Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Võlasuhte tekkimine lepingust". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
müüja, king, ostjal, müügileping, elisa, võlaõiguse, 2019, kingad, müüjale, võlasuhte, hüpotees, rikkumine, kingi, hinnake, ostuhinna, osamakse, ostuhind, hinnas, europark, reinhold, sülearvuti, seminar, hüvitamist, taganeda, asjaolud, kaasuste, aadressile, võlasuhe, parkla, parkimise, puitmaterjali, anul, aktsept, nõudenorm, õkv, tudengiNõuded, kujundusõigused, vastuväited (kohustuste täitmisest keeldumine) 1. Kaasus „Põlenud köögimööbel“ Ants (ostja) soovis OÜ-lt Köögikaup (müüja) tellida köögimööblit. Ants leidis, et OÜ Köögimööbel pakub oma kodulehel temale sobiva kvaliteedi ja hinna suhtega köögimööblit. Müüja kodulehel said kliendid endale sobiva köögimööbli virtuaalselt kokku panna ja seejärel tellimuse samal kodulehel müüjale esitada. Pärast seda, kui klient oli mööbli kokku pannud, kuvas koduleht ka ostuhinna. Ants valis kodulehel endale sobiva köögimööbli komplekti välja ja esitas tellimuse ära. Paar päeva pärast tellimuse esitamist tuli Antsule kinnitus, et tellimus on vastu võetud ning töötluses. Kinnituse kohaselt pidi Ants saama köögimööbli kolme nädala jooksul pärast 30% ettemaksu tasumist. Kuna mööbli ostuhind oli 8000 eurot, maksis Ants müüjale 2400 eurot.
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 II seminar Võlasuhte tekkimine lepingueelsetest läbirääkimistest ja eellepingust Teemad 1. lepingueelsed läbirääkimised; 2. läbirääkimistest tekkivate kohustuste sisu (kaitsekohustused); 3. lepingueelne vastutus; 4. eelleping. Tudengi teadmised ja oskused: 1. tunneb ära lepingueelsed läbirääkimised ja teab, millised on läbirääkimistest tulenevad kohustused; 2. teab, milliseid nõudeid võib läbirääkimistest esitada järgmistel asjaoludel: 2.1
muutunud intressid kapitaliseeritakse ja sellest arvestatakse intressi Lubatud ei ole aga uue viivituse tekkimisel refinatseeritult intressilt ja viiviselt uuesti viivise arvestamine. See on VÕS § 113 lg-ga 6 vastuolus ja seega tühine Erand - milliste juhtudel võib VÕS § 113 lg 6 kohaldamine olla välistatud VÕS § 113 lg 6 kohaldamine võib olla välistatud, kui poolte uus kokkulepe võlasuhte muutmiseks, mille tulemusena muu hulgas lepitakse kokku viivise arvestamises sissenõutavaks muutunud võlgnevuselt, on sisuliselt käsitletav VÕS § 578 lg 1 nõuetele vastava kompromissilepinguga VÕS § 578 lg 1 kohaselt on kompromissileping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama
Kujundusõigused - taganemine, ülesütlemine, hinna alandamine Vastuväited - täitmisest keeldumise õigus 1. Kaasus „Põlenud köögimööbel“ - vt seminar IV Ants (ostja) soovis OÜ-lt Köögikaup (müüja) tellida köögimööblit. Ants leidis, et OÜ Köögimööbel pakub oma kodulehel temale sobiva kvaliteedi ja hinna suhtega köögimööblit. Müüja kodulehel said kliendid endale sobiva köögimööbli virtuaalselt kokku panna ja seejärel tellimuse samal kodulehel müüjale esitada. Pärast seda, kui klient oli mööbli kokku pannud, kuvas koduleht ka ostuhinna. Ants valis kodulehel endale sobiva köögimööbli komplekti välja ja esitas tellimuse ära. Paar päeva pärast tellimuse esitamist tuli Antsule kinnitus, et tellimus on vastu võetud ning töötluses. Kinnituse kohaselt pidi Ants saama köögimööbli kolme nädala jooksul pärast 30% ettemaksu tasumist. Kinnitusega olid kaasas ka „Köögimööbli tegemise ja kättesaamise
allkirjastab lepingut, siis on tal võimalus lepinguga tutvuda ning ka lepingu sisust teada saada (sh tüüptingimustest). 2) Teine lepingupool peab VÕS § 37 lg 3 järgi: Mõistma seda tingimust olulise pingutuseta – p 18 ega p 19 ei ole keeruliselt sõnastatud, esituslaad on selge ja arusaadav. Tingimused ei ole ebatavalised ei vormilt ega sisult. 1 Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 Tingimuse sisu, väljendusviis või esituslaad ei ole niivõrd ebatavaline ega arusaamatu, et tingimuse olemasolu ei saanud mõistlikku põhimõttest tulenevalt oodata või ilma olulise pingutuseta mõista (37 lg) 3) Puudub tüüptingimuste vasturääkivus ehk kollisioon VÕS § 40 lg 1 mõttes: P 18 ja p 19 ei ole omavahel vastuolus
!! LAHENDUS: Hüpotees: B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: 1. Kehtiv võlasuhe 2. Kohustuse rikkumine 3. Vastutus kohustuse rikkumise eest (VÕS 103) 4. Kahju tekkimine - usalduskahju (VÕS 128 lg 3) 5. Põhjuslik seos VÕS § 115 lg 1 eelduste kontroll: 1. Kaasuse asjaoludest nähtub, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes. Müügilepingu kohaselt kohustus A andma B-le korteri üle ning tegema võimalikuks talle omandi ülemineku. B kohustus aga korteri eest määratud rahasumma maksma. A väidab, et tema ja B vahel sõlmitud müügileping on vorminõuete mittejärgimise tõttu tühine ning ta sõlmis juba müügilepingu C-ga, kes pakkus talle rohkem raha korteri eest
Lepinguõigus Võõrandamislepingud Sisuks on kohustus kanda mingi õigusobjekt üle ühe isiku vara hulgast teise isiku vara hulka. Jagunevad tasuta (kinkeleping) ja tasulised (müügi- ja vahetusleping) võõrandamislepingud. Müügileping Mõiste tuleneb VÕS § 208 lg 1. (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping kui võlaõiguslik leping ja kohustustehing. Kohustustehingu ja käsutustehingu (õigusliku staatuse muutumine; omandiõiguse ülekandmine ühelt isikult teisele; AÕS) eristamine: lahutamispõhimõte (müügilepingu täitmiseks on vaja lisaks mingi täiendava tehingu tegemine,
Andes Kaupole auto, mis oli tegelikult avariiline, rikkus Ben kohustust (VÕS § 217 lg 1). Tegemist ei ole terve ja kaubaveoks sobiva autoga, auto avariilisus võib põhjustada õnnetusi, mis takistaksid kauba vedamist. Kohustuste rikkumisele tuginemine – VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei ole tegemist Kaupo põhjustatud rikkumisega. 3. Vastutus Vastutusstandard – Eeldatakse, et võlgnik vastutab kohustuste rikkumise eest VÕS 103 lg 1. Müüja vastutab asja puuduste eest kui on täidetud järgmised eeldused: Ben vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse korral (isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem) VÕS § 218 lg 1 lause 1 – Kaupo avastas, et auto on avariiline pärast selle ostmist. puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3) – Kaupo sattus küll õnnetusse ja 1
Hinna alandamine Täiendav kaasus 2019/2020 Suurbritannias pikka aega elanud ja töötanud Mart otsustas 2019 kevadel Eestisse tagasi kolida. Mart leidis kinnisvaraportaalist tema ootustele vastava korteri Tallinna vanalinnas. Mart lendas ka korra Eestisse, käis päeval korteriga tutvumas ja järgmises päeval sõlmis notariaalse võlaõigusliku müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Korteri müügihind oli 145 000 eurot ning kuna Mart oli hoolega raha kogunud, ei pidanud ta pangalaenu võtma ning tasus korteri eest müüjale OÜ-le Luxx Estate notari deposiidi vahendusel. Korteri võtmed sai Mart
1. Võlasuhe Kas leping on sõlmitud? – Jah, leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 järgi. K müüs ja H ostis, järelikult on tegu müügilepinguga VÕS § 208 lg 1 mõistes. Kas leping kehtib? – Kaasuse järgi sisust ega vormist puudusi ei tulene, järelikult leping kehtib. VÕS § 11 lg 1 – antud lepingul peab olema kindel vorm, AÕS § 119 lg 1 järgi peab olema notariaalselt tõestatud. Ei esine võlasuhte lõppemise aluseid VÕS § 186 mõistes. 2. Rikkumine. Kohustuse sisu – VÕS § 76 lg 1 järgi peab kohustust täitma vastavalt seadusele. VÕS § 77 lg 1 II lause järgi peab asi vastama keskmisele kvaliteedile. Maja peab vastama keskmisele kvaliteedile. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. Müüja kohustus oli tagada, et korsten on keskmise kvaliteediga ja ohutu. Kas kohustust on rikutud
(lahtised tingimused).” Määratud tingimus peab vastama hea usu ja mõistlikkuse PM- le. VÕS § 26 kehtib ka üüri- ja rendilepingule, kui pooled on kokku leppinud, et üks pool võib lepingu tingimusi muuta – lahtine leppingutingimus. RKTKo 2-16-10721, p-d 10-15 lahtised tingimused Asjaolud: Tulundusühistu PIIMA-VISSI (hageja) hagi Heilori (kostja) osaühingu vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks Kostja ostis hagejalt lihaveiseid. Müügileping sõlmiti lahtiste tingimusega VÕS § 26 lg 1 mõistes Kostja vähendas loomade kaaluandmeid, et loomade eest vähem maksta – pole hea usu ja mõistlikkuse PM kooskõlas Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas tegemist on lahtise tingimusega? VÕS § 26 lg 1 loomadest saadud liha kogus ei ole lahtine tingimus – tegemist on faktilise asjaoluga. Samas leidis kolleegium, et
rahvusvaheline kaubandusõiguskonventsioon) ja teiste riikide õigus (BGB, Austria ja Sveitsi tsiviilseadustikud) ning EU teisene õigus (PECL e. EU lepinguõiguse printsiibid ja UNIDROIT ning DCFR- Draft Common Frame of Reference) Võlasuhe Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ja võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist. Võlasuhte sisuks võib olla ka ühe poole kohustus arvestada teise poole õiguste ja huvidega (võlasuhe võib sellega ka piirduda). Võlasuhe võib tekkida: Lepingust Kahju õigusvastasest tekitamisest Käsundita asjaajamisest Tasu avalikust lubamisest Alusetust rikastumisest Muust seaduses sätestatud alusest Lepinguõigus LEPING on tehing 2 või enama isiku vahel, millega üks pool
lause 2) erand 1- materjali asja valmistamiseks annab teine pool- 3) suuurem osa kohustustest on seotud töö tegemise või muu teenuse osutamisega §208 lg2 2.lause (võrreldes komponentide väärtusi ehk valmistamine vs võõrandamine, kui väärtused pooleks, siis müügileping(nt kardinate ost- materjal maksab 40.-, õmblemine 60.-, siis töövõtuleping), individuaaltunnustega asja valmistamine on töövõtulepinguga) 7. Müüja kohustused: 1. objekti üleandmine (§208 lg1) 1. müüdav asi tuleb ostja jaoks valmis panna kindlas kohas (§209 lg1), vastutab ostja 2. müüja peab asja ostja kätte toimetama (§209 lg4 1.lause), vastutab müüja 3. müüja peab korraldama asja transpordi ostjani (§209 lg4 2.lause), ostja riisiko 2. omandi üleandmine (§208 lg1) • kinge Kasutuslepingud: • üür • rent • liising • laen ja krediit
lepingupoolte kokkuleppe, pooltevahelise praktika või nende tegevus- või kutsealal kehtivate tavade järgi. 3-2-1-141-14 p 44 (lepingu tühisuse mõju konkurentsikeelu ja leppetrahvi kehtivusele) TsÜS § 85 järgi ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa tehingu teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Eeldada võib, et lepingupooled ei soovinud, et BFT müügileping kehtiks vaid osaliselt ehk konkurentsikeeldu ja leppetrahvi sätestavas osas, sest nii konkurentsikeelu kui ka selle rikkumise eest leppetrahvi kehtestamisel on mõtet vaid juhul, kui leping jääb kehtima osa müüki puudutavas osas. Asjas ei ole tuvastatud asjaolusid, millest nähtuks, et konkurentsipiirangul ja selle rikkumisega seotud leppetrahvikohustusel oleks iseseisev, osa müügiga mitteseotud tähendus. Seega on leping
kreeditor) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest. Kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 2 lg 1). Võlaõigusuhtest omandab üks isik õiguse nõuda võlgnikult teatus sooritust ja sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. Terminiga võlg võib väljendada nii võlgniku täitekohustust kui ka võlausaldaja õigust nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 3 võlasuhte tekkimise alus: 1. lepingust 2. kahju õigusvastasest tekitamisest 3. alusetu rikastumine 4. käsundita asjaajamisest 5. tasu avalikust lubamisest 6. muud seadusest tulenevad alused võlaõigus suhtest tulenevad õigused ja kohustused toimivad vaid osapoolteks olevate isikute vahel (inter bares). Õigused on suhtelised. Võlakohustuse eest tuleb vastutada. Võlasuhte funktsiooniks on eelkõige rahuldada käibevajadusi ja võimaldada väärtuste vahetust.
Võlaõiguse üldosa Koduseks tööks vaja koostada nõudeavaldus. Eksamil 4-6 küsimust + kaasus. I LOENG Lepingulisis suhteid reguleerivad: Tsiviilõigus tegeleb nõudeõiguse küsimustega. (kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame) Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega. Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus. Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub
Isikute vahetumine, isikute paljusus võlasuhtes. Kolmandad isikud võlasuhtes 1. Vald sõlmis ehitusettevõtja U ehitustöövõtulepingu koolimaja laiendamiseks 400 000 euro eest. Lepingus oli klausel, mille kohaselt oli lepingutasu nõude loovutamine keelatud. U oli enne töövõtulepingu sõlmimist tarnija käest omandireservatsiooniga soetanud 150 000 euro eest ehitusmaterjali. Lepingu kohaselt oli ehitusmaterjali ostjal (U) õigus püsivalt ühendada kinnisasjaga vaid juhul, kui sellest tulenevad nõuded loovutatakse tarnijale L. Seepärast oli müügilepingus sätestatud, et materjali püsival ühendamisel võõra kinnisasjaga loetakse kaupade omandajale kuuluv töövõtulepingust tulenev nõue loovutatuks kaupade müüjale. Pärast töövõtulepingu sõlmimist võttis U pangast laenu 300 000 euro ulatuses. Selle laenu tagamiseks
tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel 4. Ühinguõiguslepingud ja nende sisu ÄRIÕIGUSEST TULENEVAD LEINGUD- reguleerivad äriühingute moodustamist ja tegevust MITTETULUNDUSÜHINGUTE SEADUSEST tulenevad lepingud- mittetulundusühingute asutamise ja tegutsemise korda 5. Asjaõiguslikud lepingud 6. VÕÕRANDAMISLEPINGUD- nende iseloomustus. Võõrandamislepingu sõlmimise eesmärgiks on omandi üleandmine (näiteks müügileping, vahetusleping ja kinkeleping). Müügileping Vahetusleping Faktooringuleping kinkeleping 7. Müügileping Müügilepingu mõiste sisaldub VÕS § 208 lõikes 1. Müügileping on leping, millega üks isik (müüja) kohustub andma teisele isikule (ostja) üle olemasoleva, valmistatava või tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks üleantava asja omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu (ostuhinna) ja võtma asja vastu.
D Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................4 2.1. Võõrandamislepingud...........................................................................................................7 2.1.1. Müügileping...................................................................................................................7 2.1.2. Vahetusleping.................................................................................................................8 2.1.3. Faktooringuleping..........................................................................................................8 2.1.4. Kinkeleping..............................................................................
B saab ainult selle mis on üle. Saab siis 20 000 eurot. A hüpoteek on suurem, kui on kinnistusraamatust on näha. 40 000 jääb B hüvitamata ja B saab seda nõuda isiklikult temalt, pöörduda kohtusse, arestitakse tema kontod jne. Ostueesõigus Müüja M ja ostja O sõlmivad müügilepingu, mille esemeks on kinnisasi, mille kinnistusraamatu 3. jakku on kantud ostueesõigus K kasuks. Müügilepingukohaselt tekib ostjal õigus nõuda müüjalt kinnisasja omandiõiguse üleminekut ja valduse üleminekut, pärast seda, kui ostja on müüjale tasunud kogu ostuhinna. Ostja tasub ostuhinna ja pärast seda kantakse O omanikuna kinnistusraamatusse. Mõni aeg hiljem teostab kehtivalt ostueesõigust K, mille tulemusena tekib seaduse alusel (VÕS § 244 lg 1 lause 1) kehtiv müügileping M-i ja K vahel. K nõuab M käest kinnisasja omandit ja valdust. O keeldub
sõlmimist rääkis Indrek automüügist sõbrale A, kes tehingust kuuldes soovis auto ise ära osta 85 00 EURO eest. 14. oktoobril sõlmitigi leping, A maksis Indrekule kokkulepitud summa ning Indrek andis auto üle. 15. oktoobril tuli O autole järgi ning sai teada, et Indrek on auto vahepeal A-le müünud. 1. Kas O saab Indrekult nõuda lepingu täitmist? 2. Kas O saaks lepingust taganeda? Iseloomusta olukorda ja arutle. 1) VÕS § 208 (1) - Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 209 (5) - Kui müüja on tarbijale müügi puhul jätnud asja ostjale õigeaegselt üle andmata, loetakse seda oluliseks lepingurikkumiseks.
Kohustuse täitmine mõnele solidaarvõlausaldajale vabastab võlgniku kohustuse täitmisest teistele solidaarvõlausaldajatele (vt VÕS § 73). Kui üks solidaarvõlausaldaja loobub nõudest, jäävad teiste solidaarvõlausaldajate nõuded püsima ja nad võivad nõuda võlgnikult kogu kohustuse täitmist (vt VÕS § 74 lg 3). 90. Kuidas on seaduses reguleeritud solidaarvõlausaldajate omavahelised suhted? Võlgniku ühinemine ühe solidaarvõlausaldajaga (konfusioon) lõpetab võlasuhte, kuid ühinenud solidaarvõlausaldaja peab tasuma teistele solidaarvõlausaldajatele nende osad (vt VÕS § 74 lg 2). Sama peab tegema ka võlgnikult kohustuse täitmise vastu võtnud solidaarvõlausaldaja (vt VÕS § 75 lg 1). 91. Kuidas toimub nõude üleminek ühelt võlausaldajalt teisele? Nõude loovutamiseks nimetatakse nõude ülekandmist lepingu alusel ühelt võlausaldajalt teisele. Võlgniku nõusolekut loovutamiseks ei ole vaja (vt VÕS § 164 lg 1)
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HAGIAVALDUS Avatud Ülikool Kodutöö Õppeaine: Tsiviilkohtumenetlus Tartu 2012 KAASUS HAGIAVALDUSE KOOSTAMISEKS (KODUTÖÖ) A (ostja) ja B (müüja) sõlmisid 6. märtsil 2011 müügilepingu Tartus Tammelinnas asuva kinnisasja ostmiseks renoveeritud majaga eluasemeks, lepingu järgi nõustus C müüja abikaasana lepingu sõlmimisega. Kinnisasi oli omandatud B ja C abielu ajal, kuid kinnistusraamatus kantud üksnes B nimele. Lepingu sõlmimisel pidas müüja nimel läbirääkimisi A-ga C, kes kinnitas ostjatele, et kinnistul asuv elamu on renoveeritud parimal viisil ja kõik on tehtud ,,oma käe järgi". Leping sõlmiti ja ostuhinnaks lepiti kokku 250 000 eurot. Mingitest varjatud puudustest ega probleemidest ostjale ei teatatud.
Pärast O-ga lepingu sõlmimist rääkis Jaan automüügist sõbrale A, kes tehingust kuuldes soovis auto ise ära osta 15000 euro eest. 14. oktoobril sõlmitigi leping, A maksis Indrekule kokkulepitud summa ning Indrek andis auto üle. 15. oktoobril tuli O autole järgi ning sai teada, et Jaan on auto vahepeal A-le müünud. Kas O saab Indrekult nõuda lepingu täitmist? Kas O saaks lepingust taganeda? Vastus: VÕS § 208 lõige 1 ütleb,et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 209 ütleb, et müüjal on asja üle andmise kohustus ostjale. VÕS § 223 lõige 1 ütleb, et müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava Margus Toots VÕLAÕIGUS Kaasuse lahendus ja lepingu näide Õppeaine: Võlaõiguse üldosa (AKJ6257) Õppejõud: Andres Õige Tallinn 2014 1. II Seminari kaasuse lahendus 1.1 Faktilised asjaolud: Osapoolte vahel eksisteerib ostu-müügileping. Ostja põhikohustus on maksta tasu ning müüja põhikohustus on üle anda kaup, mis vastab lepingu kokkuleppitud tingimustele (antud juhul on tingimusteks, et auto on BMW 316 1,6 77 kw, esmane registreerimine 05/2002, auto odomeetri näit on 165257, värvus on tumesinine metallik, käigukast on manuaal ning kütuseks kasutab bensiini), lisaks peab üleantav asi vastama ka seadustest tulenevatele tingimustele (nt. ei tohi esineda varjatud puudusid). Lepingust tulenevalt on ostja kohustatud kinnitama, et on enne
sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. VÕS § 222 lg 1 alusel kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Seega seaduse alusel ostja võib nõuda tekitatud kahju remontide kulude näol hüvitamist, kuid asja tehiolud ei sisalda info asja väärtuse kohta. 3. Pillimees A sõitis esinema ühte väikelinna
Võlaõigus Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisesemeteks on võrdsete õigussubjektide vahelised võlasuhted (objektiivne õigus- law).Eraõiguses ei tunta avalikule õigusele omaseid subordinatsioonisuhteid. Subjektiivne õigus- right. Selleks et subjektiivne õigus tekiks, peab olema mingi objektiivne (law) alus. Irene Kulli artikkel, allikatest Eesti Tsiviilõigusest Rooma õigusest pärineb võlasuhte sisuline eripära, mis seisneb selles, et terminiga võlg võib väljendada nii võlgniku täitekohustust kui ka võlausaldaja õigust nõuda kohustuste täitmist. Võlaõiguse keskne mõiste on võlasuhe. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isiku ehk võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest (täita kohustus) ning
leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (§ 9. Lepingu sõlmimine). Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi (§ 11. Lepingu vorm). Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. (§ 208. Müügilepingu mõiste) 2. Kuidas peab kahjustada saanud isik kohustust rikkunud isiku suhtes käituma, kui ta soovib kohustust rikkunud isiku suhtes kohaldada õiguskaitsevahendeid? Vastus: - Seaduses on kirjas, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS §76)
Nende tehingute puhul kehtib eraldamisprintsiip. 20. Mis on kohustustehingu üldiseks sisuks? Loob kohustuse teha (või jätta tegemata) teise isiku kasuks mingi tegu, loob kohustuse arvestada teise poole õiguste ja huvidega ja annab teisele isikule õiguse nõuda kohustuse täitmist. 21. Mis on käsutustehingu üldiseks sisuks? Käsutustehing aga põhjustab õigusemuudatuse, kuid ei kohusta mingiks teoks või tegemata jätmiseks. Sellest tulenevad ühtlasi piirangud võlaõiguse reeglite rakendamisel asjaõiguslikes tehingutes. Käsutustehingute sisu on aga valdavalt seadusega ette antud (vt AÕS § 1), et sellega teha õiguse esemetega (asjad, õigused) seotud õigussuhted ka kolmandatele isikutele kergestiarusaadavateks. 22. Mis on abstraktsioonipõhimõtte sisuks? Abstraktsioonipõhimõttest tulenevalt kehtib asjaõiguskokkulepe sõltumatult kohustustehingu olemasolust või kehtivusest. Abstraktsioonipõhimõte teenib asjaõigusliku
areng võimaldas alustada masstootmisega. Varem iga talu tootis asju ainult endale. Õiguslikus mõttes tõuseb plahvatuslikult tehingute arv iga teenuse ja toote saamiseks tehakse tehing. Seega hakati koostama tsiviilkoodekseid. Nendel muudatustel baseerubki enamus kaasaegseid tsiviilkoodekseid. Kuid tarbija mõistet kui sellist veel ei olnud. Eestis: Nõukogude Liidu ajal ENSV Tsiviilkoodeksis üsna hea kaitse ostjal, kuid tarbija mõistet siiski veel ei kasutatud. Ei olnud tarbija kaitseks loodud õigusakte. Perestroika ajal loodi esimesed vabatahtlikud tarbijate ühendused ning 1991. aastal eelnõu lugemine, kuid Nõukogude Liit lagunes enne. Eestis võeti Tarbijakaitseseadus vastu 1993. aastal, jõustus 1994. aastal. Tarbija mõiste kasutuselevõtt õiguslikus mõttes 20. sajandil pärast II Maailmasõda. Oli buum ja inimesed said rohkem kaupu ja teenuseid tarbida
§108- kohstuste täitmise nõudmine VÕS hõlmab : 1) Subjektispetsiifiline regulatsioon: B2C (Business to Consumer) ehk tarbija-ettevõtja vahel sõlmitud leping B2B (Business to Business) ehk lepingud ettevõtjate vahel P2P (Private to Private) ehk lepingud isikute vahel, kes ei ole tarbijad ega ettevõtjad teineteise suhtes VÕS § 1 lg 4: Seadusest võib tuleneda, et lepingule või muule võlasuhtele kohaldatakse erireegleid juhul, kui lepingu või võlasuhte pooleks on tarbija või ettevõtja. 2) Situatsioonispetsiifiline- nt koduukselepingud, tüüptingimustel sõlmitud lepingud, väljaspool majandus- või kutsetegevust sõlmitud lepingud, sidevahendite abil sõlmitud lepingud VÕS § 1 lg 5 järgi on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Aga: VÕS § 144 lg 1: Tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik.
Tehinguid saab subjektide arvu järgi jagada ühepoolseteks ja mitmepoolseteks. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus (nt testament). Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehinguid saab liigitada ka nende funktsiooni järgi kohustustehinguteks ja käsutustehinguteks. Kohustustehing on tehing, mille põhiliseks funktsiooniks on soorituskohustus ja sellega ka võlasuhte rajamine. See toimub üldjuhul lepingu teel. Tüüpilisim näide on siin müügileping, millega müüja võtab kohustuse asi üle anda ja omand üle kanda. Kuni selle kohustuse tegeliku täitmiseni jääb müüja asja omanikuks. Ostjal tekib aga müügilepinguga õigus nõuda asja üleandmist ja omandi ülekandmist. Käsutustehing on kohustuslepingu täitmise tehing. Vastavalt TsÜS § 6 lg 3 tuleb iga õigus ja kohustus eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Nii tuleb kinnisasja
Seega lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt peab üksikisik tohtima vabalt otsustada kas ja kellega ta lepingu sõlmib (lepingu sõlmimise vabadus) ning millise sisuga lepingu ta sõlmib (lepingu sisu määramise vabadus), samuti vormivabadus (millises vormis isik lepingu sõlmib). Samas tuleb arvestada ka asjaoluga, et lepinguvabaduse põhimõte ei ole piiramatu. Seadusandja esmaseks ülesandeks on läbi seadusandluse kaitsta võlasuhte nõrgemat poolt, kelleks üldjuhul on tarbija. Näiteks on tarbija, kui võlasuhte nõrgema poole õigusi kaitstud VÕS § 275. Lepinguvabaduse põhimõte seisneb niisiis eelkõige vabaduses valida, milline leping sõlmida, millise sisuga, kellega ja millises vormis. Dispositiivsuse ja imperatiivsuse põhimõte Vastavalt VÕS §-le 5 võib seaduses sätestatust võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale
annaabi.ee 
