EESTI NSV VALITSEMINE Nõukogude võimustruktuur -nõukogude võimu taastamine algas Punaarmee sissetuniga 1944 -peale Punaarmeed tulid operatiivgrupid uue võimu esimesed taastajad -kõrgemad võimuorganid koondusid Võrru, Tallinn oli sakslaste käes, hiljem Tallinna -juhtiv koht EKP (allus Moskva korraldustele) / seadusandlik võim ENSV Ülemnõukogu / täidesaatev võim ENSV valitsus / linnades ja maakondades kohalikud parteikomiteed Kohalik võimueliit ja nomenklatuur -võimueliit - Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader: juunikommunistid / Eesti laskurkorpuse veteranid / Venemaa eestlased / muulased -kommunistid olid parteiametnikud (töötasid juhtivatel kohtadel partei- ja riigivõimuorganistes / ettevõtetes / kolhoosides / sovhoosides) -iseloomulik oli parteikaadrite pidev puhastamine 1940 haripunktis võitlus nn kodaniku natsionalismiga
võimu esimesed taastajad. Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kuigi vormiliselt olis kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liiduvabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. KOHALIK VÕIMUELIIT JA NOMENKLATURR Eesti NSV sõjajärgne partei-ja valistuskaader tollane võimueliit koosnes peamiselt nn juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ning muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja usaldas neid üha enam. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel partei ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides. Tollane EKP oli esijoones aparaadipartei ning selle liikmeskonda iseloomustas madal haritustase. Kõrgharidusega kommuniste oli vaevalt 8-9%
NÕUKOGUDE EESTI Nõukogude võimustruktuur • 1944.a Nõukogude võimu taastamine • Sisenesid operatiivgrupid • ENSV võimuorganid koondusid Võrru • Liiduvabariik allus moskva korraldustele Kohalik võimueliit ja nomenklatuur • ENSV sõjaväge ja partei-ja valitsuskaader koosnes kommunismimeelsetest • Alguses madal haridustase • Kodanlik natsionalism • Nomenklatuursed ametikohad Standardvalimised • Näiline demokraatia • Ülemnõukogu saadikute roll tähtsusetu Partei kilp ja mõõk • Julgeolekuorganid • KGB- ühiskonna silmad ja kõrvad • Vabatahtlikud või sundvärvatud Võõrsõjaväe kohalolek
1950-1958 August Jakobson Kõrgeim seadusandlik võimuorgan 1958-1961 Johan Eichfeld 1961-1970 Aleksei Müürisepp Partei ja valitsuse otsuste kinnitamine 1970-1978 Artur Vader 1978-1983 Ivan Käbin Istungjärkude vaheaegadel - Presiidium 1983-1992 Arnold Rüütel Kohalik võimueliit Juunikommunistid Laskurkorpuse veteranid Venemaa eestlased Muulased Nomenklatuur Kõige olulisematest ametitest koostati nomenklatuursete ametikohtade loetelu Partei- ja võimuorganite töötajad Kolhoosi- sovhoosijuhid Erinevate eluvaldkondade võtmefiguurid 1980. aastatel kuulus nomenklatuuri 1348 isikut. Valimised Formaalsed hääletati ühe kandidaadi poolt Osalusprotsent üle 99% Saadikute arvu kasv (1947 100, 1980 285)
Erakond Survegrupp Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutavad poliitikat Vahend eesmärgi teostamiseks Tulla võimule Avaldada survet võimulolijatele Haarab poliitika kõiki Käsitleb üht valdkonda või Programmi ulatus valdkondi probleemi Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism Survegruppide liigid: 1. Kategooriakaitse grupid organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve. Huvituvad eeskätt enese elu- või äritingimuste parandamisest. 2. Edendamisgrupid on organisatsiooni ja liikmete poolest hägusemad. Liikmeskond võib kiirsti muutuda, pole piiratud sotsiaalse klassi või kategooriaga. NT:
Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi teostuseks Tulla võimule Avaldada survet võimulolijaile Programmi ulatus Haarab poliitika kõiki valdkondi Käsitleb vaid üht valdkonda või probleemi Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism 7. Erinevad poliitilised rühmitused Ateena linnriik- rahvakoosoleks (ekleesia) Inglismaa kodusõda- parlament Prantsusmaa revolutsioon- valitsus (direktoorium) Venemaa 1905.a revolutsioon- riigiduuma Eesti esimene legaalne partei- Eesti Rahvameelne Eduerakond 8. Eesti valitsuskabinet al. 2011.a. Peaminister- Andrus Ansip Haridusminister- Jaak Aaviksoo Jutsiitsminister- Kristjan Michal
sotsiaalsfäär ühishüve- kaup/teenus, mida inimesed tarbivad ilma turu vahenduseta avalik sektor e. esimene sektor- võimu-ja valitsemisasutused ning ametkonnad, põhiülesandeks julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine erasektor e. tulundussektor- kasumit taotlevad eraettevõtted mittetulundussektor e. kolmas sektor- kodanikuühiskond, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid. pluralism- mitmekesisus/ nüüdisdemokraatias puudub üks kindel võimueliit, võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimist ja kokkulepete alusel. jätkusuutlikkus- jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu järgmise põlvkonna huve. urbaniseerumine- ehk linnastumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Tehnokraatia ehk tehniliste ekspertide võim on valitsemise vorm, kus valitsevad
Peamine eesmärk on jõuda parlamenti. Asetus skaalal (vasakult paremale): keskerakond, sotsiaaldemokraadid, rahvaliit, rohelised, IRL, reformierakond. Erakondade ja survegruppide erinevused Erakonnad tahavad luua poliitikat (tulla võimule), kuid survegrupid vaid mõjutada (avaldavad survet võimulolijatele). Programmi ulatus erakondadel haarab kõiki valdkondi, kuid survegrupil on keskendunud ühele valdkonnale. Sihtgrupiks on erakondadel valijaskond, kuid survegrupil võimueliit. Teavitamise viisiks on erakondadel tähelepanu meedias, kuid survegruppidel lobism. Survegruppide liigid kategooriakaitse grupid organisatsioon või ühendus, mis kaitseb kindla sotsiaalse kategooria (põllumeeste, naftaärimeeste) huve. Huvituvad elu- või äritingimuste parandamisest. (tarbijate liidud-info kaupade kohta). Edendamisgrupid on pisut hägusem organisatsiooni ja liikmete poolest. Tekivad kodanikualgatusel,
Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi teostamiseks Tulla võimule Avaldada survet võimulolijatele Programmi ulatus Haarab poliitika kõiki Käsitleb üht valdkond või probleemi valdkondi Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism Näited IRL, SDE, Reform, Kesk. Ametiühingute liit SOTSIAALNE LIIKUMINE ERINEB nii erakonnast kui survegrupist oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase liikmeskonna poolest. Näiteks: naisliikumine, gei- ja lesbiliikumine, rahuliikumine, keskkonnaliikumine. Kuidas saadakse Eesti kodakondust? *Kodanikuks sünnitakse kodanik on see, kellel vähemalt üks vanem
Reformierakond on avatud turumajanduse poolt. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised: Survegrupi ja erakonna erinevused: Erakonna eesmärgiks on luua poliitikat, survegrupi omaks mõjutada poliitikat. Erakond soovib selleks tulla võimule, survegrupp tahab avaldada survet võimulolijatele. Erakond haarab poliitika kõiki valdkondi, survegrupp käsitleb üht valdkonda või probleemi. Erakonna teavitamise sihtgrupp on valijaskond, survegrupi oma võimueliit. Erakonna teavitamise viisiks on avalik tähelepanu meedias, surverupi oma lobism. Survegruppide liigid: Kategooriakaitse grupid (kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve. Huvituvad eeskätt enese elu- või äritingimuste parandamisest). Edendamisgrupid edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühikonnale, mitte üksnes selle grupi liikmetele.
Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi Tulla võimule Avaldada võimulolijatele survet saavutamiseks Programmi ulatus Haarab kõiki poliitika valdkondi Käsitleb üht valdkonda või probleemi Propaganda objekt Valijaskond Võimueliit PARTEIDE TÜPOLOOGIA · Organisatsioonilise struktuuri järgi: a) Väikeparteid Nõrga organisatsioonilise struktuuriga. Pole ranget hierarhiat või kõike reguleerivaid dokumente. Peetakse kinni suusõnalistest kokkulepetest. b) Tugeva bürokraatliku hierarhiaga kollegiaalselt juhitavad parteid Laiem liikmeskond ning allorganisatsioonide võrk. Liikmetelt eeldatakse organisatsiooniteadlikku käitumist. Siia kuuluvad
Programmi ulatus Haarab poliitika kõiki Käsitleb ühte valdkonda valdkondi (välispoliitikat või probleemi (nt perepoliitikani) keskkonnahoid v kodumaise põllumajanduse toetamine) Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism Liikmeskond Alati kindel, lisaks olemas Mõnikord raske põhikiri määratleda Survegruppide liigid: 1. kategooriakaitse grupid Huvituvad enda elu- või äritingimuste parandamisest (nt ametiühingud seisavad töö- ja palgatingimuste parandamise eest, tarbijate liidud nõuavad ostjate informeerimist
ekspertkomiteedes. Survegruppide ja erakondade erinevus: Tegevuse eesmärk: Erakondadel- luua poliitikat; Survegruppidel- mõjutada poliitikat. Vahend eesmärgi teostamiseks: Erakondadel- tulla võimule; Survegrppidel- avaldada survet võimulolijatele. Programmi ulatus: Erakondadel- Haarab poliitika kõiki valdkondi; Survegruppidel- käsitleb üht valdkonda või probleemi. Teavitamise sihtgrupp: Erakondadel- Valijaskond; Survegruppidel- Võimueliit. Teavitamise viis: Erakondadel- Avalik tähelepanu meedias; Survegruppidel- Lobism.
Tegevuse eesmärk Luua poliitkat Mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi teostamiseks Tulla vimule Avaldada survet võimulolijatele Programmi ulatus Haarab poliitika kõiki valdkondi Käsitleb üht valdkonda või probleemi Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism Survegruppide liigid · Kategooriakaitse grupid Kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve (põllumeeste, tööstustööliste, tarbijate jne) Huvituvad eeskätt enese elu ja äritingimuste parandamisest. · Edenemisgrupid Liikmeskond võib kiiresti muutuda, tekib tavaliselt kodanikualgatusel, mida iseloomustab nõrk sisemine hierarhia ja tugine vabatahtlikule tegvusele
II pool 1. Võimueliidi mudel ja pluralistlik mudel (181-182) C. Wright Mills. Võimueliit. 1956 Vaaltes äri, valitsuse ja teiste suuremate mõju- ja võimusfääride juhtide sotsiaalklassilist tagapõhja. Väitmaks, et ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teisi sektoreid ja sealseid otsuseid, ei pea tõestama et need inimesed osalevad ühises vandenõus või on omavahel vahetus kontaktis. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas
Tsentrumparteide hulka Res Publica, popuistliku partei tunnused, juured on parempoolsed kuid tegutsemine vasakpoolne. 23. Survegrupi ja erakonna sarnasused ja erinevused Erinevused: Tegevuse eesmärk: ERAKOND- luua poliitikat, SG- mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi teostamiseks: ERAKOND- tulla võimule, SG- avaldada survet võimulolijatele Programmi ulatus: EK- haarab poliitika kõiki valdkondi, SG- käsitleb vaid üht valdkonda või probleemi Teavitamise sihtgrupp: EK- valijaskond, SG- võimueliit Teavitamisviis: EK- avalik tähelepanu meedias, SG- lobism Sarnasused: Mõleamd esinavad avalikku tähtsust omavaid huve, püüavad mõjutada poliitikat, pakuvad alterbatiive, kasvatavad liidreid ja hoiavad ühiskonna pluralismi. 24. Survegrupi liigid · Kategooriakaitse grupid- organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria (põllumeeste, tööstustööliste, naftaärimeeste) huve. Need
................................ 3 1. Sissejuhatus........................................................................................................................................ 4 2. Eesti NSV valitsemine........................................................................................................................ 5 ii. Nõukogude võimustruktuur........................................................................................................ 5 iii. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur.......................................................................................... 5 iv. Standardvalimised..................................................................................................................... 5 v. Partei kilp ja mõõk...................................................................................................................... 5 vi. Võõrsõjaväe kohalolek.......................................................
Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi teostamiseks Tulla võimule Avaldada survet võimulolijatele Programmi ulatus Haarab poliitika kõiki valdkondi Käsitleb üht valdkonda või probleemi Teavtamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism Survegruppide spekter on palju mitmekesisem kui erakondade oma. Nad võivad erineda organisatsioonilise ülesehituse, liikmeskonna arvukuse ja tegevusmeetodite poolest. Nende võime mõjutada poliitikat on samuti erinev. Kategooriakaitse grupid kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooriaga( põllumeeste, riigiteenustajate) huve
poole meelitada, see aga tähendab, et rahvale tuleb anda palju lubadusi. Enamik demokraatlike parteisid on laiahaardeparteid. Survegrupid inimeste ühendused, mis tekivad parteidega samal ajal, kui survegrupid ei ürita võimule tulla, vaid avaldavad survet võimul olevatele parteidele, eriti võimueliidile. Survegrupp ei haara poliitika kõiki valdkondi vaid käsitleb üht valdkonda või probleeme. Tema teavitamise sihtgrupiks on võimueliit. Survegrupp võib tegutseda kui mingi kategooria kaitse Grupp (põllumeeste, riigiteenistujate grupp; tarbijate, põllumeeste, arstide jne.) või kui edendamisgrupp (pole piiratud kinda sotsiaalse klassi või kategooriaga (näiteks valdkonnaks võib olla keskkonna- ja muinsuskaitse). Survegrupp on nagu parteisid võimalik klassifitseerida organisatsioonilise struktuuri järgi: 1) Institutsionaalsed grupid kõige tuntumad on kirikuga seotud ühendused
välisminister, Siim Valmar Kiisler- regionaalminister (portf) *erakond: survegrupp: eesm-luua pol eesm-mõjutada pol vahend-tulla võimule vahend-avaldada survet võimulolijatele, ise võimule ei taha progr.ulatus-haarab pol.kõiki valdkondi progr.ulatus-käsitleb üht valdkonda v pol (KK) sihtgrupp-valijaskond sihtgrupp-võimueliit teavit-avalik tähelepanu meedias teavit-lobism-katsed mõjutada poliitikuid *sarnasus- ülesehitus(ametlik nimi, kindel põhikiri ja liikmeskond) *survegrupp: kategooriagrupid- konkreetse kategooria kaitsm. edendamisgr-hägusemad (kasulikud kogu ühiskonnale) POLIITILINE KULTUUR *pol.kultuuri koostisosad- teadmised, hinnangud, väärtused & käitumismallid *pol.kultuuri eripärad-kuna pol. leidub kõigis valdkondades, siis see hõlmab mitmesuguseid teadmisi ja
aasta suvel. Eestisse tulid Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid, kes hakkasid võimu taastama. Koondusid esilagu Võrru, 1944 sügisel Tallinna (sakslased). Võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kes allus Moskvale, vormiliselt oli kõrgeimaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Linnades, maakondades ja valdades teostasid poliitikat kohalikud parteikomiteed. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja kohalikus võimuvõitluses jäi kohalik kaader alla ja pidi 1950. aastate alguses loovutama oma positsioonid. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud. Alguses, 1950. aastatel iseloomustas EKP madal haridustase, partei liikmete haridus paranes 1980. aastateks.
kritiseerimisega. Poliitilise ja majandusliku eliidi suhted, kaks äärmust: oligarhia poliitikud on majanduseliidi hüpiknukud: rikkad otsustavad endale poliitkuid. Korrumpeerunud riik poliitiline eliit on tugev ja iseseisev: poliitikud ja bürokraadid nõuavad sobivate otsuste tegemiseks hüvist. Charles Mills'i hinnangul valitseb USA ühiskonda võimueliit. Võimueliidi moodustavad ülirikkad, täidesaatev võim, sõjaväeline võim. Kõikides ühiskondades on tema arvates olemas võimueliidi valitsemine, mis on varjatud. Tavalisel ameeriklasel ei ole mingit võimud. Tal on hääleõigus, aga see kõik ei oma mitte mingit tähtsust. o Pluralism - Robert Dahl uuris 60ndatel poliitiliste otsuste kujunemist New Havenis
39. Eesti NSV valitsemine. Nõukogude võimustruktuur. NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. Nendega tulid ka operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad. ENSV kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur. ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950 pidid kohalikud loovutama senised positsioonid. Sõjajärgsel aastal oli EKP eelkõige muulaste partei. Ligi pooled eestlastest parteiliikmetest olid tollal Venemaa eestlased. EKP iseloomustas madal haridustase. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine. Kõige olulisematest ametikohtadest
Nendega tulid ka operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad. ENSV kommunistlik partei allus Kuldsed kuuekümnendad. täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Stalini-aegse hirmuõhkkonna ja füüsilise vägivalla kadumine tõi ühiskond isikuvabaduse, Kohalik võimueliit ja nomenklatuur. mis omakorda sisenda inimestesse optimismi tuleviku suhtes. Kujunes välja ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti mitmepalgeline rahvuskommunistide põlvkond. Nad olid kindlad, et olemasolevat laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest
PARTEI SURVEGRUPP (lobigrupid) tegevuse eesmärk luua poliitikat mõjutada poliitikat vahend eesmärgi teostamiseks tulla võimule avaldada survet võimulolijatele programmi ulatus haarab kõiki poliitika valdkondi üks valdkond või probleem teavitamise/propaganda objekt valijaskond e. elektoraat võimueliit põhistrateegia publicity lobbism, guluaarides Liikumised: (kollektiivne käitumine, kus on tegemist erinevate mastaapidega). Gustav Le Bon (1841-1931)-,,Hulkade psühholoogia``, kirjeldab massikäitumist, eliittsükli 3 etappi: 1. Eelkriis, inkubatsiooni etapp (käärimine, nurin). 2. Kriis ise-toimub aktiivne tegevus, olemas eesmärgid, liidrid. 3
aasta suvel. Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid uue võimu esimesed taastajad. Eesti NSV ja NSV liidu võimustruktuur oli samasugune: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kuid vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liiduvabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ning lähtus oma tegevuses seal saadud korraldustest. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes nn juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel partei ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu,
väikesteks fraktsioonideks. ERAKONNAD- Programm: nägemus kõigi ühisk valdkondade ja poliitikate arendamisest. VASAKPARTEID- astmeline tulumaks, eluliselt vajalike kaupade käibemaksu alandamine, ühihüvis, toetused ja sots teenused PAREMPARTEID- turumaj, riigi vähene sekkumine, vaba konkurents POPULISM- "kõigi" huvide esindamine, bürokraatia materdamine SURVEGRUPP- Keskendub ühele valdkonnale või probleemile. Eesmärk mõjutada poliitikat. Sihtgrupp võimueliit. Lobism. Erinevad liigid KATEGOORIAKAITSE GRUPID- kindla sots kategooria huvie kaitse. Huvituvad enese elu- või äritingimuste parandamisest. Nt ametiühingud, tarbijate liidud. EDENDAMISGRUPID- Nt muinsuskaitseorg, keskkonnakaitseorg. Tugineb vabatahtlikkusele. Edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale. KAUDNE SURVE- Avaliku arvamuse kujundamine massimeedia, -aktsioonide kaudu. Koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. Nt Ametiühingute Keskliit ja SDE.
Positivismi rajaja. Ühiskonna arengustaadiumid. 2. Wilhelm Wundt sotsioloogia peab tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. 3. Georg Simmel sotsioloogia peab uurima sotsiaalsete nähtuste vormilist külge, näiteks sotsiaalsete suhete üldisi vorme. 4. Charles Wright Mills sotsioloogiline kujutlusvõime on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Leidis, et USA-s valitseb võimueliit (koosneb rikastes ärimeestest jne), tavakodanikul pole üldse võimu. 5. Thomas Kuhn teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. 6. Herbert Spencer 19. Sajandi tuntuimaid evolutsiooniteoreetikuid. Militaarne ja industriaalne ühiskond. Sotsiaaldarvinism loodusliku valiku teooria kehtib ka inimühiskonnas, tugevamate ellujäämine. 7. Karl Marx materialist, materialistlik ühiskonnateooria: ühiskond jaguneb kaheks: baasiks ja pealisehituseks
· Saaremaa Taani võimu all. · Pöördepunktiks osutus Poola-Rootsi sõda (1600- 1629). Eellugu: · 1586. aastal suri Poola kuningas Stefan Batory. Troonipärijaks valiti tema naise õe ja Rootsi kuninga poegSigismund (Zygmunt) III, kes oli üles kasvanud Poola õukonnas ningusulistelt vaadetelt veendunud katoliiklane. · 1592. aastal suri Rootsi kuningas Johan III. Ka tema troonipärijaks krooniti 1594. aastal Sigismund III. Rootsi luterlik võimueliit suhtus uude valitsejasse umbusklikult. Ebasobiv olinii tema katoliiklik ilmavaade kui tõik, et Rootsi- Poola ühisriigi korral jääks Rootsi väiksema venna staatusesse. · Sigismund III naasis peatselt Poolasse ning reaalne võim Rootsis läks tema onu Karli kätte.1599. aastal kuulutas Karl Sigismundi võimult kukutatuks, 1604. aastal kuulutati ta Karl IX nime all kuningaks.
Reformide algataja ja läbiviija oli vaarao Ehnaton ise, asudes kahandama preestrite ja vana õukonna mõjuvõimu. Re- Mäetagused 42 117 Tarmo Kulmar formid kestsid vaid kümmekond aastat. Süsteem hävis, kuna tekkis ulatuslik vastuseis ja revolutsioon "ülalt" kukkus läbi. Kokkuvõttes vastab Ehnatoni kaasus kõigiti selle faktori tunnusjoontele. 2. Administratsioon ja haldus Rahvast isoleerunud võimueliit; rangelt tsentraliseeritud keskvõim; ametnikkonna äärmuslik bürokratiseerumine; võimalikult suur kont- roll informatsiooni leviku ja tarbimise üle. Võib arvata, et Ahet-Atonisse eraldunud vaarao ei olnud täiel määral kur- sis tegelikku olukorraga, eriti ebaõnnestumistega oma reformide elluviimisel. Samas puutus vaarao kokku lihtrahvaga Atoni kultuse avalikel talitustel. Kesk- võim ei saanud toimida efektiivselt, sest sisuliselt kehtis ju erinevates pealin-
- natsionalism - rahvus - fasism rass + rahvus + juht - feminism naiste vabadus - rohelised loodus - anarhism täielik vabads, riigi kaotamine Võimustruktuuri uuringud - pluralism dem ühiskondades on võim küllaltki ühtlaselt jaotunud kõigi gruppide vahel Dahl otsused ja võim pole koondunud ühe grupi kätte vaid on algatatud huvigruppide poolt - Eliiditeooria igas eluvaldkonnas kujuneb välja eliit Mills USAd valitseb võimueliit (rikkad ärimehed, täidesaatva võimu esindajad ja sõjalised juid) kes kontrollivad egelikult riiki Domhoff USAs on teistest eraldunud eliit: kinnised koolid ja puhkekohad, vanad traditsioonid - Vandenõuteooria eliidieooria radikaalseim versioon Töö ja majandus Majandussektorid 1. Primaarne põllumajandus 2. Sekundaarne primaarse toodetu töötlemine 3. Tertsiaalne müük, teenindus Majandussüsteemid Vahetusmajandus:
Riiki valitsevad eelkõige poliitiline ja majanduslik eliit. Vaimueliit on tihti kriitiku rollis. Poliitilise ja majandusliku eliidi suhted: kaks äärmust: Oligarhia poliitikud on majanduseliidi hüpiknukud; rikkad ostavad endale poliitikuid. Korrumpeerunud riik poliitiline eliit on tugev ja iseseisev; poliitikud ja bürokraadid nõuavad sobivate otsuste eest tasu. Eliiditeooria tuntuim esindaja on Charles Wright Mills (1956) The Power Elite. USA ühiskonda valitseb võimueliit. Võimueliidi moodustavad ülirikkad, täidesaatev võim, sõjaväeline võim. Tavaline ameeriklane ei oma mingit võimu. Hilisemaid eliiditeoreetik on William Domhopp valitseva eliidi uuringud USA-s. Moodustab u 0,5% USA elanikest, omab 25-30% USA rikkusest. Eliit on rikkad äri-inimesed ja nende lapsed. Poliitika mõjutamine: poliitikute äraostmine; poliitikute kasvatamine; valimiskampaaniate toetamine; poliitika kujundamise organisatsioonid
Irl- 4,7% toetus, siis alla valimiskünnise. Seeder on juht. Rohelised tõusid. c) Survegrupid, sotsiaalsed liikumised (ka globaalsel tasandil) Survegrupid on inimeste ühendused, mis tekivad parteidega samal ajal, kuid survegrupid ei ürita võimule tulla, vaid avaldavad survet võimulolevatele parteidele, eriti võimu eliidile. Survegrupp ei haara/käsitle poliitika kõiki valdkondi, vaid käsitleb üht valdkonda või probleemi. Tema teavitamise sihtgrupiks on võimueliit. Survegrupp võib tegutseda kui mingi kategooriakaitse grupp ( põllumeeste, tööstustööliste, riigiteenistujate, tarbijate, ärimeeste jne huve kaitsev grupp) või kui edendamisgrupp (pole piiratud kindla sotsiaalse klassi või kategooriaga nt valdkonnaks võib olla keskkonnakaitse, muinsuskaitse jms). Sotsiaalsed liikumised- green peace, üleimsed, ei ole väga pikaaajalised 8. Demokraatia kui piiratud valitsemine a) Mis tähtsus on valimistel ühiskonnas
nõuavad sobivate otsuste eest tasu. Ei saa korraga olemas olla majanduslik ja kultuuriline eliit, sest majandus ja kultuur on üksteisest nii erinevad. Silmas peetakse ikka kõrgkultuuri. Näiteks kui Arvo Pärt ostaks ära Microsofti, siis oleks tema nii majanduslik kui kultuuriline eliit. Majanduslik ja kultuur on omavahel kõige rohkem konfliktis. Eliiditeooria Charles Wright Mills (1956) The Power Elite · USA ühiskonda valitseb võimueliit · Võimueliidi moodustavad ülirikkad, täidesaatev võim, sõjaväeline võim · Tavaline ameeriklane ei oma mingit võimu William Domhoff valiteva eliidi uuringud USA-s · Moodustab umbes 0,5% USA elanikest, omab 25-30% USA rikkusest · Rikkad äri-inimesed ja nende lapsed · Poliitika mõjutamine - Poliitikute äraostmine - Poliitikute kasvatamine - Valimiskampaaniate toetamine - Poliitika kujundamise organisatsioonid · Elustiil
Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine, mis muutus eriti tihedaks 1940. aastate teisel poolel, mil jõudis tähelepanu keskpunkti võitlus kodanliku natsionalismiga. Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV liidus. Koosnes see mitmetest parteidest, kus suurim võim oli Nõukogude Liidu Kommunistlikul Parteil, vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks Eesti NSV Kommunistlik Partei. Kohalik võimueliit ehk ENSV parteikaader koosnes nn. juunikommunistidest, Venemaa eestlastest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest. Kohalikke eestlasi sõjajärgsetel aastatel vähe. Haridustase kommunistide hulgas madal, hiljem kasvas, sest partei kaudu oli võimalik karjääri teha. Eesti NSV ajal mängisid valitsemisel suurt rolli ka paljud julgeolekuorganid. Nende seas näiteks NKVD, tegeles siseasjadega, NKGB, tegeles luure ja vastuluurega. PILET 15 1.Autoritaarne Eesti
Sept-okt 1944 Saksa okupatsioon asendus taas Nõukogude okupatsiooniga 20. august 1991 Saabus nõukogude aja lõpp ja Eesti taasiseseisvus Operatiivgrupid Uue nõukogude võimu esimesed taastajad *Juhtimine Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kuigi vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ta täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liiduvabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Võimueliit koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ning muulastest. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel partei- ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides. Tollane EKP oli esijoones aparaadipartei ning selle liikmesmeeskonda iseloomustas madal haridustase. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine, võitlus nn kodanliku natsionalismiga
Millest sõltub ebavõrdsuse tase ühiskonnas? · Korrumpeerunud riik poliitikud on tugevad · Valitsuse poliitika ja iseseisvad. · Ühiskonna majanduslik arengutase Eliiditeooria rajajaks on Charles Wright Mills. USA Kuznetsi kõver ühiskonda valitseb võimueliit, kelle moodustavad ülirikkad, täidesaatev võim ja sõjaväeline võim. Tavaline ameeriklane ei oma mingit võimu. Viimase aja tuntuim uurija on William Domhoff valitsev eliit moodustab 0.5% ühiskonnast, ent omab 25-
Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi Tulla võimule Avaldada survet teostamiseks võimulolijaile Programmi ulatus Haarab poliitika kõiki Käsitleb ühte valdkonda või valdkondi probleemi Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism Survegrupp võib kasutada kas kaudset survet, mõjutades avalikku arvamust või otsest survet, püüdes mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid jm tippametnikke. Survegrupp ei ole sotsiaalne liikumine, mida iseloomustab piiritlemata liikmeskond ja umbmäärane ülesehitus. o Sotsiaalsed probleemid Sotsiaalne tõrjutus SEISUND, MILLE PUHUL INIMENE EI OSALE ÜHISKONNA HÜVEDEJAOTUSES, VÕIMUSUHETES EGA KULTUURIELUS
Oluline seos ülikoolil ja hilisemal töökohal. Nt konservatiivsed noored valivad töökoha kas äris või militaarsektoris, liberaalsemate vaadetega teaduslikus või sotsiaalsektoris. Võimustruktuur ühiskonnas Kes tegelikult valitseb ühiskonnas? Kuidas on jaotunud võim massiühiskonnas, kus traditsiooniline võim on asendunud kauge ja formaalse bürokraatiaga? Kui palju on ühiskonnas konkureerivaid võimukeskusi? · Võimueliidi mudel: C.Wright Mills 1956.a "Võimueliit" vaatles äri, valitsuse ja teiste suuremate mõju- ja võimusfääride juhtide sotsiaalklassilist tagapõhja. Võimustruktuur ühiskonnas: võimueliit Ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teises sektoris tehtud otsuseid. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerumise tõttu on eliidil sarnane arusaam õiglasest ja heast ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Võimustruktuur ühiskonnas: pluralistlik mudel
parteid on aktiivsed rahvahulkade mõjutajad. Enamik demokraatlike riikide parteisid on laiahaardeparteid. Survegrupid Survegrupid on inimeste ühendused, mis tekivad parteidega samal ajal, kuid survegrupid ei ürita võimule tulla, vaid avaldavad survet võimulolevatele parteidele, eriti võimu eliidile. Survegrupp ei haara/käsitle poliitika kõiki valdkondi, vaid käsitleb üht valdkonda või probleemi. Tema teavitamise sihtgrupiks on võimueliit. Survegrupp võib tegutseda kui mingi kategooriakaitse grupp ( põllumeeste, tööstustööliste, riigiteenistujate, tarbijate, ärimeeste jne huve kaitsev grupp) või kui edendamisgrupp (pole piiratud kindla sotsiaalse klassi või kategooriaga nt valdkonnaks võib olla keskkonnakaitse, muinsuskaitse jms). Survegruppe on nagu parteisid võimalik klassifitseerida organisatsioonilise struktuuri järgi: Institutsionaalsed grupid Kõige tuntumad on kirikuga seotud ühendused. Nendel
Laiahaardepartei liikmeskond ei ole eriti arvukas, kuid need parteid on aktiivsed rahvahulkade mõjutajad. Enamik demokraatlike riikide parteisid on laiahaardeparteid. Survegrupid on inimeste ühendused, mis tekivad parteidega samal ajal, kuid survegrupid ei ürita võimule tulla, vaid avaldavad survet võimulolevatele parteidele, eriti võimu eliidile. Survegrupp ei haara/käsitle poliitika kõiki valdkondi, vaid käsitleb üht valdkonda või probleemi. Tema teavitamise sihtgrupiks on võimueliit. Survegrupp võib tegutseda kui mingi kategooriakaitse grupp ( põllumeeste, tööstustööliste, riigiteenistujate, tarbijate, ärimeeste jne huve kaitsev grupp) või kui edendamisgrupp (pole piiratud kindla sotsiaalse klassi või kategooriaga nt valdkonnaks võib olla keskkonnakaitse, muinsuskaitse jms). Survegruppe on nagu parteisid võimalik klassifitseerida organisatsioonilise struktuuri järgi: Institutsionaalsed grupid Kõige tuntumad on kirikuga seotud ühendused
Laiahaardepartei liikmeskond ei ole eriti arvukas, kuid need parteid on aktiivsed rahvahulkade mõjutajad. Enamik demokraatlike riikide parteisid on laiahaardeparteid. Survegrupid on inimeste ühendused, mis tekivad parteidega samal ajal, kuid survegrupid ei ürita võimule tulla, vaid avaldavad survet võimulolevatele parteidele, eriti võimu eliidile. Survegrupp ei haara/käsitle poliitika kõiki valdkondi, vaid käsitleb üht valdkonda või probleemi. Tema teavitamise sihtgrupiks on võimueliit. Survegrupp võib tegutseda kui mingi kategooriakaitse grupp ( põllumeeste, tööstustööliste, riigiteenistujate, tarbijate, ärimeeste jne huve kaitsev grupp) või kui edendamisgrupp (pole piiratud kindla sotsiaalse klassi või kategooriaga nt valdkonnaks võib olla keskkonnakaitse, muinsuskaitse jms). Survegruppe on nagu parteisid võimalik klassifitseerida organisatsioonilise struktuuri järgi: Institutsionaalsed grupid Kõige tuntumad on kirikuga seotud ühendused
annaabi.ee 
