Välted Eesti keeles on kolm väldet I, II ja III välde. Vältus on hääliku hääldamise suhteline kestus. Kõige lihtsam on määrata kahesilbilisi sõnu. Kui kahesilbilise sõna esimeses silbis on ainult lühike vokaal ja silbi lõpus konsonant puudub, siis on sõna I vältes. Esimese välte sõnad on näiteks ema, kala, madu, kodus. Kui sõna esimeses silbis on pikk vokaal või lõpeb silp konsonandiga, siis võib see olla kas II või III vältes. II ja III välte erinevus tuleneb sellest kuidas sõna hääldatakse. Uuringud on näidanud, et hääldus ei ole piisav teise ja kolmanda välte eristamiseks, tuleb kuulata ka põhitooni liikumist. Teist väldet hääldatakse kerge rõhuga, kolmandat väldet aga raske rõhuga. Ühesilbiline sõna on eesti keeles alati kolmandas vältes. Kahesilbilises sõnas on teist ja kolmandat väldet kõige parem eristada kuulates kõnerütmi.
Hääldusõhk väljub läbi nina, keel on vabalt puhkeasendis, hambad on veidi avatud, häälepilu on suletud, häälepaelad vibreerivad. 2. Vead hääliku M hääldamisel M on passiivne häälik ja selle moodustamine on väga lihtne ning vigu on sellepärast vähe. Üldised vead tulenevad passiivsest suuhoiust. Eriti kui M on sõna lõpus siis unustatakse tema rõhutamine ära. Näiteks sõnades vihm, julm, a) M esimeses vältes lühike Kaminas säras hele leek. b) M teises vältes pikk Suurel lossil oli kümme sammast. c) M kolmandas vältes ülipikk Juss sammus vaikselt kooli poole. d) M kõigis kolmes vältes Lammas lamas lummavas lumes.
Seepärast on sõnavälte määramisel oluline jälgida sõna sisehäälikuid, st häälikuid, mis algavad (pea)rõhulise silbi esimese vokaaliga ja lõpevad järgmise silbi vokaali ees, nt ka-la, kal-lis, kau-nis, kar-tul, arheoloo-gia, põu-e. Morfoloogilistesse tunnustesse kuuluvaid häälikuid sisehäälikute hulka ei arvata, nt sõnas heintele ei kuulu t sisehäälikute hulka: hein-tele. Sõna, mille sisehäälikuteks on lühike vokaal ja lühike konsonant, on alati I vältes, nt kala, kodu, inimene. Sõna, mille sisehäälikute hulka kuulub pikk foneem, diftong või konsonantühend, on II või III vältes. Eesti õigekiri eristab II ja III väldet ainult siis, kui sisehäälikuteks on lühike vokaal ja pikk klusiil ning neile järgneb lühike vokaal, nt pika : `pikka. Muudel juhtudel eesti õigekiri II ja III välte vastandust ei kajasta. Seesuguste sõnade väldet saab määrata ainult häälduse alusel: II välde III välde
Ülesanded sõnaraamatuga (ÕS) 1. Anna võõrsõnadele konsensus ja munitsipaal(omand) eestipärane vaste või pikem tähendusselgitus. Konsensus ehk üksmeel. Grupi inimeste arvamuse ühisosa või ühine arvamus. Munitsipaal(omand)- omavalitsusele kuuluv vara. 2. Mitmendas vältes on sõnad kodu, ammune, õitseb, põld, kangelane? Kodu- I välde Ammune-II välde Õitseb-II ja III välte vaba vaheldumine (reegel: pöördsõna olevikus) Põld-II välde Kangelane II või III välte vaba vaheldumine (reegel: kolme-ja enamasilbilistes sõnades, mille muutumist välde ei mõjuta) 3. Kuidas tähistatakse Õsis sõna soovitatust või mittesoovitatavust? 1) Sõnad ja väljendid, mida ei peaks kasutama on looksulgudes ja väiksemas
2. Vead hääliku Ü hääldamisel Maksimaalne eesasend annab häälikutele toestatuse ja stabiilsuse pikal hääldamisel. Kui keel pole ilusti ette sirutatud ja jääb poolele teele pidama, siis ei kostu ü õigesti. Et sõna õigesti kõlaks, ei tohi huulte töö olla passiivne. Ü võib kõlada, kas u, õ või ö moodi, olenevalt sõnast. Näited: süü-söö-suu, müük-mõõk, üks-uks, pühad- pihad, lühikesed, dünaamiline jne. 3. Harjutused 3.1 Ü esimeses vältes Ülo küpsetab Üllele sünnipäevaks küpsiseid ja üllatab teda ülasekimbuga. 3.2 Ü teises vältes Üürnik Üüli-Hele küürib üürikorteris küürimislapiga ahjumüüri. 3.3 Ü kolmandas vältes Müüja müüs mulle küüslauguküüsi ja küünlaid. 3.4 Ü kõigis kolmes vältes Külli püüdis küülikut, kes üritas ümber müüri küüni tüürida.
sammu, kapi, Kati, plika, sauna, kirgas, ostab, tõlgib, tulbid, odra. · III välde sõna (häälik või häälikuühend) on ülipikk ehk iga häälik esineb kahekordselt, häälikuühend on rõhulistes silpides või on sõna ühesilbiline: linna, sammu, kappi, latti, kukke, sauna, õuna, värvis, ostis, tõlkis, puu, koi. Vältevaheldus on astmevahelduse liik, mille puhul sõna tugev aste on III vältes ja nõrk aste II vältes. Ainult ühes vältes olevad sõnad on vältevahelduseta! Vältevaheldust aitavad määrata käändsõna omastav ja osastav kääne. Nende võrdlusel tulevad kahtluse korral häälduserinevused hästi välja. Omastav kääne või sama hääldustugevusega vorm on nõrgas astmes (II vältes), osastav ja sama hääldustugevusega vorm aga tugevas astmes (III vältes). II välde III välde
Suhteliselt palju vigu esineb ka s hääldamisel, sest selle õigehääldus nõuab keele täpset asendit. Eesti keeles on s helitu (Näide 2), kuid vokaalide vahel muutub ta poolheliliseks (Näide 3). Hääldamisel vokaali kõrval tuleb jälgida, et vokaali ei hääldataks kinnise suuga. Näide 2. sügis, samuti, suvi Näide 3. tasa, kased, pesin S hääldamise hõlbustamiseks tuleks teha harjutusi keele liikuvuse ja õige asendi (püsivuse) parandamiseks. 3. Harjutused 3.1 S esimeses vältes Salamahti saabunud lumesadu muutis sõidukijuhid segaseks. 3.2 S teises vältes Kassiir võttis kassast kahelisi. 3.3 S kolmandas vältes Kasse taga ajanud Sass peletas loomad linnupessa. 3.4 S kõigis kolmes vältes korraga Kas sina tunned seda sassis juustega kassiarmastajat, kes enne seal passis?
I work in an office in the centre of town.. My office is on the iseloomustab ainult rõhulisi silpe. Eesti keele välte uurimises on veel first floor. We are in the car industry. We are working on a new product. Is business going lahendamata probleeme. Lühikesed rõhulised silbid on alati esimeses well? Where are your company's main offices? Our engineers offices are five km west of vältes. Teine välde esineb ainult pikkades rõhulistes silpides. Kolmas the city. They are in Inchon. It is about 300 km from Pusan. I would like to welcome you to välde on eriline rõhk, millega hääldatakse rõhulist pikka silpi. KPI. Pleased to meet you. How is business? How do you like NY? How long are you here for? I hear you are leavng tomorrow. Give my regards to your wife.
enne keskvõrret tüvevokaali - ae ja ue nt. must musta mustem ; hull hullu hullem ; järsk järsu järsem 5 erandsõna, mis muudavad tüvevokaali: paha pahem ; vana vanem ; kõva kõvem ; süva süvem ; lahja lahjem 2) ÜLIVÕRRE a) kõige + KV b) i-ülivõrre (mitmuse osastav id) sõnad peavad olema kas: * 3-silbilised nt. libe libedam libedaim ; kohtlane kohtlasem kohtlaseim * 2-silbilised ja III vältes nt. rikas rikkam rikkaim ; kallis kallim kalleim ; arg arem arim ; jäik jäigem jäigim ; tark targem targim ; tumm tummem tummim ; koomiline koomilisem koomilisim ; peen peenem peenim ; juriidiline juriidilisem juriidilisim ; lööv löövam löövaim ; uus uuem uusim c) tüvevokaali vahelduse ülivõrre e Aaviku ülivõrre sõnad peavad olema kas: * nõrgeneva astmevaheldusega
u e u a i e Kui esimeses silbis on näiteks a, õ, i, ei, äi siis on mitmuse lõpus u (kass kõrtsis ei käi) Kui esisilbis on e, o, u, ü, öö siis on mitmuse osastava lõpus i (eks ämm kodus söö sütt ) Kaashäälikuühendi õigekiri 1) Häälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega 2) l, m, n, r järel kirjutatakse III vältes olev s kahe tähega 3) ki, gi liite ees ei kao ära ühtegi tähte 4) kui sõna lõpeb ja algab sama tähega kui liide siis ei kao ära ühtegi tähte 5) liitsõnades ei kao ära ühtegi tähte 6) nud- kesksõna tunnuse ees: veennud, möönnud Võõrsõna tähendus ja ortograafia Tolerantne salliv Suverääne iseseisev Interfunktsioon kirjavahemärgistamine Generatsioon põlvkond Traagiline kurb, vapustav Psüüh
Ennesõjaaegne- sõjaeelne, liikmesus- liikmeks olek, müügimänedžer- müügijuht v müügikorraldaja. 12. Kuidas lühendatakse wireless fidelity (traadita andmeside standard)? Wifi. 13. Missuguseid kirjavahemärke leiab lühenditest? Punkt, sidekriips, koma. 14. Mida tähendab, kui sõna on sõnaraamatutes looksulgude vahel? Looksulgudes on sõnad või väljendid, mida on soovitatav vältida. Nende järel on keelendid, mida peaks kasutama. 15. Mis vältes on sõnad väike ja päike? Aga aula? Kairi Laur IK 12 AÜ Sõnad väike ja päike on kolmandas vältes. Enne oli sõna aula vaid II vältes, nüüd on lubatud ka III välde. „Ametniku soovitussõnastiku“ (http://www.eki.ee/dict/ametnik/) abil leidke vastused järgmistele küsimustele 1. Missuguses tähenduses ei soovitata „Ametniku soovitussõnastikus“ kasutada terminit „immuniteet“? „Ametniku soovitussõnastik“ ei soovita õigusterminit immuniteet kasutada tähenduses
, mille?) ja pöördsõnal oleviku ainsuse 1 pööre (mida teen?). B-tüvi on käändsõnal ainsuse osastav (keda?, mida?) ja pöördsõnal da-tegevusnimi (mida teha?). 4. Mis on astmevaheldusmall? Tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasusi nimetatakse astmevaheldusmalliks. 5. Kuidas nimetatakse välte ebareeglipärast vaheldust? 6. Mis on vältevaheldus? Vältevaheldus on astmevahelduse liik, mille puhul sõnade tugev aste on 3 vältes ja nõrk aste 2 vältes. Ainsuse omastav Mitmuse osastav u e i e e i u - Kass kõrtsis ei käi. A i - Eks ämm söö kodus sütt. e
astmes aga üks sulghäälik või s. märge: märke: märget mülgas: mülka: mülgast väide: väite: väidet tootma: toodan: toota kaikuma: kaigun: kaikuda luup: luubi: luupi teke: tekke: teket sepp: sepa: seppa horvaat: horvaadi: horvaati Vältevaheldus sõnade tugev aste on III vältes, nõrk aste II vältes. Vältevahelduse aluseks on II ja III välde, mitte I ja II välte vaheldumine. aadlik: aadliku: aadlikku filoloog: filoloogi: filoloogi lapselik: lapseliku: lapselikku laul: laulu: laulu kool: kooli: kooli Astmevaheldusmall Astmevaheldusmalliks nimetatakse tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasusi. A ja B tüvi käänd ja pöördsõnadel 1. Sõnastikuvorm: nimetav kääne; mategevusnimi
Veaohtlikud käändsõnad *ik-lõpuliste sõnade käänamine Õige Väär Õige Nim Ohtlik Toorik Om Ohtliku Tooriku Os Ohtlikku *ohtliku(t Toorikut ) m.nim Ohtlikud Toorikud m.om Ohtlike *ohtlikute Toorikute m.os ohtlikke *ohtlikuid toorikud Ohtlik-tüüpi sõnades on esimene silp rõhuline ja kolmandas vältes, sellest tulenevat on ka järgmine silp rõhuline ja vältevahelduslik . Toorik-tüüpi sõnades on esimene silp kas esimeses või teises vältes ning rõhuta. *Ohtlik-Tüüpi sõnad käänduvad nagu sõna tikk Nim Tikk imelik Põletik Om Tiku Imeliku Põletiku Os Tikku Imelikku Põletikku M.Nim Tikud Imelikud Põletikud M.Os tikke Imelikke Põletikke
IV Idee (1 silp, lõpp pikk vokaal v.a. ii, -üü) -sid/-id Koi (1 silp, lõpp täishäälikuühend või ii, -üü) -d -de -sid V Pesa (2 silpi, I v, astmevahelduseta, A- ja B-t ühesugused) -sid (36%) Sõda (laadivahelduslik, B-tüvi I vältes) Jalg (laadivahelduslik, B-tüvi III vältes) Sepp (vältevahelduslik) -de Vokaal või Sõna 2 1 3 III I-II 1 2 1 AVta AV II I -e muu I II III V IV - Silpide arv - A-tüve välde - B-tüve silpide arv - Astmevaheldus - Välde
· Astmevaheldusmall on tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasused. · Nõrgeneva tüvega sõnadel on A-tüvi nõrgas astmes. · Tugevneva tüvega sõnadel on A-tüvi tugevas astmes. · Geminaadivaheldus on selline astmevahelduse liik, mille puhul sõna teise silbi piiril asuv geminaatsulghäälik või -s vaheldub üksiksulghääliku või -s- ga. · Vältevaheldus on astmevahelduse liik, mille puhul tugev aste on III vältes ja nõrk aste II vältes (A- ja B- tüves). · Tüvevokaal on vokaal, millega lõpeb sõna A-tüvi. · Vokaalivaheldus on sõna tüvevokaali ebareeglipärane vaheldumine mingi teise vokaaliga · Muuttüübid on sõnade hulgad, mille vormide moodustamiseks kasutatakse samu muutetunnuseid. · Pööramismallid on pöördsõnade muuttüübid. · Käänamismallid on käändsõnade muuttüübid.
Vokaalid: kõige olulisemad on kaks alumist formanti; osade (illabiaalsed ja labiaalsed eesvokaalid) puhul on oluline ja kolmas alumine formant. Vokaalid jagunevad F1 väärtustest lähtuvalt kõrgeteks (i, ü, u), keskkõrgeteks (e, ö, e (õ), o) ja madalateks (ä, a). F2 väärtustest lähtuvalt eesvokaalid (i, ü, e, ö, ä) ja tagavokaalideks (u, o, e (õ), a). Mitmetes keeltes avaldab vokaali kvaliteedile mõju pearõhulise silbi vokaali pikkuse muutumine, eesti keeles muutub eri vältes sõnade vokaalide kvaliteet üsna vähe. Rõhutute silpide vokaalide kvaliteedile avaldab mõju ka sõna välde. Diftongis on esmatähtis esimene liige. Sonorandid (l, m, n, r) palataliseeritud ja palataliseerimata konsonantide akustilised iseärasused: 1) siire vokaalilt palataliseeritud konsonandile on pea 2x pikem kui palataliseerimata konsonandile. Palataliseeritud konsonandile eelneva vokaali lõpuosa on i-line
20. Mis oleks parem variant lausest „Õnnestusime kohavalikul, aga ebaõnnestusime päevajuhi palkamisel“? Kohavalik oli täistabamus, kuid päevajuhi palkamine totaalne läbikukkumine. Nimed 1. Kuidas hääldatakse Itaalia maakonna Marche nime? [marke] 2. Kuidas hääldub z nimedes Belize, Vaduz, Zaragoza, Zwickau ja Venezuela? [bel`iiz], [fad`uuts ja vad`uuts], [sarag´ossa], [tsv`ikk`au], [venetsueela] 3. Kus asub Preiļi? Lätis 4. Mitmendas vältes on kohanimi Salme? Nii II kui ka III vältes 5. Nimetage üks araabia ja üks Araabia riik. araabia maad (araablaste enamusega maad). Nt: Süüria, Liibanon, Egiptus, Tuneesia Araabia (poolsaare) maad. Nt: Saudi Araabia, Jeemen, Omaan, Araabia Ühendemiraadid 6. Kas õige on üks kahest või mõlemad? Miks? Brügge – Brugge, Djakarta - Jakarta, Korfu – Kérkyra, Kroaatia – Horvaatia, Mount Everest – Džomolungma, Nice – Nizza, Pearl Harbour –
täishäälikuna. Hääliku pikkus ja välde ei ole päris kattuvad mõisted/nähtused. Hääliku pikkus iseloomustab nimelt ainult üksiku hääliku pikkust, aga välde iseloomustab silbi kui terviku pikkust. Väldet määrab pearõhulises silbis. Välde iseloomustab rõhulisi silpe. Sisehääliku näide: p[äe|v]a, l[u|g]u, h[o|b]une, kirjan[ik], kirjan[ik]u. 6 Sõna on esimeses vältes, kui sõna sisehäälikute hulgas on ühe lühike täishäälik ja üks lühike kaashäälik, seega sõna saab olla esimeses vältes, kui sisehäälikuid on kaks. Näide: l[u|g]u (I), l[u|k]u (II). Sõna on teises vältes kui üks sisehäälikutest on pikk või on lühikesi täishäälikuid ja lühiesi kaashäälikuid mitu. Näide: l[u|k]u (II), p[adj]ad (II), k[ool]is. Kõik ühesilbilised sõnad on kolmandas vältes. Näide: sai, õun, lill jne
2. lõhu'n (nõrk aste) lõhku'da (tugev aste) 3. lenda'n (tugev aste) lenna'ta (nõrk aste) Nõrgeneva tüvega sõnadel on A- tüvi alati nõrgas astmes. Tugevneva tüvega sõnadel on A- tüvi alati tugevas astmes. Nimetatud seaduspärasus on ASTMEVAHELDUSMALL Vältevaheldus (VV) on seotud 2. ja 3. välte vaheldumisega käänd- ning pöördsõna tüvedes. NB! ÄRA AJA SEGI PEARÕHULISE SILBI VÄLTEGA! 2. vältes olev sõna on nõrgas astmes 3. vältes olev sõna on tugevas astmes VV käändsõnades 1. võrdleme A- ja B- tüve, jälgides kirjapilti 1. vaaba (2.v,nõrk aste) vaapa (3.v, tugev aste) 2. hakka'n (3.v, tugev aste) haka'ta (2.v, nõrk aste) 1. võrdleme A- ja B- tüve, jälgides hääldust 1. parmu (kelle?) (2.v, nõrk aste) parmu (keda?) (3.v, tugev aste) 2. vingu'n Kujuvaheldus
(puu)palk (raha) palk ·Polüseemia mitmetähenduslikkus Astmevaheldus ·Astmevaheldus esineb käänd ja pöördsõnades. ·Astmevaheldus jaguneb kaheks välte- ja laadivaheldus. Mõlemal vahelduse tüübil on olemas nõrk ja tugev aste. Vältevaheldus ·Vältevaheldust aitavad määrata käändsõna omastav ja osastav kääne. Nende võrdlusel tulevad kahtluse korral häälduserinevused hästi välja. Omastav kääne või sama hääldustugevusega vorm on nõrgas astmes (II vältes), osastav ja sama hääldustugevusega vorm aga tugevas astmes (III vältes). ·Vältevaheldus on astmevahelduse liik, mille puhul sõna tugev aste on III vältes ja nõrk aste II vältes. Ainult ühes vältes olevad sõnad on vältevahelduseta! ·Pöördsõna puhul on hea võrrelda oleviku 1. Pööret (mida teen) ja da-tegevusnime (mida teinud). Laadivaheldus ·Laadivaheldus toimub kui kaob ära s või sulghäälik. Et seda näha võrreldakse omastavat ja
Võru keel tänapäevase Lõuna-Eesti kirjakeele aluseks. Vokaalharmoonia Küla-külä Teine lauseehitus Ei tule- tule ei Põhja-Eesti:Keskm urre Aluseks kirjakeele Maa- mua Müüma- müima Meel- miel Käsi- käsa Kive- kiva Rotte- rotta Idam urre On mõjutatud Vadja keelest o õ Õtsekõhe Venelasi- venelaisi Rannikum urre Kõige lähedasem soome keele Puudub vältevaheldus (kõik III vältes) Sepad- seppad Mets- metsa Sepp- seppa Lääne-ja saartem urre 1. v b Kõba kibi 2. Õ- puudub 3. Sõna algul ei ole konsonant ühendit trepp- repp Klaver- laver
- pool, poole, poolt kirj käändsõnast lahku(vasakult poolt, lõpu poole), määrsõnaga kokku (sealpool, kuhupoole) - kaupa, viisi kirj mitmuse omastavast lahku(kuude kaupa), ainsuses kas kokku või lahku (tüki viisi-tükiviisi) - Reegeleid, mille järgi me suulise kõne üles kirjutame, nim õigekirjaks ehk ortograafiaks. Kui me suulise kõne puhul räägime häälikutest, sest need saavad kuuldavaks tänu hääldamisele, siis kirj kasutame tähti. - Kui sõna on esimeses vältes, siis kirj pearõhulise silbi täishäälik ja sellele järgnev kaashäälik ühe tähega või sulghäälik g,b,d: i-lus, to-re, ke-na -Teise või kolmanda välte korralvõib pearõhulises silbis esineda: -kahekordne täishäälik:kuu-leb, suu-red - ühekordse täishääliku järel kahekordne kaashäälik: jon-nis, sas-sis. -Sulghäälikute puhul saab II ja III vältel ka kirjapildi järgi vahet teha:
Eesti os'idel on rõhk enamasti esimesel silbil, mida nim. pearõhuliseks silbiks. Rõhulisele silbile järgneb tavaliselt 12 rõhutut silpi. Ühe, kahe ja kolme silbilistel sõnadel on 1 rõhk ning 4 ja enamasilbilistel sõnadel on 2 või 3 rõhku. VÄLDE väljendab rõhulise silbi pikkust. Rõhutud silbid on välte suhtes määratlemata. Lühike silp-I VÄLDE, pikk silp II(tavaline rõhk) JA III VÄLDE(ekstra rõhk). Kõik ühesilbilised sõnad on alati III vältes. Välde tuleb alati määrata ka kond jalik liites ning sõna mõlemas osas.
Juba üheksa põhivokaali on küllalt suur vokaalide arv. Eesti keele üheksa vokaali ei moodusta igas suhtes tasakaalustatud süsteemi. Näiteks õ ei sobitu hästi süsteemi ning tema suhted teiste vokaalidega tekitavad hääldusprobleeme. Väga ebaühtlane on ka vokaalide esinemissagedus: ö kogusagedus on a omad vähemalt 30 korda madalam. (Hint 2002: 29-30) Veel rohkem on eesti keeles diftonge: teisevältelisena võib esineda kuni 19 diftongi, kolmandas vältes koguni 27 diftongi. Kui võtta veel arvesse, et ka vokaalid esinevad pikkadena ja ülipikkadena, teises ja kolmandas vältes, siis saabki kontateerida fakti, et eesti keel on väga erilise helisusega ja kõlavusega. (Hint 2002: 30-31) Üheks konsonantide süsteemi iseärasuseks on š puudumine eesti rahvakeeles. Sellegi poolest pole eesti keele konsonantide süsteem vaene: kokku 17, mis on üsna keskmine. See teistes keeltes vähem esinenud nähtus võimaldab eesti keeles palatalisatsiooni
brunch). 10 Mugandamine Sõnu mugandatakse enamasti inglise hääldusele lähedaselt (bagi, fliis, pleier, luuser), kuid on ka inglise ortograafiat säilitavaid laene (bürger, server, muffin, grunge). Mugand võib omandada kuju ka lähtekeele häälduse ja kirjapildi kooslusest- laen häppening ei põhine eesti ortograafiareeglitel, sest sõna hääldatakse teises vältes ja see eeldaks kirjapilti häpening. Vahenduskeel võib samuti kujundada laenu kirjapilti (taunitavad toorlaenud kreeker ja kruiis on üle võetud vene keelest, lükra saadud soome keele kaudu). 11 Mugandis peab olema ülipikk täishäälik, kui tegemist on ühesilbilise sõnaga (mopp, rokk, vipp) või täishäälik (veeb, geel), kuid on ka kahesilbilisena mugandatud sõnu (pub> pubi, club> klubi).12
Juba üheksa põhivokaali on küllalt suur vokaalide arv. Eesti keele üheksa vokaali ei moodusta igas suhtes tasakaalustatud süsteemi. Näiteks õ ei sobitu hästi süsteemi ning tema suhted teiste vokaalidega tekitavad hääldusprobleeme. Väga ebaühtlane on ka vokaalide esinemissagedus: ö kogusagedus on a omad vähemalt 30 korda madalam. Veel suurem on eesti keele diftongide rikkus: teisevältelisena võib esineda kuni 19 diftongi, kolmandas vältes koguni 27 diftongi. Kui võtta veel arvesse, et ka vokaalid esinevad pikkadena ja ülipikkadena, teises ja kolmandas vältes, siis nendib Hint, et väited eesti keele erilisest helilisusest ja kõlavusest ei ole tuulest võetud. Eesti konsonantide süsteemi iseärasuseks on ka s puudumine eesti rahvakeeles. Sellest hoolimata väidab Hint, et eesti keele konsonantide süsteemi ei saa vaeseks pidada: kokku 17 konsonantfoneemi on üsna keskmine
Rõhk, välde, palatalisatsioon. Rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus, mis avaldub sõna teatud silpide hääldamisel. Rõhu põhiülessanne on muuta kõne rütmiliseks. Eesti keeles on sõnarõhk tavaliselt esimesel silbil. Kõnetakt Rõhuline silp koos tema juurde kuuluvate rõhutute silpidega. Eestikeeles on kõnetakte kolme liiki ühe(kass)-, kahe(rau-da)-ja kolmesilbilised(ki-ri-kus). Ühesilbilised kõnetaktid on alati kolmandas vältes. Kõnetakt Välde Näited Ühesilbiline kõnetakt III soe, liiv, lai, suu, post, sarv Kahesilbiline kõnetakt I pesa, kana, idu, rida, asi, isa II tubli, kaunis, tütar, lammas III jalga, aasta, välja, oota, öine Kolmesilbiline kõnetakt I õline, ägestuv, eriti, arutu
oda oda osa flekstioon-muutub sõna tüvi VV-välte vahetus (2.pauna, 3.pauna) LV-laadi vahetus GV-genitiivi vahetus (kurgi kurki) vokaali vahetus esineb mitmuse osastavas käändes ja võrdlusastmetes. Kass-kassi-kasse i-e kuuske-kuuski e-i tuleb tige peni ja uriseb u-e i-e e-i a-u-i-e A-tüve sõnade puhul tuleb vaadata sõna esisilbivokaali. Kujuvaheldus-juhtum kus sõnatõvel on kaks kuju. Vokaal ja konsonant kuju. AV-liigid VV-vältevaheldus Sõna üks tüvi on teises vältes ja teine kolmandas välted. 2v 3v Nt: paun pauna pauna latt lati latti LV-laadivaheldus sõna ühes küljes esineb kas siis kpt gpt s. Teises tüves puudub v on muud häälikud. Nt:: rada raja rada mägi mäe mäge riidlema riidle riielda GV- geninaadivaheldus ükes küljes gbd v s . teises kpt v ss. Nt: marsi marssi sõbra sõpra VV puhul tugev tüvi on 3. välde ja nõrk 2. GV puhul tugev esineb kpt v ss ja nõrk- gbds
inimesi 15%. Võrreldes 2011. aastaga on vähenenud eesti keelt mittevaldavate ja suurenenud aktiivse eesti keele oskusega inimeste osakaal. Eesti murded 1) saarte murre - puudub õ-vokaal, selle asemel on ö (nt söber), on laulev intonatsioon; 2) idamurre - o-hääliku asendamine õ-ga (nt õlema); d säilimine laadivahelduslikes sõnades (nt padas ´pajas´); 3) läänemurre - b esinemine v asemel (kibi `kivi`); 4) kirderannikumurre - vältevahelduse puudumine, kõik sõnad on kolmandas vältes 5) keskmurre - eesti kirjakeele aluseks, diftongide kasutamine pikkade vokaalide asemel (nt moa `maa`); 6) Tartu murre - tugevaastmelise vokaalmitmuse esinemine (lehtist `lehtedest`); 7) Mulgi murre - e esinemine a asemel (nt kirjuteme `kirjutame`); 8) Võru murre - he-tunnuseline sisseütlev kääne (nt huunõhe `hoonesse`); h esinemine seesütlevas käändes (nt mõtsah `metsas`). Eesti keele areng tänapäeval
Astmevaheldus (tüvevaheldus, mille puhul on sõnatüve üks variant tugevas astmes, teine nõrgas astmes) Jaguneb kaheks: (1) Laadivaheldus Laadivahelduslike sõnade tugevas astmes esineb sulghäälik või s, nõrga astme tüvavariantis see aga puudub või on asendunud teise konsonandiga. Nt: jala jalga, hamba hammast, anda- annan, õmmelda-õmblen (2) Vältevaheldus tugeva astme tüvi alati III vältes, nõrk aste aga II vältes. Nt: laulu-laulu, mõtte, mõtet, seista-seisan, leinata-leinan. Vokaalivaheldus- tüvevokaali mitmuse osastava ja omadussõnade ülivõrde vormide moodustamiseks. Kujuvaheldus. Sõnalõpus olev konsonant -> vokaal nt. Lammast- lamba. 6) Käänded: Käände Küsimuse Näide nimi d, mis (ainsuses ja mitmuses) käändele
Rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus, mis avaldub sõna teatud silpide hääldamisel · Eesti keeles eristatakse kolme erineva rõhulisuse astmega silpe: pearõhuline, kaasrõhuline ja rõhuta silbid · Eesti keeles on pearõhk tavaliselt esimesel silbil (v.a võõrsõnad, hüüdsõnad, nt du- ell,, bioloogia, or-kes-ter; Ohoo! Ahaa! Hurraa!) · Kaasrõhk asub tavaliselt paaritutel silpidel (kolmandal ja viiendal silbil) kir-ju-ta-da 16. Kirjeldage eesti vältesüsteemi (I, II, III välde koos näidetega). Kõnetakt ja välde on tihedalt seotud _ igal kõnetaktil on oma välde · Välteid tähistatakse lühenditega: I, II, III välde või Q1, Q2, Q3 (rahvusvaheline lühend) · Ühesilbilised kõnetaktid on alati III vältes · Kahe- ja kolmesilbilised taktid võivad olla I, II ja III vältes Välted on kahesilbilised taktisuurused prosoodilised üksused, mille distinktiivsed
tuumas lühike vokaal PIKK SILP:1. Lõpp olemas või 2. tuumas on kaks vokaali Sõnavälde 1. Silbitan sõna ning määran rõhulised ja rõhuta silbid ning kõnetaktid /e-la-ma/ /saar/ /ra-hu/-/lik-kus/ 2. Ühesilbiline kõnetakt on alati III välde Saar III välde 3. Kahe-ja kolmesilbilistes kõnetaktides tuleb vaadata esimese silbi pikkust e-la-ma I välde a) Kui esimene silp on lühike, siis on sõna esimeses vältes. Ta-ru, ke-na, tu-le-ma I välde b) Kui esimene silp on pikk, tuleb vaadelda kõnetakti teiste silpide pikkussuhteid. Soo-la-ne II välde Ka-pi II välde Kap-pi III välde 4. Sõna välte määrame viimasest kõnetaktist. /ra-hu/-/lik-kus/ III välde Kate ka-te II välde Ümarik /ü-ma-rik/ I välde Ülbe /ül-be/ II välde Kahjusid /kah-ju-sid/ II välde Tööleht harjutamiseks 1
käändsõna (arusaadav, lugupeetud). Kesksõnad erinevad muudest deverbaalsetest liitsõnadest selles suhtes, et käändsõna võib laiendosana olla osastavas (vett pidama, tuld purskama). Deverbaalse liitomadussõna laiendosaks on tuletuse alussõnaks oleva verbi fraasistruktuuri kuuluv määrsõna (alalhoidlik, ennekuulmatu) või alusverbi sihitis, mis on moodustustüvena omastavakujuline (valutundlik, pahaaimamatu). Kui tuletise alusverbi objektiks on us-liiteline kolmandas vältes nimisõna, võib moodustustüvi olla nimetavas: seaduskuulelik, valgustundlik. Laiendliitsõna on harilikult samast sõnaliigist kui selle põhiosa. Liitomadussõnade hulgas on rühm osastavakujulisi nimisõnafraase, mida kasutatakse täiendina ja milles on toimunud süntaktiliselt tingitud sõnaliigimuutus täiendist käändumatuks omadussõnaks. Laiendosaks on ase-, omadus- või nimisõna, moodustustüve vorm sõltub fraasistruktuurist.
9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t. Nt koe-rad, ham-mas-test III välde kolmanda välte puhul on tegemist ekstra rõhuga, millega võib hääldada pikki silpe. Pearõhulist pikka silpi hääldame ülipikalt. Sõna on ühesibiline.
Lingvistika - Foneetikast ja fonoloogiast Rääkimine on inimese üks igapäevasemaid tegevusi. Võimet toota ja mõista kõnet peetakse nii iseenesestmõistetavaks, et sellele ei pöörata tavaliselt üldse tähelepanu. Tähelepanelikuks muutume vaid siis, kui keegi hääldab mõnd häälikut teistmoodi või siis paneb näiteks sõnas rõhu mujale, kui meie seda teeme, või hääldab sõna muus vältes, kui me ise hääldame. Inimene võib oma häälduselunditega moodustada tohutult palju erinevaid häälikuid (ka selliseid, mida tema oma emakeeles ei ole). Emakeelegi häälikute laadi mõjutavad naaberhäälikud või kuulumine rõhulisse või rõhuta silpi, aga ka kõneleja vanus, sugu, kõneorganite anatoomia, tema emotsionaalne seisund. Vaatamata sellisele varieeruvusele, tunneb kuulaja enamasti sõnad ära.
Tänapäeva eesti keel Tänapäeva soome keel mina ei tule mina en tule sina ei tule sinä et tule tema ei tule hän ei tule meie ei tule me emme tule teie ei tule te ette tule nemad ei tule he eivät tule · Vältevaheldus on omane eesti keelele · Teistes läänemere soome keeltes see puudub · Nendel sõnade on tüvi mõnes vormis III ja mõnes vormis II vältes (selle kooli:seda kooli) · Arvatavasti tekkis vältevaheldus laadivahelduse eeskujul Uuseesti keel Uuseesti keele alguseks peetakse eestikeelse täispiibli avaldamist 1739. aastal Võttis täieliku kuju kirjakeel Keelekasutus muutus ühtlasemaks Keel on stabiilne- viimase 400 aasta jooksul pole keeles enam väga suuri ja põhjapanevaid muutusi esinenud Suurim muutus on kaasaütleva käände kujunemine 20. sajandi alguses võeti kasutusele olev kääne, i-ülivõrre ja i-mitmus
Ülesande esitamise tähtaeg on 17.12.12. Enne ülesande kallale asumist lugege läbi ÕSi kasutamise juhend! Ärge üritage täita ülesannet ÕSi abita! Kõik vastused andke siinsamal lehel. Kõik, kelle punktisumma jääb alla 150 punkti, peavad esitama ka veatu vigade paranduse! Seda ootan ka neilt, kes esitavad töö hiljem kui 17.12.12. Ärge jätke töö esitamist viimasele minutile ega mitte ka nädalale! Vigade paranduse veatuks saamine võib võtta päevi! 1. Mitmendas vältes on järgmised märksõnad? (7 p) 7 p karikatuur (III), kirkus (III), kriis (III), kümnis (III), maotu (III), punkarlus (II või III), valjus (III) 2. Kas märksõnades kandidaat ja mantel on n palataliseeritud? Aga märksõnades pudel ja padi d? (4 p) 3 p kan'didaat on n palataliseeritud mantel ei ole n palataliseeritud pudel ei ole d palataliseeritud padi ei ole d palataliseeritud 3
läänemeresoome algkeeles ei tegusõna, nagu soome keeles praegugi Tänapäeva eesti keeles Tänapäeva soome keelse mina ei tule meie ei tule mina en tule me emme tule sina ei tule teie ei tule sinä et tule te ette tule tema ei tule nemad ei tule hän ei tule he eivät tule o vältevaheldus (kus sama sõna tüvi on mõnes vormis II, mõnes III vältes) puudub teistes läänemeresoome keeltes (selle kooli, seda kooli). Arvatavasti tekkis vältevaheldus laadivahelduse eeskujul, o üsna ilmne muutuste põhjus on tihe keelekontakt alamsaksa keelega, sõjad, näljahädad, katkud, mille tulemusena tuli Eesti tühjaks jäänud aladele inimesi mujalt, o oma osa reformatsioonil, mil saksa pastorid hakkasid jumalateenistusel kasutama eesti keelt (paratamatult tugeva saksa mõjuga) Uuseesti keel
probleemid? Kuidas on võimalik kirjeldada, kuidas kaks täishäälikut foneetiliselt kirjut. Eesti keele 9 vokaali esineb pearõhulises silbis lühikese või pika monoftongina, nt e ee , o oo jne. Järgsilpides omasõnades esineb 5 (lühikest) vokaali: a , e , i , u, o. Kuidas käsitleda pikki ja ülipikki vokaale? Millised on võimalikud variandid? Nt /sama/ /saama/ /saa:ma/ Pikad ja ülipikad monoftongid on kahe foneemi järjendid. Foneetiline põhjendus: Eri vältes sõnade vokaalid erinevad küll oluliselt kestuse poolest, kuid mitte kvaliteedi poolest (vrd inglise ship `laev' sheep `lammas') Lühikeste, pikkade ja ülipikkade vokaalide laad (kvaliteet) erineb väga vähe 22. Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele?Konsonant (ld con `kaasa', sonare `helisema') e kaashäälik häälik, mille hääldamisel moodustatakse kõnetrakti mingisse kohta kitsus (kas sulg või ahtus)
Keelemärk sümbol, koosneb kahest osast, tähistajast ja tähistatavast. Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Silbituum täishäälik, täishääliku ühend. Max. Kaks. 3. Välde Eesti keeles esineb kolm väldet. 1. välde esineb ainult lühikestes silpides, ja välde määratkse sõna rõhulises silbis. Kui sõna esimene silp on lühike siis see sõna ongi esimes vältes. 2. ja 3. välte sõna kirjapilt on täpselt ühesugune, seega 2. ja 3. välde esineb pikades sõnades, aga kolmanda välte sõnu saab hääldada intensiivsemalt. 4. Fonotaktika reeglid Fonotaktika näitab, millised häälikujärjendid on keeles lubatud ja millised mitte. Eesti keeles sõnad algavad ühe kaashäälikuga, vanad soomeugri sõnad. 1. Need sõnad mis algavad tänapäeval kaashääliku ühendiga, on laenusõnad. 2
lühendid (nt AIDS ~ aids, DJ ~ diidzei ~ diidžei, VIP ~ vipp, UFO ~ ufo). 9 Sõnu mugandatakse enamasti inglise hääldusele lähedaselt (bagi, fliis, pleier, luuser), kuid on ka inglise ortograafiat säilitavaid laene (server, muffin, grunge). Mugand võib omandada kuju ka lähtekeele häälduse ja kirjapildi kooslusest – laen häppening ei põhine eesti ortograafiareeglitel, sest sõna hääldatakse teises vältes, mids eeldaks kirjapilti häpening. Vahenduskeel võib samuti kujundada laenu kirjapilti (taunitavad toorlaenud kreeker ja kruiis on üle võetud vene keelest, lükra saadud soome keele kaudu).10 8 Leemets, Tiina 2002. Mullivann, peenema nimega jaccusi. Oma Keel nr 1: 44 9 2006. Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad? Oma Keel nr 2: 29 10 Leemets, Tiina 2002. Mullivann, peenema nimega jaccusi. Oma Keel nr 1: 44 6 2.2
tähte ei jäeta üksinda rea lõppu ega kanta üle järgmise rea algusesse · Nt: pua-ne · Sõnu: onu, oli, ema, isa ei saa poolitada 14. Rõhk ja selle ülesanne eesti keeles! · Rõhk- keelenähtus, mille puhul sõna teatud silpe hääldatakse suurema intensiivsusega kui teisi · Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust 15. Missugustes silpides esineb esimene välde? · Lühikesed rõhulised silbid on alati esimeses vältes · Nt: ka- la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma 16. Missugustes silpides esineb teine ja kolmas välde? · Teine välde esineb ainult pikkades rõhulistes silpides Nt: väl-de, koe-rad, ham-mas-te · Kolmas välde esineb sammuti ainult pikkades rõhulistes silpides Nt: üht koera 17. Mille poolest erineb kolmas välde teisest? · Teise ja kolmanda väte erinevus on tingitud hääldusest 18. Fonotaktika mõiste ja 4 reeglit!
7) geograafiliselt hea asukoht kahes kohas on vesi, venemaaga eraldab järv ja sood, läti keel on meiega sama suur Eesti keele fonotaktika 1) õ, ä, ö, ü, o saavad esineda ainult 1. silbis 2) j-i järel ei ole i (tühi tühji) 3) täht h esineb üksnes sõna alguses või 1. silbi lühikese vokaali järel (hall, kahtlema) 3) pikk vokaal ei saa eelneda i-le (maid, maaid) 4) i ei ole pika ii, üü ega i-lõpulise diftongi järel ( süid, süüid) 5) ai, ei, ui ei saa esineda 1. ja 2. vältes sõna 2. silbis (emasid, emaid) 6) Mõned konsonant ühendid ei sobi eesti keelde (nt pst) 7) eesti omasõnad ei alga g, b, d-ga (baar, diivan) 8) kaugemal kui eessilbis ei ole pikka täishäälikut (trikoo) Uurali keelkonna kõige elujõulisemad keeled 1) ungari keel see on riigikeel, mitu miljonit kõnelejat 2) soome keel riigikeel, mitu miljonit kõnelejat 3) eesti keel riigikeel, miljon kõnelejat Mis ohustab uurali keelte elujõudu? 1) paljudel rahvastel ei ole oma riiki
sõnaraamatus ainsuse nimetavas homonüümne sõnavorm: huvi+j`uht <-juhi> b. ÕS annab abi ka sõnade sobivuse ja stiili kohta. Milliseid sõnu või märke selleks kasutatakse? Näited. 1. ÕS-ist saab abi väldete kohta. Näiteks III väldet märgib kriipsuke ` (graavis) III- vältelise kirjasilbi täishääliku ees: s`oosima. Ümarsulgudes vältekriips tähendab, et sõna võib hääldada nii III kui ka II vältes: (`)andekas, k(`)angelane, k(`)etserlus, v(`)õimetu. 2. Võõrsõnade pearõhku märgib kriipsuke ´ (akuut) rõhulise silbi täishääliku ees: dial ´ektika, fant´as'tiline, selj´anka. c. Mida näitavad sõnade juures märgendid HARV, JUR, MAJ, KÕNEK? HARV on sõna juures, mis on eesti keeles haruldane, st esineb harva, on vananenud termin või vanamoeline. Näitab sagedust. JUR õigusteadus MAJ majandus, majandusteadus
7200 aastat tagasi. (Ruhnu Vallavalitsus 2013) Kõige rohkem on Ruhnus elanud inimesi aastal 1842, ca 389 inimest, kellest enamik olid rannarootslased. 1915- aastal ründas ning vallutas Saksa laevastik Ruhnu. Saksamaal oli siis juba kasutusel uus kalender ning tänu sellele viidi Ruhnus 20. sajandil läbi esimesena Eestis kalendrireform (Vikipeedia 2013) 1930. aastail oli Ruhnu veel isoleeritud saar, mille elanikud olid sajandite vältes abiellunud oma lähisugulastega. 1944 põgenes enamik inimesi nõukogude võimu eest Rootsi. Uued elanikud tulid peamiselt Saaremaalt ja Kihnust. (Vikipeedia 2013) 6. Looduslikud ressursid Ruhnu mets on omaette vaatamisväärsus kuna on luidetel kasvav. (Vikipeedia 2013) 7. Turism Ruhnus on palju huvitavaid vaatamisväärsusi ning muid turismi objekte, nendeks on näiteks: 1. Ruhnu Muuseum 2. Ruhnu Püha Magdaleena Kirik 3. Ruhnu uus kirik 4. Ruhnu tuletorn 5. Runö Sadamakohvik 6
ÕIGEKEELSUSSÕNARAAMATU KASUTAMINE Kodutöö 186 p 178 p, arvestatud 1) Mitmendas vältes on järgmised märksõnad? (10 p) 10 p aula, harjus, karikatuur, kirkus, kriis, kümnis, maotu, punkarlus, valjus, 3 õilis Vastused: aula <7>, .aula <8> - 2/3. välde; harjus - 2. välde; karika.tuur 3. välde; .kirkus 3. välde; kriis 3. välde; .kümnis <12 ja 13:-e> 3. välde; .maotu <8> 3. välde; (.)punkarlus <12:-e> - 2. / 3. välde .valjus <12 ja 13:-e> - 3. välde õilis <36 2. välde 2) Kas märksõnades kandidaat ja mantel on n palataliseeritud
ei eristata, jäetakse osaks vältevaheldusest) Eesti keele morfofonoloogiast Sõna on laadivahelduslik ehk laadimuutuslik, kui ühes tema tüvevariantidest esineb sulghäälik või s, teises mitte. Sulghäälikut või s sisaldav tüvevariant on tugevas astmes, neid mitte sisaldav tüvevariant nõrgas. lamba : lammast juhin : juhtida Eesti keele morfofonoloogiast Sõna on vältevahelduslik ehk vältemuutuslik, kui üks tema tüvevariantidest on III vältes, teine II vältes. III-välteline tüvevariant on tugevas astmes, II-välteline tüvevariant nõrgas astmes. laulu (mille?, II v): laulu (mida?, III v) õpin (II v): õppida (III v) Eesti keele morfofonoloogiast Sõna on geminaadivahelduslik ehk pikkusmuutuslik, kui ühes tema tüvevariantidest on geminaatsulghäälik k, p, t või ss, teises aga üksiksulghäälik g, b, d või s. Geminaathäälikuid k, p, t, ss sisaldav tüvevariant on tugevas astmes, üksikhäälikuid
Seepärast on sõnavälte määramisel oluline jälgida sõna sisehäälikuid, st häälikuid, mis algavad (pea)rõhulise silbi esimese vokaaliga ja lõpevad järgmise silbi vokaali ees, nt ka-la, kal-lis, kau-nis, kar-tul, arheoloo-gia, põu-e. Morfoloogilistesse tunnustesse kuuluvaid häälikuid sisehäälikute hulka ei arvata, nt sõnas heintele ei kuulu t sisehäälikute hulka: hein-tele. Sõna, mille sisehäälikuteks on lühike vokaal ja lühike konsonant, on alati I vältes, nt kala, kodu, inimene. Sõna, mille sisehäälikute hulka kuulub pikk foneem, diftong või konsonantühend, on II või III vältes. Eesti õigekiri eristab II ja III väldet ainult siis, kui sisehäälikuteks on lühike vokaal ja pikk klusiil ning neile järgneb lühike vokaal, nt pika : `pikka. Muudel juhtudel eesti õigekiri II ja III välte vastandust ei kajasta. Seesuguste sõnade väldet saab määrata ainult häälduse alusel: II välde III välde
nt lõpuaktus, lõpueksam, lõpupidu. c. sõnad, mis märgivad vahendit, nt käsitöö, jalgratas, vesiravi, teivashüpe, õhkpidur, riistvõimlemine. Üldkeeles võib siiski kasutada omastavat sealgi, kus oskuskeele järjekindlus nõuab nimetavat: üldkeelesahjuküte, elektrikeevitaja, telefoniside, oskuskeeles ahiküte, elekterkeevitus, telefonside; d. us-lõpulised sõnad, kui nad on kahesilbilised ja III vältes või kui neis on rohkem kui kaks silpi, nt küpsuseksam, nakkushaigus, loodusuurija, kaugusmõõdik, austusavaldus, muinsuskaitse, haridusministeerium, kirjutuslaud. s-liitumine ei ole siiski üldine. Rahvapärastes sõnades on e säilinud, nttarkusehammas, küllusesarv, teadusetempel, seadusesilm ‘korravalvur, politseinik vms’. Paljud sõnad käibivad kahel kujul: näitus(e)väljak,
annaabi.ee 
