„Isa Goriot“ Honore de Balzac (0)

„Isa Goriot “
Honore de Balzac
1. Iseloomustage peategelase püüdlusi ja eesmärke elus (karjääriredelil, perekonnas). Tooge vähemalt kolm konkreetset näidet teosest. Võrdle peategelast mõne varem loetud teose peategelasega samade kriteeriumide alusel.
Isa Goriot, endine nuudlikaupmees, on tänu oma ärile saanud üsna rikkaks. Oma tütred pani ta mehele aadlikele tänu kaasavarale. Väimehed aga soovivad, et Goriot läheks pensionile. Nii ka juhtub. Goriot on alguses päris jõukas ja elab pansionaadi parimas toas ning kannab häid riideid . Tema sissetuleku tagavad peamiselt võlakirjad. Kuna Goriot armastab oma tütreid väga, on ta väga helde andma oma tütardele raha, kui nad vaid küsivad. Sellega seoses müüb Goriot võlakirjad, väärisesemed ja riided ning lõpuks kolib ta pansionaadi kõige viletsamasse tuppa. Ta on ikkagi õnnelik, et saab oma tütardele kasuks olla ja nad õnnelikuks teha.
Goriot tahab olla oma perekonnaga (tütardega) heades suhetes, kuigi tütred temast piisavalt ei hooli. Tütred on huvitatud rohkem isa varandusest. Teose lõpus Gorioti matustele ei ilmu tütred kohalegi.
Ma arvan, et Gorioti võiks võrrelda Faustiga. Nad mõlemad on oma põhimõtetes kinni. Faust tahab leida omale armastust, Goriot tütardega lähedasem olla.
2. Tooge teosest vähemalt kaks näidet selle kohta, et peategelane oli oma keskkonnale võõras, seletage see oma sõnadega lahti.
Ma arvan, et see tähendab seda, et Gorioti ei mõistnud paljud. Ei saadud aru, miks ta tütreid niimoodi rahaliselt toetab. Algul arvati ju, et Gorioti tütred on tema armukesed. Seda arvati seepärast, et Goriot ei rääkinud oma tütardest kellelegi.
Näiteks müüs Goriot oma asjad maha, et tütreid toetada. Tütardel oli olemas kõik, mida vaja.
Teiseks näiteks võib tuua pansioni perenaise Vauqueri , kes armastas oma vigu teiste kaela ajada ning nii hakkas proua Gorioti pidama oma õnnetuste põhjustajaks. Tegelikult oli Goriot abivalmis ja heasüdamlik inimene.
3. Tooge näiteid realistlike detailide kohta teoses: iseloomustage peategelast ennast, millega saavutab ta lugeja poolehoiu või vastuseisu (too teosest näide selle kinnituseks), analüüsi teose keelekasutust (sünonüümid, väljendid jne).
Ma arvan, et lugeja poolehoiu saavutab ta oma heasüdamlikkusega ja armastusest tütarde vastu. Ta nagu endast ei hoolikski, vaid tahab, et teistel oleks hea olla. Näiteks annab ta oma tütardele raha, ise olles vaesuses. Mõne lugeja jaoks võib see olla ka tekitada vastuseisu.
Mõnedest sünonüümidest ja väljenditest võib välja tuua: rahakoti ürask, kõverate kõnedega seltskonnalõvi, Saint-Cloud’ võrkudes hulpima. Keelekasutus oli omapärane. Raamatus oli erinevaid huvitavaid väljendeid.
4. Valige üks mõjukas kõrvaltegelane ja iseloomustage teda.
Eugene de Rastignac - Rastignac käib Pariisi ülikoolis ning pingutab esimesel aastal väga oma õppimisega, et aidata oma pere vaesusest välja. Tema pere üritab maksta Rastignaci ülikooli eest. Lõpuks mõistan Rastignac, et ainult õppimisest ei piisa vaid on vaja ka tutvusi. Ta hakkab trügima kõrgseltskonda, et tutvuda proua de Beauseant’iga. Rasignac saab seltskonnaelus kõvaks käpaks ja hakkab mängima õnnemänge. Algul tal isegi veab kuid õnn pöördub ja ta jääb võlgadesse. Ta maksab ka isa Gorioti matuste eest ja on üks, kes ka matustel viibib. Sellest teost võib oletada, et ta on hea mees.
5. Kirjutage loetud teose põhjal põhjendatud oma arvamus.
Teos enamjaolt meeldis mulle. Sisu oli väga realistlik ja kirjeldas hästi seda ajastut , kus tegevus toimus. Sel ajal oli palju ahneid ja ainult endast lugupidavaid inimesi, sest tollane ühiskond keerles peamiselt ainult raha ja enda hiilguse ümber, kõige tähtsam oli kuuluda seltskonda ja et sinna kuuluda, oldi valmis kõigeks. Põhiline oli abiellumine raha ja nime pärast, armukeste omamine oli normaalne nähtus ja kedagi ei häirinud, kui naised oma armukesi ülal pidasid . Sõpru omasid need, kellel oli raha. Paljud inimesed olid võltsid, et saada seda, mida nad tahavad. Isa Goriot oli seevastu minu meelest teisest puust. Ta ei hoolinud ainult endast, vaid ka teistest ja oli valmis teisi abistama nii materiaalselt kui ka moraalselt.