Jaa n Parts 9.kl ass Mõ niste Kool 01. 02.2008 Metsavenna Talu Poolteist kilomeetrit enne Eesti-Läti piiriületuspunkti asub pisikene Vastse-Roosa küla. Sealsete põldude ja metsade keskel elab vaid 30 kohalikku inimest, aga viimasel paaril aastal on seda Eestimaa ääreala külastanud mitu tuhat huvilist Eestist, Lätist, Soomest, Venemaalt, USAst, Kanadast, Saksamaalt, Inglismaalt ja isegi Indiast. Magnetiks on saanud 1999. aastal rajatud Metsavenna talu, mis pakub
Kõigil oli töö, katus pea kohal ja leib laual. Ja seda need noored õpilased uskuma pididki. Nüüd, aastaid hiljem, teavad neist juba kõik, et nii see tegelikult ei olnud. Nõukogude ajal oli palju pooli, millest kindlasti paljudki meist ei tea. Ka ajaloolased ise. Need pooled ongi mind alati kõige rohkem huvitanud. Metsavendlus on üks Nõukogude Liiduga seotud osa. Just see pakubki minule kõige rohkem huvi. Olles lugenud ühe õige metsavenna päevikut, kes end peitis Nõukogude vägede eest, hakkas see mulle veelgi rohkem huvi pakkuma. Miks olid mõned inimesed nii kategooriliselt Nõukogude reziimi vastu, et sellest pääsemiseks peideti end metsadesse, punkritesse? Üks huvitavamaid tahke metsavendade elust on kindlasti nende elu-olu. Vaatamata sellele, et tänu metsavenna päeviku lugemisele tean ma võrdlemisi palju nende elust, sooviksin siiski rohkem teada saada
Roosa küla. Sealsete pöldude ja metsade keskel elab vaid 20 kohalikku inimest, aga viimastel aastaltel on seda Eestimaa ääreala külastanud ca kümme tuhat huvilist aastas Eestist, Lätist, Soomest, Rootsist, Venemaalt, USAst, Kanadast, Saksamaalt, Inglismaalt, Egiptusest, Itaaalisast, Kreekast, Portugalist ja isegi Indiast ning Austraaliast. Magnetiks on saanud 1999. aastal rajatud Metsavenna talu, mis pakub enneolematut punkriturismi - vöimalust osa saada metsavenna retke raaames ühest Eesti ajaloo järgust koos metsavenna punkri külastusega. Peente okaspuupalkidega vooderdatud punker on kaevatud mäenölva sisse. Punkrisse on sisse ehitatud magamisnarid ja pisike laud. Mehelikult nappi ja askeetlikku interjööri pääseb redeliga ja nüüd ka juba mäekülje sisse ehitatud käigust ukse kaudu. Just sarnastes punkrites elasid
Need kaks omadust tugevnevad metsas elades. Iga metsavend peab olema isiksus kes suudab valitseda oma keelt, himusid ja taluda üksindust pikemat aega. Vastasel korral hävib ta ise ja hävitab oma kaasvõitlejad ja abistajad. Muistsetest aegadest peale kehtib verine reegel: "Metsavend võib oma keelega lõigata läbi omaenda, oma relvavendade, omaste ja abistajate kõri". Eelmainitud verisest reeglist tuleneb salastatus. Salastatus on metsavendluse kõige tähtsam nõue, mis algab iga metsavenna isikust. Metsavend ei tohi kasutada oma õiget nime oma võitluskaaslaste, abistajate ega vaenlaste hulgas. Kasutada tuleb hüüd- või varjunime. Esinedes oma õige nime all, seab ta vaenlase löögi alla kõigepealt omaksed ja näitab kätte koha vaenlasele kust teda ennast otsida. Näitab vaenlasele kätte isikud, kelle seast surmavaenlane värbab vägivalla ja ähvarduste abil agendid, kes metsavenna reedavad või isegi mõrvavad. (Arvo Kalamehe ja Enn Luhtmaa juhtum). Arvestage
Vaid õõtsub tasa. Kastepiisake, Kus helgib üksik läige, Langes murule. Õõvastav tunne Pimeduse tundidel Huilgas öökull jubedalt. Igatsus Mulisevate vete ääres, sulistavate vete ääres, karusmarja varte süles, üksi metsavenna kisa kära luikab pilvi üles - ja nii kostab ikka tasa metsast hüüu kõla: tapa nad ära, tapa nad ära need meie vaenlased. Ja ta hõiskab oma käsku karusmarja varte süles, ja nii ärdselt kuulab süda, punub häältest rada üles mulisevate vete ääres, sulistavate vete ääres, nagu metsavenna kisa - vii mind ühes, vii mind ühes, kauge meelitav Jumal. Armastus Armsana nägin sind esimest korda Röövisid mult võime pöörata pilku sust eemale
valmistada ning õppida, kuidas puud-põõsad aitasid vanasti valu ja viha vastu. Toimuvad talutööde õppepäevad: piima-, puutöö-, leiva-, oina-, lina-ja hobusepäev (Mõniste muuseum... 2009). · Võrumaa muuseum - Püsiekspositsioon annab ülevaate Võrumaa ajaloost, kiviajast tänapäevani. Huvitavalt on kujundatud etnograafiliste esemete väljapanek, orelimeistrite Kriisade nurk, rätsepa ja kingsepa töökoda, setu tare ja metsavenna punker. Muuseumi näitustesaalis korraldatakse sisukaid fondi-, kunsti- ja käsitöönäitusi (Võrumaa muuseum... 2009). Looduskaunid kohad ja vaatamisväärsused · Haanja looduspark (pindala 17 000 ha) - on loodud selleks, et tagada Haanja kõrgustikule iseloomulike maastike ja looduskoosluste ning samuti ajalooliselt väljakujunenud elulaadi säilimine, taastumine ja arenemise (Haanja looduspark... 2009).
Metsavenna elu punkris Metsavennad olid Eesti; Läti või Leedu partisanid, kes võitlesid Nõukogude invasiooni ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude reziimi vastu. Metsavennad said tavalistest inimestest, keda taheti Nõukogude võimu poolt tappa või Siberisse küüditada. Need inimesed otsustasid, et parem on elada metsas. Metsavennad tegutsesid teise maailmasõja ajal ja ka hiljem. Metsavendi oli Eestis kõige rohkem Lõuna-Eestis. Metsavennad varjasid ennast metsas punkrites, mis olid maa all ja mida oli raske märgata. Punkri asukohaks valiti raskesti märgatav ja ligipääsetav koht. Punker ehitati maa alla, kuhu kaevati vajaliku suurusega auk. Seinad ja lagi tehti palkidest. Maa pealt kaeti nõnda ära, et ei olnud aru saada kus punker asub. Punkris palju sisustust ei olnud. Olid mõned voodid, kus peal sai magada, olid veel laud ja ahi. Punkrit köeti ahjuga, mille korstna ots läks natuke maad eemal maa peale....
noore silmad Eesti ajaloo suhtes. Noored said teada, kui palju pidid toona elanud inimesed kannatama. Sofi Oksaneni raamat toob välja naiste kannatused ja läbielamised, sest peategelaseks osutub naine. Vene võimu all olles kannatasid naised kohati rohkem, kui mehed. Naised elasid pidevas kartuses, et neid võidakse vägistada, peksta või Siberisse saata. Meestel oli mõneti kergem, kuna neil puudus vägistamisohvriks saamise oht. Patriootlikud mehed põgenesid metsa, et elada seal metsavenna elu. Selline eluviis oli raske ja väsitas mehed ära. Nad elatusid metsast , pidid elama punkris ja olid pidevas kartuses, et keegi punaarmeelastest näeb ja nad lõpetavad surnuna. Siberisse saadetute elu erines Eestis elavate omast kõvasti. Neid hoiti kui vangis, nad olid kui orjad, kes pidi päevast päeva tööd rügama, peas ainukene mõte, et saaks siit ära, tagasi koju. Teistel, kes elasid kodumaal polnud aimu, mis toimus Siberis või välismaal. Kõike hoiti
Andrus Kivirähk Ülenurme Gümnaasium 11.B Kersti Lõhmus Elulugu sündis 17. augustil 1970. aastal õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud aastast 1996 on Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Ta on abielus kultuuriajakirjaniku Ilona Martsoniga , kellega tal on 3 last. Looming Andrus Kivirähk alustas oma loomingut 15aastaselt. Ta alustas oma loomingut humoreskide ehk naljajuttude kirjutamisega. Kuulsaks sai 1990ndal aastal Iva...
koha. Tema loomingu hulka kuuluvad: 1994 luulekogu ''Ajakirjanik'', 1998 novell ''Loomingus'', romaan ''Volta annab kaebliku vilet'', 2001 ''Vares-Barbaruse valitsus'', 2004 ''Elajas trepi eelastmel'', 2007 novellikogu ''Lugusid Anveltist ja Kingissepast'', 2009 ''Ärid kuuliaukudega majas'', 2010 ''Viimane kohtupäev'', 2011 kriminaalromaan ''Ilusast naisest ei saa head muumiat'' ja metsavenna romaan Püstol Waltheriga metsikutes laantes. 4 Teose sisu Raamatus on juttu et 2 seersanti, Hans Keerastik ja tema kaaslane seersant Kukk saadetakse Nõukogude tagalasse luureinfot koguma CIA poolt.Kaasa anti neile portatiivne raadiojaam info edastamiseks luureorganitele, hunnik raha toidu ja auto ostuks ja käsirelvad enesekaitseks
TARTU ULIKOOLI NARVA KOLLEDZ PSÜHHOLOOGIA JA PEDAGOOGIKA LEKTORAAT TATJANA VIKULOVA «ENO RAUD» Referaat Lektor: T. Liiv NARVA 2008 Eno Raud on tuntud lastekirjanik. Ta on sündinud 1928 aastal 15. veebruaril Tartus. Õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümnaasiumis, seejärel Tallinna Õpetajate Seminaris ning 1947--52 TRÜ aj.-keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiklikus Raamatukogus instruktorina, Eesti Riikliku Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Eeskätt on ta teenekas ja õigustatult tunnustatud lasteautor. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Eno Raud on üks meie laste lemmikk...
Paljus olid olukorraga lepplikud ja püüdsid kohaneda. Taavi sai valepassi ning tehases tööd.Kuid oleti oli keegi teda reetnud ning ühel päeval ta vahistati. Vangis näeb ja kogeb Taavi koledaid kannatusi ning ta mõistab, et piinamiste tagajärjel on inimene valmis kõike üles andma ning omaks võtma.Kui Taavi ülekuulamistel väidab, et tal on Soomepoiste nimekiri töökotta peidetud, õnnestub tal ime kombel põgeneda. Nüüd algas tema metsavenna elu. Endiste kaaslaste käest kuuleb ta, et Jlme pole siiski põgenema saanud. Tavi hing oli nüüd täis valu ja viha. Ta tundis end oma kodumaal kodumaatuna. Pärast Taavi põgenemist aga lasti Ilme, kes oli vanglas tütre sünnitanud, vabaks . Tema kaudu loodeti Taavile jälile jõuda.Kuna tuttavad ei julgenud Ilmele öömaja anda, läks ta koos lapsega öösel minema kui neli venelast teda vägistada püüdsid , põgenes ta hirmust ning laps jäi maha vihma kätte
Kapten Jonnkoppel tuleb uuesti Taaviga rääkima ning tahab endiselt meest kullerina Läände saata, Raudoja vihastab veelgi rohkem, ta ei usu minekusse hästi, samuti arvab ta, et minna rääkima Eesti tegelikust olukorrast ei anna mingeid positiivseid tulemusi. · Kauakestnud võitlus oli võitlus pimeduses ilma positiivse tulemuseta. Taavi oli võidelnud südame järgi.*** · Taavi leiab Harukurgu lähedalt kolm poodut: Roosi Marta. Miilits Rause ja ühe metsavenna. · Taavi tunneb rüvetust, ta proovib rääkida ilmele määratud suunitlusest Läände. · Ilme lubab Taavit oodata. Taavi korraldab kolme poodu matmise.
Jutt on teadagi Sipsikust: Eestis on ta vist vähemalt niisama populaarne kui Walt Disney kuulus Miki-hiir. Kui säherduse Sipsikukultusega ainult silmist ei kao esialgne armas ja asjalik oma olek, see tegu ja nägu, mille kaltsumehikesele andsid Eno Raud ja Edgar Valter. Aastast 1978 on E. Raud ENSV teeneline kirjanik. Eeskätt on ta teenekas ja õigustatult tunnustatud lasteautor. Täiskasvanuile on ta avaldanud kaks teost. Romaan "Etturid" (1968) käsitleb kolme metsavenna käekäiku sõjajärgseil aastail. Pikemas jutustuses "Puujumal" (1971) kajastub pinnalise tsivilisatsiooni ja vanade tavade kokkupõrkest sugenev traagika. Mõlemad on tõsiselt arvestatavad raamatud, eriti "Puujumala" kriitilised noodid mõjuvad lausa hoiatavalt. Kas ei pane siis imestama näiteks see, et ei ole võimalik tõdeda, millal ta oleks olnud esmakatsetusi tegev algaja kirjanik. Juba esimesed raamatud - mudilastele määratud
Jutt on teadagi Sipsikust: Eestis on ta vist vähemalt niisama populaarne kui Walt Disney kuulus Miki-hiir. Kui säherduse Sipsikukultusega ainult silmist ei kao esialgne armas ja asjalik oma olek, see tegu ja nägu, mille kaltsumehikesele andsid Eno Raud ja Edgar Valter. Aastast 1978 on E. Raud ENSV teeneline kirjanik. Eeskätt on ta teenekas ja õigustatult tunnustatud lasteautor. Täiskasvanuile on ta avaldanud kaks teost. Romaan "Etturid" (1968) käsitleb kolme metsavenna käekäiku sõjajärgseil aastail. Pikemas jutustuses "Puujumal" (1971) kajastub pinnalise tsivilisatsiooni ja vanade tavade kokkupõrkest sugenev traagika. Mõlemad on tõsiselt arvestatavad raamatud, eriti "Puujumala" kriitilised noodid mõjuvad lausa hoiatavalt. Kas ei pane siis imestama näiteks see, et ei ole võimalik tõdeda, millal ta oleks olnud esmakatsetusi tegev algaja kirjanik. Juba esimesed raamatud - mudilastele määratud
mõõtkava, kuhu mahuvad siiski ära vabadusvõtleja isiklik heroism, tema tõekspidamised, ja tema vankumatu tahe eelkõige väärtustada vaimu ja aadet kõikide olmeliste ja kehaliste kannatuste kiuste. Kui laenata Jaan Krossilt mõiste "kirjandus kui laiendatud autobiograafia", siis pole kahtlust, et Arved Viirlaiu sulest ilmunud teosed on eesti kirjandusele pärandanud unustamatult värvikalt kirjeldatuna eesti sõduri ja vabadusvõitleja, soomepoisi ja metsavenna kujud." (Kirss, Tiina 1997. Arved Viirlaiu looming rahvuslikus perspektiivis Sirp 02.11) 6 Taavi saab teada, et Hiie talu elanikud on lahkunud rannikule sooritama katset üle mere Soome minna. Seejärel Taavi lahkub, et minna Tallinnna. Oma kaaslased jätab ta Hiiele. Hiljem saabub Hiie rahvas tagasi, kuna katse Soome minna oli luhtunud. Saades teada abikaasa Tallinnase minekust, otsustab Taavi naine Ilme koos poja
*Talurahavas varastas üksteiselt ning kartsi metsas liikuvaid haigusi. Romaani lõppu võib tõlgendada kui hoiatust- vabadus,voli ja võim lollide käes viivad traagiliste tagajärgedeni. ,,Ristideta hauad" Arved Viirlaid Autorist Sündinud 11. aprillil 1922 Harjumaal Padise vallas, õppis Tallinna Rakenduskunstikoolis, sõdis metsavenna ja soomepoisina Nõukogude vägede vastu. Elas 19441945 Rootsis, 1945 1953 Inglismaal ning hiljem Kanadas. Avaldanud 10 romaani, 2 proosakogu, 8 luulekogu, neist viimane ingliskeelne valik. Tõlgituim eesti pagulaskirjanik, romaan ,,Ristideta hauad" on tõlgitud kaheksasse keelde (hiina, hispaania, inglise, leedu, läti, prantsuse, rootsi, soome). Tunnustatud neljal korral paguluses välja antud maineka Henrik Visnapuu kirjandusauhinnaga. 1997
aastatest, mil lähimineviku traagilisi aastaid hakati ümber kirjutama tsensuuri kontrollita. Raimond Kaugver ,,Kirjad laagrist", Arvo Valton ,,Masendus ja lootus". 2. Mineviku traumakogemuse analüüs indiviidi tasandil (Ene Mihkelsoni traagiline lapsepõlv ,,Ahasveeruse uni" ja ,,Katkuhaud" (psühholoogiliselt väga intensiivsemalt kujutatud sõja järgseid valikuid ja valu. Traumakirjandusele omasest puruneva perekonna kujundist lähtuvalt tõstatakse metsavenna loo raames üles lähiajalugu puudutavad mahavaikitud küsimused. Reeturi ja kangelase motiivi kasutamine näitab ametliku ajaloopildi võimalikku ekslikkust ning ajaloolise tõe sõltuvust poliitilistest ja ideoloogilistest hoiakutest), Sofi Oksaneni romaanid, eelkõige ,,Puhastus", Andrei Ivanov vene kogukonna trauma kogemus romaanis ,,Peotäis põrmu"). Ekstreemsed kogemused surutakse alateadvusse ja neid ei taheta meelde tuletada, sest need
Nendest romaanidest on tänaseks avaldatud ainult "Laevad kaotavad tüüri" seegi postuumselt 1993, kui tütar leidis pärast isa surma sahtlist ammukirjutatud ja sahtlipõhja maetud käsikirja, mida Kaugver ehk ise kunagi avaldada ei tahtnudki. Avalikkuse ette tuli Kaugver 1956. aastal Loomingus avaldatud novelliga "Doktor Kollom". 1959. aasta romaanivõistlusele saatis ta surnud metsavenna päevikuna esitatud romaani "Võõra mõõga teenistuses", mis kujutab teenistust Saksa armees. Autor püüdis esitada oma eluloolist ainest kompromislikul moel sellele viitab ka pealkiri , aga omas ajas oli see aine mõistagi liig. Teine katse oma lugu ära kirjutada oli edukam. "Nelikümmend küünalt" (1966) oli kohe ilmudes bestseller, see avaldati peagi Soomes ja väliseestlaste tarvis isegi Roomas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
