik e segment. Häälikud on väikseimad kuuldeliselt eristatavad hääldusüksused. Häälikutel ei ole tähendusi ja nad ei kuulu keelesüsteemi. Häälikuid liigitatakse vokaalideks ja konsonantideks. Minimaalpaarianalüüs foneemianalüüsi põhiline meetod. Minimaalpaar on sõnapaar, mille liikmed erinevad teineteisest häälduslikult vaid ühes punktis ning mille liikmeil on erinev tähendus:vaar, veer, viir, voor, võõr-, väär, vöör. Erinevad häälikud on fonoloogilises opositsioonis, st nad on eri foneemid. Vastanduses olevate häälikute vahelised erinevused on distinktiivsed ehk (sõna) tähendusi eristavad. Distinktiivtunnus : [+/- ümarvokaal] kiir küür , kila küla Paralleelne jaotumine - kaks häälikut saavad esineda ühesuguses positsioonis ja kontekstis rahu lahu , varu valu , vaar vaal Täiendav jaotumine ehk komplementaarne distributsioon: kahe häälikuga ei leidu ühtegi
Joon. 3.30. Pikiõõtsuvuseks (pitch, килевая качка) nimetatakse laeva võnkumist ümber horisontaalse põiktelje (Joon. 3.31). Võrreldes eelnevaga on siin amplituud märksa väiksem, tuntavat võnkeperioodi aga laevasolijad ei märka. Vaatamata väiksele amplituudile võivad isegi väikeste pikikallete korral vööris ja ahtris tekkida suured kiirendused, mis võivad ületada külgõõtsumisel tekkivaid. Täävid, eriti vöör, võivad sügavale vette sukelduda või saada tugevate löökide osaliseks slamminguks nimetatava nähtuse puhul. Joon. 3.31. Seegamine (yaw, рыскание) on perioodilistest ja juhuslikest mõjutustest tulenev horisontaaltasandis võnkumine vertikaaltelje ümber ehk teisisõnu - hälbimine kursist paremale ja vasakule (Joon. 3.32.). Selle võnkumise
VIIKINGID KUI KULTUURIKANDJAD Referaat Koostaja: Juhendaja: 2009 2 Sisukord 1 Viikingite päritolu ja üldine tegevus ..................................................................4 2 Viikingite keelekasutus ning ruunid ................................................................. 5 2.1 Viikingite sõnad ............................................................................. 5 2.2 Viikingite laulud .............................................................................. 5 2.3 Kenningid .....................................................................................6 2.4 Ruunide maagia ..............................................................................6 2.5 Ruunikivid .....................................................................................7 3 Viikingite laevad ...........
egiptlased võisid papüürusest valmistatud alustel jõuda üle Atlandi. Meeskonna koostas ta seekord teisiti, valides sinna meelega mehi erinevast rahvusest, erineva nahavärviga ja erinevast usust, kaasa arvatud mõni uskmatu, nagu venelane Juri Senkevits. See oli täiesti lõppevate kuuekümnendate naiivse ühendagem-käed-ja-sõda-ei-tulegi-illusiooni vaimus. Egiptuse päikesejumala järgi ristitud papüüruslaev Ra ei olnud täiesti edukas. Vöör pidas vastu, kuid ahter kippus sõna otseses mõttes ära vajuma. Veidi enne Antille tuli otsustada, kas jätkata või mitte. Heyerdahl leidis, et pole mõtet «heinakuhja otsas» Ameerikasse purjetada, see ei tõesta midagi. Seepärast lasi ta ehitada uue laeva ja kordas 1970. aastal üritust, mis seekord auga lõpule viidi. Jah, egiptlased võisid sõita üle Atlandi. Sellele on nüüd raske vastu vaielda. Kas nad ka sõitsid, on iseküsimus.
EESTI MEREAKADEEMIA MEREKOOL Madruse meresõidupraktika aruanne Juhendaja: Martin Sukk Koostas:Rainer-Dangar Ibrus Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Laeva andmed ja tekid 4 1.1. Laeva andmed 4 1.2. Tekid 5 2. Tüüp ja ehituslik kirjeldus 6 3. Ametikoht laevas ja ülesanded munsterolli järgi 7 3.1. Madruse ametijuhend 8 3.2. Emergency muster list 9 3.3. Isiklik häirekaart 10 ...
elektrimootoriga tsentrifugaalpumpa (137m³/t, 9bar), ühte avariipumpa (137m³/t, 9bar), tekipesu pumpa (31m³/t, 9bar) ja 500l mahuga hüdrofoori. CO2 tulekustutussüsteem: Kasutatakse A-kategooria masinaruumides (peamasinaruumides, abimasinaruumis, kütuse ettevalmistamiseruumis, 7 avariigeneraatori ruumis). CO2 jaam asub kümnendal tekil. Peamasinaruum ahter on 44 ballooni, peamasinaruum vöör on 65 ballooni, abimasinaruumi jaoks on 38 ballooni, kütuseettevalmistamiseruumi jaoks on 10 ballooni ja avariigeneraatoriruumi jaoks on 7 ballooni CO2-ga. Igas balloonis on 45 kg CO2. Süsteemi saab käivitada peamasinaruumi tarbeks, abimasinaruumi tarbeks ja kütuseruumi tarbeks CO2 ruumist; avariigeneraatoriruumist käivitatakse CO2 kustutus samuti CO2 ruumist ning kambüüsi väljatõmbekanalite kustutus aktiveeritakse kohapealt.
hoida kaared või sirged ristpuud, sõuti mõlaga,tõugati latiga.Kasutati rohkem sisevetel.Põhjaranniku ida osas nimetati veneks keskmise suurusega merepaati 3.Haabjas-väike terava põhjaga ja kiiluga L 3-4,5 m teravate otstega paat kalapüügiks rannavees Eesti põhjarannikul Algselt õõnestatud haavapuu tüvest, hiljem kandus nimetus ka laudpaadile 4.Viikingi laev-tekita ühemastiline alus(L-21-23m B-5m,H-1,0-2,0m)Laeva vöör ja ahtertäävid olid kõrgele tõstetud ning kaunistatud. Laeva täävil oli lohe või maopea kujutis. Mastis oli üks suur nelinurkne puri.Põhjamaades võeti puri kasutusele alles 500a.Liikumiseks kasutati ka kuni 16 paari aere. Laeva juhiti paremas pardas oleva roolia- eruga.Laevade reelinguile kinnitatud kilbid kaitsesid nii lainete kui vanlase noolte eest.Pikematel reisidel oli laevas 30 meest. Navigeerimine- kaldalähedal,päikesekivi.
võimaldades sel viisil liikuda muudel alustel jäätunud merel. Lisaks purustavad jäämurdjad jääd sadamareididel, sissesõiduväiladel ja sadama akvatooriumidel ning abistavad jäävangi sattunud laevu. Sõites vastu jääväljale, tõuseb laeva erilise kujuga vöör võimsate mootorite abil jääle ja purus- tab selle oma raskusega. Võimsamad jäämurdjad võivad rajada sõidukanali kuni 2 m paksusesse jäässe. Polaarklassi (polar class) jäämurdjad on võimelised töötama mitmeaastases jääs nii Arktikas kui ka Antarktikas. Läänemerel töötavad subpolaarjäämurdjad (jääklass) võivad seilata polaar-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
