Söögiseened (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

32

pptx

Söögiseened ja nende söödavusomadused

%C3%B6%C3%B6giseened.php  *Austerservik (P. Ostreatus) * http://et.wikipedia.org/wiki/Austerservik#/media/File:Pleurotus_ostreatus_JPG4.jpg *Kevadkogrits (Gyromitra esculenta) * Võib leida liivasest männikutest ja sihiservadelt mai algul, toomingate õitsemise ajal * Pruunid, voldilised, mügarlikud * Kübar ebakorrapärane, voldilis-kääruline, punakaspruun, kuni 10cm kõrge, jalg roosakas või valge * Esimene kevadine seen, korjatakse palju * Õigesti toiduks töödelduna söödav, tegelikult on ohtlikult mürgine, isegi surmav * Kaaneta potis kupatatud või keedetult muutuvad ohutuks, kuna mürkained lenduvad kuumutamisel kergesti * Jaheda ja vihmase kevadega püsivad kaua värsked ja ilusad http://www.directorie.eu/news-Seened_Eesti_Seened_S %C3%B6%C3%B6giseened.php *Kevadkogrits (Gyromitra esculenta) http://www.loodusmuuseum

Bioloogia

33

doc

Mükoloogia eksam

Põhjustavad eranditult kottseened. Aeglane protsess. Võib toimuda ekstreemsetes tingimustes: külmas, kuivas, liigniiskes. Kahjustab vanu puitesemeid. Puidukaitsevahendid ei aita. Majaseente levikut ja arengut soodustavad tingimused. Kindel temperatuur ja niiskus. Majaseened toituvad puidus ja puidutoodetes leiduvates ainetest: tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist (olenevalt liigist). 4. Mükoriisa Mükoriisaks nimetatakse seente ja taimejuurte kooselulisi vorme, kus seen ja taim on vastastikku kasulikes suhetes. Seenjuur on peamine organ, mille abil taimed hangivad toitaineid ja vett. Ehitus: Ainete vahetuseks seene ja taime vahel tekivad taimejuure- ja seenerakkude ühisstruktuurid. Tüübid: Arbuskulaarne mükoriisa (AM) - vanim mükoriisa tüüp. Seda moodustavad kõik ikkesseened. Taimedest esineb see põhiliselt rohttaimedel. Iiseloomulikuks tunnuseks on põõsasjalt harunenud seenehüüfide esinemine taimejuure rakkudes. Need tekivad juure

Bioloogia

58

ppt

Seened

Seened ei ole taimed ega loomad.  Seente toitumine  Paljud seened toituvad taime surnud osadest.  Seeneniidid lagundavad taime ja loomajäänuseid.  Seentest toituvad...  Inimesed  Mägrad  Oravad  Karud  Putukad jne.  Paljud seened on seotud puudega.  Näiteks kuuskede all kasvavad kuuseriisikad, haabade lähedal haavapuravikud jne.  Selline kooselu on mõlemale kasulik  Seen saab taimelt oma eluks vajalikke toitaineid  Seen aitab aga taimel mullast kätte saada vett ja toitesoolasid.  Söögiseened  Eesti metsades kasvab palju seeni. Mõned neist on maitsvad söögiseened, teised aga ohtlikult mürgised.  Riisikaid ja pilvikuid tuleb enne söömist keeta – kupatada.  Ilma keetmata võib kohe pannile panna puravikud ja kukeseened  Riisikad 

Loodusõpetus

29

ppt

Seened esitlus

pisikesi eoseid, millest kasvavad uued seened. Seened ei ole taimed ega loomad.  Seente toitumine Paljud seened toituvad taime surnud osadest. Seeneniidid lagundavad taime ja loomajäänuseid.  Seentest toituvad... Inimesed Mägrad Oravad Karud Putukad jne.  Paljud seened on seotud puudega. Näiteks kuuskede all kasvavad kuuseriisikad, haabade lähedal haavapuravikud jne. Selline kooselu on mõlemale kasulik Seen saab taimelt oma eluks vajalikke toitaineid Seen aitab aga taimel mullast kätte saada vett ja toitesoolasid.  Söögiseened Eesti metsades kasvab palju seeni. Mõned neist on maitsvad söögiseened, teised aga ohtlikult mürgised. Riisikaid ja pilvikuid tuleb enne söömist keeta ­ kupatada. Ilma keetmata võib kohe pannile panna puravikud ja kukeseened  Riisikad Riisika tunneme ära valgest piimjast vedelikust,

Loodusõpetus

4

rtf

Referaat seente kohta

Kukeseene viljakeha värv ulatub kollasest oranzini, see on lihakas ja sageli lehtrikujuline. Seenekübar ja jalg on kokku kasvanud, neil pole selget üleminekukohta. Kübara läbimõõt on 2­12 cm. See on sageli lainelise servaga või täiesti ebakorrapärase kujuga. Kübar on pealt sile ja matt. Jalg on kübaraga kokku kasvanud, sellega sama värvi või pisut heledam, seest täis, sile, alt kitsam, 1­3 cm paks ja 4­7 cm pikk. Eosed on erekollased. Toores seen on kibeda maitse ja erilise lõhnaga, mis teeb sellest väga ussikindla seene: ussitanud kukeseeni kohtab üliharva. Oletatavasti sisaldub kukeseenes tugeva toimega putukamürki, mis on inimesele ohutu. Kukeseeni võib leida juuni lõpust kuni sügise esimeste tugevate öökülmadeni. Seened kasvavad sageli hulgakaupa koos ja võivad moodustada seeneringe. Piksevihmad mõjuvad seente ilmumisele ja kasvule eriti soodsalt. Kevadkogrits:Tal on ebakorrapäraselt käärulis-voldilise (aju

Bioloogia

8

docx

Söögiseened

Mõned inimesed marineerivad või hapendavad neid, mõned praevad või panevad kohe puhastatud kukeseened karbiga sügavkülma. Seeni saab soolata ning kuivatada. Kukeseeni kasutatakse erinevates seeneroogades nagu supid, kastmed, hautised, ahjuroad ja küpsetised. Samuti on kukeseened head seenerisotos. Keedetult ja kupatatult muutuvad seened veidi vintskeks. Austerservik Austerservik on torikuliste sugukonda serviku perekonda kuuluv kuuluv seen. Nõukogude ajal oli suurimaks seenekasvatajaks Luunja sovhoos, kus kasvatati sampinjone. Austerservikuid kasvatasid mitmed metsamajandid kõrvaltootmisharuna. Tegu oli ekstensiivse meetodiga, kus substraadina kasutati lehtpuupakke. Toodangut saadi ebaühtlaselt. Saaki turustati kohalikes poodides ja sööklates, kuid seene vähese tuntuse tõttu oli müük üsna tagasihoidlik. Arvatavasti just realiseerimisraskuste tõttu lõpetaski enamik seenekasvatajaid tootmise.

Toiduaine õpetus

9

doc

Seened

Tartu Kutsehariduskeskus Toidutehnoloogia osakond Diana Notberg Tep 09 Seened Iseseisevtöö Juhendaja: Jolanda pärtmaa Tartu 2009 Sisukord 1.Puravikud 2.Riisikad 3.Kukeseen 4.Pilvik 5.seenemürgitus 6.kasutatud kirjandus Puravik Lisaks silmailule ja leidmisrõõmule on puravikud ka suhteliselt toitaineterikkad võrreldes teiste seentega. Nii on puravikud ühed valgurikkamad seened, mida meie metsadest korjata võib. Valguvaesem on nende jalaosa, suhteliselt valgurohkem aga seenekübar. Mida vanem seen, seda vähem tema viljakehas valke on, sest valgud on koondunud eostesse. Kõige rohkem on puravikes siiski vett. Puravikke võib praadida, marineerida, soolata, konserveerida omas mahlas, külmutada ja kuivatada.Puravikud ilmuvad tavaliselt hilissügisel. Puraviku sordid:Palupuravik,pruun sametpuravik,punajalg- sametpuravik,kivipuravik,haavapuravik,võipuravik,sapipuravik,valgepuravik,pomerant

Toitumisõpetus

2

rtf

seened kontrolltöö

7. mis on sümbioos? Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooselu. Too näiteid: kaseriisikas, kasepuravik-kask, kuuseriisikas, kivipuravik-kuusk 8. Nimeta, missuguseid aineid lagundavad seened! Seened on peamised lagundajad looduses.Seened lagundavad surnud taimede, loomde ja teiste seente kudesid lihtsamateks orgaanilisteks ja anorgaanilisteks ühenditeks. 9. Mis on samblikud- mõiste. Samblik on liitorganism, kus elavad sümbioosis seen ja fotosünteesiv organism(vetikas). 10. Kuidas jagunevad samblikud talluse järgi? Too näiteid. 1. Lehtsamblik- harilik seinakorp 2. Põõsassamblik- puudel rippuv habesamblik 3. Kooriksamblik- kaartsamblik

Bioloogia

Kommentaarid (0)