LELOL Praktiline töö PN4 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne Vastata antud küsimustele. PN4.H1.1 Küsimused: 1. Millise kolvi liikumise (+, -) kiiruse reguleerimine toimub? 2. Milline on drosseli lülitusviis sisenemisele, väljumisele? 3. Milline nähtus kaasneb kolvi liikumisele väikestel kiirustel? Miks? 4. Kas kiiruse reguleerimine drosseliga on keerukas? Mida võiks lugeda reguleerimise puuduseks? Vastused: 1. + suunas 2. Sisenemisele 3. Lünklik liikumine. Sest kolb peab ületama takistusi ja tal on vaja enne nende ületamiseks silindrisse teatud rõhk koguda. 4. Ei ole keerukas. Vooluhulga näidiku puudumine. PN4.H1.2 Küsimused: 1. Millise kolvi liikumise (+, -) kiiruse reguleerimine toimub? ...
Magnetpatjadel rongid Referaat Sisukord 1 1.Magnetpatjadel rongid......................................................................................... 3 2.Magnetpatjadel rongi tööpõhimõte......................................................................4 3.Magnetpatjadel rongi positiivsed ja negatiivsed küljed.......................................5 4.Magnetpatjadel rongi ohutus............................................................................... 6 5.Kasutatud kirjandus............................................................................................. 7 2 1. Magnetpatjadel rongid Magnetpatjadel ronge tuntakse ka magnethõljukrongidena või maglev-rongidena, mille nimi tuleb inglise keelsest väljendist magnetically levitated, mis eesti keeles tähendab magnetiliselt õhku kerkima. Nende rong...
**AC Mootorid ehk vahelduvvoolu mootorid.** AC tähistab vahelduvvoolu ja on meetod energia ülekandmiseks akust elektrimootorile ja tema komponentidele (vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub). Vahelduvvoolu mootor on seade, mis muudab vahelduvvoolu energia mehaaniliseks pöörlevaks energiaks. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja kaudu,mis toimub koostöötavate osade vahelises ruumis, enamasti õhupilus. Energia muundamine elektrimasinas on paratamatult seotud kadudega. Kaod tekivad: 1. Vasesekadu (voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus) 2. Teraseskadu (magnetsüdamikus ajaliselt muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest tekkiva soojusena) 3. Ventilatsioonikadu (masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest) 4. Hõõrdekadu (hõõrdest laagrites) Vahelduvvoolu mootorid jagunevad tööpõhimõtte järgi: 1. Sünkroonmo...
LABORATOORNE TÖÖ NR 7. ELEKTRIOHUTUS. MÕÕTMINE JA HINDAMINE. Töö eesmärk 1. Teadmiste omandamine elektriohutusest ja seda mõjutavatest teguritest. 2. Õppida tundma elektriseadmete ohutusele esitatavaid nõudeid. 3. Isolatsiooni- ja maandustakistuse mõõtmise metoodika omandamine. Tööks vajalikud vahendid Meger, maandusmõõtur, ühendusjuhtmed ja mõõdetavad seadmed. Üldosa Elektrivigastuse all mõistetakse elektrivoolu ettenägematul toimel inimese organismis tekkinud kahjustusi. Elektrivigastuste peamisteks põhjusteks võivad olla: 1. Tehnilised põhjused (isolatsiooni vigastused rikete tagajärjel, elektriseadmete tehnilised 2. rikked, maanduse katkemine jne). 3. Süsteemi ja korra puudumine elektriseadmete kasutamisel. 4. Ohutustehnika nõuetest mittekinnipidamine, hooletus. 5. Mitteteadlikkus. 6. Inimesele ja loomale võib mõj...
1. Sõltumatu vaheldi mõiste. Kui vaheldi töö ei sõltu võrgupinge olemasolust, siis nimetatakse seda sõltumatuks- või autonoomseks vaheldiks. Vaheldi saab töötada ainult siis, kui võrgupinge up on rakendatud. Kui võrgupinge puuduks, siis ei saaks vool minna ühest muunduriharust teise, kuna esimesena avatud türistoril ei tekiks teda sulgevat vastupinget ja ta jääks pidevalt avatuks (kommutatsiooni ei toimuks). Lülitus suudaks töötada ilma vahelduvpingeta ainult siis, kui kasutataks täielikult juhitavaid ventiile, nt. suletavaid türistore. Sellisel juhul oleks meil tegemist autonoomse ehk sõltumatu vaheldiga. 2. Joonistada pingevaheldi väljundpinge ja väljundvoolu diagrammid. 3. Kui suur peab olema tüürnurk a, et võrguga sünkroniseeritud alaldi läheks üle vahelditalitlusse? Tüüritav alaldi M3C saab töötada ka vaheldina. Selleks lülitatakse koormusahelasse elektromotoorjõud, mis hoiaks ventiilid avatuna väljundpinge ud ...
Minimalism Minimalism on USA-s tekkinud vool kunstis, muusikas, kirjanduses ja arhitektuuris. Seda suunda iseloomustab vähene detailide, ilustuste, kaunistuste kasutamine. Põhine ühisjoon minimalismi erinevates kultuurivaldkondades on lihtsus, siiski selles stiilis on paljugi enamat, kui silmaga peale vaadates või mõnda teost nähes/kuulates tundub. Muusikas on see stiil tekkinud 1960-ndate alguses. Tuntuim stiili esindaja on Steve Reich ja teda nimetatakse minimalistliku muusika pioneeriks. Minimalism on saanud eeskuju rütmi ja meloodia poolest enamasti rahvamuusikast. Nagu rahvalauludes on ka minimalismis terve loo vältel korduv rütm ja just sellena väljendubki tema lihtsus. Pikema kuulamise peale tekitab see stiil sisimas hingelise tasakaalu ja mõjub meditatiivselt. Seda tunnet annab edasi just helide kordumine varieerivalt. Aga minimalismi tõlgendamiseks tuleb seda hoolik...
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Elektriseadised ja mugavussüsteemid Käiviti Juhendaja: Tanel Plovits Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Ehitus lk 4 Tööpõhimõte lk 5 Käivitite rikked lk 6 Kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Käivitussüsteemi ülesanne on mootor igasuguse ilmaga kiiresti käivitada. Käiviti abil muudetakse akupatarei elektrienergia mehaaniliseks energiaks, mille abil mootorile töö alustamiseks antakse esimesed pöörded. Selleks tuleb pöörata bensiinimootoriga autol väntvõlli sagedusega üks pööre sekundis ja diisli väntvõlli sagedusega kaks pööret sekundis. Aeglasema liikumise korral kulub käivitamiseks rohkem aega, ning külm mootor ei käivituks üldse. 1. Starteri otsa kaan...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Automaatika ja energeetika erialaosakond Kelly Olvi SELV, PELV ja FELV Referaat ELEKTRIOHUTUS JA ELEKTRIALANE SEADUSANDLUS AA-15 Tallinn 2018 Sisukord 1.Väikepingesüsteemid SELV, PELV ja FELV................................................................................3 2.Kaitseväikepinge süsteemid..........................................................................................................3 3.Kasutusalad...................................................................................................................................4 4.Vooluahela ehitus......
8. Elektrimasinad 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte Energia muundamiseks magnetvälja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi järgi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda tööpõhimõtte järgi · asünkroonmasinad · sünkroonmasinad On veel palju teisigi elektrimasina tüüpe. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja ...
8. Elektrimasinad 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte Energia muundamiseks magnetvälja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi järgi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda tööpõhimõtte järgi · asünkroonmasinad · sünkroonmasinad On veel palju teisigi elektrimasina tüüpe. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja ...
Juuste lõikamine Juuksuri erialas loetakse juuste lõikamist kõige tähtsamaks ja raskemaks tööks. Kaasaegne ja korralikult teostatud juukselõikus annab kliendile hea tuju, rõõmsa meele, suurendab enesekindlust ja lisab individuaalsust. Juukselõikus tervendab juukseid. Peale lõikust näevad juuksed välja ilusad ja soeng hoiab paremini. Juuste lõikamine on juuste lühendamine vastavalt kliendi soovile. Juukselõikust teostatakse juuste lühendamise ja õhendamise teel erinevate töövahenditega. Fotodel on näha erinevaid juukselõikusi ja soengu kujundust peale lõikust vastavalt kliendi individuaalsusele ja sobivusele. Juuste lõikust teostatakse iseseisva tööna ja see on aluseks soengutele, värvimistele, lokkidele. Juuste lõikamise puhul tuleb jälgida järgmist: Kliendi individuaalsust: Kliendi välimust ja iseloomu: · näokuju · kliendi töökoht · peakuju · kli...
1. Millised on peamised küsimused, millega tegeleb ehituse organiseerimine ? Raiskamise viimine miinimumi, ohutuse tagamine ehitusel, tagada ladus tööde korraldus, tagada tööde kvaliteet. 2. Raiskamine ehituses: 1) Ületootmine nt plaatimissegu kokku segamine rohkem kui vaja, jätkuraudade painutamine rohkem kui vaja läheb 2) Ootamine frondi materjali puudumine, töö voolu ajaks pole piisavalt materjali ette tellitud, 3) Transport mitte otstarbeka transpordi valimine 4) Üleliigne töötlemine üleviimistlemine, ntks ülepahteldamine, kruntimine 5) Üleliigsed varud keraamiliste plaatide tellimine rohkem kui vaja (varu u 10%, või uksi ja aknaid mitte välja arvestada) 6) Üleliigsed liigutused töövõtete/tehnoloogia mitte tundmine 7) Defektid erinevate partiide plaatide paigaldamine seina (väiksed värvi erinevused) 8) Töötajate realiseerimata potensiaal kogenud ...
XX sajandi muusika 20. SAJANDI MUUSIKA Üldised arengujooned 20. sajandil ei kujunenud enam välja ühtset ajastustiili. Kuni selle ajani oli muusikas valitse- nud korraga üks stiil, mis oli iseloomulik ühe ja sama ajastu heliloojatele. Näiteks barokk (17. saj ja 18. saj I pool), klassitsism (18. saj II pool), romantism (19. saj). 20. sajandi ja tänapäeva muusikale on iseloomulik stiilide rohkus ja mitmekesisus. Ka heliloojad ei ole end sidunud ainult ühe kindla muusikavooluga, vaid kasutanud oma loomingus erinevaid stiilivõtteid või loobunud neist üldse, luues isikupärase kordumatu helikeele. 20. saj I poolel eristusid selgemini 4 muusikastiili: hilisromantism, impressionism, ekspressionism ja neoklassitsism. 20. saj keskel jõudis muusikasse avangardism, mis tõi kaasa täiesti uudsed heliloomingu- tehnikad. Sellele järgnes 1960. aastatel minimalism. II maailmasõja järgset muusikat kuni tänaseni nim...
Unenäod on kui tee mingisse kummalisse maailma, kus toimuv tundub sageli tõesem kui elu ise. Mõnikord on hea kergendusega ärgata, teades, et see kõik oli vaid uni, teinekord tahaks aga, et see unenägu iial ei lõppeks. Kuid mis on õieti unenägu? Unenäod on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Sellepärast on unenägude seletamiseks vajalik kõigepealt meie oma hingeelu, tema iseärasuste ja seaduste tundmine, mis on saadud teiste hingeliste nähtuste uurimise põhjal. Meie unenäod ununevad äärmiselt ruttu. Sellepärast on vaja peale ärkamist unenägu kõikide tema üksikasjadega endale võimalikult täielikult meelde tuletada ja siis täpselt üles kirjutada. Säärase subjektiivse meetodi kõrval on tarvitatud unenägude uurimisel ka "objektiivset" meetodit. On vaadeldud magajat, eriti tema miimikat, häälitsemist, muutusi hingamises jne. Unenägude uurimisel on tarvitatud ka eksperimentaalset ...
FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT 1. Elektrivälja olemus ja omadused. Elektriväli ümbritseb laetud kehi. Elektriväli on vektorväli, elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus. Elektrivälja tugevust määratakse positiivse proovilaenguga. 2. Elementaarlaeng. Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu täisarvkordne. 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui voolutugevus on 1 A (amper). 3. Laengute jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv. Laengud tekkivad ja kaovad alati paarikaupa s.t. samasuured positiivne ja negatiivne laeng korraga. 4. Coulomb´i seadus. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mill...
1. Elektrilaeng ja elektriväli. Potentsiaal ja pinge. Elektrilaeng e. laeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Tähis q, ühik 1C (kulon) Laengud jaotatakse kokkuleppeliselt positiivseteks (+) ja negatiivseteks (). Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise laenguga kehad tõmbuvad. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega , siis kus Wp on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu s...
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigu...
Teema 6. Analoogelektroonika lülitused M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk 60...85) - Transistor kui pidevatoimeline võimenduselement. - Võimendusaste üksiktransistoriga (bipolaartransistor ühise emitteriga ja väljatransistor ühise lättega lülituses). - Tööpunkt (ehk reziim) ja staatiline ning dünaamiline koormussirge. - Astmete aseskeemid. - Pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Järgurid, nende pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Ühise baasiga aste. - Astmetevaheline sidestus mitmeastmelises võimendis. - Tagasiside võimendites. - Tagasiside tüübi mõju võimendi põhiparameetritele. - Bipolaartransistori töö lülitireziimis. - Stabiilse voolu generaatorid. Käesoleva teksti sisujaotus: 6.1 Võimendid: mõiste, liigitus ja põhiparameetrid 6.2 Võimendusastmed bipolaartransistori baasil 6.2.1 ÜE-lülituses transistor 6.2.2 ÜK-lülituses trans...
Energia - füüsika arvestus • Energia jäävuse seadus : Energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. • Alalisvoolu mõiste, vahelduvvoolu mõiste. Nende ajalooline olelusvõitlus majapidamisse – kumb jäi peale ning kes seotud oli? : Alalisvool - käib ühtse ringina ; elektrivool, kus laenguosakestel on kindel liikumissuund, mis ei muutu. Vahelduvvool - elektrivool, mille tugevus ja suund perioodiliselt muutuvad (mugav kasutada, kuid raske suurel hulgal salvestada). Olelusvõitlus: Edison (oli alalisvoolu poolt, oli kuulus, hakkas Tesla vastu võitlema ehk tegi vahelduvvoolu nö avalikkuse ees maha, nt hukkas loomi avalikult) ; Tesla (oli vahelduvvoolu poolt, sündis Serbias ja kolis Ameerikasse). Peale jäi vahelduvvool puhtalt füüsikast ja matemaatikast lähtudes. • Alalisvoolu allikaid, vahelduvvoolu allikaid : Alalisvool...
Mehaanika Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine: v=const. Ühtlaselt muutuv liikumine: a=const. Algkiirust omava keha kiirus: v=v + at Teepikkus: s=v t + at²/2 Keskmine kiirus: v =v + at/2 Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v²-v ²)/2a Vaba langemine algkiiruseta: h=gt²/2 ; algkiirusega: h=v t - gt²/2 Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Nihe ehk nihkevektor: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Hetkkiirus näitab kiirust antud ajahetkel. Vektoriaalne suurus. v=s/t Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Vektoriaalne suurus. Tähis a. a=(v-v )/t (s nihe, l teepikkus, v kiirus, t aeg, vk. keskmine kiirus, a kiirendus, v lõppkiirus, v0 algkiirus) Perioodiline liikumine Ühtlane Ringliikumine on liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkuse...
Rakenduselektroonika Sisukord Sisukord ....................................................................................................................... 1 1. Võimendid ................................................................................................................ 3 ...
Füüsika põhivara II Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA II . Koostas õppejõud Karli Klaas Tallinn 2014 1. Elektrivälja olemus ja omadused; laengute vastastikune toime; elektrivälja tugevus. Elektrilaeng Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu täisarvkordne 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui voolutugevus on 1 A (amper) Prootoni ja elektroni laengud on võrdsed, erinev on mass Laengute jäävuse seadus Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv Laengud tekkivad ja kaovad alati paarikaupa s.t. samasuured pos. j...
SISUKORD Esmaabi..................................................................................................................................1 Päästeahel...............................................................................................................................1 Elustamise abc........................................................................................................................1 112 appikutse......................................................................................................................... 3 Ajukolju trauma..................................................................................................................... 4 Selgroovigastused.................................................................................................................. 5 Liittraumad...........................................................................................................
7.1.12. IT juhistikud Kokkuvõte: 1. Juhistikusüsteemi all mõeldakse juhistiku töö- kaitsejuhtide ning maa omavahelist konbinatsiooni. 2. Juhistikeks nimetatakse juhtide (juhtmed, kaablid, latid) omavahel kokkuühendatud kogumit. 3. Juhistiku töökindlus, häirekindlus, ohutusmeetmete ja kaitseaparatuuri valik sõltuvad suurel määral talitlusmaandusest ja elektriohutusmeetmetest, mida rakendatakse kaugpuute puhul. 4. Tööjuhtideks (vahelduvoolusüsteemides on nendeks faasi- ja neutraaljuhid, alalisvoolusüsteemides poluse- ja keskjuhid). 5. Kaitsejuhtideks on maandus- ja potentsiaaliühtlustusjihid ning juhid mis seovad paigaldise pingealteid osi elektrivõrgu maandatud neutraaliga. 6. Abijuhtideks on näiteks juhtimis-, signalisatsiooni- jms. juhid. 7. Juhistikusüsteemid erinevad üksteisest selle poolest, kas juhistik on maandatud või mitte ja kas juhistiku juurde kuuluvad pingealtid osad (metallosad, mis isolatsiooni...
Jugatrükk Ajalugu Jugatrükk on tilkade suure kiirusega kandmine läbi mikroavade alus-materjalile eesmärgiga luua kujutis. Jugatrüki tänapäevane areng on enam kui paarkümmend aastat. Eelduse aga lõi selleks prantsuse teadlane Feliks Savarta, kes 1833 aastal avastas, et vedeliku tilgad, mis lastakse läbi kitsa avavuse omavad ühesugust kuju. Matemaatiliselt sai see tõestuse 1878 aastal lord Reili poolt. Kuid alles 1951 aastal Simensi firma patenteeris esimese seade, mis muundas vedeliku joa tilkadeks. Seadet kasutati mingograafis voolu pinge registreerimiseks. 1960 aastate alguses Steinfordi ülikooli professor Swith avastas, et survelainete abil on võimalik vedeliku juga jagada ühesuguse suurusega ja üksteisest ühekaugusel asuvateks tilkadeks. Nendele oli võimalik valikuliselt kanda elektrilaeng. Läbides elektrivälja laengut kandvad tilgad kandusid kõrvale ja neid võis koguda vastuvõtjasse....
Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik ...
1.Alalisvooluringi seadused.Voouring koosneb: 1) toiteallikas; 2) tarbija e koormus: 3) ühendusjuhtmed. Faasirootoriga asünkr. Lühisrootoriga, kahe- ja ühefaasilised asünkroonmootorid. Graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluring kus vool on ühe ja sama väärtuseks nim haruks. 3 või enama haru Asünkroonmootori ehitus: staator(koosneb välisest teraskerest, millesse on pressitud uuretega kalvaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui pinge ja vooluvaheline sõltuvus on lineaarne siis nim staatorisüdamik, mis koostatakse stantsitud terasplekist), rootor(koosneb terasplekkidest on mähitud) lineaarseteks vooluringiks. Suletud vooluringis eksisteerib vool kui eksisteerib potentsiaalide vahe e pinge 19. Asünkroonmootori tööpõhimõte- Töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastastikusel toimel. alikate klemmidel. Vool kulgeb vooluringis alati kõrgemalt madalamale potensiaalile. Tarbijate koormust ...
Raivo PÜTSEP Elektrooniline õpik ELEKTROTEHNIKA T2 ALALISVOOLU AHELAD 2007 OHMI SEADUS Ohmi seadus elektriahela osas - voolutugevus on võrdeline elektriahela osa pingega selle otstel ja pöördvõrdeline selle osa takistusega. U kus I [A] - voolutugevus elektriahelas I= U [V] - pinge elektriahela otstel R [] - elektriahela osa takistus R Ülesannete lahendamisel Ohmi seaduse järgi võib kasutada järgmist kolmnurka: U Otsitava suuruse leidmiseks kaetakse see kinni ja loetakse vastus, I R näiteks U = IR Ohmi seadus elektri ahelas - suletud elektriahelas voolutugevus on võrdeline allikapingega ja ...
Ergonoomika kokkuvõte 1. Töökeskkond – ümbrus, milles inimene töötab 2. Tööandja kohustused: Töökeskkonna terviseriskide hindamise läbiviimine Süstemaatilise töökeskkonna sisekontrolli teostamine Töötajate tervise kontrollimise korraldamine Töötajate töökeskkonnas valitsevatest riskidest teavitamine Töötajate isikukaitsevahenditega varustamine 3. Töökeskkonnavolinik – töötajate poolt valitud isik, kes esindab töötajate arvamust läbirääkimistel tööandjaga (<4 a.) Töökeskkonnaspetsialist – volitatud isik tööandja poolt, volitatud täitsma töötervishoiu ja –ohutuse alaseid ülesandeid (palgaline töötaja). 4. Töökeskkonnanõukogu – tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus on võrdselt tööandja määratud ja töötajate valitud esindajaid. Kohustused: analüüsib ettevõtte töötingimusi (registreerib probleemid>esitab parandusettepanekud>jälgib ...
Ergonoomika kokkuvõte 1. Töökeskkond ümbrus, milles inimene töötab 2. Tööandja kohustused: · Töökeskkonna terviseriskide hindamise läbiviimine · Süstemaatilise töökeskkonna sisekontrolli teostamine · Töötajate tervise kontrollimise korraldamine · Töötajate töökeskkonnas valitsevatest riskidest teavitamine · Töötajate isikukaitsevahenditega varustamine 3. Töökeskkonnavolinik töötajate poolt valitud isik, kes esindab töötajate arvamust läbirääkimistel tööandjaga (<4 a.) Töökeskkonnaspetsialist volitatud isik tööandja poolt, volitatud täitsma töötervishoiu ja ohutuse alaseid ülesandeid (palgaline töötaja). 4. Töökeskkonnanõukogu tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus on võrdselt tööandja määratud ja töötajate valitud esindajaid. Kohustused: · analüüsib ettevõtte töötingimusi (registreerib probleemid>esitab parandusettepanekud>jälgib ...
Raivo PÜTSEP Elektrooniline õpik ELEKTROTEHNIKA T2 ALALISVOOLU AHELAD 2007 OHMI SEADUS Ohmi seadus elektriahela osas - voolutugevus on võrdeline elektriahela osa pingega selle otstel ja pöördvõrdeline selle osa takistusega. U kus I A - voolutugevus elektriahelas I U V - pinge elektriahela otstel R - elektriahela osa takistus R Ülesannete lahendamisel Ohmi seaduse järgi võib kasutada järgmist kolmnurka: U Otsitava suuruse leidmiseks kaetakse see kinni ja loetakse vastus, I R näiteks U = IR Ohmi seadus elektri ahelas - suletud elektriahelas voolutugevus on võrdeline allikapingega ja ...
Kontrolltöö nr.1D 1.Põhimõisted (defineeri): Andur. Tajur. Reguleeriv organ. Võimendi. Täitur. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava füüsikalise suuruse (parameetri) teiseks suuruseks, mida on parem võimendada, mõõta või juhtimiseks kasutada. Tajur on välistoimele tundlik ning sellele vahetult reageeriv anduri osa Reguleeriv organ element, mis vahetult mõjub reguleerimisobjektile reguleeritava suuruse hoidmiseks nõutud tasemel. Võimendi on seade milles teostatakse sisendsignaali võimsuse suurendamine välise energiaallika abil. Täitur on regulaatori element, mis läbi anduri ja võimendi tulevale signaalile (korraldusele) reageeri. Selleks võib olla elektri-, hüdro-, või pneumomootor, solenoidventiil, kraan, siiber jne. 2. Automaatsüsteemide klassifikatsioon (defineeri): Automaatsignalisatsioonisüsteemid (ASS). Laeva automaatikaseadmed klassifitseeritakse: A. Otstarbe järgi: ...
Arvuti riistvara ja printerid Riistvara: Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: *sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon) *töötlusseadmed (keskseade, välismälud) *väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid) Korpused, nende tüübid ja toiteplokkide standardid : Korpused jagunevad: Korpuste tüübid: FULLTOWER AT (vanem standard) MINITOWER ATX (uuem standard) MIDITOWER *Nende kahe korpuse vahe on toiteplokis, ATX tüüpi DESKTOP toiteplokk suunab emaplaadile AT-st erineva pingega MEGA PC voolu, ATX võimaldab ka arvutit tarkvaraliselt sisse- välja lülitada. Emaplaadid, mis millised ja miks : Emaplaat asub põhiplokis koos sellel asuvate seadmetega (...
ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostam...
Sisukord Sünkroonmasinad .................................................................................................................................... 2 Põhimõisted......................................................................................................................................... 2 Töötamispõhimõte .............................................................................................................................. 3 Konstruktsioon .................................................................................................................................... 4 Staatorimähised .................................................................................................................................. 6 1 ja 2- faasilised staatorimähised ........................................................................................................ 9 Elektromotoorjõud ..................
VOOLUVEEKOGUDE ELUSTIKU ERIPÄRA Sirje Vilbaste Zooloogia ja Botaanika Instituudi jõgedebioloogia rühma teadur [email protected] Kava · Mõisted · Hüdrobioloogilise rezhiimi ja elutingimuste erinevused vooluveekogudes ja seisuveekogudes · Planktoni eripära · Bentose eripära · Makrofütobentose e. suurtaimestiku eripära · Kalastiku eripära Hüdrobioloogilise rezhiimi ja elutingimuste erinevused vooluveekogudes ja seisuveekogudes Vooluveekogud Seisuveekogud Vee liikumine Üldine, ühesuunaline, pidev Osaline, mitmesuunaline, aeglane Veetaseme muutumine Kiire, sagedane, ulatuslik Aeglane, harvaesinev, väikese ulatusega Veevahetuse aeg Lühike Pikk Sügavus M...
1 EHITUSKORRALDUS EPJ 0060 EESSÕNA JÄRGNEV KUJUTAB ENDAST LOENGUT TOETAVAT ÕPPEMATERJALI, MIDA KASUTATAKSE LOENGU ETTEKANDMISEL SLAIDIDE KUJUL. SLAIDIDEL ON ESITATUD MÄRKSÕNAD JA OLULISEMATE MÄRKSÕNADE SELETUSED. KÄESOLEV MATERJAL EELDAB SELLE KASUTAMIST KOOS ÕPIKUGA JÜRI SUTT. EHITUSKORRALDUS. TTÜ.120 lk. VIIDATUD JOONISTE NUMBRID VASTAVAD ÕPIKUS TOODUD JOONISTELE. SAMAS ON KÄESOLEVAS TEKSTIS NELJANDA, VIIENDA JA KUUENDA PEATÜKI MATERJALID LAIENDATUD VÕRRELDES ÕPIKUGA JA KAHEKSANDAS PEATÜKIS KÄSITLETAVAD EHITUSE JÄRELEVALVE KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS. ...
Rakenduselektroonika 1. Võimendid 1.1. Võimendite liigid ja neid iseloomustavad parameetrid Võimendiks nimetatakse seadet mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine võimalikult väikeste signaali kuju moonutustega. E + Usis Võimendi Uvälj Joon.1.1 Võimendil on alati kaks sisend-, kaks väljundklemmi ja temaga peab olema ühendatud alati energiaallikaks olev alalispinge allikas (joon.1.1). Sisendklemmidega ühendatakse signaaliallikas mille signaal vajab võimendamist. Väljundklemmidega aga ühendatakse see tarbija, millele antakse võimendatud signaal, milleks võib olla kas valjuhääldi, mingi relee mähis, mingi täiturmehhanismi juhtmähis jne. Nimetatud objektid on elektriliselt vaadeldavad takistustena ja seepärast me räägime üldistatult võimendi koormu...
1. Alalisvooluringide omadused.- Vooluring koosneb 3: toiteallikas, tarbija e koormus ja ühendusjuhtmed. Vooluringi graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluringi osa, kus vool on ühe ja sama väärtusega nim haruks (3 või enam haru). Kalbaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui vooluringis oleva elemendi pinge ja vooluline sõltuvus on lineaarne, siis nim selliseid elemente sisaldavaid vooluringe lin vooluringideks. Kui sõltuvus ei ole lineaarne, siis on tegemist mittelin vooluringiga. Kui vooluringivool ei muutu aja jooksul suuruselt ega suunalt nim seda vooluringi alalisvooluringiks. Suletud vooluringis eks vool, kui eks potensiaalide vahe ehk pingeallika klemm. Vool kulgeb vooluringis kõrgemalt madalamale potensiaalile 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. OHMi seadus: I = U/R (vool juhtmes võrdeline pingega tema otstel ja pöördvõrdeline juhtme takistusega). Kirchho...
POPKUNST Üheks uuemaks suurtest kaasaja kunsti vooludest on popkunst 1950. aa. lõpul üheaegselt nii Inglismaal kui Ameerikas tekkinud kunstivool, mille keskseks teemaks on tarbimisühiskonna argipäev. Tavalisi tarbeesemeid, igapäevaelu, aga ka «keskmise inimese» iidoleid kujutatakse ülisuurtes mõõtmetes ja erksates värvides nende tavapärasest keskkonnast eraldatuna ja esiletõstetuna. Juhtides vaataja tähelepanu talle tüütuseni tuttavatele kaasaegset tsivilisatsiooni iseloomustavatele esemetele, olukordadele ja isikutele, kritiseerisid popkunstnikud nii vaimselt kui materiaalselt tarbimisele orienteeritud väikekodanlikku oleskelu. Kuigi popkunst tekkis juba 1950- ndate keskel (2.), toimus tõeline popkunsti läbimurre 1964. aasta Veneetsia biennaalil (2.) iga kahe aasta tagant peetaval suurel rahvusvahelisel kunstinäitusel. Popkunsti sünnimaa on Ameerika Ühendriigid ning seal tekkis ta...
1 Lahemaa Tervisekool 2007 REFERAAT ,,Alaselja vaevused" Kadri ja Valdo Herzmann ,,Täna peame endale ausalt tunnistama, et me ei tea, miks inimestel selg valutab. Küll teame seda, et 90%-l juhtudest on seljavalu iseparanev ning kõiksugu meditsiinilised ja mittemeditsiinilised ,,nipid" selle paranemise kiirendamiseks on teaduslikult tõestamata".1 Katrin Gross-Paju Neuroloog, meditsiinidoktor Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste Keskuse juhataja Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann 2 ...
Tallinna Polütehnikum Trükitehnoloogia Jugatrükk Referaat Tallinn 2015 Ajalugu Jugatrüki tänapäevane areng on enam kui paarkümmend aastat. Eelduse aga lõi selleks prantsuse teadlane Feliks Savarta, kes 1833. aastal avastas, et vedeliku tilgad, mis lastakse läbi kitsa avause omavad ühesugust kuju. Matemaatiliselt sai see tõestuse 1878. aastal lord Reili poolt. Kuid alles 1951. aastal Simensi firma patenteeris esimese seade, mis muundas vedeliku joa tilkadeks. Seadet kasutati mingograafis voolu pinge registreerimiseks. 1960. aastate alguses Steinfordi ülikooli professor Swith avastas, et survelainete abil on võimalik vedeliku juga jagada ühesuguse suurusega ja üksteisest ühekaugusel asuvateks tilkadeks. Nendele oli võimalik valikuliselt kanda elektrilaeng. Läbides elektrivälja laengut kandvad tilgad kandusid kõrvale ja neid võis koguda vastuvõtjasse. Laengut mitte kandvad tilgad...
Eesti 19.saj. keskpaigast kuni 20.saj. alguseni Rahvusliku ärkamisaja eeldused, ajalooline tähtsus.Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad (Jannsen,Koidula, Hurt, Jakobson) janende ettevõtmised, tegevus. Miks hääbus rahvuslik ärkamisaeg? EELDUSED: TÄHTSUS: Pärisorjuse kaotamine Hakati ennast tundma ühtse rahvana Talude päriseks ostmine Sündis rahvuslik teater, kunst Eestlaste harituskonna kujunemine Kujunes välja ühtne kirjakeel Rahva haridustaseme kasv Pandi alus laulupidude traditsioonidele Mõisnike eestkostest vabanemine TÄHTSAMAD EESTVEDAJAD: EESTVEDAJAD ETTEVÕTMISED Jannsen • Et propageerida rahvuslikke ideid, siis selleks asutas ta...
Tallinna Polütehnikum JUHISTIKUSÜSTEEMID Referaat Autor: Erik Tamme Rühm: SA-10 Tallinn 2012 Sisukord: 1) Juhistikusüsteemide sissejuhatus..............................lk.1 2) IT-juhistik....................................................................lk.2 3) TT-juhistik.................................................................lk.3 · Rikkevoolukaitse kasutamine TT-juhistikus........lk.3 4)TN-juhistik..................................................................lk.4 · TN-C-juhistik.......................................................lk.4 · TN-S-juhistik........................................................lk.5 6)Lisad...........................................................................lk.6 7)Kasutatud kirjanuds..............................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Artikkel Tiigid ja allikad Koostaja: Tartu 2014 Sisukord Tiik.......................................................................................................................... 3 Allikas..................................................................................................................... 3 Tiikide hooldus........................................................................................................ 3 Tüüpilisemad probleemid ja nende lahendamine....................................................4 Tiigi rajamine.......................................................................................................... 4 Kaevetööd.............................................................................................................. 4 Väljakaevatud pinnase ä...
ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD 1. POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist..........................................................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõl...
ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25 ...
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................
SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 1. ANDURID..............................................................................................................................4 1.1. Induktiivandur...............................................................................................................6 1.2. Magnetväljaandur........................................................................................................9 1.3. Optoelektroonilised andurid.....................................................................................13 1.4. Mahtuvusandur..........................................................................................................17 2. MITTEELEKTRILISTE SUURUSTE MÕÕTMINE.......................................................20 2.1. Temperatuur....................................
Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käeso...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
