Jugatrükk (0)

Jugatrükk

Ajalugu

Jugatrükk on tilkade suure kiirusega kandmine läbi mikroavade alus-materjalile eesmärgiga luua kujutis. Jugatrüki tänapäevane areng on enam kui paarkümmend aastat. Eelduse aga lõi selleks prantsuse teadlane Feliks Savarta, kes 1833 aastal avastas, et vedeliku tilgad , mis lastakse läbi kitsa avavuse omavad ühesugust kuju. Matemaatiliselt sai see tõestuse 1878 aastal lord Reili poolt. Kuid alles 1951 aastal Simensi firma patenteeris esimese seade, mis muundas vedeliku joa tilkadeks. Seadet kasutati mingograafis voolu pinge registreerimiseks.
1960 aastate alguses Steinfordi ülikooli professor Swith avastas, et survelainete abil on võimalik vedeliku juga jagada ühesuguse suurusega ja üksteisest ühekaugusel asuvateks tilkadeks. Nendele oli võimalik valikuliselt kanda elektrilaeng. Läbides elektrivälja laengut kandvad tilgad kandusid kõrvale ja neid võis koguda vastuvõtjasse. Laengut mitte kandvad tilgad aga lendasid kuni vastuvõtumaterjalini ja moodustasid seal kujutise. Seda protsessi nimetati pidevaks jugatrükiks. Antud avastuse alusel firma A.B.Dick valmistas seade VideoJet.
Kuid alles 1976 aastal firma IBM võttis kasutusele selle avastuse ja lasi välja jugatrükiseade IBM 4640 teksti trükkimiseks paberile.
Umbes samal ajal Lundi ülikooli professor Hertz töötas välja jugatrüki erinevaid meetodeid . Ta avastas, et on võimalik reguleerida tilkade arvu ühe piksli kohta. See aga võimaldas saada erineva tugevusastmega tilku ja seega luua erinevaid tooniastmeid.
Hoopis uue suuna võttis aga jugatrüki areng siis kui leiti meetod tilkade loomiseks nõudmisel (drop - end - demand ).Selle viisi põhimõte seisnes selles, et seade lasi välja tilga ainult vajaduse korral. See tunduvalt lihtsustas trükiseadete ehitust, kuna puudus vajadus luua laenu loomiseks vajalikud osad. Samuti polnud vaja luua liigse värvi tagastamissüsteemi. Nendes seadmetes kasutati tilkade loomiseks piesokeraamilist elementi, mis elektriliste impulsside abil lõi survelaine.
Alates 1980 aastatest hakati valmistama seadeid kus kasutati meetodit - tilgad nõudmisel. Kuid tekkis terve rida probleeme, mis olid seotud ebaühtlase kvaliteediga ja avade (düüside) mustumisega. Alles 1979 aastal firma Canon lõi meetodi mille juures tilk suruti välja kasutades kuumutamist. Seda meetodit hakkas firma nimetama Bubble jet (mullide trükk).Sellise trükipea ehitus on imelihtne . Samuti saavutati värvitilga asendi väga suur täpsus. Samal ajal firma Hewlett - Packard töötas välja sarnase tehnoloogia , mida nimetati soojuslikuks jugatrükiks (thermal inkjet ).
Alates 1980 aastate lõpust tänu madalale hinnale, kompaktsusele, töötamise vaikusele ja saavutatavale värvihaardele hakkasid need seaded asendama maatriksprintereid. Sellele aitas kaasa ka võimalus vahetada trükipäid kas koos või ükshaaval.

Tehnoloogia

Jugatrükk on tilkade suure kiirusega kandmine läbi mikroavade alus-materjalile eesmärgiga luua kujutis.

Pideva joaga trükisüsteemid

Pidevaks jugatrükiks nimetatakse protsessi seetõttu, et trükipea pidevalt tulistab tindipiisku paberi suunas, See saavutatakse tänu düüside pidevale vibratsioonile. Vibratsiooni tekitab näiteks piesoelement. Kui tilgad jõuaks paberile, siis nad kataks pidava pinnana paberi. Mingit kujutist paberile ei tekiks. Selle tõttu paberini peavad jõudma need tilgad, mis on vajalikud kujutise loomiseks. Ülejäänud tilgad aga on tootmisjäätmed.
Selleks, et tilgad oleks juhitavad antakse neile elektriline laeng. Edasi lendavad tilgad mööda süsteemist, mis kõrglaengut luues muudavad tilga trajektoori. Seega muutes elektrivälja pinget on võimalik valivalt muuta osade tilkade liikumissuunda. Tilk kas satub paberile, kui ka vajaduse korral satub tindi kogumissüsteemi. Kogumissüsteemist aga tint satub tagasi reservuaari.
+ väga kõrge trüki kvaliteet

Termiline jugatrükk

trükiviisi põhimõtteks elektrivoolu mõjul trükiks kasutatava tindi temperatuuri tõstmine väga väikese ajavahemiku jooksul. Temperatuuri tõstmine tagatakse soojenduselemendiga, mis asub spetsiaalses ruumis. Osa tindi aurustumise tõttu suureneb rõhk ja läbi väikese düüsi surutakse välja väga väike tinditilk. Sekundi murdosade jooksul võib see protsess uuesti korduda.

Jugatrüki headeks omadusteks on:

1.Kõrge trükikvaliteet minimaalsete kulutuste juures
2.Võimalus programmeerida trükiprotsessi
3.Trükiprotsessi ühekordsus
4.Trükkimise suur kiirus
5.Trükiprotsessi suur eraldusvõime
6.Võimalus trükkida kõige erineva faktuuriga materjalidele nagu paber, plastmass, tekstiil , metall
7.Probleemide puudumine seoses trükivormi valmistamise vajadusega ja trükivormi trükikindlusega
8.Trükiprotsessi optimaalse protsessi vajadus, kasutades mitmesuguseid informatsioonikandjaid
9.Värvide kohastamise probleemide lahendamine. Kõik värvid kantakse trükitavale materjalile üheaegselt
10.Võimalus kasutada muutuvaid andmeid trükiprotsessis
11.Trükkimine toimub kontaktita
12.Trükiseadmete mõõted on võrratult väiksemad teiste trükiseadmetega võrreldes

Jugatrüki puudused:

Nii nagu igal trükiviisil on võrreldes teiste trükiliikidega jugatrükil ka puudused:
1.Puuduvad värvid, mis oleks universaalsed kõigi trükimaterjalide kasutamisel
2.Värvid pole harilikult veekindlad
3. Olemasolevad seaded pole ette nähtud suurte tiraažide trükiks
4.Joonte tekkimine pindade loomisel jugatrükis. Selle põhjuseks on düüside mõõted
5.Tilkade-kaaslaste tekkimine. Need on teelt kõrvalekaldunud tilgad, mis pole sattunud ettenähtud kohtadesse .
6.Värvide säilitusaeg on lühike

Jugatrüki kasutusalad

Jugatrükk on leidnud viimasel ajal väga laialdast kasutust . Siin on toodud kasutusalad, millega oleme kokku puutunud igapäevases elus:
1. Kontoritrükiste valmistamine
2. Proovitrükk trükitööstuses
3. Digitaalfotode trükkimine
4. Diapositiivide valmistamine trükkimiseks
5. Värvipiltide valmistamine diaprojektorites näitamiseks
6. Trükkimine kangastel
8. Laiaformaadiliste trükiste valmistamine
9. Kaubakoodide kandmine kaupadele
10. Raamatute trükkimine
13. Etikettide trükkimine stantsitud alustele
14. Ruumide ja kaupluste dekoreerimine
15. Plaanide valmistamine
16. Ettevõtete siltide valmistamiseks
17. Muutuvate andmetega trükiste valmistamiseks
18. Pakendite valmistamiseks
19. Plakatite valmistamine
20. Trükk keraamilistel plaatidel
21. DVD plaatidele trükk
22. Trükiste võltsimiseks
23. Trükiste võltsimiseks
25. Graafikutele kunstiteoste trükiks arvutist
26. Raamatute trükkimiseks
27. UV värvidega trükkimiseks

Jugatrüki masinad

http://www.youtube.com/watch?v=EVrCvocyC2o Landa Nanographic Printing™
http://www.youtube.com/watch?v=eUW0QP5g3bU Canon iPF- 8000