1. Kuidas nimetatkse seda seene osa mida korjatakse ja süüakse? a) Seene kübar b) Seene jalg c) Viljakeha d) Terve seen 2. Mis moodsutab 90% seene viljakehast? a) Vitamiinid b) Mineraalained c) Kiuained d) Vesi 3. Milline seen on ohtlikult mürgine, kuid õigesti töödelduna muutub ohutuks? a) Kevadkogrits b) Kukeseen c) Kaseriisikas d) Austerservik 4. Millise seene kübar on ebakorrapärane, soldilis-kääruline, punakaspruun, voldiline ning mügarlik? a) Kuuseriisikas b) Kevadkogrits c) Austerservik d) Kaseriisikas
5. Kuul 4. Kuul • Tuntav loote liigutamine. • Luude kujunemine • Südamelöögid • Suguelundite järgi kuuldavad. saab sugu öelda. • Loode kuuleb ema häält. Loote arengu etapid • 7. Nädal 9. nädal 5. kuul Loote arengu etapid 6. Kuul • Nahk kasvab kiiremini. • Nahk voldiline. • Hästi eristatavad silmad ja kulmud 7. Kuul 6. Kuul • Naha alla moodustub rasvkude. • Loote kehavormid muutuvad ümaramaks. • Loode sarnaneb palju vastsündinuga. 8. Kuul • Nahk muutub siledaks ja roosaks. • Pööramine muutub keeruliseks. 28. nädal Loote arengu etapid 9. Kuul • Elundid omandanud iseseisvaks eluks vajalikud mõõtmed ja talitlused. • Nahk kattub lootevõidega. • Loote kasv enne sündi eriti kiire. (Ööpäevas võib
Kolmanda elukuu alguseks on idulasel kõik organid ja kehaosad olemas ja need ka talitlevad. Neljandal arengukuul algab luude kujunemine. Kasvab areneva lapse aktiivsus. Suguelundid on arenenud niikaugele, et nende järgi saab eristada poissi ja tüdrukut. Viiendal arengukuul liigutab loode ennast nii, et ema tunneb seda. Kasvamine aeglustub. Sel ajal on loote südamelöögid juba kuuldavad. Loode kuuleb ja tajub ka ema häält. Kuuendal kuul on loote nahk voldiline, sest see kasvab sellel ajal teistest organitest kiiremini. Hästi on eristatavad silmad ja kulmud. Seitsmendal arengukuul hakkab naha alla moodustuma rasvkude.
veresooned läbi paistavad. Loode hakkab ennast liigutama (lutsib pöialt, liigutab varbaid, kortsutab otsaesist). Neljas arengukuu loode Algab luude kujunemine. Loode muutub aktiivsemaks. Suguelundid on arenenud piisavalt, et eristada sugu. Viies arengukuu loode Loode liigutab ennast nii, et ema seda tunneb. Loote kasvamine aeglustub. On kuulda loote südamelööke. Loode tajub ja kuuleb ema häält. Kuues arengukuu loode Loote nahk on voldiline, sest see kasvab sellel ajal teistest organitest kiiremini. Silmad ja kulmud on hästi eristatavad. Seitsmes arengukuu loode Hakkab naha alla moodustuma rasvkude ja loode läheb ümaramaks. Välimuselt nagu vastsündinu, kuid organite talitus on vastsündinu omast nõrgem. Kui laps peaks sellel elukuul sündima, siis ta on enneaegne. Kaheksas arengukuu loode Loote nahk muutub roosaks ja siledaks. Karvkate nahalt hakkab kaduma.
» väike ümmargune pea, kukal ja näo profiil on lamedad; » silmade lõige on viltune (meenutab mongoliidset rassi); » kolmas silmalaug ehk epikantus, mis kujutab endast silmanurgas asuvat iseloomulikku nahavolti; » silmade vahe on lai, esineb lameda juurega väike nina; » kõõrdsilmsus, 34% esineb kae; » hammaste anomaaliad; » suu on poolavatud, suur keel sageli suust väljas; » kõrvad on väikesed ja ümarad; » kaela nahk on paks ja voldiline; » nahk on kuiv ja sageli lõhenenud; » iseloomulik on ka lühike kasv ja langenud lihasjõudlus; » sõrmed on lühikesed, 50% esineb ahvivagu ehk nelja sõrme vagu (ahvikäejoon). Sümptomid ehk avaldumine Vaimne areng: »vaimne alaareng võib ulatuda kuni sügava vaimse alaarenguni. Kehasisesed puudused või defektid: »pooltel lastest esineb kaasasündinud südamerike ja/või puusaliigeste arenguhäire; »liigeste liigne painduvus.
talitlevad. Ühtlasest rakkude kogumist on kujunenud ära tuntav inimalge, kes sarnaneb väliselt inimesega ehk loode. Neljandal kuul algab luude kujunemine. Suguelundid on arenenud nii kaugele, et nende järgi saab eristada poissi ja tüdrukut. Viiendal arengukuul liigutab loode ennast nii, et ema tunneb seda. Sel ajal on loote südamelöögid juba kuuldavad. Loode kuuleb ja tajub ka ema häält. Kuuendal kuul on loote nahk voldiline, sest see kasvab sellel ajal teistest organitest kiiremini. Hästi on eraldatavad silmad ja kulmud. Seitsmendal arengukuul hakkab naha alla moodustuma rasvkude ja loote kehavormid muutuvad ümaraks. Kui laps peaks sündima nimetatakse teda enneaegseks. Kaheksandal arengukuul muutub loote nahk siledaks ja roosaks. Karvkate nahalt hakkab kaduma. Enne võis loode ennast vabalt pöörata, kuid nüüd on see keeruline, kuna on vähe ruumi.
PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD
· Toimub viljastumine munajuha laienenud osas Loote areng · 1.kuu süda hakkab tööle, närvisüsteemide areng · 2.kuu aju kiire areng ja kere areng · 3.kuu kõik organid ja kehaosad olemas ning talitlevad, idulasest saab loode · 4.kuu luude kujunemine, on võimalik eristada poissi ja tüdrukut · 5.kuu südamelöögid kuulavad, ema tunneb loote liigutusi, areneb kuulmiselund · 6.kuu - silmad ja kulmud eristatavad, loote nahk on voldiline · 7.kuu rasvkoe moodustumine, keha muutub ümaramaks · 8.kuu loote nahk muutub siledaks ja roosaks · 9.kuu loote elundid muutuvad iseseisvaks, eluks vajalikud mõõtmed ja talitlused 4)idulase ja loote staadium; erinevused Idulane Loode Sarnasus inimesega puudub Sarnasus inimesega olemas Kestvus 2 kuud Kestvus 7 kuud
kehaosad olemas. Sarnaneb väliselt inimesega, nüüd nim teda looteks · Neljandal arengukuul algab luude kujunemine. Kasvab lapse aktiivsus. On võimalik eristada sugu. · Viiendal arengukuul liigutab loode ennast nii, et ema tunneb seda. Kasvamine aeglustub. Loode kuuleb ja tajub ema häält · Kuuendal kuul on loote nahk voldiline. Hästi on eristatavad kulmud ja silmad. · Seitsmendal kuul moodustub naha alla rasvkude, loode sarnaneb lapsega, kuid pole valmis iseseisvaks eluks veel · Kaheksandal kuul muutub loote nahk siledaks ja roosaks, karvkate hakkab nahalt kaduma · Üheksas kuu on vastsündinud valmis iseseisvaks eluks. Nahk kattub lootevõiga. Laps on valmis sündima. 9. Lootekestad
suitsetamine, geneetiline sobimatus Viljatuse ravi: 1) Hormoonravi 2)Kunstlik viljastamine seemnerakud viiakse süstlaga emakasse 3)Kehaväline viljastamine katseklaasis 4)Lapsendamine ,,praeahi" 1.kuu süda hakkab lööma, ajualge,saba 2.kuu 2,5 cm,silmad ja jäsemed arenevad 3.kuu loode, sootunnus, kõik organid, liigutab, 8cm, 20g 4.kuu 16cm,80g 5.kuu ema tunneb liigutusi,loode eristab ema häält, 250g, 20cm 6.kuu 700g, 25cm, silmad avanevad, nahk voldiline,tunneb maitset, reageerib puudutustele 7.kuu rasvkude, nahk karvane, enneaegse sünni korral jääb ellu, 1500 g, 35cm, juuksed, küüned 8.kuu 2000g, keerab pea allapoole 9.kuu organid talitlevad, sünd, 2500-4000g, 47-53cm Lootekestad: 1) vesikest 2) Platsenta- tekib sinna, kuhu idulane kinnitub, vahendab toitu, hapnikku ja jääkaineid ema ja lapse vahel Ema annab lapsele : toitaineid, hapnikku, antikehasi,hormoone, vett, ravimid,
arengut. · Teise kuu alguses areneb eriti kiiresti aju. Olemas silmad, aga on veel ilma laugudeta. · Kolmanda arengukuu alguseks on idulasel toimivad kehaosad olemas. · Neljandal arengukuul algab luude kujunemine. · Neljanda arengukuu lõpuks saab suguelundite alusel määrata loote sugu. · Viiendal arengukuul liigutab loode ennast nii, et ema tunneb seda. · Kuuendal kuul on loote nahk voldiline, sest see kasvab sellel ajal teistest organitest kiiremini. · Seitsmendal arengukuul hakkab naha alla moodustuma rasvkude ja loote kehavormid muutuvad ümaramaks. · Kaheksandal arengukuul muutub loote nahk siledaks ja roosaks. · Viimasel arengukuul on loote elundid omandanud iseseisvaks eluks vajalikud mõõtmed ja talitlused. · Inimese looteline areng kestab tavaliselt 280 päeva ja lõpeb sünnitusega.
¼ mm 3-4 nädalat veresoonte, luude, lihaste ja jäsemete algmed. 5-10 mm 0,1-0,2 g 2 kuu aju areneb kiiresti. Rindkere, kõht. Olemas laugudeta silmad. 4 cm 6g LOODE. 3 kuu Kõik organid ja kehaosad on olemas ja talitlevad. 9 cm 20 g 4 kuu saab eristada poissi ja tüdrukut. 16 cm 100 g 5 kuu südamelöögid on kuulda. Kuuleb ja tajub ema häält. Liigutab. 25 cm 300 g 6 kuu nahk on voldiline, hästi on eristatavad silmad ja kulmud. 30 cm 500-600 g 7 kuu naha all moodustub rasvkude ja kehavormid muutuvad ümaraks. Võib sündides ellu jääda. 35 cm 1 kg 8 kuu nahk on sile ja roosa. Karvkate kaob. 40 cm kuni 1,8 kg 9 kuu nahk kattub lootevõidega. Kasv on kiire. 45 cm 3-4 kg 5. Platsenta kaudu on loode ja ema ühenduses. Loodet ühendab platsentaga nabanöör, milles on suured veresooned
*Teise kuu alguses hakkab eriti kiiresti arenema aju, samuti tekib rindkere ja kõht. *Kolmanda elukuu alguseks on idulasel kõik vajalikud organid olemas ning need ka talitlevad. *Nüüd nimetatakse seda arenevat organismi looteks. *Neljandal arengukuul algab luude arenemine; saab eristada poissi ja tüdrukut. *Viiendal arengukuul on tunda loote liigutusi; loode kuuleb ja tajub ka ema häält. *Kuuendal kuul on loote nahk voldiline, sest see kasvab kiiresti. Võimalik eristada silmi ja kulme. *Seitsmendal kuul hakkab moodustuma rasvkude. Laps võib juba sündida, kuid ta pole iseseisev. *Kaheksandal kuul muutub loote nahk siledaks ja roosaks; kaob karvkate. *Viimastel arengukuudel on kasvamine eriti kiire. *Sünnitamine algab peale 280päevalist rasedust. *Sünnitamine algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. ELUJÄRGUD *Esimene järk on IMIKUIGA(organismi kiire kasvamine ja arenemine)
Soomused lamedad, laiad, liibuvad. (tunneb, kui viljakeha purustada) Meeldiva lõhnaga. SUUR TÕENÄOSUS TOIDUMÜRGITUSEKS. MAITSEV SÖÖGISEEN Kevadkogrits ja kurrel Kevadkogrits ja kurrel Kevadseened, kübarad tumepruunid kurrulised. Kübara värvus punakas kuni tumepruun. Kübar ebakorrapäraselt ajutaoliselt käärulis-voldiline. Jalg lühike,1,5 – 5 cm kõrgune, valge, Kübara värvus ookerkollane kuni kollakaspruun. punaka varjundiga, veidi pikivoldiline. Kübar sügavalt ebakorrapäraselt pikivoldiline. Jalg pikk, 7 – 14 cm kõrgune valge,õõnes, väga habras.
Teise kuu: areneb aju, moodustavad rindkere ja kõht, silmad on olemas(laugudeta) kere, näo, käte ja jalgade algmed arenevad kiiresti Kolmas kuu: kõik organid ja kehaosad on olema, nüüd saab varbaid kõverdada, otsaesise nahka kortsutada, pöialt lutsida Neljas luu: luude kujunemine, lape aktiivsus, eristada kas on poiss või tüdruk Viies kuu: liigutab ja ema tunneb , südamelöögid kuulda, kuulab ja tajub ema hääl Kuues kuu: nahk voldiline, hästi on eristatud silamd ja kulmud Seitsmes kuu: moodustab rasvkude, kehavormid muutuvad ümaramaks Kaheksas kuu: nahk on sile ja roosa, naha karvkate hakkab kaduma Üheksas kuu: viimastel nädalatel on tema kasv eriti kiire, sündimine 10. Millisel arenguperioodil on loode eriti tundlik, miks? Esimestel kuudel siis on imiku nahk õrn 11. Kuidas toimub ema ja loote vaheline ainevahetus, milliseid aineid vahetatakse?
· Teise kuu alguses areneb eriti kiiresti aju. Olemas silmad, aga on veel ilma laugudeta. · Kolmanda arengukuu alguseks on idulasel toimivad kehaosad olemas. · Neljandal arengukuul algab luude kujunemine. · Neljanda arengukuu lõpuks saab suguelundite alusel määrata loote sugu. · Viiendal arengukuul liigutab loode ennast nii, et ema tunneb seda. · Kuuendal kuul on loote nahk voldiline, sest see kasvab sellel ajal teistest organitest kiiremini. · Seitsmendal arengukuul hakkab naha alla moodustuma rasvkude ja loote kehavormid muutuvad ümaramaks. · Kaheksandal arengukuul muutub loote nahk siledaks ja roosaks. · Viimasel arengukuul on loote elundid omandanud iseseisvaks eluks vajalikud mõõtmed ja talitlused. · Inimese looteline areng kestab tavaliselt 280 päeva ja lõpeb sünnitusega. · Sünnitustegevus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega
primaarstruktuuris (nt. sirprakuline aneemia) Sekundaarstruktuur – H-sidemete abil moodustunud ahela ruumiline struktuur. Iga H- sideme teke vabastab energiat – stabiilsus suureneb. Sekundaarstruktuuri tekkimise info on primaarstruktuuris. Sekundaarstruktuuri põhivormid on: α – heeliks – paremale pöörduv polüpeptiidahel, H-sidemed: iga peptiidrühm annab 2 H-sidet (v.a. Pro ja Hyp – annavad 1-e H-sideme), β – heeliks – kihilis-voldiline sturuktuur, tagatud H- sidemetega (lühikestes ahelates ahela voltide ja pikkades ahelates lisaks erinevate ahelate vahel), ahelad või nende osad kopeerivad teineteist või mitte (antiparalleelsed) SEKUNDAARSTRUKTUURI Α – HEELIKS (PÕHILISELT GLOBULAARSTE VALKUDE 3D ALUSEKS) α - Heeliksit stabiliseerivad: H-sidemed N-H ja C=O rühmade vahel R-rühmade hüdrofoobsed ühendused Elektrostaatilised jõud erinimelise languga R- rühmade vahel
Areng kestab ligikaudu 280 päeva ja lõpeb sünnitusega. 1)3. arengukuu alguseks kõige suurem pea. 2)loote keha kaetud karvakestega ning nahk on väga õhuke, veresooned kumavad sellest läbi. Loode hakkab liigutama. 3)4. kuul hakkab luude arenemine. Laps on aktiivsem. Suguelundid arenenud(saab eristada poissi ja tüdrukut). 4)5. kuul tunneb ema loote liigutusi. Kasvamine aeglustub. Loode kuuleb ja tajub ema häält. Südamelöögid tugevamad. 5)6. kuul loote nahk voldiline(kasvab sel ajal teistest organitest kiiremini). Hästi eristatavad on silmad ja kulmud. 6)7. kuul hakkab moodustuma rasvkude, loode muutub ümaramaks. 7)8. kuul muutub loote nahk siledaks ja roosaks. Karvkate hakkab kaduma. Loode ei saa enam pöörata. 8) viimasel kuul loode kattub lootevõidega. Viimastel nädalatel on loote kasv eriti kiire. Loode on eriti tundlik esimestel elukuudel(1-3 idulasejärgus), sest neil pole veel toimivaid organeid ja kehaosasid ning nad on eriti väikesed.
Downi sündroomi iseloomusliku välimuse tunnused: · Väike ümmargune pea, kukal ja näo profiil on lamedad. · Silmade lõige on viltune (meenutab mongoliitset rassi). · Kolmas silmalaug ehk epikantus, mis kujutab endast silmanurgas asuvat iseloomulikku nahavolti. · Silmade vahe on lai, esineb lameda juurega väike nina. · Suu on poolavatud, suur keel sageli suust väljas. · Kõrvad on väikesed ja ümarad. · Kaela nahk on paks ja voldiline. · Nahk on kuiv ja sageli lõhenenud. · Iseloomulik on ka lühike kasv ja langenud lihasjõudlus · Hüpotoonia · Sõrmed-varbad on lühikesed, 50%-l esineb ahvivagu ehk nelja sõrme vagu (ahvikäejoon). Sageli esineb Vsõrmede keskmise lüli lühenemine ja kõverdumine, andes painutades ainult 2 naha fleksioonijoont kolmel tasemel. I ja II varba vahe on lai, mida nimetatakse nn. sadaalivaoks. · Käed-jalad on lühikesed.
vatitaoline võrk, seejärel muutub pärgamendi sarnaseks ja vananedes tekivad tugevad, mitmeharulised, tuletiku kuni pliiatsipaksused seenenöörid, mis kuivas olekus murdes kuuldavalt praksudes murduvad. SEENE VILJAKEHAD – esinevad ainult 50 % juhtudel ning on märk juba kaugele arenenud kahjustusest. Viljakeha on tavaliselt ellipsikujuline, ühe kuni kolme cm paksune, läbimõõt võib ulatuda ühe meetrini ja enamgi (taval. 5-50 cm). Pind on algul heleoranz, hiljem roostepunane, voldiline, juurdekasvuserv hele. Hiljem muutub pind mädanevaks või kuivaks. Majavammikahjustuse korral laguneb puit rombikujulisteks tükkideks, kus puidu kiud on justkui noaga läbi lõigatud. Eelpool toodud tunnuste põhjal ei saa siiski kindlalt öelda, et tegemist on majavammiga. Kui Teie hoones esineb mõni neist tunnustest, siis on vajalik pöörduda ekspertide poole seene liigi määramiseks. Esinevast seene liigist sõltub sageli remonttööde maksumus.
Laps on võimeline eristama ema häält. Ta on juba 300-grammine! Kuu lõpuks laps kuuleb ja tunneb hästi ema sees toimuvat, reageerib ka tugevatele välishelidele. Loode puudutab käte ja jalgadega oma keha, imeb sõrmi ja mängib nabaväädiga. Kui sa pole loote liigutusi tunnetanud enne 20.nädala lõppu, võib see olla tingitud platsenta paiknemisest emaka eesmisel seinal, või sinu kaalu kasvust. 6. kuul kasvab nahk üsna kiiresti ja on voldiline, rasvkudet on vähe. 7. kuul hakkab tekkima rasvapolster, juuksed ja küüned on küllalt pikad. Liigutused võivad olla nähtavad ka ilma kõhtu katsumata. Laps kaalub nüüd ligi kilo ja on 30 cm pikk. Selles vanuses ei erine loode väliselt ajalisest lapsest, aga et elundid pole valmis iseseisvaks tööks. Sellel ajal sündinud enneaegsed lapsed on võimelised ellu jääma väga heal erihooldusel. 8
· 4. kuul ilmuvad nahale karvad, luud hakkavad luustuma, loode liigutab aktiivselt. Nüüd on võimalik juba aru saada, kas on tegemist tüdruku või poisiga. Kuu lõpuks on ta 100- grammine ja 16-sentimeetrine. · 5. kuul võib ema esimest korda tunda loote liigutusi, loote nahk kattub kaitsva lootevõidega. Laps on võimeline eristama ema häält. Ta on juba 300-grammine! · 6. kuul kasvab nahk üsna kiiresti ja on voldiline, rasvkudet on vähe. · 7. kuul hakkab tekkima rasvapolster, juuksed ja küüned on küllalt pikad. Liigutused võivad olla nähtavad ka ilma kõhtu katsumata. Laps kaalub nüüd ligi kilo ja on 30 cm pikk. Selles vanuses ei erine loode väliselt ajalisest lapsest, aga et elundid pole valmis iseseisvaks tööks. Sellel ajal sündinud enneaegsed lapsed on võimelised ellu jääma väga heal erihooldusel. · 8
gaaside ja vedelike tsirkulatsioon...... 2.5 Looduskivide tootmine/kaevandamine 2.5.1 Massiivist eraldamine : lõhkamine, saagimine, hüdrauliline kiilumine, lahtiste materjalide kaevandamine 2.5.2. Toorplokist ehituselementide eraldamine erinevate tööriistadega: Töötlus meisliga mehaaniline/ elektriline uue põlvkonna töötlus (CNC) kiilude kasutamine lõikamine/saagimine teemantsaega 2.5.3 pinnatöötlus raidfaktuurid : a) kalju faktuurid b) mügaraline faktuur c) rihvelfaktuur d) voldiline faktuur e) tahutud faktuurid Abrassiivfaktuurid: a) saetud faktuur b) lihvitud faktuur c) poleeritud faktuur 2.6 looduskivide kasutusalad Ehituskivid, plokid, detailid ja plaadid happekindlad tooted ja täitematerjalid leeliselised tooted tulekindlad tooted sideainete valmistamine teedeehituses-killustikud keraamika ja kergruusa looduskivide kasutamise eelised: välised omadused-värvus, tekstuur, pinnatöötlus0 tugevusomadused- pinnakõvadus, tugevus, kuluvus
· silmade lõige on viltune (meenutab mongoliidset rassi); · kolmas silmalaug ehk epikantus, mis kujutab endast silmanurgas asuvat iseloomulikku nahavolti; · silmade vahe on lai, esineb lameda juurega väike nina ja kõõrdsilmsus, · 34% esineb kae; · kõrgete põsesarnadega · hammaste anomaaliad, suu on poolavatud, suur keel sageli suust väljas; · kõrvad on väikesed ja ümarad; · kaela nahk on paks ja voldiline, · nahk on kuiv ja sageli lõhenenud; · lühike kasv ja langenud lihasjõudlusega; · sõrmed on lühikesed ning 50% esineb ahvivagu ehk nelja sõrme vagu (ahvikäejoon), · vaimse alaareguga 3.2. Kehasisesed defektid: · pooltel lastest esineb kaasasündinud südamerike ja puusaliigeste arenguhäire; · liigeste liigne painduvus. Neil esineb sagedamini erinevaid haigusi näiteks kasvajaid, nakkushaigusi ja soole avanematust
silmade lõige on viltune (meenutab mongoliidset rassi); kolmas silmalaug ehk epikantus, mis kujutab endast silmanurgas asuvat iseloomulikku nahavolti; silmade vahe on lai, esineb lameda juurega väike nina; kõõrdsilmsus, 34% esineb kae; hammaste anomaaliad; suu on poolavatud, suur keel sageli suust väljas; kõrvad on väikesed ja ümarad Sümptomid ehk avaldumine jätk kaela nahk on paks ja voldiline; nahk on kuiv ja sageli lõhenenud; iseloomulik on ka lühike kasv ja langenud lihasjõudlus; sõrmed on lühikesed, 50% esineb ahvivagu ehk nelja sõrme vagu (ahvikäejoon). Vaimne areng: vaimne alaareng võib ulatuda kuni sügava vaimse alaarenguni. Kehasisesed puudused või defektid: Sümptomid ehk avaldumine jätk pooltel lastest esineb kaasasündinud südamerike ja/või puusaliigeste arenguhäire; liigeste liigne painduvus.
algmed. Kaalub 0,1-0,2 g. 2. kuu alguses areneb eriti kiiresti aju. Moodustuvad rindkere, kõht, silmad. 3. kuu alguseks on idulasel kõik organid ja kehaosad olemas ja need talitlevad. Nimetatakse looteks. Loode hakkab ennast liigutama. 4. kuul algab luude kujunemine. Saab eristada poissi ja tüdrukut. 5. kuul liigutab nii et ema tunneb ja kasvamine aeglustub. Tajub ema häält ja on kuulda südamelööke. 6. kuul on loote nahk voldiline. Hästi eristatavad silmad ja kulmud. 7. kuul moodustub naha all rasvkude ja kehavorm muutub ümaramaks. 8. kuul muutub nahk roosaks ja siledaks. 9. kuul on kõik vajalik olemas. Viimastel nädalatel on loote kasv eriti kiire. Sünnitustegevus algav emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. Sünnib pea ees. Lootekesta ülesanne on kaitsmine ja toitmine. Loode ujub vedelikuga täidetud õõnes, mis kaitseb loodet muljumise, kuivamise ja temp muutuste eest. Seda on 1-1,5 liitri ja
määravad tulevase inimese soo. 9. Kirjelda lühidalt idulase, loote arengut (kus, kui kaua, millises järjekorras toimub elundite areng). 1kuu:moodustuvad luud, veresooned, lihased ja jäsemete algmed. 5-10mm ja 01.0.2 grammi 2kuu:areneb kiiresti aju, rindkere 3kuu: kõige suurem on pea, oluline on, et ta hakkaks end liigutama 4kuu:luude kujunemine, saab eristada sugu 5kuu: liigutab nii, et ema tunneb, südamelüügib kuuldavad. 6kuuu:nahk on voldiline, kuna kasvab teistest elunditest kiiremini 7kuu: sarnaneb vastsündinule, aga ei ole valmis iseseisvaks eluks, kui sellisena sünnib, siis nim, enneaegseks. 8kuu: nahk sile ja roosa, ei saa püürata end 9kuu: vajalikud mõõtmed ja mud omadused iseseisvaks eluks. 10. Millisel arenguperioodil on loode eriti tundlik, miks? Esimestel kuudel, sest lapse elundid ja elundkonnad arenevad. 11. Kuidas toimub ema ja loote vaheline ainevahetus, milliseid aineid vahetatakse?
hingamisliigutusi. Välissuguelundite järgi saab sugu eristada. Kuu lõpuks on ta umbes 16 cm pikk ja kaalub 100 g. 5. kuul (17.-20. nädal) liigutab loode juba nii tugevasti, et ema tunneb seda. Loote kasv aeglustub pisut. Jalad omandavad õiged proportsioonid. Lootenahk kattub võidega. Loode oskab imeda ja neelata. Ta võib eristada ema hääl. Kuu lõpuks on ta umbes 25-27 cm pikkune ja kaalub 250-300 g. 6.kuu (21.-24. Nädal). Loote nahk on nüüd voldiline, sest nahk kasvab kiiresti, nahaalust rasvkude aga veel ei ole. Silmalaud ja kulmud on hästi näha. Loode harjutab usinalt imemist. Ta on umbes 30 cm pikkune ja kaalub 400-600 g. 7. kuul (25.-28. Nädal) hakkab tekkima rasvpolster, keha muutub ümaramaks. Juuksed on juba küllalt pikad, ka ripsmed on näha. Loode liigutab nii tugevasti, et läbi kõhukatete on seda näha. Ta kaalub umbes 1-1,2 kg ja on 35 cm pikk. Oma välimuselt ei erine ta täiskantud
3.kuu: Loote kasv aeglustub pisut, pea moodustab 1/3 keha pikkusest. Nahk on väga õhuke ja veresooned kumavad läbi. Loode oskab pöialt lutsida. 4.kuu: Nahale ilmuvad karvad, luud hakkavad luustuma ja loode liigutab end aktiivselt. Aeg mil saab teada loote soo. 5.kuu: Ema võib tunda esimest korda loote liigutusi, loote nahk kattub kaitsva lootevõidega. Laps on võimeline eristama oma ema häält. 6.kuu: Loote nahk kasvab üsna kiiresti ja see on voldiline. Rasvkude on vähe. 7.kuu: hakkab tekkima rasvapolster, juuksed ja küüned on pikad. Liigutused võivad olla nähtavad ka ilma kõhtu katsumata. Sel ajal ei erine loode väliselt lapsest aga elundid ple vel valmis iseseisvaks tööks. Sel ajal sündinud lapsi on võimalik ellu jätta. 8.kuu: Laps on sile ja roosa, kasvab jõudsalt. Kaalub um 2 kg. Kopsud on siiski veel nõrgad et iseseisvalt hingata. 9, 10. Kuu: elundid on valmis iseseisvaks tööks. Liigutused ei ole enam nii aktiivsed sest
3.kuu: Loote kasv aeglustub pisut, pea moodustab 1/3 keha pikkusest. Nahk on väga õhuke ja veresooned kumavad läbi. Loode oskab pöialt lutsida. 4.kuu: Nahale ilmuvad karvad, luud hakkavad luustuma ja loode liigutab end aktiivselt. Aeg mil saab teada loote soo. 5.kuu: Ema võib tunda esimest korda loote liigutusi, loote nahk kattub kaitsva lootevõidega. Laps on võimeline eristama oma ema häält. 6.kuu: Loote nahk kasvab üsna kiiresti ja see on voldiline. Rasvkude on vähe. 7.kuu: hakkab tekkima rasvapolster, juuksed ja küüned on pikad. Liigutused võivad olla nähtavad ka ilma kõhtu katsumata. Sel ajal ei erine loode väliselt lapsest aga elundid ple vel valmis iseseisvaks tööks. Sel ajal sündinud lapsi on võimalik ellu jätta. 8.kuu: Laps on sile ja roosa, kasvab jõudsalt. Kaalub um 2 kg. Kopsud on siiski veel nõrgad et iseseisvalt hingata. 9, 10. Kuu: elundid on valmis iseseisvaks tööks. Liigutused ei ole enam nii aktiivsed sest
Kõveruse mõõtmine A kõveruse kõrgus, B kõveruse läbimõõt Puidu kõverus Salmilisus ehk kisulisus puidukiudude ebakorrapärane, üksteisest läbipõimuv ja laineline kasv. Looge aastarõnga kohalik kõverdumine. Puidu räni aastarängaste ekstsentriline kasv. Kaksiksüdamik kaks või enam säsi puidu ühes ristlõikes. Tulioks oks, mis moodustab tüve teljega väga väikese nurga ning läbib tüve tunduvas pikkuses. Kurmulisus tüve voldiline alumine osa. HAAVANDID ja EBATERVED KIHISTUSED mõjutavad puidu kvaliteeti ja võivad põhjustada puidu kõlbmatust laudsepa ja mööblitöödeks Mehaaniline vigastus osaliselt maharebitud koor, sisseraided jne. Mõlu puidu tüvesse sissekasvanud surnud puit või koor. Kuivkülgsus puu ühel küljel asuv surnud puidupind, mis on tekkinud koore osalise maharebimise tagajärjel. Tõrvasvähk üksikud tugevalt tõrvase ja surnud koorega kohad okaspuude tüvedel.
kuul võib ema esimest korda tunda loote liigutusi, loote nahk kattub kaitsva lootevõidega. .5 .Laps on võimeline eristama ema häält Joonis 5. 38-nädalane loode (http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/ea/40_weeks_pregnant.png) .kuul kasvab nahk üsna kiiresti ja on voldiline, rasvkudet on vähe .6 kuul hakkab tekkima rasvapolster, juuksed ja küüned on küllalt pikad. Liigutused võivad .7 olla nähtavad ka ilma kõhtu katsumata. Laps kaalub nüüd ligi kilo ja on 30 cm pikk. Selles vanuses ei erine loode väliselt ajalisest lapsest, aga et elundid pole valmis iseseisvaks tööks. .Sellel ajal sündinud enneaegsed lapsed on võimelised ellu jääma väga heal erihooldusel
suitsetamine, geneetiline sobimatus Viljatuse ravi: 1) Hormoonravi 2)Kunstlik viljastamine seemnerakud viiakse süstlaga emakasse 3)Kehaväline viljastamine katseklaasis 4)Lapsendamine ,,praeahi" 1.kuu süda hakkab lööma, ajualge,saba 2.kuu 2,5 cm,silmad ja jäsemed arenevad 3.kuu loode, sootunnus, kõik organid, liigutab, 8cm, 20g 4.kuu 16cm,80g 5.kuu ema tunneb liigutusi,loode eristab ema häält, 250g, 20cm 6.kuu 700g, 25cm, silmad avanevad, nahk voldiline,tunneb maitset, reageerib puudutustele 7.kuu rasvkude, nahk karvane, enneaegse sünni korral jääb ellu, 1500 g, 35cm, juuksed, küüned 8.kuu 2000g, keerab pea allapoole 9.kuu organid talitlevad, sünd, 2500-4000g, 47-53cm Lootekestad: 1) vesikest 2) Platsenta- tekib sinna, kuhu idulane kinnitub, vahendab toitu, hapnikku ja jääkaineid ema ja lapse vahel Ema annab lapsele : toitaineid, hapnikku, antikehasi,hormoone, vett, ravimid,
sünnib siiski emadel vanusega alla 35 eluaastat. Downi sündroomiga lastel on iseloomulik välimus ja nad on väliselt üsna sarnased. Väike ümmargune pea, kukal ja näo profiil on lamedad. Silmade lõige on viltune. Kolmas silmalaug ehk epikantus, mis kujutab endast silmanurgas asuvat iseloomulikku nahavolti. Silmade vahe on lai, esineb lameda juurega väike nina. Suu on poolavatud, suur keel sageli suust väljas. Kõrvad on väikesed ja ümarad. Kaela nahk on paks ja voldiline. Nahk on kuiv ja sageli lõhenenud. Iseloomulik on ka lühike kasv ja langenud lihasjõudlus. Sõrmedvarbad on lühikesed, 50%l esineb ahvivagu ehk nelja sõrme vagu. Sageli esineb Vsõrmede keskmise lüli lühenemine ja kõverdumine, andes painutades ainult 2 naha fleksioonijoont kolmel tasemel. I ja II varba vahe on lai, mida nimetatakse nn. sadaalivaoks. Käedjalad on lühikesed. Kasv on lühike, täiskavanueas keskmiselt 150 cm. 5. Turneri sündroom
Primaarstruktuur on aluseks valkude põhifunktsioonidele. (Zilmer jt 2001: 44-46) Joonis 2.1 Primaarstruktuuri mudel. 2.2. Sekundaarstruktuur Sekundaarstruktuur on peamiselt vesiniksideme abil fikseeritudruumikujund. Selle põhivormideks on -heeliks ja -struktuur. -heeliksit iseloomustab polüpeptiidahela paremale pöörduv helitaseerunud konformatsioon ja vesiniksidemete rohkus. -struktuuri iseloomustab peamiselt vesiniksidemete abil kujunenud kihilis-voldiline konformatsioon. (Zilmer jt 2001: 47-48) Joonis 2.2.1. Joonis 2.2.2. 5 2.3. Tertsiaarstruktuur Tertsiaarstruktuur joonisel on kerajas-ellipsoidne või niitjas kolmemõõtmeline konformatsioon. Tertsiaarstruktuur formeerub polüpeptiidahela spetsiifilisel, suunitletud, väga tihedal kokkupakkimisel ehk assambleerumisel. Selle eesmärk on võtta maksimaalselt stabiilset kuju
· silmade lõige on viltune (meenutab mongoliidset rassi); · kolmas silmalaug ehk epikantus, mis kujutab endast silmanurgas asuvat iseloomulikku nahavolti; · silmade vahe on lai, esineb lameda juurega väike nina; · kõõrdsilmsus, 34% esineb kae; · hammaste anomaaliad; · suu on poolavatud, suur keel sageli suust väljas; · kõrvad on väikesed ja ümarad; · kaela nahk on paks ja voldiline; · nahk on kuiv ja sageli lõhenenud; · iseloomulik on ka lühike kasv ja langenud lihasjõudlus; · sõrmed on lühikesed, 50% esineb ahvivagu ehk nelja sõrme vagu (ahvikäejoon). Vaimne areng: · vaimne alaareng võib ulatuda kuni sügava vaimse alaarenguni. Kehasisesed puudused või defektid: · pooltel lastest esineb kaasasündinud südamerike ja/või puusaliigeste arenguhäire; · liigeste liigne painduvus.
Kollaste vaigulaikudega. 77) Populus x euramericana eurameerika pappel Lehed kolmnurksed/munajas robjad. Alus tavaliselt tömp kiiljas. Serv näärmeliselt saagjas/hambuline. Alusel (leherootsu kinnituskohal) vahel 1-2 nääret. Roots lapik laba juures. 78) Populus x berolinensis berliini pappel Lehed piklikmunajad. Alus ümardunud/kiiljas. Serv näärmekalt täkiline. Paljas. Alt hallikasrohelised, metalselt läikivad. Pikkvõrsete lehtedel on serv kortsus (voldiline). 79) Salix pentandra raudremmelgas Lehed elliptilised/süstjad/munajaselliptilised. Paljas. Lühikese ja harva terava tipuga. Näärmeliselt peensaagjas serv. Leherootsul 3-5 paari näärmeid. 80) Salix fragilis raberemmelgas Lehed süstjad. Pika terava tipuga. Paljas. Laiem koht lehelaba alaosas. Serv näärmeliselt saagjas. Pealt rohelised, alt hallikad. Lehelaba alusel üksikud näärmed. Haprad lehed. 81) Salix alba hõberemmelgas Lehed süstjad
Seeneniidistik võib läbida ka kiviseinu ja müüritisi nendes leiduvate pragude kaudu. Seeneniidistikuga kaetud detailide teisaldamisel ühest kohast teise on võimalik majavammi kanda ka eose idanemiseks sobimatutesse kohtadesse. Samuti võib harilik majavamm levida viljakehade teisaldamisel ühest hoonest või hooneosast teise. (Kalamees, 2000) Joonis 1. Majavamm Männi-mädiknahkis viljakeha on harilikule majavammile sarnane: liibuv, kilejas, algul sile, valminult algul voldiline, hiljem näsaline, kollakas kuni pruun, kuid neid kahte seent eristavad seeneväädid, mis männi mädiknahkisel on pruunikad, harunenud, kuni 0.2 mm laiad, esinevad juht-seeneniidid, kiud-hüüfid puuduvad ja eostest. Männi mädiknahkis kahjustab okas- ja lehtpuude puitu nii looduses kui ka hoonetes. Esineb kõige sagedamalt keldrites ja põranda alumistel puitdetailidel, kuid leide on ka kõrgematel korrustel ning katusekonstruktsiooni detailidel. Tekitab pruunmädanikku.
4. kuul ilmuvad nahale karvad, luud hakkavad luustuma, loode liigutab aktiivselt. Nüüd on võimalik juba aru saada, kas on tegemist tüdruku või poisiga. Kuu lõpuks on ta 100grammine ja 16sentimeetrine. 5. kuul võib ema esimest korda tunda loote liigutusi, loote nahk kattub kaitsva lootevõidega. Laps on võimeline eristama ema häält. Ta on juba 300grammine! 6. kuul kasvab nahk üsna kiiresti ja on voldiline, rasvkudet on vähe. 7. kuul hakkab tekkima rasvapolster, juuksed ja küüned on küllalt pikad. Liigutused võivad olla 5 nähtavad ka ilma kõhtu katsumata. Laps kaalub nüüd ligi kilo ja on 30 cm pikk. Selles vanuses ei erine loode väliselt ajalisest lapsest, aga et elundid pole valmis iseseisvaks tööks. Sellel ajal sündinud enneaegsed
2,53,5 µm. Areneb kaevanduste puitkonstruktsioonidel okaspuu-, mõnikord lehtpuupuidul. Looduses harva. Elamutes võib seda näha puitosadel, vannitoa põrandal, keldriseintel, keldri ja esimese korruse vahelistel puitkonstruktsioonidel, treppidel. Tekitab jämedat pruunmädanikku, mädanik helepruun, puukuubikud 35 cm suurused. Männi-mädiknahkis: Männi-mädiknahkis (Leucogyrophana pinastri). Viljakeha sarnaneb hariliku majavammi omaga: liibuv, kilejas, noorelt sile, valminult algul voldiline, hiljem näsaline, kollakas kuni pruun (#3). Majavammist saab teda eristada väätide järgi, mis männi-mädiknahkisel on pruunikad, harunenud, kuni 0,2 mm laiad ja juhtseeneniitidega, kuid kiudhüüfideta. Eosed on männi-mädiknahkisel elliptilised, kollakad, 56,5 x 3,54,5 µm. Männi-mädiknahkis lagundab okas- ja lehtpuude puitu nii looduses kui ka hoonetes. Siseruumides hakkab ta kõige sagedamini kasvama keldris ja põranda alumistel puitdetailidel,
muutuste eest Kolmanda arengukuu lõpuks 1)kõige suurem loote pea 2)nahk väga õhuke 3)loode hakkab ennast liigutama-varvaste kõverdamine, osaesise naha kortsutamine, pöidla imemine Neljas arengukuu 1)algab luude kujunemine 2)loode aktiivsem 4)võimalik eristada juba sugu Viies arengukuu 1)emagi hakkab tundma loote liigutusi 2)kasvamine aeglustub 3)kuulda juba ka südamelööke 4)loode kuuleb, tajub ema häält Kuues arengukuu 1)nahk voldiline, sest kasvab teistest organitest kiiremini 2)selgesti eristatavad silmad, kulmud Seitsmes arengukuu 1)naha alla hakkab moodustuma rasvkude, loote kehavormid muutuvad ümaramaks 2)kõik elundid ei ole siiski veel valmis iseseisvaks eluks 3)kui selline laps peaks sündima, nimetatakse teda enneaegseks Kaheksas arengukuu 1)nahk muutub siledaks ja roosaks, karvkate hakkab nahalt kaduma 2)lootel raske end pöörata, vähe ruumi Üheksas arengukuu 1)omandab vajalikud mõõtmed ja talitlused
c) tangentsiaalspoon- lõigatud tangendsiaallõikes, aastarõngad moodustavad ilmekaid kõverjooni ja ovaale. d) laineline spoon- lainelise(salmilise) kiuga puidust, servast servani jooksevad heledad ja tumedamad lainjad triibudnt viiulipõhja mägivaher, lainjas saar. e) püramiidspoon- saadakse tüve argnemiskohast e oksade moodustumise kohast, muster meenutab püramiidi või sulge. f) sasisalmiline spoon- saadakse ebakorrapäralise kiukasvuga lehtpuidust (karjalakask, voldiline ahvipuu, voldiline paju, linnusilmavaher) g) säsikiirespoon- saadakse säsikiirestuktuuriga puidu radiaalsel lõikamisel (tamm, saar, punane pöök). h) triibuline spoon e radiaalspoon- lõigatakse risti aastarõngaste laiusega (kõik puud). i) toonitud spoon e värvitud spoon- keemilise või survetöötluse abil autoklaavis, mis tagab peitsi maksimaalse imendumise. j) koostatud spoon e järele tootetud spoon e alpilignium- arvutiga juhitav protsess...hõlmab spooni skaneerimist, toonimist ja liimimist pressis
Kuu lõpuks on ta 20-grammine ja 9 cm pikk. 4. kuul ilmuvad nahale karvad, luud hakkavad luustuma, loode liigutab aktiivselt. Nüüd on võimalik juba aru saada, kas on tegemist tüdruku või poisiga. Kuu lõpuks on ta 100-grammine ja 16-sentimeetrine. 5. kuul võib ema esimest korda tunda loote liigutusi, loote nahk kattub kaitsva lootevõidega. Laps on võimeline eristama ema häält. Ta on juba 300-grammine. 6. kuul kasvab nahk üsna kiiresti ja on voldiline, rasvkudet on vähe. 7. kuul hakkab tekkima rasvapolster, juuksed ja küüned on küllalt pikad. Liigutused võivad olla nähtavad ka ilma kõhtu katsumata. Laps kaalub nüüd ligi kilo ja on 30 cm pikk. Selles vanuses ei erine loode väliselt ajalisest lapsest, aga et elundid pole valmis iseseisvaks tööks. Sellel ajal sündinud enneaegsed lapsed on võimelised ellu jääma väga heal erihooldusel. 8. kuul on laps sile ja roosa, kasvab jõudsalt, kaaludes ligi 2 kilo ja olles 40 cm pikkune
või hambulise servaga, 7...12 cm pikad. Lehelaba alusel (leherootsu kinnituskohal) vahel 1...2 nääret. Leheroots on 4...7 cm pikk ning lapik, mistõttu lehed värelevad nagu harilikul haaval. Populus × berolinensis – berliini pappel Lehed piklikmunajad, ümardunud või kiilja alusega, näärmekalt täkilise servaga, paljad, alt hallikasrohelised, metalselt läikivad. Leht on 6...12 cm pikk ja 5...7 cm lai. Leheroots on 2...5 cm pikk ning paljas. Pikkvõrsete lehtedel on serv kortsus (voldiline). Salix pentandra – raudremmelgas Lehed piklik-elliptilised, lõhidalt teritunud tipuga, näärmeliselt peensaagja servaga, pealt läikivad, alt kahvaturohelised, paljad, leherootsul mitu paari näärmeid. Lehe pikkus on 5- 12 cm ja laius 2,5-5 cm. Leheroots päikese käes punane. Abilehed piklikmunajad, neid on harva ja nad varisevad kiiresti. Salix fragilis– rabe remmelgas Lehed süstjad, pika terava tipuga, laiem koht lehelaba alaosas, näärmeliselt saagja servaga,
silikaatse sulami jahtumisel). Looduskivide tootmine: lahtistest karjääridest või kaevandustest. Eraldamine massiivist (murdmine, vertikaalne kiilumine, lõhkamine või saagimine), töötluse järgi eraldatakse raid- ja abrasiivtöötlust. Raidfaktuurid: a) kalju faktuur (kivimi looduslik murdepind, ebatasasus kuni 15cm) b) mügaraline faktuur (kuni 5cm) c) rihvelfaktuur (peenelaineline, kuni 2mm kõrgused lained) d) voldiline faktuur (katkendlikud ebatasasused 0,5...1mm) e) tahutud faktuur (ühtlase konarusega 0,5...2mm) Abrasiivfaktuurid: a) saetud faktuurid (kuni 2mm). b) lihvitud faktuur (ühtlane pind, kuni 0,5mm) c) poolpoleeritud faktuur (sile pind, pehme, sametise läikega) d) poleeritud faktuur (kirka läikega, peegeldav) Looduskivide kasutamine arvestatakse nende omadusi: Välised omadused: värvus, terasuurus, pinnatöötlus, pinna omadused
4. RASEDUSKUU 4. raseduskuul ilmuvad nahale karvad, luud hakkavad luustuma, loode liigutab aktiivselt. Nüüd on võimalik juba aru saada, kas on tegemist tüdruku või poisiga. Kuu lõpuks on ta 100- grammine ja 16-sentimeetrine. 5. RASEDUSKUU 5. raseduskuul võib ema esimest korda tunda loote liigutusi, loote nahk kattub kaitsva lootevõidega. Laps on võimeline eristama ema häält. Ta on juba 300-grammine! 6. RASEDUSKUU 6. raseduskuul kasvab nahk üsna kiiresti ja on voldiline, rasvkudet on vähe. 6 7. RASEDUSKUU 7. raseduskuul hakkab tekkima rasvapolster, juuksed ja küüned on küllalt pikad. Liigutused võivad olla nähtavad ka ilma kõhtu katsumata. Laps kaalub nüüd ligi kilo ja on 30 cm pikk. Selles vanuses ei erine loode väliselt ajalisest lapsest, aga et elundid pole valmis iseseisvaks tööks. Sellel ajal sündinud enneaegsed lapsed on võimelised ellu jääma väga heal erihooldusel. 8. RASEDUSKUU
Looduses esineb lamavatel okaspuude tüvedel, tarapostidel, kändudel. Hoonetes halvasti ventileeritud katusealustes, katusekonstruktsiooni detailidel ja välistel pindadel, akendel. Resistentne kuivuse suhtes. Tekitab peent pruunmädanikku, mädanik kollakas kuni helepruun, puukuubikud 1-1.5 cm suurused. Esineb okaspuu puidul. 3.2.4. Männi-mädiknahkis Männi-mädiknahkis viljakeha on harilikule majavammile sarnane: liibuv, kilejas, algul sile, valminult algul voldiline, hiljem näsaline, kollakas kuni pruun, kuid neid kahte seent eristavad seeneväädid, mis männi mädiknahkisel on pruunikad, harunenud, kuni 0.2 mm laiad, esinevad juht-seeneniidid, kiud-hüüfid puuduvad ja eostest. Männi mädiknahkis kahjustab okas- ja lehtpuude puitu nii looduses kui ka hoonetes. Esineb kõige sagedamalt keldrites ja põranda alumistel puitdetailidel, kuid leide on ka kõrgematel korrustel ning katusekonstruktsiooni detailidel. Tekitab pruunmädanikku. Kahjustuskiirus
mahlu. Puidu tugevust oluliselt ei kahjusta aga rikuvad selle välimust. Nt siniseen ja hallitusseened. c. MAJASEENED kõige ohtlikumad, lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Nt: päris majaseen, valge majaseen, kilejas majaseen. 4. KASVUVEAD rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on: keerdkasv, salmilisus, sissekasv, kaksiktüvi, ekstsentriline südamik, ebanormaalne koonilisus, külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi jne. ) kaksiktüvi b) külmalõhe c) voldiline tüvi d) ekstsentriline südamik e) keerdkasv 6. Puidu kaitse mädanemise eest- erinevad vahendid ja võtted Puidu kaitseks mädanemise vastu on konstruktiivsed võtted ja keemilised võtted. KONSTRUKTIIVSED VÕTTED luuakse seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused, selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest ja teha konstruktsiooniks tuulutatavad
gyrus longus (A4) HAISTMISAJU Perifeerosa - bulbus olfactorius (C17) - tractus olfactorius (C18) - trigonum olfactorium (C19) - substantia perforata anterior (C20) Tsentraalosa - Hippocampus (DF11) merihobu vorstitaoliselt kokkukeerdunud archeocortex paikneb külgvatsakese temporaalsarves väliselt vastab sellele sulcus hippocampi (DE21) - gyrus dentatus (EF10) hammaskäär voldiline plaat hippocampus’e mediaalküljel, mis on nähtav sulcus hippocampi sügavuses - gyrus fornicatus gyrus cinguli (E22) isthmus gyri cinguli (E23) gyrus parahippocampalis (E24) + uncus (E25) area subcallosa (E26) eraldab archeocortex’ist sulcus corporis callosi (E27) + selle jätk sulcus hippocampi (E21) BASAALTUUMAD - paiknevad valgeaines poolkera alapinna lähedal CORPUS STRIATUM - juttkeha
1. Kuidas nimetatkse seda seene osa mida korjatakse ja süüakse? a) Seene kübar b) Seene jalg c) Viljakeha d) Terve seen 2. Mis moodsutab 90% seene viljakehast? a) Vitamiinid b) Mineraalained c) Kiuained d) Vesi 3. Milline seen on ohtlikult mürgine, kuid õigesti töödelduna muutub ohutuks? a) Kevadkogrits b) Kukeseen c) Kaseriisikas d) Austerservik 4. Millise seene kübar on ebakorrapärane, soldilis-kääruline, punakaspruun, voldiline ning mügarlik? a) Kuuseriisikas b) Kevadkogrits c) Austerservik d) Kaseriisikas "Tööstuslikult kasvatavad seened" - Sander Erik 1.Millised on maailmas levinuimad tööstuslikult kasvatatavad seened? A) Austerservik B) Sampinjon C) Kukeseen D) Shitake 2. millised tingimused on seene kasvamiseks parimad? a) niisked b) kuivad c) pimedus D) valged 3. millised seened on tööstuslikult kasvatatavad raviseened? A) Lakkvaabik B) kuuseriisikas C) kitsemampel D)Kivipuravik 4
annaabi.ee 
