Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "VÕGOTSKI, PIAGET JA ELKONENI MÄNGU ARENGU TEOORIAD". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võgotski, eluaasta, rollimäng, ugaste, elkonin, mängides, kujutlus, eluaastat, psühholoog, psühholoogia, omandab, eelkoolieas, peegelda, mängima, rollimängus, kikas, piageti, astmele, terminit, assimilatsiooni, kolledz, osakond, teistega, põnevus, teooriaid, moskva, seminaris, pedagoogikat, öelnud, toimima, eluaastal, neljandast, lahknemineennast, et vastata reaalsuse nõudmistele (Butterworth, Harris, 2002, 195). Harjutusmäng võib edasi areneda mitmes suunas- ta kas läheb üle sümbolimänguks või siis 4 sotsialiseerub ja areneb reeglitega mängu suunas (Saar, 1997, 18). Piageti põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. See mänguvorm vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Selles eas on laps võimeline sümbolitega ümber käima ja sümbol on siin reaalsuse asendajaks kujutlemise kaudu. Piaget kasutab terminit „ludistlik sümbol” ehk teisisõnu „mänguline sümbol”, milles ese võib mängus olla kasutusel hoopis teises funktsioonis, näiteks kepp püssina. Sümbolimäng jaguneb omakorda kolmeks alatüübiks. Esimene alatüüp kujutab endast sümbolistliku skeemi projektsiooni teistele objektidele
Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond AP 2 KÕ Maie Müürsepp VÕGOTSKI, ELKONINI JA PIAGET`I MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 DANIIL ELKONIN...............................................................................4 1.1. Elulugu.........................................................................................4 1.2. Elkonin mängust..............................................................................4 1.3. Esemeline tegevus............................................................................5 1.4. Mängu arengu aspektid......................................................................5
Koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala LÕ-1-E-P-gr1 Siret Padar VÕGOTSKI, PIAGE' JA BRONFENBRENNERI TEOORIAD Mäng on lapse elu sisu ja talle kõige loomulikum viis end väljendada. Oskus mängida näitab kõige paremini lapse arengutaset. Mängu kaudu hakkab laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab õpitut. Mängides õpib laps suhtlema eakaaslastega, omandab sotsiaalseid kogemusi ja käitumisreegleid. Mängimisel on mitmekülgne mõju lapse füüsilisele ning psüühilisele arengule. Mäng on läbi aastate olnud nähtus, mis on pälvinud pedagoogide, psühholoogide ja filosoofide tähelepanu. On püütud selgitada mängu olemust ja eesmärke ning toodud välja mängu iseloomustavaid jooni. On loodud erinevaid mänguteooriaid, mis käsitlevad mängu mõnevõrra erinevalt.
tööle panna. Siis hakkas ühiskond valmistama spetsiaalselt lastele mõeldud mänguasju ja sai alguse lapsepõlv (Kivisalu 2005: 58). Referaadi eesmärgiks on uurida mängu arenguteoreetikuid - Võgotski´t, Piaget´i ja Elkonin´i, püüdes välja tuua nende lähtekohad mängust ning ühised vaatenurgad. 1. LEV SEMJONOVITS VÕGOTSKI Juudi püritolu vene arengupsüholoog. 3 L. Võgotski otsis vastust küsimustele kuidas tekib ja areneb mäng lapseeas ja mis tähendus on tal lapse arengus. Võgotski märgib (1966, 1983), et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide täitumise, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuse väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Üldistatud tundmute olemasolu mängus ei
hoolitsevad oma nukkude eest, joovad teed jne. See on Spencri arvates täiskasvanute tegevuse dramatiseerimine. Poiste mängudes, nt üksteise tagaajamises, vangi võtmises või kaklustes toimub laste röövellike instinktide rahuldamine. Tema arvates toimub mäng kohese rahulduse saamiseks, silmas pidamata varjatud või edasist kasu. Seda käsitlusviisi nim „liigse energia“ teooriaks. Granville Stanley Hall (1844 –1924): oli Ameerika Ühendriikide psühholoog ja kasvatusteadlane. Ta tegeles peamiselt lapseea arengu ja evolutsiooniteooriaga. Hall oli üks esimesi USA psühholooge, esimene Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni president ja esimene Clarki Ülikooli president. Ta näeb mängus kaasasündinud atavistlike omaduste esiletulekut, milles väljendub inimese kui liigi pikk ajalugu. Tema põhiteesiks oli, et ontogenees kordab fülogeneesi, indiviidi areng kujutab liigi arengu lühendatud kordust
Mängu kujunemine lapseeas · Psühhomotoorne mäng varajases eas Bühler- funktsioonimängud Pieget- harjutusmängud Einsiedler- psühhomotoorne mäng Väikelapse esimesteks leludeks on tema käed- jalad, suu ja hääl. Vanuse kasvades muutub mäng üha tähtsamaks vahendiks lapse ja vanema interaktsioonis. Kukumängud Pallimängud (väikeste erinevast materjalist pallikeste haaramine) Esimese eluaasta lõpus on laps võimeline ümbritsevas maailmas orienteeruma ja mitmeid esemeid käsitsema. Laps hakkab imiteerima mitmesuguseid tegevusi. Esimesed kujutlused ilmuvad lapse mängu kas zestide ( 11-13 kuud) või kõne näol. Teist eluaastat isel. Sotsiaalsete kontaktide laienemine käima hakkamine pluss kõne areng- oluline mõju mängu arengule. Mäng muutub üha mängulisemaks, st mäng ja esemeline tegevus lahknevad. · Väikelapse sümbolmäng
esindajaks. Piaget leidis, et mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga. Esimene mängu vorm on harjutusmäng, mis vastab sensomotoorse arengu astmele ja toimub esimesel kahel eluaastal. Teist mänguvormi nim. P sümbolmänguks ja see vastab eeloperatsionaalsele mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Kolmas ja viimane mängu vorm- reeglitega mäng- vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele ja kestab 8.-12.eluaastani. Seega leiab P, et harjutus, sümbol ja reegel on põhielemendid lapse mängu arengus. Mäng on P arvates puhas assimi-latsioon, st mõtlemine, mis on seotud ülekaalus olevate individuaalsete tarvete rahuldamisega. Matkimise puhul domineerib akommodatsioon. Esimest mängu vormi nim
esindajaks. Piaget leidis, et mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga. Esimene mängu vorm on harjutusmäng, mis vastab sensomotoorse arengu astmele ja toimub esimesel kahel eluaastal. Teist mänguvormi nim. P sümbolmänguks ja see vastab eeloperatsionaalsele mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Kolmas ja viimane mängu vorm- reeglitega mäng- vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele ja kestab 8.-12.eluaastani. Seega leiab P, et harjutus, sümbol ja reegel on põhielemendid lapse mängu arengus. Mäng on P arvates puhas assimi-latsioon, st mõtlemine, mis on seotud ülekaalus olevate individuaalsete tarvete rahuldamisega. Matkimise puhul domineerib akommodatsioon. Esimest mängu vormi nim
arengus (sama). Mängu iseloomustab sisemine motiveeritus. Mängija ise tahab mängida ja leiab selleks idee, algatab mängu ja kutsub kaaslased mängima. Iseseisvus, algatusvõime ja valikuvabadus on jooned, mis teevad mängu lapse arengu seisukohalt tähtsaks. Mängu tunnustena on toodud välja neli komponenti a) justkui nagu päris, b) paindlikkus, c) positiivsed emotsioonid ning d) seos vahendi ja eesmärgi vahel (Saar 1997, Ugaste 2005). Seega on mäng lapsele omapärane viis vajaduste edasiseks intensiivseks arenguks, mis kinnitab mängu olulist osa lapse vaimses arengus. Peamine tingimus vaimses arengus on lapse aktiivne tegevus. A. Leontjev (1972) rõhutas, et aktiivsus on peamine protsess, mis iseloomustab lapse vaimset arengut, on eriline protsess saavutuste assimilatsioonis või assigneeringus, saadud eelmistest põlvkondadest. See protsess avaldub lapse tegevustes, mida ta ellu viib. See kujuneb tegevuse
poole maani (fragmenteerimine), võtab ebatavaliselt suuri või väikeseid samme (liialdus) või ronib üles ja siis jookseb alla (muutmine), siis võime nõustuda, et see oli mänguline. Need käsitlusviisid on loogiliselt siiski eristatavad. Veel üks käsitlusviis, mis võib kaht eelmist hõlmata, on see, et vaatlejad määratlevad mängu või mängulisust erinevate mängu kriteeriumide järgi. Mängu peamised kriteeriumid on mõnu, paindlikkus ja kujutlus.[2] Mäng ja lapse areng Keel ja kõne on omavahel seotud. Ühelt poolt kõne areneb ja aktiviseerub mängus. Teiselt poolt areneb mäng ise kõne mõjul. Laps tähistab sõna abil mängutoiminguid, täiendab puuduvaid esemeid ja kujutletavat olukorda. Vanemas koolieelses eas mängitaksegi mitmeid mänge ainult kõne abil. On leitud, et mängudes kasutavad lapse rohkem kõnet kui muudes tegevustes. Rollimängud on lapse kõnearenduse seisukohalt head. Järk-järgult muutuvad
täiuslikuks. SPENCER 1820 - 1903 Spencer, kes oli mõjutatud Schillerist, peab mängutungi energia ülejäägiks, mida bioloogiliseks alalhoiuks enam pole tarvis. Mängule on omane võidu saavutamine ning kaasvõitleja üleolemise püüe. Spencer leidis, et kui lapsed mängivad siis nad kasutavad energiat ja samas ka kaotavad seda. Inimese aktiivsuse arendamine on kaasasündinud. Lapse mäng on täiskasvanutetegevuse dramatiseerimine. Mäng on käitumine, sest lapsed käituvad mängides nii nagu nad on näinud täiskasvanuid tegutsemas. Laps areneb läbi mängu (kui tüdrukud mängivad nukkudega õpivad nad laste eest hoolitsema, kui poisid mängivad.Spencer esitas oma raamatus The Principles of Psychology (,,Psühholoogia põhitõed", 1878, viimane väljaanne 1898) mängu vähem entusiastliku käsitlusviisi. Tema arvates toimub mäng ,,kohese rahulduse saamiseks, silmas pidamata varjatud või edasist kasu". Ta väitis, et kõrgelt arenenud loomad saavad paremini hakkama
Sissejuhatus Läbi mängu õpib inimene elama. Ei saa öelda, et ainult lapsed mängivad. Täiskasvanu elus on minu arvates samuti kõik mänguline. Ka täiskasvanu kohta võib öelda, et ta mängib tööl, kodus ja seltskonnas viibides. Laps tahab juba loomupäraselt õppida kõike, mida teevad teised teda ümbritsevad inimesed ja eelkõige täiskasvanud. Läbi mängu õpitakse maailma tunnetama ja mängides on kergem õppida. Läbi mängu on laps kergemini mõjutatav ning seetõttu on mäng asendamatu õppimisviis. Mäng on eelkooliealiste laste põhitegevus. Valisin oma referaadi teemaks "Mängu roll lapse arengus", kuna peres on kasvamas meie esimene laps ja kuna ta on veel alla aasta vanune siis huvitas mind, kuidas mäng mõjutab lapse arengut ja mida meie kui vanemad saame teha, et laps oleks tulevikus õnnelik, leidlik, nutikas, arukas, hea suhtleja, abivalmis, lahke ja rõõmus inimene.
Mänguline käitumine on pärilikkuse poolt määratud ja kulgeb vastavuses inimese arengulooga. Röövli- ja jahimehe mängud, onnikeste ehitamine- kõik need mängud peegeldavad esivanemate eluviise. (Hall arvas, et mäng on vahend, mille abil lapsed liiguvad läbi primitiivse kõikumise, peegeldades meie evolutsioonilist minevikku. ) *Ameerika ühendriikide laste psühholoog, kes on väga tugevalt mõjutanud hariduse psühholoogiat. Sõnastas biogeneetilise seaduse ja kohandas Darwini printsiibid vastavalt inimese arengule, arvates, et lastele meeldib puu otsas ronida vaid selle pärast, et nad „kordavad“ oma ahvidest esivanemaid. Karl Groos (1861 – 1946): Psühholoog K.Groos näeb mängu tähtsust selles, et ta valmistab last või noort ette tulevaks eluks. Tema seletab
Etteületamine või lühike katkestus mängus on seotud kaasmängija tegevuse parandamisega või suunamisega, mida tavaliselt tehakse kas vaikse häälega või sosinal. Lapse jaoks on praktiliselt kõik keele vahendid (foneetika, grammatika, semantika) samuti kõne ilmekus, häälitsused ja helid potentsiaalsed mänguvahendid. Garvey märkinud, et lapsed mängivad juba varases eas verbaalseid mänge. Eriti oluline oi kolmas eluaasta, mil laps peab mitmesugustes interaktsioonides ja mängudes ennast teistele keele abil mõistetavaks tegema. Mängupartner peab samas aga teadma, kas see, mida talle öeldi nõuab mängulist või mittemängulist reaktsiooni. Seega rõhutab Garvey sotsiaalsete mängude tähtsust laste kõne arengus. Ta eristab kolme verbaalset mänguliiki ja nendeks on: spontaansed riimid ja sõnamäng; absurdimäng ja vestlusmäng.
näiteks haridussüsteemiga. Lapse arengu puhul on oluline arvestada, et iga laps areneb individuaalselt. Mõned hakkavad varem kõndima ja rääkima, mõned hiljem. 1.2. Füüsiline ja motoorne areng Motoorne oskus on eesmärgipäraste tegevuste organiseeritud jada, mida juhivad või korrigeerivad tagasisidemehhanismid. Eriti oluline roll tegevuse kontrollimisel on nägemistajul, sest see annab tagasisidet tegevuse õnnestumise kohta ning aitab vigu parandada. Esimese eluaasta lõpuks on lapsel umbes kolm korda sünnikaal ja kasv +25cm. Teise eluaasta lõpuks kaks korda sünnikasv. Pea suurus kogu kehast on kahe aastasel u 25%, viie aastasel u 16%. Laps käib 10-14-kuuselt, ehitab torni 12-16-kuuselt (koordinatsioon areneb), läheb trepist üles 14-20-kuuselt. Pooleteiseaastane laps käib ja jookseb kindlalt, kaheaastane käib trepist üles-alla, hüppab koha peal, joonistab, sõidab 3-rattalise jalgrattaga, sööb iseseisvalt, käib potil.
Selliseid mänge nim. funktsionaalmänguks. Funktsionaalses mängus on keha funktsiooonide rakendamine ja harjutusmängude sisuks on esemetega tegelemine ja harjutamine. Einsiedler nimetab neid mänge psühhomotoorseteks, sest lapsed õpivad tundma esemete ja tegevuste vahelisi põhjuslikk seoseid. Mänguasjad on erinevad suured- väikesed, häält ja heli tekitavad. Laps peab saama neid käes hoida.. 16.Väikelapse ümbolmäng ja selle olemus. Esimese eluaasta lõpul orjenteerub laps ümbritsevas maailmas ja käsitleb esemeid vastavalt nende funktsioonidele. mõistab, et N: tass on selleks, et sellest juua, tol , et istuda. Laps hakkab kaa matkima täiskasvanu lihtsamaid tegevusi annab süüa oma emale, kammib ema juukseid jne. Esialgsed mängusüseed on seotud koduga. Lapsel peavad olema teadmised ja kogemused, siis ta mängib. Sümbolmängul on 4 komponenti *suhete loomine teist emängijatega- e. detsentreerimine.
käitumine Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või teadmistele: akommodatsioon Hiline täisiga ehk vanadus hakkab sellest vanusest: 65+ Inimese füüsilised võimed on haripunktis selles vanusevahemikus: 18-30 eluaasta vahel See on Eriksoni teooria järgi hilises täiseas lahendamist vajav kriis: produktiivsus vs stagnatsioon
dumine esemest, tekib oma toimingute võrdlemine täiskasvanu omadega ja enda nimetamine täiskasvanu nimega - toimub emantsipeerumine täiskasvanust, kusjuures täiskasvanu esineb kui tegevuse mudel. Lapse üleminek uuele tegevuse tüübile eeldab lapse ja täiskasvanu suhete muutumist. Lapsed, kellel ebaõige kasvatuse alusel pole kujunenud tendentsi iseseisvusele, mängivad vähe ja nende mäng on sisult vaene. Rollimäng tekib vaid arenenud vajaduse korral ühiseks eluks täiskasvanuga - osavõtuks sellest. Tõelise mängulise toiminguga on meil tegu siis, kui laps ühe toiminguga kujutab teist, ühe esemega asendab teist. Mängulisel toimingul on märgiline iseloom. Mängulised esemete asendajad võivad olla esemetega vähem sarnased kui näiteks joonis kujutatavaga, kuid nad peavad andma võimaluse tegutseda nendega nii nagu asendatava esemega
probleeme Lapsed reeglina ei otsi abi sõltuvad täiskasvanutest Lapseea häirete etiloogia Lapseea häirete põhjused Pole ühtset põhjust · Orgaanilised · Füüsilised haigused/kahjustused · Temperament · Keskkond Häirete epidemioloogia ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·T käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega ·Phäirete levik 10. Ja 20. Eluaasta vahel järk ärgult vaibub (v.a depressioon) Cohen jt (1993), Laste ja noorukite...(2006) Vanus ja arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a, 14-15-a ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused
S.Hall - sarnasused on bioloogilistes nähtustes; liigi arengut saab näha läbi indiviidi arengu S.J.Gould A.Gesell - Hall`i õpilane; inimese areng ei saa näidata liigi arengut; küpsemisteooria; bioloogiliste mehhanismide kompleks, mis suunab arengud, käitumist; rõhutas rohkem bioloogia põhisusele J.Piaget 1882.a. arengupsühholoogia kui iseseisva distsipliini tekkimine W.Preyer - psühholoogia peab olema täpne, mitte muutuma filosoofiaks; kõne ja keele uuring A.Binet: Binet`-Simoni test (1905) - testid peaksid sisaldama palju erineva raskusastmega küsimusi. Rõhutati täpsust J.M.Baldwin - geneetiline loogika, hakkas rääkima lapse mõtlemisest, tõi sisse mõisted: assimilatsioon (keskkonna mõju organismile) ja akommodatsioon (peab olema valmis keskkonnaga suhestuma). Lapse areng toimub läbi erinevate astmete, mis on üksteisest eraldatud
arengus Mõjutavad vastastikku - Geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes - Varane keskkonna stimulatsioon mõjutab aju arengut - Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga eelkooliiga (2-7) Keskmine lapseiga kooliiga (7-11) Teismeiga (11-19) Varane täisiga (20-30ndad) - Üleminek täisikka (18-29) Keskmine täisiga (40-50ndad) Hiline täisiga (pärast 60) - Eakad (65+ või tänapäeval hiljem) Eakad - Nooremad (alla 75) - Keskmised (75-84) vaimne ja füüsiline nõrkus - Vanemad (üle 85) Arengupsühholoogia rakendusvõimalused
Vaatlus, vaatluse eesmärk, vormid, meetodid ja tehnikad. Intervjuu, intervjueerimise põhimõtted ja eripärad laste puhul. Testid. Laste testimise iseärasused. Erinevate uurimismeetodite võrdlus: teadlikkus meetodi eelistest ja piirangutest. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite erinevused. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk.141-170 Laste arengu mõistmine, lk.3-23 10. Lapse arengu teooriad. Inimese arengu perioodid E. Eriksoni järgi. oraalne periood esimene eluaasta usaldus umbusaldus (suhe emaga või hooldajaga : ema tundlik reageerimine lapse vajadustele soodustab usaldusliku suhtumise kujunemist kogu maailmasse) anaalne periood 1 3 eluaastat iseseisvuspüüd ebakindlustunne (võitlus autonoomia või iseseisvuse eest; puhtusepidamise õpetamine; autonoomiatunde arenguks on vaja põhiusaldust) initsiatiivi tekkimise periood 3 7 eluaastat
noortele, mitte mingil moel väärtustada või ise demonstreerida ebaausat mängu, samuti seda teiste puhul õigustada, rakendada ebaväärika käitumise korral kindlaid sanktsioone; o olla kindel, et isiklik ettevalmistus ja kvalifikatsioon vastab laste ja noorte treenimiseks nende erinevatel vanuseastmetel ja arenguetappidel. (4) 2.3. Moral development Risto Telama Kehalise kasvatuse tunnis jalgpalli mängides üks õpilane, tegutsedes väga agressiivselt kaitses, põhjustab teisele mängijale vigastuse. Võrkpallimängus üks õpilane ei saa kunagi söötu ja tal näib olevat igav. Jäähokis mängijad pilkavad kohmakat väravavahti, kes ei ole suuteline litrit püüdma. Need on moraali küsimused. Sotsiaalne ja moraalne areng on omavahel väga tihedalt seotud. Moraalset mõtlemist õpitakse sotsiaalse suhtlemise kaudu. Austus ehk respekt teiste inimest suhtes baseerub moraalsel mõtlemisel
· Mõlemat lähenemisviisi on võimalik kombineerida või muuta esialgne, kirjeldav kvalitatiivne uurimus uuringu arenedes rohkem koondatud kvantitatiivuurimuseks. Kahjuks raisatakse tihti aega vaidlemisele, et milliseid lähenemisviise kasutada. · OBJEKTIIVSUS JA EELARVAMUSED teaduslik uring peaks olema objektiivne, mite isiklike uskumuste tõttu erapoolik. Mõned psühholoogia valdkonnad võivad olla eriti vastuvõtlikud vähenendu objektiivsusele. Milliseid tähendusi omab psühhjoloogiline teadmus ühiskonna jaoks? · Bronfenbrenneron arutlenud, et paljudel inimestel on potensiaali arenguks, mis ületaks kaugelt nende praegu avaldunud võimed. Ta on teinud ettepaneku et kasutamata jäänud potensiaali raeliseeritaks läbi vastavate tegevuste ja sekkumisprogrammide.
-7. a.) Laps pole veel omandanud päris loogilist mõtlemist. 3. Konkreetsete operatsioonide staadium (7.-12.a.) Tegutsemine reaalsete objektidega. Laps suudab mõelda loogiliselt ,,konkreetsetest" probleemidest ,,siin ja praegu". Üleminek objektide esindamiselt formaalsele mõistmisele. 4. Formaalsete operatsioonide staadium (puberteediiga). konstrueeritakse abstraktseid objekte mis ei piirdu ainult reaalse maailmaga Lev Võgotski käsitlus: Kuidas sotsiaalsed vahendid (kultuur) väljenduvad indiviidi psüühikas? Võgotski eristas loomulikku arengut ja kultuurilist arengut, ning rõhutas eriti nende kahe vastasmõju. Loomulik areng on seotud bioloogilise arenguga ning reaktsioonidega keskkondlikele tingimustele Kultuuriline areng on seotud sümboliste ja/või kunstlike stiimulite omandamisega. Kultuuriline vahendatus ei asenda bioloogilisi protsesse need kaks arenguliini on paralleelsed, arenevad
erinevate laste ja kultuuride vahel suuresti varieeruda. Staadiumide järjekord on muutumatu. I-III staadium on universaalsed, IV aga omane vaid täiskasvanute teatud liiki mõtlemisele arenenud tööstusühiskondades. Lev Võgotski (1896-1934) kognitiivse arengu käsitlus Võgotski eristas loomulikku arengut ja kultuurilist arengut, ning rõhutas eriti nende kahe vastasmõju. Loomulik areng on seotud bioloogilise arenguga ning reaktsioonidega keskkondlikele tingimustele. Kultuuriline areng on seotud sümboliste ja/või kunstlike stiimulite omandamisega. Kultuuriline vahendatus ei asenda bioloogilisi protsesse need kaks arenguliini on paralleelsed, arenevad paralleelselt kogu elu
6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontogeneeside reast paljude põlvkondade jooksul, kusjuures iga ontogenees mingil määral kordab eelnevat fülogeneesi (biogeneetiline reegel). Samal ajal mõningad ontogeneesis toimunud muutused põhjustavad edasise fülogeneesi muutuse. Fülogeneetilse püsivuse alus on pärilikkus ja stabiliseeriv valik
põhineb oma kogemusel, et lindudel ei saa kaht pead olla ◦ omandatakse formaalne operatsiooniline järeldamine, kuid seda ei kasutata pidevalt, tegelikult suudavad ka väikesed lapsed seda, kui on piisavalt lihtne ülesanne, seega toimub lihtsalt kvantitatiivne muutus (võimalus arvestada rohkem muutusi), mitte kvalitatiivne (uute mõtlemisoskuste omandamine) Lev Võgotski (1896- 1934) ◦ kuidas keskkond/kultuur mõjutab lapse arengut? bioloogiline (loomulik) ja kultuuriline areng toimuvad kogu aeg ja kõrvuti ◦ Oskus kasutada sõnu ja sümboleid tuleb täielikult keskkonnast ning mõjutab lisaks teistega suhtlemisele ka lapse enda arusaama ja maailma lahtimõtestamise viise (verbaalne mõtlemine) ▪ nt loomulikult on inimene võimalik meelde jätma kuni neli infoühikut, rohkem suudab
politseiniku, kuna ei nähta isade tegevust nende päris töökohal. Kuna erinevaid tegevusi on palju, saab mängud jaotada mitmesse gruppi: Füüsiline mäng, müramismäng, keelemäng, fantaasia- ja sotsiaalne draamamäng, sõjamäng, arvutimängud, reeglitega mängud. Tähtsamad mängu teoreetikud läbi ajaloo on: Freud- oluline roll oli tal mänguteraapias, Fröebel- I lasteaia ja hariduslike mänguasjade looja, Montessori- pani rohkem rõhku tegeliku elu õppimise tähtsusele, Piaget ja Võgotski. 19 6. LAPSE vaimne areng 6.1. Taju Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt vahetult mõjutavatest nähtustest. Lastel on juba enne sündi mõningad sensomotoorsed võimed, kuna nad on võimelised reageerima valgusele, helile, puudutusele, lõhnale ja maitsele. Psühholoog William James on väitnud, et väikelapse jaoks on kõik sensoorsed
Ta kirjutab, et sel perioodil oli ta valmis vastu võtma ka Freudi teooriat. Ta polnud ülepingest võimeline enam magama. Ta pidi ette võtma pikki jalgsi matku. 1903 abiellus salaja ja alles 1904 nad tunnistasid seda. Avaldas oma teooria, et inimese käitumise põhjuseks on tingimine ja õppeprotsessid aastal 1909. 1913 aastal kirjutab Watson, et inimese käitumine ei erine kvalitatiivselt loomade käitumisest. Ta ütleb ka, et psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne, mistõttu introspektsiooni andmeid kasutada ei saa. Psühholoogia eesmärgiks sai ennustamine ja kontrollimine. 1919 saavad Watsoni peamisteks katseisikutest imikud. Nad ei ole võimelised verbaalseid vastuseid andma. Ta uurib nende kaasasündinud emotsionaalseid reaktsioone nagu: 1. Hirm 2. Viha 3. Armastus Kõik muud ja hilisemad reaktsioonid on neist kolmest tingitud. Mis neid siis
Mängul ei ole vahetut kasu või ilmset eesmärki. Teadlased on määratlenud mitmeid erinevaid mängu tüüpe, teiste hulgas liikumis- või füüsiliste tegevustega mäng, mäng esemetega, fantaasia-ja sotsiaalne draamamäng ning keelemäng. Eksperimendid on näidanud, et mida erinevam on ese soovitud esemest, seda keerulisem on lapsel kasutada seda kujutletud moel. Brian Sutton-Smith aga väidab, et laste jaoks on sõjamäng selgelt kujutlus ja peegeldab lihtsalt üht tegeliku elu tahku. Videomängude mängimine võib suurendada käe-silma koordinatsiooni Froebeli seisukoha järgi näitab mäng lapse arengut, kuid seda saab soodustada täiskasvanupoolse juhendamise abil ja sobivate vahendite pakkumise kaudu. Karl Groos arvas, et peamine lapsepõlve põhjus ongi see, et mäng võiks aset leida. Seda sellepärast, et mäng andis võimaluse harjutada ja
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab. Õpetuses peegelduvad õpetaja arusaam kasvatusest ning nende taustal olevad väärtused. Sel juhul võib näha kasvatust õpetusest üldisema mõistena. Kasvatus kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsamalt defineer
Imikul peavad tekkima sensoorsed ja motoorsed oskused, nii et kui suudab maailma tajuda ja selles ringi liikuda. Kuid tal peab tekkima ka arusaamine maailmast, milles ta elab. See arusaamine hõlmab lihtsaid tõdesid füüsilisest maailmast (nt. Seda, et asjad kukuvad maha, kui neid hästi kinni ei hoita) – Ja ka sündmistest (ntt. Et vedeliku kallamisel ühest klaasist teise jääb vedeliku hulk samaks). Selle protsessi kõige tähtsam uurija on Šveitsi psühholoog Jean Piaget Kuigi nii mõndagi Piaget vaateid on vaidlustatud – see mida ta kogus, analüüsis ja kuidas küsimusi püstitas on mõjutanud hilisemate uurijate tööd. Piaget järgi toetub laps testsugust tüüpi mütlemisele kui täiskasvanu. Piatet arvates sünnib täiskasvanulik mõtlemine alles pärast seda, kui laps on läbinud teatud hulga intellektuaalse kasvamise staadiume: Sensomotoorne (sünnist kui 2. eluaastani), Preoperatsionaalne (kuni 7. eluaastani), Konkreetsed operatsioonid (7
annaabi.ee 
