Lydia Emilie Florentine Jannsen (24.12.1843-11.08.1886) Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjaniku nimega Lydia Koidula oli peres vanim laps. Hüüdnimeks oli Lolla. Lapsepõlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja , mille juurde kuulusid saun, saudad, aidad. Vändrast kaasa võetud sügavad mälestused lapsepõlvekodust, sealsest illust ja seal kuuldud rahvajutud ja laulud olid talle hiljem inspiratsiooniks tema luuletustele . ,,meil aiaäärne tänavas" Meil aiaäärne tänavas, ku armas oli see, kus kastehehinas põlvini me lapsed jooksime. Jannsenite perekond: Isa- Johann Voldemar Jannsen ( algul oli nimi Jaan Jenden aga muutis nime ära ) Kasvas üles Vändras, käis kihelkonnakoolis, tundus huvi muusika vastu, hiljem sai kihelkonnakoolis muusika õpetajaks, hümni sõnade autor. Tema esimene proosapala ,,kivirist" tähistas tema avaliku kirjandusliku tegevuse algust. ,,kivirist" J.V.Jannsen olli ka Eesti postimehe väljaandja 1861 ja esimese ül...
Lühiessee Hando Runnelist See, 24. novembril 1938. aastal sündinud kirjanik on muutnud paljude inimeste mõttemaailma. Mees on teinud seda läbi erinevate lühemate ning ka pikemate luuleteoste. Endale sobivad luuleread leiab tõenäoliselt iga inimene, kuna looming ulatub tõesti seinast seina. ,,Igal poisil oma prisma", mida võiks see küll tähendada? Arvan, et see oleneb lugejast. Mina kui mitte just kõige kirglikum Järvamaal süninud luuletaja fänn aga mõistan luuleridade all seda, et ei ole vaja oma nina teiste asjadesse toppida. Iga inimese jaoks on mingi ese või keegi tähtis, mis aga võib jääda kellegi teise jaoks tähtusetuks. Veel hullemal juhul aga lausa prügiks. ,,Kui veel..
" (,,Su priiust olid matnud") L. Koidula luules väljendub tema patriotism Eesti vastu. Ta ülistab Eestit, kasutades palju omadussõnu. Eestimaa, su hiilgav rada, .... hiilgav, õitsev Eestimaa- kanna ilu otsata! (,,Eestimaa su hiilgav rada") Ta on oma luuleread muutnud mitmekesiseks kasutades palju personifikatsioone ja metafoore. Ja tihti siiski leian Su silmis pisarad?- Mu Eestimaa, oh looda: (,,Sind surmani") Mitmeid tema luuletusi on viisistatud (,,Mu isamaa on minu arm").Ma arvan, et tänapäeva noori köidab eelkõige Koidula isamaa armastus ja selle väljendumine tema luuletustes.
"Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) "Lumevalgus...lumepimedus" (1966; Loomingu Raamatukogu s hüperborea "Luulet 19601967" (valikkogu, 1968) "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) omakirjastuslikult "Saatja aadress" (1972, levis ) "Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974) "Kokku kolm juttu" (lasteraamat, 1974) "Kass! Kass! Kass!" (näidend, 1981) "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" (1989) 11.Vabavärss luuleread on eri pikkusega, nad ei jagune alati stroofideks ega riimu omavahel. Tekst esitatakse vabalt voolavana. Modernism on üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse, kriitilist suhtumist minevikku, endiste tavade ja normide eitamist sürrealism kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod,hallutsinatsioonid , patoloogiliste seisundite jms.
Ridala annab sõnadega edsi täpse looduspildi (nt. ,,Talvine õhtu"). Samuti meeldis talle kirjutada armastusest, kirest (nt. ,,Armukevade") ja noorusmälestustest (,,Noorusmaa"). Nagu Enno luuletustes, nii on ka Ridala luuletuste põhisõnum elu igavene ringkäik ning et elu muutub pidevalt (,,Noorus", ,,Kaks pihla"). Samuti näib mulle, et luuletuses ,,Hall laul" on viidatud sõjale ja sellega seotud muredele. Ridalale luuletuste trükipilt oli erinev: ta paigutas luuleread uudselt, pannes vahel üksikuid sõnueraldi värssidesse, nii et salmid moodustasid graafilisi pilte (nt. ,,Kadunud kevade").
See on peamiselt tingitud sellest, et Künnapi luuletusest jääb mulje, nagu raha armastaks inimest, aga kuna on tegu ühepoolse armastusega, mis algul põles ereda leegiga, siis ei olnud mingi aja pärast inimesel raha vastu enam tundeid. Liivi luuletusest aga tuleb pigem välja, et kõigil on enamasti tunded raha vastu, kuid seda ei julge keegi avalikult tunnistada. Kardetakse naeruvääristamist ning seda, et inimesed ei arva enam teist hästi. Asko Künnapi ning Toomas Liivi luuleread käsitlevad inimeste ja raha suhet pigem kui sõltuvust, mitte kui mõnutunnet. Mõnu pakub eelnevalt nimetatud suhe vaid juhul, kui ollakse materiaalselt kindlustatud ning igas mõttes vaba. Sageli on suhted raha ja inimese vahel koguni nii ebameeldivad, et seda võiks võrrelda vägistamisega, sest pole oluline, kui kiire probleemide eest jooksja ollakse, raha saab alati eestjooksja kätte. Liivi arvates muutub inimene üha ausamaks, omades suurt hulka raha. Ei vinguta enam teiste üle
on põimitud sündmustest jutustamisega, nt ballaad, värssromaan). Sisu järgi jaotatakse luulet loodus-, armastus-, isamaa-, mõtte-, tundeluuleks jm. Riim-sarnasekõlaliste sõnade kordumine Asendi järgi stroofis jagunevad riimid paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimiks (abab). Rütm-põhineb sõnarõhul ja häälikute pikkusel Värss-luuletuse rida, värsiread jagatud stroofideks Stroof-salm, mida iseloomustab sisuline terviklikkus Vabavärss-ei riimu omavahel, luuleread erineva pikkusega, ei jagune stroofideks Piltluuletus-selline luuletus, mille eesmärk on eelkõige vorm. Luuleridade paigutus lehel kujutab mingit kujundit. See on luuletuse sisuga seotud. Luulezanrid: Haiku-koosneb kolmest värsireast, milles on kokku 17silpti. Esimeses värsireas on 5, teises 7 ja kolmandas 5 silpi. Riim puudub, seaos looduse ja aastaajaga. Tekkis 15.saj. Jaapani klassikaline luulevorm. Lüüriline, sõnastus täpne.
põhjalas``. Rääkides pealkirjast, toob pealkiri mõtteid kohe meie maa, Maarjamaa suvest. Võrreldes teiste lõunamaa riikidega ei ole meie ilmastik aastaringselt soe ning suvi meile kõigile põhjapool elavatel rahvastel üks suurepärane ja nauditav aeg. See on aeg, mil loodus totaalselt elab. Naudime kõike seda looduslikku, mis meid ümbritseb. Seda luuletust võib võrrelda kui rahuloluga, mis seal valitseb. Luuleread tunduvad nii rahulikud ja pehmed. See kõik ei ole igavene. Suvi lõppeb ning tuleb sügis ning lõpuks talv. Ka see on üks märkimist väärt luuletus, oma suurepärase suvise sisuga. ,,Kõik on kokku unenägu´´, luulekogumik, kust valisin kolmanda luuletuse ,,Tõsta lipp´´, mis tekitab uhkust Eestimaa üle. Meie maa on kannatanud palju, okupeeritud nii sakslaste kui ka venelaste poolt. Vaatamata kõigele sellele, ei andnud eestalsed alla säilitamaks oma riik ja rahvas.
Ja raske su koorem kanda, Kui enam ei jõuaks, ei jõuakski ka Sa soovide siniranda. Juhan Liivi isamaluule on karm ja realistlik. Kodumaa saatus ühineb luuletaja enda saatusega. Ta annab isamaaluulega edasi enda valu ning läbielamisi. F. Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need ise kannatanud. Seda kõike kirjeldavad luuleread: See valu, mis sinul, on püha, On minule püha ka: Ma pärinud seda su käest, Mu nõrkusest ja mu väest, Mu valude isamaa! Ja sinu häda on minu häda, Ja sinu õnn on minu õnn ka,
● sümbol- võrdkuju, mis tekib abstraktse (mõtelise) mõiste asendamisel seda kujutava märgiga. (Ei siin kaljast loorberipärga vajuta keegi lauliku pähe) ● allegooria- mõistukõne, mille ülesanne on midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult. (Müür, mis hakkab pragunema, kipub ära lagunema, seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda.) Mõisted: ● riim- sama- ja sarnasekõlaliste sõnade kordamine. ● vabavärss- luuleread on eri pikkusega, nad ei jagune alati stroofideks ega riimu omavahel. Tekst esitatakse vabalt voolavana. ● stroof ehk salm- luuletuse sisu terviklik osa ja vormi põhiline väljendaja. Stroofid võivad olla mitmesugused. Kõige tavalisemad on nelja- ja kaherealised salmid. Kuid kasutatakse ka kolme-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksavärsilisi stroofe. Värsside arv stroofis on piiramatu. ● värss- luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm
Dekadents viitab kultuuri langusele ja allakäigule. Väga iseloomulik on paheline, mandunud ja haiglane luuletajatüüp. Siia on kaasatud ekspressionistlikku kujundlikkust. Luuletused on läinud heas mõttes süngemaks. Juurde on toodud tumedamaid detaile, kuid sõnad kõlavad muinasjutuliselt: ,,Kes mäletab veel kahavat printsessi,/ öö vaikuses kes kaua valvand siin,/---/ kuid nüüd mind siia toonud sama piin/ ja peitnud vari samase küpressi."(,,Haud"). Sellised luuleread tekitavad salapärase ja võluva tunde. Ümbruse väljendamiseks on tabavad ütlused: ,,Kuu kaame valgus lillepeenraid katab/ kui surnulina."(,,Haud") ,,Palavik" peegeldab kaost ja selginemist üksikinimeses, inimene on tõene ja oma kannatuste ning hädadega. Kõige kallal nähtakse ise vaeva, ning kujutatud on õiget töökat inimest. ,,Hoost rautamast veel kuum ja higine,/ ta raskel sammul astub üle turu."(,,Vana sepp").
on aru saada, kuidas luuletaja on püüdnud samastada ennast isamaaga ja püüdanud mõista kodumaa muret ja kannatusi. Tundub nagu ta hinges oleks suur ängistus, ta tunneb ennast väga rõhutud ja teda vaevab suur mure. Aga kas ta suudab sellest tundest vabaneda ja eluga edasi minna, ei tea ta isegi. ,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa ja raske su koorem kanda, kui enam ei jõuaks, ei jõuakski sa su soovide siniranda," Juhan Liivi luule on sünge ja isegi kurb. Ta luuleread on täis suurt valu ja sügavaid tundeid. Nii paljudes värssides on tunda mehe üksindust. Läbi isamaa luule käisid pidevad eneseotsingud. Ta ei suutnud endale leida siin maailmas kohta. Liiv tundis, et keegi ei armastanud teda ja ta ei olnud kusagil oodatud. Mina leian, et kui sa ise ei suuda ennast armastada ei saa seda teha ka keegi teine. Luuleridades ,,isamaale" on kõigil inimestel, asjadel ja tegevustel oma kindel koht või inimene, kes neist hoolib
08.12.12 Kriitika "Ma ei tunne isiklikult Kivisildnikut, ega tahagi tunda. Olen lugenud selle nime all avaldatud luuletusi ja väidan, et need tekstid on kõige tavalisem grafomaania üsnagi väärastunud vormis. Mina pole kohanud küll ainsatki inimest, kes tema toodetud tekste kirjanduseks peab" Arvo Valton 08.12.12 Kriitika Mõnikord katkevad Kivisildniku luuleread absurdselt, mõtet moodustamata, nt. ,,jäänud vaid tüükad/ ja süda on korraga/ nutlikult kurb sa/ näpistasid mind põsest/ ja tagumikust ühel" Leo Luks 08.12.12 Kriitika Kriitikute arvates on Sildniku parimad teosed juba tehtud ning tema sisemine kriitik on hambutuks muutunud Tema kohta öeldakse: "Ta uhab lampi, pimesi ükskõikset luulet, millel pole mingisugust mõtet."
mai või 27.mail( kirikuraamatus) Tartumaal Valgutas kõrtsimehe pojana. Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Soosaare oli paik, kus külarahvas hakkas Ennot Soosaare Erniks kutsuma. Soosaarel oli kohti, kuhu Ernst Enno kartis minna, näiteks savihaudade juurde. Seal tulid meelde kodukäijad ja kollid. Kolle ta kartis. Kõik suvevaheajad veetis ta Soosaarel. Seal sündisid tema esimesed luuleread, mida ta hiljem paberile pani. Rõõmsast lapsepõlvest pärinevad ka Enno lastelaulud. Enno käis külakoolis, kuna ta oli väga kärsitu poiss. Enno on öelnud, et ise ta ei mäleta sellest ajast eriti midagi. Edasi läks ta Treffneri kooli, kus teda peeti väga andekaks, kuid samuti vallatuks. Sel ajal elas ta kooli pansionis. ,,Vallatuste" tõttu võeti Enno Treffnerist ära ja pandi Tartu reaalkooli. Edasi läks Enno Riia Polütehnikumi, kus ta õppis 1896.aastast 1904
terve maailma, siis ometigi kumbki ühe inimese silmas. Ja need inimesed olid nad ise." Saalomon Vesipruul oli luulemaailma tõusev täht. Ühel päeval, kui ta oma luuleoskuse avastanud oli, kolis ta suvemajja, istus ta laua taha ja pani sule paberile. Päeva lõpuks oli ta kirjutanud luuletusele pealkirja: ,,Leekiv armastus". Teise päeva lõpuks oli ta jõudnud kirjutada esimesed sõnad: ma armastan. Ta hakkas kõigile seletama, kuidas tema vaim pole veel kohal ja kuidas kõik paremad luuleread on juba ära võetud. Ta ei kahelnud hetkekski oma andes. Ta otsustas vahelduseks kirjutada hoopiski uudisjuttu, kuigi ei pidanud seda oma oskuste vääriliseks. Jaan Tatikas oli juba väiksest peale teadnud, et temast saab keegi kuulus. Tema senimaani suurim saavutus oli lapsena akna peale ronida ja sealt alla kukkuda. Õnneks läks just siis vene aednik suure sõstrakorviga pea kohal akna alt mööda ja Jaan kukus sinna sisse. Sellest räägiti linnas pikka aega
taustale, isamaausutunnistus saab selgema väljenduse. Runnel on veel kirjutanud väga palju teoseid. 2009. Aastal andis ta välja ''Videviku'', mis on väga kuulus noorte seas. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. Hando Runnel ise on öelnud : "Kirjanikuks saamise mõte sündis mul üsna varakult, olin seitsme- kaheksa-aastane, käisin teises klassis, juba siis mõtlesin sellest tõsiselt. [...] Kirjutasin oma esimesed luuleread algkooliklassides, sihipäraselt kirjutama ja harjutama hakkasin kahekümneselt. [...] Nood olid diletandi värsid. Ma olin värsse kirjutav külapoiss või põllumees või asjaarmastaja. [...] Kui olin saanud paari värsiraamatu autoriks, tundsin, et tegelikult peaks vist kõik olema üks: sinu luule ongi su elu, su elu ongi su luule."Runneli luules on tähtsal kohal armastus ja huumor. Armastuses leiab ta tugeandvat headust, sellel põhineb luuletaja inimese sisemine tasakaal
saavutuste au sees pidamise, mida ei tuntud ei vanas Kreekas ega Euroopas kuni renessansini. Hiinlased olid esimesed, kes ei pidanud piltide tegemist alandavaks käsitööks, vaid hindasid maalikunstnikku sama kõrgelt kui andekat poeeti. Hiina meistrite ambitsiooniks oli omada oskust käsitleda pintslit ja tussi nii, et suuta oma nägemusi paberile panna, kui need veel värskelt ja inspireerivalt meeles olid. Tihti kirjutasid nad siidirullile mõned luuleread ja maalisid kõrvale pildi. Hiinlastele tundub seetõttu lapsikuna otsida piltidelt detaile ja võrrelda neid reaalse maailmaga. Pigem püüavad nad leida jälgi kunstniku inspiratsioonist. Pintsli kasutamisel pöörati Hiinas erilist tähelepanu. Nad hoidsid pintslit käes nagu armastavad väiksed laosed pliiatsit hoida. Nad ei imetlenud niivõrd oma tähtmärkide formaalset ilu, kuivõrd seda tajutavat meisterlikkust ja inspiratsiooni, mis igas pintslitõmbes peab peituma.
huigates, hullates unedest hapramal kiikuval, kõikuval Valgusekõrrel valule vastu, saatuse sülle viipama, viskuma õuduste õuel koleda kiuste päikese poole. Võta kinni mu käest. Ei vaibu Ei vaibu, ei vaju tuhka looja läidetud luuleread, kui ta ise põrmu ei pilla oma süttivat sulepead. Ikka põleb ära ta paber. Ikka pakub end paberiks paas, tulekindel tahutud kivi, raudkalju, räbune räni ja mõõgateragi maas. Ei kivis ole kõlapinda ega mõõgas midagi head – seepärast me inimrinda looja kirjutas oma read. Ainus autor „Aeg, sina kogenud kriitik, loodud lugude lektor!
H. Runnel kirjutas ,,Jaanipäeva" 43 aastat tagasi. Vello Toomemets on meenutanud, et ta soovis värskelt ansambliga Fix liitununa endale laulu kirjutada ning mõtles Runneli luuletusi lugedes ja kitarri tinistades luuletusele juurde sobiva meloodia. (60ndad eesti kirjanduses) Luuleanalüüs Luuletuses ,,Ma polegi isa näinud" teema ja idee on igatsus. Esineb epiteete: elu aeg, hommikul vara. Hüperbool ehk liialdus elu aeg. Esineb metafoore: kõrge kuju. Huvi pakkusid luuleread: ,, ..kunagi teda ei näinud/ üks kord tema kõrget kuju/ ma une seest olen näinud." Nendes esines oksüümoron e teineteist välistavad nähtused. Luuletuse ,,Fotograaf pildistab tõde" teema on pildistamine ja idee: tõde on moonutatud. On häälikusümboolika ehk U- häälikul on otsimise tähendus. Lisaks tõde anafoor ja epifoor, sõnakordus. Elutule antakse elusolendi isikuomadused. ,,Võib-olla armastus on ookean" värsside teema on armastus ja selle üle mõtisklemine.
maha trambitud pilke, sünkjaid silmaaluseid. Sülitab kolm korda üle õla ja vaatad siis tagasi, aga keegi ei näinud sind. Võiksid varjuna alla puude vahele libiseda, kadudagi, aga toast kostev muusika hoiab miskipärast sind tagasi need kauged noodid poovad sind vaikselt jälle olemise külge. Luuleread sõbrale Jah, õppima tegema ainult tähtsaid asju. Lõhkuda iga päev kaevus jääd, trampida sisse rajad kuuri ja kempsuni. Ärgata enne valget, olla alati kohal, olla siin. Jääda endale kindlaks nagu vaade aknast, nagu kevad, mis muutub millimeeterhaaval
Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. Ise on Runnel enese kohta öelnud: "Kirjanikuks saamise mõte sündis mul üsna varakult, olin seitsme- kaheksa-aastane, käisin teises klassis, juba siis mõtlesin sellest tõsiselt. [...] Kirjutasin oma esimesed luuleread algkooliklassides, sihipäraselt kirjutama ja harjutama hakkasin kahekümneselt. [...] Nood olid diletandi värsid. Ma olin värsse kirjutav külapoiss või põllumees või asjaarmastaja. [...] Kui olin saanud paari värsiraamatu autoriks, tundsin, et tegelikult peaks vist kõik olema üks: sinu luule ongi su elu, su elu ongi su luule." Töötas kodukolhoosis ja õppis samal ajal, aastail 1957-1962, Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat
............................................2 Harjutustöö Koostaja: Virgo Teksti kopeerimine ja vormindamine 1. Kopeeri Internetist viie uudise tekst juhendi järele koos pealkirjadega ja puhasta tekst. (kleebi teisiti > vormindamata tekst> kustuta ülearused enterid ja pehmed reavahetused) 1. Marju Länik: koos Contraga luuletada polnudki nii raske! «Minu luuleread sündisid kohe, kui Contra eelnevaid ridu nägin see polnud üldse raske!» julgustab laulja Marju Länik luulehuvilisi Tartus Krooksu pubis peetavatel kohtumisõhtutel osalema ja seal enda sees peituva luuletaja valla laskma. Nimelt toimub seal juba täna värsiseadmisvõistlus Contra versus külastaja. «Contra on ühe mikrofoni taga, võistleja teise ning teemas lepitakse enne kokku. Contra alustab värsirida ja võistleja peab selle edasi arendama,» selgitab Tartu pubi Krooks
1. Autor suhtub eitavalt Ludvig Sanderi tegelasse, kes elab oma naise ja naise isa kulul head elu, kuigi ise pole elus vaeva näinudki. Ta peab ennast inseneriks ja luuletajaks, kuigi kumbki amet tal hästi välja ei kuku. Ludvig valetab pidevalt oma perele ning tänu sellele jääb ta ka äiapapa varandusest ilma. Kõik saavad lõpuks teada, et tema ei kirjutanudki raamatut, vaid seda tegi tema eest Piibeleht. Samuti oli suur vale naisele pühendatud luuleread, mis olid samuti kuulsatelt luuletajatelt varastatud. Autor suunabki kõige eitavama suhtumise just temale. Ka üks negatiivsemaid tegelasi on Matilde oma kapriisitsemise ja ülbuse pärast. Ta nõuab Sandrilt romaani ilmumist ja käsutab pidevalt nii teda, kui ka Laurat. Sellepärast on ta ka autori silmis negatiivselt kirjutatud. Kõige pooldavam on autor Piibelehe suhtes, kes on loomult küll tagasihoidlik ja lihtsameelne, kuid kavaldas nii Sanderi kui ka Vestmanni üle. Oma nutikuse
raamatuid) ja Uku Masingu Kolleegiumi abivanem, korraldades Uku Masingu pärandi uurimist ja trükiks ettevalmistamist. Oli vabade kunstide professor TÜ-s 1992-93. LOOMING: Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. ...“Kirjanikuks saamise mõte sündis mul üsna varakult, olin seitsme- kaheksa- aastane, käisin teises klassis, juba siis mõtlesin sellest tõsiselt. […] Kirjutasin oma esimesed luuleread algkooliklassides, sihipäraselt kirjutama ja harjutama hakkasin kahekümneselt. […] Nood olid diletandi värsid. Ma olin värsse kirjutav külapoiss või põllumees või asjaarmastaja. […] Kui olin saanud paari värsiraamatu autoriks, tundsin, et tegelikult peaks vist kõik olema üks: sinu luule ongi su elu, su elu ongi su luule.“ Hando Runneli luulet on ilmunud jätkuvalt nii perioodikas kui luulekogudes. „Luuletajana
Anton Tšehhov „Paks ja peenike“ Lüürika üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus – lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted lüürilistele tekstidele on omane tundeküllasus, kujundlikkus, hingestatus enamasti seotud kõnes (luulevormis) luuakse nii riimilist kui ka vabavärsilist luulet värsid ehk luuleread on enamasti seatud salmidesse ehk stroofidesse Lüürika žanrid riimiline luule sonett haiku ood hümn eleegia (kurvatooniline luuletus) jpm vabavärsiline luule Sonett kindla ülesehitusega 14-värsiline luuletus Euroopa luule kõige levinum kinnisvorm peale värsside ja stroofide arvu on klassikalises sonetis nõutav ka
jubelema, kirekivi jne). Alliksaare luules moodustavad mosaiikseid elumustreid sõnakillud, mida hoiavad koos vabad assotsiatsioonid, vastandamine, kõlaefektid, võrdlused, metafoorid, epiteedid, luule graafiline joonis jne. Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960. aastatel eesti luule uuenemist ja tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse. "Aga olnu ei hävi, sest et mälu ei kao." (-Kuskil ajajõe taga-)...need Artur Alliksaare enda luuleread poeedi hauakivil mälestavad meile teda tema viimsel puhkepaigal Ropka- Tamme kalmistul Tartus. Loomingust Tolle ajastu meeleolu leiab kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus ja poliitiline ning vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukogude võimu poolt. 1960. aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus.
Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. Ise on Runnel enese kohta öelnud: "Kirjanikuks saamise mõte sündis mul üsna varakult, olin seitsme- kaheksa-aastane, käisin teises klassis, juba siis mõtlesin sellest tõsiselt. [...] Kirjutasin oma esimesed luuleread algkooliklassides, sihipäraselt kirjutama ja harjutama hakkasin kahekümneselt. [...] Nood olid diletandi värsid. Ma olin värsse kirjutav külapoiss või põllumees või asjaarmastaja. [...] Kui olin saanud paari värsiraamatu autoriks, tundsin, et tegelikult peaks vist kõik olema üks: sinu luule ongi su elu, su elu ongi su luule." Töötas kodukolhoosis ja õppis samal ajal, aastail 1957-1962, Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat
Meister otsustab, mis läheb praaki ja mis müüki./ Meid - tavalobisejaid- kurnab, kuid karastab see lingvistiline külm duss." Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960. aastatel eesti luule uuenemist ja tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse. Artur Alliksaar on tõlkinud nii venekeelset, kui ka saksakeelset luulet. "Aga olnu ei hävi, sest et mälu ei kao." (-Kuskil ajajõe taga-) ...need Artur Alliksaare enda luuleread poeedi hauakivil mälestavad meile teda tema viimsel puhkepaigal Ropka- Tamme kalmistul Tartus. 4. Artur Alliksaare teosed (teose ilmumisaastaga): "Nimetu saar" - 1966 (näidend) "Olematus võiks ju ka 1968 olemata olla"
Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, ulm (-ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Pingsa- ja kategoorilise väljenduslaadiga luulelooming erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960. aastatel eesti luule uuenemist ja tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse. Artur Alliksaar on tõlkinud nii venekeelset, kui ka saksakeelset luulet. Artur Alliksaare enda luuleread poeedi hauakivil mälestavad meile teda tema viimsel puhkepaigal Ropka- Tamme kalmistul Tartus. Looming: "Nimetu saar" (näidend, 1966) "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson,
Jüri Üdi luules leidub: · Üksiku ja üldise ühendamist · Ootamatusi · Maskide vaheldumist · Huumorit · Keelemängu Juhan Viidingu nime all avaldas ta kogumiku ,,Ma olin Jüri Üdi", ,,Elulootus", ,,Tänan ja palun" ning ,,Osa". Nimemuutusega tuleb luulesse: · Õpetlikkus · Olemishirm · Püsimistarve, luule muutub hamletlikuks Selles hakkab esinema vabavärssi, segavorme, proosaluulet ja aforisme. · Viiding muutub sügavamalt mõtlevamaks, luuleread pikemaks, kasutab rohkem kirjavahemärke. Hakkab ka ilmuma esimesi viiteid enesetapule. Juhan Viiding ,,Tänan ja palun": Olemishirm: 1) Lk 14 Lihastepinge: Ahelais tunne, ennast ei tunne, ilma ilu ei tea. 2) Lk 16 Helendust: sumisev mesilane tuletab mulle meelde et ma elan tuletab meelde oma eluga me oleme. 3) LK 32 ,,Seisund": Ma ei taha hulluks minna. Jaa, ma kardan. Üksi olles õhtul, võõras elukohas kardan kellaseiereid. Viiteid enesetapule:
Poetiseeriti minevikku, müüte, tundeelu 8. Iseloomustage võrdlevalt renessansi ja baroki kunsti. Renessanss ja barokk võtsid kunstis mõlemad ainestiku antiigist ning ka jäljendasid seda. Stiililt aga jõudis renessanss jäljendamisele lähemale. Baroki kunst oli kujutatud liikuvamalt, rahutumalt, dramaatilisemalt, renessansi tagasihoitud emotsioonidega lihtsalt stseenide kujutamise asemel. 9. Kelle kohta käivad järgmised Alfred Tennysoni luuleread: To follow knowledge like a sinking star, / Beyond the utmost bound of human thought. / ... / Made weak by time and fate, but strong in will / To strive, to seek, to find, and not to yield. Odysseuse. 10. Kellele kuuluvad järgmised luuleread: On desperate seas long wont to roam, / Thy hyacinth hair, thy classic face, / Thy Naiad airs have brought me home / To the glory that was Greece, / And the grandeur that was Rome. Millise perioodi kirjandusega on tegu?
väga väikse trükiarvuga raamatualune ,,Realistliku ingli laul" (1968), tsükkel luuletusi koguteoses ,,Närvitrükk" (1971), päris raamatuna ,,Detsember" (1971). Senitehtule tõmbas joone alla Juhan Viidingu valikkogu ,,Ma olin Jüri Üdi" (1978). Aastal 1980 ilmus ,,Elulootus" juba Juhan Viidingu nime all. Samas oli seal ka säilmeid Jüri Üdi kirjandusstiilist, mida paljud lugejad tähele panid. ,,Elulootuses" on Viidingu luuleread muutunud ka sügavmõttelisemaks, ilmuvad ka esimesed enesetapule viitavad motiivid. 1983. aastal ilmus ,,Tänan ja palun", mida peetakse luuletaja sisurikkaimaks teoseks, millest paljud luuletused on saanud omale taha ka viisi. 1991. aastal ilmus ,,Osa", kus Viiding on muutnud melanhoolsemaks kui varem, üks luuletus selles on pühendatud tema tütrele Elole. Selles mõtiskleb ta, milline võiks olla tütre lein isa surma järel.
"Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (2005) "The Drums of Silence" (Oleander Press, 2007) Kristiina Ehin on Raplast sirgunud luuletaja, kes on omandanud märkimisväärse ja üsnagi ainulaadse rolli eesti kirjanduses. Põhiliselt kirjutab ta isamaaluulet ja loodusluulet. Luuleread on enamasti kirjutatud vabavärsis. Luulekogu analüüs Tema "Luigeluulinna" nime all ilmunud värsked värsid väärivad kindlasti tähelepanu. "Luigeluulinnas" on eelkõige kaks keskset ja läbivat teemat, mida Kristiina vaatleb. Esimene neist on naise roll ja tunded, mida ta arutleb võrreldes minevikku ja olevikku. Ehkki luigeluulinna kontseptsioon hõlmab iseenesest ka ebareaalsuse, millegi teostamatu hõngu,
Juhan Viidingu nime all. Aastal 1980 ilmus "Elulootus" . Samas oli seal säilmeid Jüri Üdi kirjandusstiilist, mida paljud lugejad tähele panid. Järgnesid "Tänan ja palun" (1983) ning "Osa" (1991). 5 Nimemuutusega tuli luulesse: õpetlikkus olemishirm püsimistarve luule muutus hamletlikuks hakkas esinema vabavärssi,segavorme, proosaluulet, aforisme. Viiding muutub sügavamalt mõtlevamaks, luuleread lähevad pikemaks, järjest rohkem on kasutatud kirjavahemärke. Ka esimesed viited enesetapule on juba ilmunud. 1975. Aastal kirjutas Juhan Viiding nii: ,,Aeglast enesetappu ei anna ma iial endale andeks." See, mis ma ütlesin, olgu mu elu truuduse vandeks. Paljud Viidingu luuletused on viisistatud, mitmeid tema sõnastatud laule on laulnud näiteks rokkansambel ,,Ruja" ja Tõnu Tepandi. J.Viiding on kirjutanud ning lavastanud näidendi "Olevused" (1980). Kirjutas ka filmi
Säilinud on ka kümmekond kõrvalhoonet, mille seas on viinavabrik, ait ja meierei (Rohtmets, 2004: 285). Kultuuripärand · Rõuge vallas Sännas endise Kaugu koolimaja seinal on mälestusplaat luuletaja Artur Andsonile (1889 1977), kelle lapsepõlv möödus tädi juures võrokeelses keskkonnas, mis mõjutas tema loomingut. Valdav osa tema luulest on võrokeelne ja tihtipeale on ka värssides juttu Võrumaast. Nii on ka mälestustahvlil ka tema luuleread: ,,Säält klassitarõst kõlap mulle viil üts tsõõrimängu viis..." Kuid Kaugu koolimaja seinal seisab mälestustahvel ka teisele kirjanikule, Juhan Jaigile (1899 1948). Kõige tuntumad on vast tema kirjutatud seikluslikud noorsoojutustused, nagu näiteks Pombi- lood (Rohtmets, 2004: 282). · Obinitsas Meremäe vallas asub 3 meetri pikkune 9 tonni kaaluv graniidist valmistatud Seto Lauluimä mälestusmärk, mis püstitati 1986
sarkofaag "Öö"(naine) ja "Päeva" (mees) allegooriliste figuuridega, Lorenzo sarkofaagil "Hommik"(naine) ja "Õhtu"(mees). Need tööd räägivad lõtvunud musklite pingest: väsinud Õhtu'l puudub igasugune energia, öiste unenägude kammitsais viibiv Hommik alustab uut päeva nagu vastu tahtmist. Michelangelo, meel täis kibedust, kirjutas: "Mis tuimal kivil põõnutada viga! Sel ülekohtusel ja autul ajastul on kadestatav osa tundetul. Jää heaga vait, mu und sa ära sega." Need luuleread on seotud figuuriga "Öö". Siit järeldub, et Michelangelo isiklikud läbielamised, alandatus ja pettumine võimupoliitikas leidsid peegeldust tema loomingus. Terviklikult mõjub Medici hauamonument kui hääbunud võimu sümbol. 6 Kasutatud kirjandus · http://reinmets.pri.ee/?sisu=galerii&galerii=michelangelo (17.12.2011) · http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/Buonarotti/index.html (17.12
Surm eesti kirjanduses Surmale mõeldes meenusid minule esimesena Artur Alliksaare tuntud luuleread ,,Ja sünnitakse, kuigi tuleb surra, ja armutakse pettumuste trotsiks..." Maailmas on nii palju erinevaid inimesi ja surmal on igale ühele neist isemoodi tähendus ja seetõttu on seda raske üheselt defineerida. Surm iseenesest on juba ülimalt mitmekülgne nähtus olles ajatu ja paratamatu, üheaegselt nii kauge kui ka aktuaalne, midagi, mille üle meil puudub kontroll ja millest pole pääsu meil kellelgi. Inimesed on õnnistatud eluga teadmatuses iseendi ja
..Ei siin haljast loorberipärga / vajuta keegi lauliku pähe. / Saatusest troostitum sündida / laulikuks Eestis. / Laulame tundes, et varakult kaome, / siia neetud sohu vist vaome." Ometi jõuab Suits luuletuse lõpus lootuseni, et tulevik saab olema helgem: ,,Millest aga unistame, surmalapsed? / Paremast teistele elupäevast. / Eesti päevast." Õnneks võib tänaseks öelda, et Gustav Suitsu lootus on saanud tõeks ning ,,Eesti päev" kätte jõudnud. Sellest ajast, kui need luuleread kirja pandi on eesti kirjandus ja kunst märgatavalt edasi arenenud. Ometi kestavad paljud eelpoolkäsitletud ajal loodud teosed veel tänapäevani, neid võiks isegi nimetada eest kultuuri alustaladeks. Seega peab tõdema, et 19. 20. sajandi kirjanduses esindatud tegelased (teiste seas ehk kõige eredamalt kunstnikukujud) mõjutavad inimesi veel 21. sajandilgi. Kasutatud kirjandus: F. R. Kreutzwald ,,Kalevipoeg" E. Särgava ,,Paised" F
a-2 rida b silbilised sõnad b-3 rida a b-4 rida b Süliriim a Helisev riim Naisriim värsi lõpus on b värsi lõpus on kahe silbiline sõna b kolme silbilised sõnad a Vabavärss vabavärsi puhul on luuleread eri pikkusega, nad ei jagune alati stroofideks ega riimu omavahel. Tekst eristatakse vabalt voolavana. Vormi poolest paikneb vabavärss otsekui luule ja proosa piirimail. Stiilikujund Kõnekujundid Epiteet- on omadussõna, kirjeldav poeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Näide: kottpime öö, suur roheline maakera. Personifikatsioon ehk isikustamine on elututele objektidele või loodusesemetele inimlikud omadused
Vasakul serval on vertikaalselt paiknev hologrammriba. Kui vaadata hologrammi külgvalguses, on näha positiivis ja negatiivis kujutatud vapilõvid vaheldumisi EestiPanga templi jäljendiga ning dünaa milise efektiga kontsentrilised stiliseeritud figuurid. Hologrammi vasakul serval on korduv mikrotrükis tekst ,,EESTI PANK 100". All paremas nurgas on turvamärk vaegnägijatele. Tagakülg Erinevalt varasema seeria pangatähtedest on seerianumbrid paigutatud pangatähe tagaküljele. Lisatud on luuleread Koidula Kroonlinna perioodi luuletusest ,,Unenägu". 2007 a. Saksa rahatrükikojas Giesecke & Devrient GmbH täiendav kogus 100-krooniseid pangatähti. Panga tähed lasti käibele 2008. aasta jaanuaris. Uue seeria värv, kujundus ja põhilised turvamärgid jäid samasuguseks nagu 1999. aasta seeria panga tähtedel. Mõned turvamärgid on muu detud. Turvaniit on laiem ning helendub ultraviolettvalguses siniselt. Turvaniidil on tumedad ääred, mis on palja
Võiks isegi õelda, et temast on saanud rahvuse vanaisa. Just Krossile peame tegema suure aukummarduse, kuna mees oli üks neist, tänu kellele jäi silma kaardil selline riik nagu Eesti Vabariik. Oma loominguga andis Kross edasi eesti rahva pulbitsevat vastuhakutahet kommunismi vastu, jutustas meile lugusid endistest aegadest ning andis kõikidele eestlastele lootust ja jaksu jõuda parema tuleviku poole. Lihtsasti arusaadavad luuleread sobisid igasugustele inimestele, võtku ainult kogu kätte ja lugegu. Oma raske töö eest on Kross saand mitmeid preemiaid ja noorusaegadel tõlkis ta isegi mõne kuulsa kirjaniku teoseid eesti keelde. Mõtisklev, veidi järsk ja karm luulekäsitlus on toonud Jaan Krossile palju austajaid. 14 KASUTATUD ALLIKAD Kalda, M. (1991). ,,Eesti kirjanduse ajalugu" (5 osa), Tallinn: OÜ Eesti Raamat Kross, J. (2005)
Kesk nurmi täis valmivat vilja, Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel, Ju lapsena teesid armastas meel Kui tõsta need luuleread nõukogude aega, mil valmis film, siis omandavad need sõnad, tundub, veel suurema rõhutuse. Eriti: ma kõnnin hallil lõpmata teel. Eks olnud ju nõukogude aeg hall kesk nurmi täis valmivat vilja (ehk: samal ajal, kui leidus väljaspool me aheldet kodumaa piire ka vabadust, kus vaba vaimu nii jõhkral moel alla ei surutud). Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel (ehk: ma ei tea, millal see kõik kord lõpeb, kas üldse lõpeb). Ju lapsena teesid armastas meel siin on tee mitmuses, ja laseb
Luuletajaid on meil üpris palju ja nende looming varieerub ühest äärmusest teise ning on ka suhteliselt keeruline. Eestlane ongi üks keerulise saatusega rahvas, kes on käinud ajaloo vältel läbi nii tulest kui ka veest. Sellist nn mässumeelset lüürikat on küllalt, kuid minu jaoks ongi eriline just soe ja lihtne luule, mille omapäraks on võimalus ridade sisse pugemises ja selles oma uue parema mina loomises. Esimene kord, kui mulle ühed luuleread nii lähedale jõudsid, oli kuulates Urmas Alendri soololaule. Viis oli täiesti lihtne ja tasane, kuid sõnad lausa raidusid hinge, hakkasin värisema ning nutt tuli kurku. Varsti olid need lauluread peas ja alati nukra meelelu puhul ümisesin ja laususin neid. Ükshetk aga jõudsid nende ridade sõnum minuni ja laulsin neid hoopis teistel puhkudel - laulsin siis kui oli kerge ja malbe olla. Nüüd tean, et selliseid ridu ja mõtteid
maalidega (kujutati tegelasi antiikmüütidest). Barokkskulptuurid on hoogsad, rahutud, maalilised. Tugevad, otsitud poosid. Ülekuhjatus, ebatavalised žestid muudavad skulptuuride piirjooned sopiliseks, ebamääraselt laialivalguvaks. Maalikunstis soojad toonid, sujuvad värviüleminekud ilma selgete piirjoonteta. Samuti rahutus, hoogsus, liikuvus. Sageli ebatavalised poosid, ülepingutatus, kontrastid. 9. Kelle kohta käivad järgmised Alfred Tennysoni luuleread: To follow knowledge like a sinking star, / Beyond the utmost bound of human thought. / ... / Made weak by time and fate, but strong in will / To strive, to seek, to find, and not to yield. Odysseuse 10. Kellele kuuluvad järgmised luuleread: On desperate seas long wont to roam, / Thy hyacinth hair, thy classic face, / Thy Naiad airs have brought me home / To the glory that was Greece, / And the grandeur that was Rome. Millise perioodi kirjandusega on tegu? E.A
riim ja kujundlikkus. Luuletused jagunevad: lüürilisteks (tundelised, emotsionaalsed), eepilisteks (jutustavad, nt eepos) ja lüroeepilisteks (eelmise kahe vahepealne, sisaldab emotsionaalsust, tunnete ning meeleolude väljendamist sündmustega põimitult nagu ballaad või värssromaan). Riim sarnasekõlaliste sõnade kordumine. Jaguneb: paarisriim (aabb), ristriim (abab), süliriim (abba), segariim (aabcbcdd). Stroof luuletuse salm. Värss luuletuse rida. Vabavärss luuleread erineva pikkusega, nad ei jagune stroofideks ega riimu omavahel. Tekst esitatakse vabalt voolavana. Sonett 14 värsist koosnev lüüriline luuletus. Värsid jagunevad salmidesse harilikult 4+4+3+3 järgi. Poeem pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtestatuse teemaga. Ballaad tundeküllane, enamasti salapärase ja traagilise sündmustikuga pikem jutustav luuletus.
Lugu: Aucassin ja Nicolette. Peategelased on Garin, Beaucaire krahv, tema poeg Aucassin, ja Nicolette, saratseenist orjatar. Aucassin ja Nicolette tahavad meeleheitlikult abielluda, kuid Garin keelab sellee ning vangistab nad, kuigi hiljem pääsevad nad mõlemad põgenema. Pärast mitmeid seiklusi, noored armastajad siiski abielluvad. Tuleb välja, et Nicolette on saratseenide printsess. 40. Olulisemad luulezanrid rüütlilüürikas. Luuleread. Alba- hommikune äratuslaul Serenaad- õhtune laul Sirventees- sõttamineku laul Tentsoon- vaidluslaul Ballaad- tantsulaul Romanss- kaebelaul Pastoraal- karjaselaul, alati sisaldas dialoogi, nendest tekivad esimesed näitemängud. Nt romanss ,,Mauritar Moraima": Olen mauritar Moraima, mauritar sirge ja peen, mu õnnetu väravale tuli üks kristlasest mees. 41. Rüütliromaan, üldine sisu, mõni tuntum teos.
suvi, täis elu, liikumist ja kirkaid värve- Sinine terrass. 1918 "Eelõitseng" sisaldab varasemaid katsetusi aastaist 1904-13. peale armastuse muid teemasid ei mahu, kuid seda korvab tundesiirus ning harva vaid nukrad toonid. Õnne ootel- "Õnn ei tule, nagu oodand ma ja lootnud, üle öö:/ta on aastate hool ja valude töö" "Sinine puri" armu- ja looduselamuste väga siiras kirjeldus, ülemlaul armastusele, enesega rahulolu, rõõm, õnn, palju hümnilisust, paotuslikust, luuleread on jõulised ja tugevad. Armastusluule märksõnadeks: meeletus, joobumuse tunne, nauding. Armastusluule tekitab soki, sest Under on esimene, kes julgeb rääkida ka selle füüsilisest poolest. Mu kevad- ootus, huvitavad kirjeldused. ,,Mu kevad algab pääle jõulu juba.", Sirelite aegu- värvikas, igatsus. Samas räägib igatsusest positiivselt, Sinine taevas- impressionism, Helged sonetid, Ekstaas- kriitikute vastumeel, sest seda peeti pornograafiaks- "Sest riidetult on siiski kaunim naine
Eesmärgiks on vaataja väsitamine, monolooge on palju. Kirjandusteaduses räägitakse zanri dominandist (mõiste võttis kasutusele Roman Jakobson, välja mõtles J. Tõnjanov). Oodi zanris on dominandiks kõnekunsti võtted. Ood. Antiikajal nimetati oodideks kõiki laule. See oli oraatorlik kunst. Kaks oodi põhiskeemi: 1) Pindarose epiniikionid (võidulaulud) ja koorilaulud. Ülistuslaul. Kolm osa: stroof, antistroof ja epood. 2) Horatiuse ,,Carmina". Lühikesed luuleread. Teemaks eraelu, kuldne kesktee, mõõdukus, elu sõprade ja raamatute keskel, üksildus looduse rüpes; heaolu, aga mitte üliküllus, tagasihoidlikkus, teatud filosoofilisus. Eleegia. Algselt leinalaul, hiljem omandas mitmekesise temaatika. Sageli poliitilised, filosoofilised teemad. Mõtisklus ja nukrus püsivad (Anna Haava). 16-17. sajandil levib pastoraalne eleegia, kus kujutatakse ideaalsete, tundeliste karjuste elu. 17. sajandil on teemaks õnnetu armastus. Romantismiajal kalmistueleegia
Järgnesid "Käekäik" (1972-1973) ja "Selges eesti keeles" (1974). "Armastuskirjad" (1975) on viimane teos, mis avaldati Jüri Üdi nime all. 1978. aastal ilmus kogumik Jüri Üdi parimate paladega, kuid see oli juba Juhan Viidingu nime all. Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja asendus uue luuletajaga - Juhan Viidinguga. Mehel ilmus veel neli kogumikku: "Ma olin Jüri Üdi" (1978) , "Elulootus" (1980), "Tänan ja palun" (1983) ning "Osa" (1991). "Elulootuses" on Juhani luuleread muutunud sügavmõttelisemaks, ilmuvad ka esimesed enesetapule viitavad motiivid. "Tänan ja palun"-it peetakse luuletaja sisurikkaimaks teoseks, millest paljud luuletused on saanud omale taha ka viisi. "Osas" on muutunud Juhan melanhoolsemaks kui varem, üks luuletus selles on pühendatud Juhan Viidingu tütrele Elole. Selles mõtiskleb ta, milline võiks olla tütre lein isa surma järel. "Osas" leidub ka proosat, tuntuim on "Hilinenud vastus"
loodusseadused, millele meie füüsiline eksistents (keha ja organid) allub paratamatusega - mingit vabadust selles vallas ei eksisteeri. Teisalt oleme kutsutud vabadusele, kus meie vaimuelu kammitseks vaid meie oma hea tahe. Sündides bioloogiliste olenditena, on nn vere kutse võimas ja sundiv: instinktid, ihad, kired teevad vaimsele vabadusele pürgimise raskeks ja ennastületamist nõudvaks tööks, õpetab Immanuel Kant. Eks tuletavad seda meelde ka Artur Alliksaare luuleread: Rabelus, ruiged ja rüsin. Mollis ei lõpe rokk. Miks ent nii lahjana püsib maitse ja maiasmokk? Puudulikkus ja üleliigsus Nii nagu puudulik või üleliigne treening hävitab jõu ja liiga külluslik või vähene söök tervise, on ka vapruse, tasakaalukuse jt omadustega liialdus ja puudulikkus mõjuvad hävitavalt, vahepealne aga säilitab. Eksida võib mitmel viisil, sest pahe on piiritu, hea aga kindlapiiriline.
annaabi.ee 
