Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Võlasuhte lõppemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tasaarvestus, beni, kaupo, tasaarvestuse, arturi, laenuleping, rikkumine, müügileping, hüvitamist, hüpotees, võlausaldaja, rehvid, kasutuseelis, passiivnõue, teiselt, kulutus, tingimuslik, formaalsed, rahasumma, tähtpäev, taganemine, taganemisavaldus, asjaolud, värvimise, avariiline, hüvitamine, kaasuses, nendest, maril, vastuväide, autogaisik ehk võlausaldaja ehk kreeditor) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Kohustusi on kahte liiki – saab rääkida tulemusest või kus on vaja arvestada teise poolte huvidega. - Kui on müügileping, mille poolteks on A ja B. B on müüja, A on ostja. Mõlematel on õigused ja kohustused. Müüjal on kohustus asi üle anda ja sellele kohustusele vastab ostja õigus nõuda, et talle asi üle antakse. Ostjal on kohustus maksta raha ja müüja õigus nõuda raha. - Kui isikul on õigus midagi teha- võlgnik. Kui on õigus midagi nõuda- võlausaldaja. Kui on üürileping, mida iseloomustab, et
lepingu kehtivuse bloki üle kontrollida. I. Hankija nõuded Täitja suhtes Kas Hankijal eksisteerib kahju hüvitamise nõue Täitja vastu VÕS § 115 lg 1 alusel? Eeldused:1 a) Kehtiv võlasuhe VÕS §-de 8 ja 11 mõttes (+). Eelnevalt sai kontrollitud, et poolte vahel eksisteerib kehtiv hankeleping. Kuna käesoleval juhul tuleb tugineda vaid võlaõigusseaduse üldosale, siis puudub vajadus konkretiseerida lepingu tüüp. b) Kohustuse rikkumine VÕS § 100 kohaselt (+). Hankelepingu § 4.2.3 kohaselt pidi Täitja tarnima ja kokku panema Lepingu lisas täpsustatud mööbli ja muu sisustuse ning paigaldama selle Instituudi õpperuumidesse 1. augustiks 2014. Kaasuse asjaolude kohaselt aga allkirjastati lõplik tarne vastuvõtmise akt kahepoolselt alles 3. septembril 2014. Seega Hankelepingu kohaselt sattus Täitja rohkem kui üks kuu viivitusse töö üleandmisega. Seega on Täitja oma kohustust rikkunud.
Võlasuhe on õigussuhe, mille kohaselt üks isik kohustub teise isiku 1) kasuks tegema mingi teo 2) arvestama teise poole õiguste ja huvidega §2 lg2 Võlasuhtest kui erilisest seosest isikute vahel tekib võlgnikul kohustus teatud viisil käituda ja võlausaldajal õigus seda käitumist nõuda (nõue) Nõude eesmärk: asja väljaandmine, kahju hüvitamine, lepingu täitmine, alusetult saadu väljaandmine Õigus; kujundusõigustena võlaõiguses nt taganemine, ülesütlemine, tasaarvestus, hinna alandamine Võlasuhete tekkimise alused- uurimise aluste järjekord: leping- 1.) seadus ◦ kahju õigusvastane hüvitamine- 3.) ◦ alusetu rikastumine ◦ käsundita asjaajamine ◦ tasu avalik lubamine ◦ muu seadusest tulenev alus (VÕS§14,15)- 2.) Kohustused (teha ,mitte teha ja kaitsta): ühekordsed ja kestvad kohustused; esmased ja teisesed kohustused; põhi-ja kõrvalkohustused; mittetäielikud /naturaalkohustused (§4)
Kätlini sama küsimuse lahendus: Hüpotees: OÜ Kilt Finants võib nõuda Matilt käenduslepingust tulenevalt põhivõla, intresside, viivise ja leppetrahvi maksmist vastavalt VÕS § 142 lg 1 järgi. Mati on juhatuse ainuliige. RK – piisab ka ühest allkirjast, kui on lepingutekstis välja loetav, et laenulepingu käändajaks on juhatuse liige – praegu matil on kaks rolli – ta on esindaja ja ka käändaja VÕS § 144 1. Võlasuhe 1.1. Kas põhilepinguks olev laenuleping on sõlmitud ja kehtiv? Kaasuse teksti järgi on OÜ SEEP Holdings (põhivõlgnik) ja OÜ Kilt Finants (võlausaldaja) vahel laenuleping (VÕS § 396 lg 1 järgi) sõlmitud ning sellel ei esine sisu- ega vormipuudusi. Järelikult on põhikohustuseks olev laenuleping sõlmitud ja kehtiv. 1.2. Kas käendusleping on sõlmitud? Mati (käendaja) käendusleping tuleneb laenulepingust põhivõlgniku ja võlausaldaja vahel, täpselt p-st 5.2. P 5.2. kohaselt
L saab osa nõudest ja ülejäänud 250 000 saab pank, kuna L-i nõue ei kata kogu 400 000. 2.5.4. § 1045 lg 1 heade kommete vastasus – kui teatakse, et nõude loovutus on keelatud ( st nõude saaja teab, et keelatud) Järeldus: Ehituslepingust tulenev nõue kuulub L-ile. Kolm lepingut: töövõtuleping (loovutuskeeld on seal – mõjutab ainult lepingu poolte omavahelisi suhteid), laenuleping (laenu tagamiseks loovutas töövõtulepingust tuleneva nõude, nõue oli juba ära antud – ebaõige teade pangale), müügileping (VÕS § 165 l VÕS § 164 lg 3 prioriteedi põhimõtte 2) Milline tagajärg on valla poolt kohustuse täitmisel valele isikule? Millised on võlgniku võimalused oma positsiooni kaitsta, kui vallalt nõuavad täitmist mõlemad võlausaldajad? Kui vald täitis kohustuse valele isikule: VÕS § 169 lg 1 võib võlausaldaja täita ka
lepingupoolte kokkuleppe, pooltevahelise praktika või nende tegevus- või kutsealal kehtivate tavade järgi. 3-2-1-141-14 p 44 (lepingu tühisuse mõju konkurentsikeelu ja leppetrahvi kehtivusele) TsÜS § 85 järgi ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa tehingu teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Eeldada võib, et lepingupooled ei soovinud, et BFT müügileping kehtiks vaid osaliselt ehk konkurentsikeeldu ja leppetrahvi sätestavas osas, sest nii konkurentsikeelu kui ka selle rikkumise eest leppetrahvi kehtestamisel on mõtet vaid juhul, kui leping jääb kehtima osa müüki puudutavas osas. Asjas ei ole tuvastatud asjaolusid, millest nähtuks, et konkurentsipiirangul ja selle rikkumisega seotud leppetrahvikohustusel oleks iseseisev, osa müügiga mitteseotud tähendus. Seega on leping
(lahtised tingimused).” Määratud tingimus peab vastama hea usu ja mõistlikkuse PM- le. VÕS § 26 kehtib ka üüri- ja rendilepingule, kui pooled on kokku leppinud, et üks pool võib lepingu tingimusi muuta – lahtine leppingutingimus. RKTKo 2-16-10721, p-d 10-15 lahtised tingimused Asjaolud: Tulundusühistu PIIMA-VISSI (hageja) hagi Heilori (kostja) osaühingu vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks Kostja ostis hagejalt lihaveiseid. Müügileping sõlmiti lahtiste tingimusega VÕS § 26 lg 1 mõistes Kostja vähendas loomade kaaluandmeid, et loomade eest vähem maksta – pole hea usu ja mõistlikkuse PM kooskõlas Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas tegemist on lahtise tingimusega? VÕS § 26 lg 1 loomadest saadud liha kogus ei ole lahtine tingimus – tegemist on faktilise asjaoluga. Samas leidis kolleegium, et
VÕSi eriosa jaguneb omakorda kaheks: Lepingud; Lepinguvälised võlasuhted. Kõigepealt vaatame lepingut, kui leiame et lepingus pole kõiki õigusi ja kohustusi välja toodud, vaatame eriosa ja kui seal ei ole, siis vaatama üldosa. Lepingu sõlmimisel tuleb hakata kohustusi täitma. Alati on küsimus, kuidas tuleb lepingutingimusi täita. Sel juhul rakendame VÕS-i üldosa. Kui kohustusi nõuetekohaselt ei täideta, siis on see nõute rikkumine, mis toob kaasa karistuse. Kursusekaaslane läheb poodi ja ostab 300 kingad, paneb jalga ja tuleb kooli. Koolis tuleb teisel päeval konts alt ära ja tüdruk ei tea, mida teha. Kui tahame kelleltki midagi nõuda, siis kõigepealt tuleb kontrollida õigussuhte olemasolu ja kas on nõudealus. Ostutsekk on olemas ehk leping on olemas. Kõigepealt vaatan VÕS-i eriosa ja eriosast tulenevaid müügilepingu regulatsioone.
Võlaõigus RAHALISE KOHUSTUSE TÄITMISE NÕUE Hüpotees: Nõude alus: VÕS § 108 lg 1 Nõude eeldused: 1. Kehtiv kohustus. • TsÜS § 67 lg 2: lepingu definitsioon. • VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine. • VÕS § 16 lg 1: ofert. • VÕS § 20 lg 1: aktsept. • VÕS § 23 lg 1: lepingupoolte kohustuste allikad. 2. Kohustuse rikkumine. • VÕS § 100: rikkumise definitsioon. • VÕS § 76: kohustuse täitmise kirjeldus. • VÕS § 77: kohustuse täitmise nõutav kvaliteet. 3. Võlgniku vastutus. • VÕS § 103 lg 1: eeldatakse, et võlgnik vastutab. • VÕS § 103 lg 2: vabandatav ainult juhul, kui rikkumist tingis vääramatu jõud. Eelduste kontroll: Järeldus: Võlaõigus MITTERAHALISE KOHUSTUSE TÄITMISE NÕUE
kulud jne. Selleks, et kaitsta isikuid ka lepingueelsetes situatsioonis, on üldist tunnustamist leidnud lepingueelne vastutus (culpa in contrahendo). Eraldi vastutuse alusena on c.i.c. vajalik põhjusel, et ilma kehtiva lepinguta ei ole võimalik lepingust tulenevat vastutust kohaldada ning alati ei ole võimalik ka deliktiõiguse sätteid kohaldada. c.i.c. põhimõtte alusel saab isik, kelle huvid said lepingueelsetes läbirääkimistes kahjustada, nõuda kahju tekitanud isikult kahju hüvitamist. Kas c.i.c. alusel tekkiv vastutus tuleks allutada kohustuse rikkumise üldregulatsioonile (VÕS § 100) või tuleks kohaldada deliktiõigust ei ole siiani selge. VÕSi § 141, on välja toodud täiendavad nõuded ettevõtjale, kes peab läbirääkimisi tarbijatega. Nimetatud säte kohaselt on ettevõtja kohustatud tegema selgel ja tarbijale arusaadaval viisil teatavaks järgmise teabe, kui selline teave ei ole lepingu konteksti arvestades niigi selge:
kulud jne. Selleks, et kaitsta isikuid ka lepingueelsetes situatsioonis, on üldist tunnustamist leidnud lepingueelne vastutus (culpa in contrahendo). Eraldi vastutuse alusena on c.i.c. vajalik põhjusel, et ilma kehtiva lepinguta ei ole võimalik lepingust tulenevat vastutust kohaldada ning alati ei ole võimalik ka deliktiõiguse sätteid kohaldada. c.i.c. põhimõtte alusel saab isik, kelle huvid said lepingueelsetes läbirääkimistes kahjustada, nõuda kahju tekitanud isikult kahju hüvitamist. Kas c.i.c. alusel tekkiv vastutus tuleks allutada kohustuse rikkumise üldregulatsioonile (VÕS § 100) või tuleks kohaldada deliktiõigust ei ole siiani selge. VÕSi § 141, on välja toodud täiendavad nõuded ettevõtjale, kes peab läbirääkimisi tarbijatega. Nimetatud säte kohaselt on ettevõtja kohustatud tegema selgel ja tarbijale arusaadaval viisil teatavaks järgmise teabe, kui selline teave ei ole lepingu konteksti arvestades niigi selge:
• õiges kohas; • õigel viisil ja • õigele isikule. Kohustuste täitmine • Kui kohustused on täidetud eeldatakse, et kohustused on täidetud nõuetekohaselt, tulenevalt VÕS § 76 lg 4. • Mittenõuetekohast täitmist peab võlausaldaja tõendama. • Kohustuste täitmist tõendatakse täitmise kviitungi abil.VÕS § 95 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja andma võlgnikule tema nõudmisel kohustuse täitmist tõendava dokumendi. Kohustuste rikkumine • Kui lepingupool jätab oma kohustused täitmata või täidab neid osaliselt on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS § 100. • Kohustust rikkunud isiku suhtes võib kohaldada nii lepingust kui ka VÕS § 101 lg 1 tulenevaid õiguskaitsevahendeid. • Oluline: kohustuste rikkumine ei tohi kaasa tuua kohustuste rikkumist. Nt kui üks lepingu pool täidab omapoolsed kohustused osaliselt, siis see ei anna teisele lepingu poolele õigust jätta oma
tema juhist kustutada makstud summast esimeses järjekorras põhivõlg. A omakorda vaidles vastu, et kuna lepingule ei laiene tarbijakrediidi sätted, siis ei ole V-l õigust võlgnevuse kustutamise järjekorda määrata. Kas A-l on õigus nõuda V-lt põhivõla, sellelt arvestatud intressi, põhivõlalt alates 1.01 arvestatud viivise, põhivõlalt ja kuni 1.01. arvestatud intressilt viivise ning alates 1.01. arvutatud intressi maksmist? Hüpotees: A-l on õigus nõuda põhivõlga VÕS § 108 lg 1, intressi VÕS § 108 lg 1 ja § 94 alusel ja viivist VÕS § 113 lg 1 alusel Eeldused: võlasuhe, rikkumine, vastutus, ÕKV eeldused Intressi jaoks ei ole eraldi ÕKV - kasutatakse VÕS § 108 lg 1. KOGU AEG 108 JA 113, ÜKS ON TÄITMINE JA TEINE VIIVIS. Pärast kokkulepitud tähtpäeva ei maksta enam intressi! Pärast tähtaega tekib viivise nõudmine. Kuni kokkulepitud kuupäevani intress, pärast kuupäeva viivis. Võlasuhe
kasutaja vastu juhuks, kui tingimuse kasutaja lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt ei täida; 3) välistatakse teise lepingupoole seadusest tulenev õigus keelduda kohustuse täitmise vastuvõtmisest ja oma kohustuse täitmisest vastastikuse lepingu puhul või piiratakse seda ebamõistlikult, eelkõige kui keeldumise õigus tehakse sõltuvaks puuduse tunnistamisest tingimuse kasutaja poolt; 4) välistatakse teise lepingupoole õigus nõuda tingimuse kasutajalt kahju hüvitamist kogu lepingu täitmata jätmise eest või õigus lõpetada leping, kui tingimuse kasutaja on kohustuse täitnud osaliselt ja teisel poolel ei ole osalise täitmise vastu mõistlikku huvi; 5) nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust;
hulga raha ning soovib B-lt VÕS-i alusel kahjutasu nõuda. Kas B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist? Kui jah, siis millises summas? AÕS § 119. Kinnisasja omandamise tehing (1)Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Vt ka RKTKo 3-2-1-89-06; RKTKo 3-2-1-70-07; RKTKo 3-2-1-32-06 !!! KUI ON VÕS 15 JA 15 RIKKUMINE, SIIS ON KINDLASTI USALDUSKAHJU JA LEPINGUEELSETE LÄBIRÄÄKIMISTE VÕLASUHE. MINGIST SAAMATA JÄÄNUD TULUST EI SAA RÄÄKIDA !!! LAHENDUS: Hüpotees: B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: 1. Kehtiv võlasuhe 2. Kohustuse rikkumine 3. Vastutus kohustuse rikkumise eest (VÕS 103) 4
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 IV seminar Õiguskaitsevahendid (I) Rikkumine, vastutus, täitmisnõue, täitmisest keeldumise õigus Nõuded, kujundusõigused, vastuväited (kohustuste täitmisest keeldumine) 1. Kaasus „Põlenud köögimööbel“ Ants (ostja) soovis OÜ-lt Köögikaup (müüja) tellida köögimööblit. Ants leidis, et OÜ Köögimööbel pakub oma kodulehel temale sobiva kvaliteedi ja hinna suhtega köögimööblit. Müüja kodulehel said kliendid endale sobiva köögimööbli virtuaalselt kokku panna ja seejärel
kinge (kui asja eest makstakse raha, siis müügileping); müük ja vahetus (asi asja vastu on vahetus). Müügilepingu eristamine teenuste osutamise lepingutest, eelkõige töövõtust, § 208 lg 2: eristamisprobleem tekib lepingute puhul, mille sisuks on teatava asja valmistamine ning valmistatud asja võõrandamine müüja poolt juba valmistatud asja võõrandamise leping on müügileping valmistatava asja suhtes sõlmitud lepingu kvalifitseerimine: üldpõhimõte § 208 lg 2 1 lause; erand 1: materjali asja valmistamiseks annab teine pool; erand 2: suurem osa kohustustest seotud töö tegemise või muu teenuse osutamisega (2 lause). Nt. Kui lepingu puhul on domineeriv osa materjali maksumus, mitte töömaksumus, siis tegemist müügilepinguga. Kataloogist tellides tellid liigitunnustega asja, mis läheb samuti müügilepingu alla.
Ülesütlemise liigid. 4. Ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed tingimused 5. Kohustuste vahekorra muutumine (VÕS § 97) Tudeng tunneb ja teab: 1. miks tuleb eristada taganemist ja ülesütlemist ning eristamise alust (ajalooline ülevaade) 2. taganemise ning ülesütlemise materiaalseid eeldusi ja formaalseid tingimusi (õkv skeem); erinevused ja samade sätete kohaldamine 3. milline on oluline rikkumine, kuidas sisustatakse olulist rikkumist kohtupraktikas 4. milline on poolte lepinguvabadus taganemisõiguse (alused ja kord) reguleerimisel ja selle piirangud 5. taganemisavalduse kehtivuse nõudeid (kohtupraktika) 6. ennetavat lepingu lõpetamise õigust 7. täiendava tähtaja määramise õiguslikku tähendust lepingu lõpetamisel 8
Kohustuse rikkumise kindlakstegemisel tuleb hinnata kohustuse sisu ja tegeliku olukorra vahelist seost. Kohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui kohustuse sisu ja tegelik olukord erinevad, siinjuures ei ole tähendust kas tegemist on olulise rikkumisega või mitte (kõrvalkohustus), tähtis on rikkumise fakt. Järelikult VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumise tunnusteks 1) võlasuhte olemasolu; 2) võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine, mis seisneb kohustuse sisu ja tegeliku olukorra erinevuses. VÕS §-s 100 reguleeritakse nii neid suhteid, mis tulenevad lepingust kui ka neid, mis tulenevad seadusest. Siinjuures ei pruugi olla tegemist vaid võlaõigusseadusest tuleva kohustusega. VÕS § 100 definitsioonist tuleneb, et kohustuse rikkumine võib olla kahesugune: 1) võlasuhtest tulenevat kohustust ei täideta üldse 2) kohustus küll täidetakse, aga täitmine ei ole kohane
üürileandjalt asja üleandmist.Kui üürileandjana sõlmib üürilepingu isik, kellel konkreetse asjaga õiguslik seos puudub, siis on üürilepingu täitmine võimatu. Üürilepingu täitmise võimatus ei välista aga üürniku poolsete üürilepingu rikkumisest tulenevate nõuete maksmapanekut üürileandja suhtes. Kui üürileandja üürnikule asja üle ei anna võib üürnik kohaldada üürileandja suhtes õiguskaitsevahendeid, nagu näiteks kahju hüvitamist. Üürilepingu sõlmimisel tasuks üürnikul kontrollida, kas üürileandjal on õigus asja kasutusse anda või mitte (nt allüürile andmise õigus). Sest juhul, kui üürileandjal puudub õigus asja kasutusse anda, tekiks üürnikul üksnes kahju hüvitamise nõudeõigus ürileandja vastu, mis aga ei pruugi olla üürniku huvides. Üürilepingu sõlmimisel tuleb tähelepanu pöörata ka erisätetele, mis on rakendatavad eluruumide ja äriruumide kasutusse andmiseks
1. Kuidas toimub kohustuste täitmine (millistele tingimustele peame kohustuste täitmisel tähelepanu pöörama) ja kas kohustuste täitmine tähendab nõuetekohast täitmist? Palun põhjendage oma seisukohta! 2. Kuidas toimub lepingu lõpetamine ning mille poolest erineb lepingust taganemine lepingu ülesse ütlemisest? 3. Kuidas toimub õiguskaitsevahendite kohaldamine kohustust rikkunud isiku suhtes ehk mida tuleb õiguskaitsevahendite kohaldamiseks teha? 4. Millal saab nõuda kahju hüvitamist ja kuidas toimub tekkinud kahju hüvitamine? 5. Palun selgitage, mida tähendab kõrvalkohustus ning millal saab nõuda leppetrahvi? 6. Millal ja kuidas on võimalik lepinguid lõpetada ning mille poolest erineb taganemine ülesütlemisest? Vastused: 1. § 76. Kohustuse täitmine (1) Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. (2) Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
Millal hüvitatakse lepingu rikkumisest tekkinud mittevaraline kahju? Kuidas määratakse kindlaks mittevaralise kahju suurus? Kuidas piiratakse mittevaralise kahju ulatust? Mida tähendab karistuslik kahjuhüvitis? 8. Millistel alustel võib kahjuhüvitist vähendada? 9. Millisel viisil kahju hüvitatakse? 10.Mida tähendab asendustehing ja millise on sellest tuleneva nõude eeldused ning milline on nõude sisu? 11.Millised eeldused peavad olema täidetud, et nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 alusel? Millisel järjekorras tuleb eeldusi kontrollida? Kuidas jaguneb tõendamiskoormus poolte vahel (mida peab tõendama võlausaldaja ja mida võlgnik?) 1. K müüs H-le kinnistu hinnaga 100 000 eurot, millel asus elamu. H tundis huvi maja vastu, sest see oli arhitektuuriliselt huvitav ning H perele sobiv. Tegemist oli lõpetamata elamuga, kuid selles oli võimalik elada. Pärast elamusse sissekolimist toimus selles
............................................................................................................................................... 39 Tehinguõiguse üldküsimused. Kohustuste täitmise takistused. (Slaid 18) ....................... 40 Kohustuste täitmise takistused. ...................................................................................................................... 41 Tehinguõiguse üldküsimused. Kohustuste rikkumine. (Slaid 19) ........................................ 42 Kohustuste rikkumine. ........................................................................................................................................ 43 Tehinguõiguse üldküsimused. Hüvitatava kahju liigid. (Slaid 20) ....................................... 44 Hüvitatava kahju liigid. ....................................................................................
nõuda lauanõude üleandmist. Alternatiivselt hinda, kas ostja saab nõuda müüjalt kulutuste hüvitamist ning saamata jäänud tulu. Millisel õiguslikul alusel saab Mait nõuda lauanõude välja andmist? Hüpotees: Reinhold nõuab Maidult asjade üle andmist VÕS § 108 lg 2 (sellest paraghrafist algavadki nõudealused) alusel – lepinguline alus VÕS § 108 lg 2 eeldused: kehtiv leping/ võlasuhe, lepingust tuleneva kohustuse rikkumine, vastutus, VÕS § 108 lg 2 välistavate asjaolude puudumine, mõistliku aja jooksul tuleb nõue esitada, mõisklik aeg KUI ON ASENDATAVAD ASJAD, SIIS EI MÕJUTA SEE, ET ASI ON EDASI MÜÜDUD ANTUD Faktilised alused - Kaasuses on üks FIE (Reinhold) ja füüsiline isik (Mait) - Üks on soov müüa (Reinhold) ja teisel soov osta (Mait). Järelikult üks osapool müüb teine ostab õiguslik alus: VÕLASUHE (leping)
seaduses lubatud vormides ja igal ajal o Omand: asjad, varalised õigused ja hüved Kohtupraktika: Riigikohtu otsus 3-2-1-154-01 - Asjaolud: 15. aug 2000.a ei saanud hageja tehase territooriumilt valmistoodangut vedava autoga väravast lahkuda - AÕS § 32 kohaselt on valdus tegelik võim ajsa üle - AÕS § 40 lg 3 järgi on valdaja takistamine asja ple tegeliku võimu teostamisel valduse rikkumine - AÕS § 40 lg-s 3 sätestatud valduse rikkumine võib seisneda asja üle tegeliku võimu teostamise takistamises, olenevalt asjaoludest võib tegeliku võimu teostamine olla takistatud ka juurde- või väljapääsu sulgemise tõttu. - Ekslik on ringkonnakohtu arutlus selle kohta, et kuna hageja ei olnud ega ole värava ja seega ka juurdepääsu valdaja, ei saa ta kaitsta oma valdust. Valduse rikkumine võib
1. ebamõistlikult kahjustav, kuna selle tingimuse sisu tugineb õigusaktil. VÕS § 158 alusel saab lepingut rikkunud lepingupoolelt leppetrahvi nõuda. VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel ei ole ka tüüptingimus ebamõistlikult kahjustav, kuna 40 euro suurust leppetrahvi ei saa pidada ebamõistlikult suureks. Samuti ei kohaldu teised VÕS § 42 lg 3 punktid. 7 Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 3. Rikkumine 3.1. 7.2.7. Reisija on kohustatud hoidma rongis puhtust ja korda ning panema prahi selleks ettenähtud prügikasti. => Kaasuses on kirjas, et Ants oli pakendeid maha visanud ning ei hoidnud rongis puhtust. 3.2. 7.3.3. Reisijal on Elroni rongis keelatud tarvitada alkohoolseid, narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja viibida rongis alkohoolses või narkootilises joobes. =>
ettenähtud intressimäär. Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest.Viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral (sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine). 15.04.2013 jõustunud VÕS § 1131lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Võlgnik ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse sissenõudmiskulude hüvitamine või millega piiratakse
seadusest tuleneval alusel. Järgnevalt käsitletavad võlasuhte lõppemise alused on üldjuhul eelduseks kogu võlasuhte lõppemisele. Kuid need võivad kaasa tuua ka kas ainult ühe või mõne kohustuse lõppemise. Võlasuhe tervikuna lõpeb nt ülesütlemisega, üksikkohustus aga selle kohustuse täitmisega. Kohustuse lõppemisel lõpevad ka sellega seotud tagatised ja kõrvalkohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. 72. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Mittekohase täitmise alla mahuvad veel täitmine: valele isikule, vales kohas, valel viisil, ebapiisava kvaliteediga. 73. Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, v.a juhud, mil rikkumine on vabandatav. Üldiselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sellest tulenevalt peab võlgnik vastutusest vabanemiseks tõendama, et esines asjaolu, mille tõttu rikkumine on
seadusest tuleneval alusel. Järgnevalt käsitletavad võlasuhte lõppemise alused on üldjuhul eelduseks kogu võlasuhte lõppemisele. Kuid need võivad kaasa tuua ka kas ainult ühe või mõne kohustuse lõppemise. Võlasuhe tervikuna lõpeb nt ülesütlemisega, üksikkohustus aga selle kohustuse täitmisega. Kohustuse lõppemisel lõpevad ka sellega seotud tagatised ja kõrvalkohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. 72. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Mittekohase täitmise alla mahuvad veel täitmine: valele isikule, vales kohas, valel viisil, ebapiisava kvaliteediga. 73. Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, v.a juhud, mil rikkumine on vabandatav. Üldiselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sellest tulenevalt peab võlgnik vastutusest vabanemiseks tõendama, et esines asjaolu, mille tõttu rikkumine on
Enne tehingu sõlmimist tehti proovisõit. A jäi auto kvaliteediga rahule. Nädal aega hiljem oli A sunnitud viima auto remonditöökotta, kus selgus, et mootori õlitase on langenud alla lubatud normi ning süüteküünlad ja õli tuleb vahetada. Samuti öeldi A-le, et auto mootor vajab kapitaalremonti ning et seda oli soovitatud juba auto eelmisele omanikule, kes remondist keeldus. Automootori kapitaalremont läks A-le maksma 40 000 krooni. Kas A saab B-lt nõuda 40 000 krooni hüvitamist asja lepingu-tingimustele mittevastavuse tõttu? Vastus: Tegemist on müügilepinguga VÕS §208 mõistes. Kuna enne müügilepingu sõlmimist ostja tegi proovisõidu ja oli kõik korras, ostja ootab, et ostetav asi saab kasutada sõiduautona. Sellepärast tuginedes VÕS § 217 lg 2 p-le 2 võib nentida, et asi (ostetud sõiduauto) ei vasta müügilepingu tingimustele, sest asi ei vasta lepingutingimustele, kui asja omaduste kohta ei
Selline regulatsioon vastab väljakujunenud tavadele majanduskäibes, kus pooled annavad samaaegselt allkirja juristide poolt eelnevalt välja töötatud lepingutekstile. 8. Lepingute liigitamine Võõrandamislepingud:Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping Kasutuslepingud:Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud Kindlustuslepingud:Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus Teenuste osutamise lepingud:Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping Toetamislepingud:Elurendis, ülalpidamisleping Väärtpaberid:Veksel, tšekk Kompromisslepingud
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 I seminar Võlasuhte tekkimine lepingust Teemad: 1. võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis; 2. võlasuhete tekkimise alused, üldiseloomustus, eristamine; 3. lepingu sõlmimine. KAASUSE LAHENDAMISE SKEEM I KAASUSE LAHENDAMISE PROBLEEM - kes tahab kellelt mida nõuda - Nõude aluseks ei ole VÕS § 101 lg 1. Hüpotees: A võib nõuda B-lt müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist (välja tuleb tuua nõudenorm)? A võib lepingust taganeda müügilepingust VÕS § 116 lg 2 p 1 alusel. Nõude või õiguse formuleerimisel tuleb välja tuua nõudenorm (nt VÕS §-d 115, 15 lg 1, 113, 108); või õigust andev norm (VÕS §-d 112, 116 lg 1 jne). II NÕUDE EELDUSED - Kas poolte vahel on kehtiv leping/võlasuhte alus?
Reeglina tuleb rahanõudelt maksta intressi, mis sisuliselt on tasu raha kasutamise eest. Meil kehtiva praktika alusel ei saa see olla suurem kui 7% aastas. LEPINGUD MÜÜGILEPING § 208 lg 1. On leping, millega üks isik ehk müüja kohustub andma teisele isikule ehk ostjale üle olemasoleva, valmistatava või tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks üleantava asja omandi ülemineku ostjale. Ostja kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu ehk ostuhinna ja võtma asja vastu. Müügileping on kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. Pelga müügilepingu sõlmimisega omandi üleandmist ei toimu ja asja juriidiline kuuluvus ei muutu. Müügilepingu täitmiseks on vajalik eraldi käsutustehing, millega antakse üle omand müüdud asjale. Vallasasjade puhul kokkuleppel antakse valdus üle. Kinnisasjade puhul tehakse konkreetne asjaõiguslik leping.
annaabi.ee 
