Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Juhistikusüsteemid Referaat (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Tallinna  Polütehnikum
JUHISTIKUSÜSTEEMID
Referaat
Autor:  
Rühm: SA-10   
Tallinn 2012
Sisukord:
1) Juhistikusüsteemide sissejuhatus..............................lk.1
2) IT- juhistik ....................................................................lk.2
3) TT-juhistik.................................................................lk.3
  Rikkevoolukaitse  kasutamine TT- juhistikus ........lk.3
    4)TN-juhistik..................................................................lk.4
 TN-C-juhistik.......................................................lk.4
  TN-S-juhistik........................................................lk.5
    6)Lisad...........................................................................lk.6
    7)Kasutatud  kirjanuds ....................................................lk.7
Sissejuhatus
Madalpinge  võrkude  juhistiku  süsteemide liigitus ja tähised on määratud
rahvusvahelises standardis, mis kehtib ka Eestis. Süsteemid ise erinevad 
teineteisest kaitsejuhtide või maa omavahelisest kombinatsioonist ja kas 
juhistiku juurde kuuluvad pingealdid osad on maandatud kohapeal või 
ühendatud maandusega. 
Juhistikusüsteeme eristatakse kahe täheliste tähistega, millest esimene 
on  toiteallika  ja maa vahekorra tähis I, kui aga selle  neutraal  on maandatud, 
tähistatakse seda  tähega  T ning teisel kohal pingealtide osade kaitsejuhi 
ühendamisviisi tähistatakse T või N.  Nendest  kombinatsioonidest ongi 
kasutusel kolm standartset juhistikusüsteemi, mille tähised on nende tunnuste
järgi IT, TT ja TN.
Juhistikusüsteemi tähis TN jaguneb veel kolmeks alajuhtumiks:
 TN-C, milles neutraal- ja  kaitsejuht  on ühendatud
 TN-S, milles neutraal- ja kaitsejuht on teineteisest eraldatud 
 TN-C-S, milles neutraal- ja kaitsejuht on toiteallikapoolses võrguosas 
ühendatud, tarvitipoolses aga eraldatud.
Juhistikudel on oma tunnusvärvi isolatsioonid, mille järgi saaks neid 
eristada paigaldus- ja remonditöödel. Vahelduvvoolu korral on: L1-pruun, L2-
hall, L3-must. Neutraal (N) helesinine, maandatud kaitsejuht PE  kollakas -
roheline ja ühildatud kaitse-neutraaljuht PEN- kollaka-roheline helesinise 
värvusega. 
Tähtis on teada, et paigaldiste pingealtid osad maandatakse kaitsejuhi 
kaudu ning see tähistatakse kaitsemaandussümboliga ning pingealtide ja 
kõrvaliste juhtivate osade vahel, tuleb ka need ühendada kohapealse 
maandussüsteemiga ja kaitsejuhiga, et välistada ohtlike pingete teket.
IT-juhistik
IT-juhistik on vanim juhistikusüsteem, mis on enamasti täielikult maast 
isoleeritud, kuid liigpingete ja pingevõnkumiste vähendamiseks võidakse 
kastada ka neutraali. Tavaliselt soovitatakse kujundada see süsteem 
kolmejuhtmelisena, kuid võib ka olla neljajuhtmeline, kus neljas juhe on 
neutraal.
IT-juhistikust toidetavate elektritarvitite keresid võib maandada igaüht 
eraldi, grupiviisiliselt või kogu paigaldise jaoks ühise kaitsejuhi kaudu. 
Kindlaim ja levinuim on viimane variant. IT-juhistiku põhieelis TT- ja TN-
juhistike ees seisneb
selles, et ühe faasi maa- või kereühenduse korral on maaühendusvool 
määratud teiste  faaside  mahtuvusega maa suhtes ja jääb mõne kuni 
mõnesaja mA (milliampri)  piiridesse . Selline vool ei häiri enamasti 
elektritarvitite talitlust ega nõua seetõttu ka kahjustatud liini või tarviti 
viivitamatut väljalülitamist. See suurendab  elektrivarustuse  töökindlust, mis on
eriti tähtis vastutusrikaste  elektripaigaldiste  puhul. IT-juhistikuga saab tagada 
kvaliteetse töö haiglates ja sõjalaevadel või  muudes  kohtades kus üksik 
isolatsioonirike ei tohi põhjustada elektrivarustuse katkemist või kus  rike  tuleb
kõrvaldada ilma toidet väljalülitamata.
Neutraaljuhita, maast isoleeritud IT-juhistikus ei saa juhistiku enda  rikete
tõttu tekkida ajutisi liigpingeid. Liigpinged võivad siiski tekkida võrgu 
toitealajaama ülempingepoole maaühendusel. Kui IT-juhistikus  on 
kõrvaldamata maaühendus, on liigpinged oluliselt suuremad, kuigi mitte nii 
suured, kui teiste juhistike korral. Sellekes et maaühenduse teket kohe 
kindlaks teha, tuleb IT-juhistik varustada signalisatsiooni- ja mõõteseadmega.
Selline seade kontrollib võrgu isolatsioonitakistust ning annab heli- ja 
valgussignaale maaühenduse tekkimisel või isolatsiooni takistuse 
vähenemisel alla lubatud väärtuse. IT-süsteemi töökindluse eelised 
ilmnevadki ainult siis, kui selles kasutatakse nüüdisaegseid isolatsiooni 
korrasoleku  järelevalve - ja mõõteaparatuuri.
TT-juhistik
TT-juhistikus on neutraaljuht toiteallika juures maandatud, kuid seda ei 
kasutata kaitsejuhina. Tegemist on talitlusmaandusega, mis peab tagama, et 
faasijuhtide pinge maa suhtes nii normaaltalitlusel, kui rikete korral ei oleks 
üle  faasipinge , mille juures talitlusmaandus on tavaliselt 100( oomi ). 
Sellegipoolest  elektritarvitite kered ja muud paigaldise pingealtid osad 
maandatakse kaitsejuhi abil, mis on ühendatud kohaliku kaitsemaandusega.
TT-juhistikus on maaühendusvool  sedavõrd  väike, et  liigvoolukaitse  
enamasti ei rakendu. Seetõttu tuleb lisaks liigvoolukaitsele kasutada 
rikkevoolukaitselülitit, mille nimirakendusvoolu võib valida 
kaitsemaandustakistuse järgi.
Rikkevoolukaitse kasutamine TT-juhistikus:
Maanduse  väljaehitamine TT-juhistikus ei tekita suhteliselt suure 
lubatud takistuse tõttu raskusi. Ka rikkevoolukaitse rakendumisaeg, mis 
vastavate tootestandardite kohaselt  rahuldab  elektriohutusnõudeid. 
Ajutised  liigpinged võivad TT-juhistikus tekkida  neutraaljuhi  katkemisel. 
Olenevalt faaside koormusjaotusest võib ühe faasi pinge  tõusta  kuni 
faasidevahelise pingeni. Toitealajaama ülempingepoole maaühenduse korral 
võivad ajutised liigpinged sattuda madalpingetarbijateni neutraaljuhi kaudu ja 
on suuremad kui IT-juhistikus.
TT-juhistike suurim eelis teiste juhistike ees seisneb kõrges 
elektriohutusastmes, kuna maaühenduskaitsena kasutatakse 
rikkevoolukaitselüliteid ning  puutepinge  on TT-juhistikus kõrgem kui TN-
juhistikus mis võib küündida faasidevahelise pingeni. Siiski Eestis ei ole TT-
juhistikud peaaegu üldse  kasutust
leidnud.
TN-juhistik
Kaitsejuhi ühendamine neutraaljuhiga tagab rikkesilmuse väikese 
takistuse, mis tekitab liigvoolukaitseseadmete kiire väljalülitumise rikete ja 
lühiste korral. Kaitsejuhti on vaja kaitseaparaatide rakendumiseks.
 Rikkevoolukaitselüliti kaitseb isolatsioonirikke korral. Eesmärgiks on 
kaitsta inimesi elektrilöögi eest. 
 Automaatkaitselüliti kaitseb lühiste ja liigkoormuste korral  juhtmeid  
sulamise eest katkestades  lühisvoolu  rikkesilmuses. 
Juhtmete  ristlõige  ja kaitseseaparaadid peavad olema omavahel  sobitatud .
TN-C-juhistik.
TN-C-juhistikus  talitleb  neutraaljuht nii töö- kui kaitsejuhina
ja seda nimetatakse PEN-juhiks. Iga  kereühendus  on  ühefaasiline  lühis ja 
toob kaasa liigvoolukaitse rakendumise. TN-C-juhistiku põhieelis teiste 
juhistike ees seisneb
lihtsuses ja odavuses. Kuid samuti on tal ka olulisipuudusi, näiteks 
tähtsamateks  puudusteks on juhtide liiga väikesed  ristlõiked
potentsiaaliühtlustuse puudumine, liigvoolukaitse liiga aeglane  rakendumine
Puuduseks on ka kahepooluseliste  pistikupesade kasutamine või 
mikroelektroonikaaparatuuri võivad häirida PEN-juhi töövoolust tingitud 
pingelang  ning voolu  hargnemine  PEN-juhist kõrvalistesse juhtivatesse 
osadesse ja  maasse . Seetõttu kui juhistik peab toitma 
mikroelektroonikaseadmeid, siis tuleb kasutada TN-C-juhistiku asemel TN-S-
juhistikku, mis on ühildussõbralikumad.  Ehk siis ei saa vältida TN-S või TT-
juhistikku kui nõutakse rikkevoolukaitse rakendamist.
TN-C- juhistikusüsteemi kasutati põhiliselt  NSVL  kortermajades, 
koolides  ja  ettevõtetes .
TN-S-juhistik
TN-S-juhistikus on kaitsejuht neutraaljuhist eraldatud  ja tema pinge 
maa suhtes on normaaltalitlusel kogu juhistiku ulatuses null.Kuna neutraaljuht
on kaitsejuhist isoleeritud, ei mõjuta neutraaljuhi vool ega pingelang mingil 
määral juhistikust toidetava mikroelektroonikaaparatuuri talitlust. Ka 
rikkevoolukaitserakendamine ei tekita probleeme. TN-S-juhistik võimaldab 
tõhusalt realiseerida liigpingekaitset ning lisapotentsiaaliühtlustust.Oma 
selgete eeliste tõttu on TN-S-juhistik kujunenud kõigi madalpingepaigaldiste 
tarbijavõrkude põhilahenduseks.
Seda süsteemi kasutatakse tänapäeval Eestis  uutes  ja ümberehitavates
elamutes  ning kontorihoonetes. Alajaamast  majani  tuleb 4-pooluseline  kaabel
PEN  juhiga  (neutraal ja kaitsejuht ühitatuna), aga maja peakilbis on suur 
maanduslatt, kus neutraal eraldatakse sinisele (neutraal, N) ja  kolla - rohelisele
( kaitsemaandus , PE) juhtmetele. 
Ühtlasi on tekkinud vajadus ehitada  olemasolevad  TN-C- ja IT-juhistikud
ümber TN-S-juhistikeks. TN-S-juhistik võib  alata   elektritarbijate  
liitumispunktis, olles enne seda välja ehitatud TN-C-juhistikuna.Sellise TN-C-
S-juhistiku võib näiteks moodustada TN-C-juhistik,mis ulatub  elamute  
korruskilpideni, korterites on aga nõuetekohane TN-S-juhistik.TN-C-S-
juhistikku võib siiski lugeda vaid ajutiseks lahenduseks ümberehituste käigus.
Enamasti tuleb  sihiks  seada nõuetekohase TN-S-juhistiku väljaehitamine.
LISAD:
Kasutatud kirjandus:
1) Elektriohutuse  konspekt
2)http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/ 1734 /Elektritood
%202.osa.zip/37_juhistikussteemid.html
3)http://et.wikipedia.org/wiki/IT-s%C3%BCsteem
4)http://et.wikipedia.org/wiki/TN-s%C3%BCsteem
5)http://et.wikipedia.org/wiki/TT-s%C3%BCsteem
Vasakule Paremale
Juhistikusüsteemid Referaat #1 Juhistikusüsteemid Referaat #2 Juhistikusüsteemid Referaat #3 Juhistikusüsteemid Referaat #4 Juhistikusüsteemid Referaat #5 Juhistikusüsteemid Referaat #6 Juhistikusüsteemid Referaat #7 Juhistikusüsteemid Referaat #8 Juhistikusüsteemid Referaat #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 62 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Madalpinge võrkude juhistiku süsteemide liigitus ja tähised on määratud rahvusvahelises standardis, mis kehtib ka Eestis. Süsteemid ise erinevad teineteisest kaitsejuhtide või maa omavahelisest kombinatsioonist ja kas juhistiku juurde kuuluvad pingealdid osad on maandatud kohapeal või ühendatud maandusega.

Sarnased õppematerjalid

Juhistiku tüübid
5
rtf

Juhistiku tüübid

7.1.12. IT juhistikud Kokkuvõte: 1. Juhistikusüsteemi all mõeldakse juhistiku töö- kaitsejuhtide ning maa omavahelist konbinatsiooni. 2. Juhistikeks nimetatakse juhtide (juhtmed, kaablid, latid) omavahel kokkuühendatud kogumit. 3. Juhistiku töökindlus, häirekindlus, ohutusmeetmete ja kaitseaparatuuri valik sõltuvad suurel määral talitlusmaandusest ja elektriohutusmeetmetest, mida rakendatakse kaugpuute puhul. 4. Tööjuhtideks (vahelduvoolusüsteemides on nendeks faasi- ja neutraaljuhid, alalisvoolusüsteemides poluse- ja keskjuhid). 5. Kaitsejuhtideks on maandus- ja potentsiaaliühtlustusjihid ning juhid mis seovad paigaldise pingealteid osi elektrivõrgu maandatud neutraaliga. 6

Jusitik
Elektriohutus ja elektripaigaldised
3
pdf

Elektriohutus ja elektripaigaldised

telemehaanika- vms seadmeist ja mida iseloomustab vooluahelate suhteliselt nõrk, enamasti milliamprites väljendatav vool ja madal pinge (enamasti alla 100 V). Otsepuude ­ inimese või looma puutumine vastu pingestatud osi. Paigaldis ­ vt elektripaigaldis. Peakaitselüliti ­ arvestikapis paiknev kaitselüliti, mille klient võib pärast rakendumist ise uuesti sisse lülitada. PEN-juht ­ maandatud juht, mis nn TN-C- juhistikus täidab nii kaitse- kui ka neutraaljuhi funktsioone. Tunnusvärv kollane-roheline. Varem nimetati seda juhti ka nulljuhiks. Pingealdis juhtiv osa ­ elektriseadme juhtiv puutevõimalik osa, mis normaalselt pole pingestatud, kuid võib pingestuda isolatsioonirikke tagajärjel, Pingestatud osa ­ normaaltalitlusel vooluahelasse kuuluv juht vm juhtiv osa, sh neutraaljuht, kuid mitte PEN-juht. Puutepinge ­ pinge, mis võib tekkida üheaegselt puudutatavate osade vahel isolatsioonirikke korral.

Elektrotehnika
Elektriohutusseaduse reguleerimisala
6
docx

Elektriohutusseaduse reguleerimisala

Nõrkvoolupaigaldis –koosneb andmetöötlus-, side-, raadioelektroonika- telemehaanika- vms seadmeist, iseloomustab vooluahelate suhteliselt nõrk, enamasti milliamprites väljendatav vool ja madal pinge,enamasti alla 100 V. Otsepuude – inimese või looma puutumine vastu pingestatud osi. Paigaldis – vt elektripaigaldis. Peakaitselüliti – arvestikapis paiknev kaitselüliti, mille klient võib pärast rakendumist ise uuesti sisse lülitada. PEN-juht – maandatud juht, mis nn TN-C- juhistikus, täidab nii kaitse- kui ka neutraaljuhi funktsioone. Tunnusvärv kollane-roheline. Varem nimetati seda juhti ka nulljuhiks. Pingealdis juhtiv osa – elektriseadme juhtiv puutevõimalik osa, mis normaalselt pole pingestatud, kuid võib pingestuda isolatsioonirikke tagajärjel. Pingestatud osa – normaaltalitlusel vooluahelasse kuuluv juht vm juhtiv osa, sh neutraaljuht, kuid mitte PEN-juht. Puutepinge – pinge, mis võib tekkida üheaegselt puudutatavate osade vahel isolatsioonirikke korral

Elektriohutus
Elektriohutus
39
docx

Elektriohutus

Elektriohutus Terminoloogia: Elektripaigladis- üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt: ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestus seadmed nagu akupatarei, kondensaatorid jm salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigladiseks on nt: elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, ülekandeliin aga ka madalpinge kilp koos väljuvate fiidritega->toiteliin, tootmis hoone elektriseadmed jms. Elektriseadmed: Elektriseade on elektrienergia tootmiseks muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elektrilisi või elektroonilisi komponete sisaldav seade. Käit- igasugune sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks see hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised nagu lülitamised, juhtimine, seire ja hooldamine nin

Elektriohutus ja seadusandlus
Elektripaigaldis ja selle seonduv
6
docx

Elektripaigaldis ja selle seonduv

Nõrkvoolupaigaldis – elektripaigaldis, mis koosneb andmetöötlus-, side-, raadioelektroonika-, telemehaanika- vms seadmeist ja mida iseloomustab vooluahelate suhteliselt nõrk, enamasti milliamprites väljendatav vool ja madal pinge (enamasti alla 100 V). Otsepuude – inimese või looma puutumine vastu pingestatud osi. Peakaitselüliti – arvestikapis paiknev kaitselüliti, mille klient võib pärast rakendumist ise uuesti PEN-juht – maandatud juht, mis nn TN-C- juhistikus täidab nii kaitse- kui ka neutraaljuhi funktsioone. Tunnusvärv kollane-roheline. Varem nimetati seda juhti ka nulljuhiks. Pingealdis juhtiv osa – elektriseadme juhtiv puutevõimalik osa, mis normaalselt pole pingestatud, kuid võib pingestuda isolatsioonirikke tagajärjel, Pingestatud osa – normaaltalitlusel vooluahelasse kuuluv juht vm juhtiv osa, sh neutraaljuht, kuid Puutepinge – pinge, mis võib tekkida üheaegselt puudutatavate osade vahel isolatsioonirikke korral.

Elektriohutus ja seadusandlus
Elektriaparaadid ja paigaldised
44
doc

Elektriaparaadid ja paigaldised

2.1 MAKSIMAALKOORMUS JA KOORMUSTE ERIAEGSUS Maksimaalkoormust on vaja arvestada selleks, et paigaldis võidaks välja ehitada majandusliku ning töökindlana, tagades seejuures kuumenemise ja pingekao jäämise lubatavatesse piiridesse. Paigaldise või selle osade maksimaalkoormuse määramisel võidakse arvestada osakoormuste eriaegsust (koormuste tasandumist). 2.2 JUHISTIKUSÜSTEEMID Juhistikusüsteemi valikul tuleb määrata: · tööjuhtide süsteem, · juhistiku ja seadmete maandamisviisid. TÖÖJUHTIDE SÜSTEEMID Tööjuht ­ elektriahela juht, mis osaleb elektrienergia edastamises. Vahelduvvooluahelates on tööjuhtideks faasijuhid (L1, L2, L3) ja neutraaljuht (N), alalisvooluahelates poolusejuhid (L-, L+) ja keskjuht M. Eeldatakse järgmiste süsteemide kasutamist: Vahelduvvoolusüsteemid Alalisvoolusüsteemid Ühefaasiline kahejuhiline Kahejuhiline

Elektriaparaadid
Alajaamade konspekt
52
doc

Alajaamade konspekt

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut ALAJAAMAD AEK3025 5,0 AP 6 4-1-1 E K (eeldusaine AES3045 "Elektrivõrgud") TALLINN 2008 Loengukursus AEK 3025 ii Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed 3.1. Trafo ja autotrafo 3.1.1. Trafode ja autotrafode kasutamine elektrisüsteemis 3.1.2. Trafo soojuslik talitlus 3.1.3. Trafo isolatsiooni kulumine ja koormusvõime 3.1.4. Trafole lubatavad ülekoormused 3.1.5. Elektrivõrgu neutraali ühendamine maaga 3.1.5.1. Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk 3.1.5.2. Resonantsmaa

Elektrotehnika
Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut
42
pdf

Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut

Elektrit jaotatakse piirkonniti keskpingel 6…35 kV. Tarbijateni jõuab elekter tavaliselt pingel 0,4 kV. Elektri muundamine ühelt pingeastmelt teisele ning jaotamine toimub alajaamades. Alajaam on elektrivõrku kuuluv kompleks, mis paikneb kindlal territooriumil, koosneb enamasti ülem- ja alampinge jaotusseadmest ning trafodest. Jaotusseade ehk jaotla hõlmab lülitusseadmeid nende juurde kuuluvate juhtimis-, mõõte-, kaitse- ja reguleerimisseadmetega koos vajaliku juhistiku, lisaseadmete, kestade ja kandekonstruktsioonidega. Jaotla iseloomulikuks konstruktsioonielemendiks on kogumislatid. Trafod võivad alajaamas ka puududa. Sel juhul on tegemist lülitusalajaamaga. Kasutatakse ka mõistet lülituspunkt, mille ülesandeks on jaotusvõrgu fiidrite lahutamine või ümberlülitamine. Releekaitse seondub võimsuslülititega, mis asuvad vaid suurtes alajaamades. Alajaamu liigitatakse otstarbe, konstruktsiooni (sh isolatsiooni) ja muude tunnuste järgi.

Elektrijaamad




Meedia

Kommentaarid (1)

eCval profiilipilt
eCval: ei olnud kasu sellest .
09:34 23-10-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun