Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Visuaalne mõjutamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pildimaterjal, mõjutamine, muljet, trükimeedia, väljaande Toomas Hendrik Ilves (2010) Urmas Kukk (2008) Lennart Meri (1994 ja 1999) Andres Lipstok (2005) Andrus Ansip (2007) Õ.lk 41 /3. näide/ 1) Pahameele põhjenduseks võisid nad välja tuua, et neile sõna ei antud ehk nende poolset seisukohta ei esitatud. Samuti kindlasti leidis reisifirma, et neile on selle artikliga liiga tehtud. Pealkiri ei ole täpne ja eksitab nende kliente. 2) Arvan, et Pressinõukogu otsus õigustas väljaande käitumist . Pealkirjas on kenasti näha, et info pärineb tarbijakaitseametilt , kelle ülesanne ongi pidada järelvalvet ja kontrolli ning informeerida probleemide korral sellest avalikkust. 3) Minu arvamus Pressinõukogu omaga kattus. Ka Pressinõukogu mainis ära, et tegu oli seadusega ette nähtud avalikkuse teavitamisena tarbijakaitse järelvalveotsusest. /4.näide/ 1) Minu arvates ei vasta kohe kindlasti selline ajakirjanike teguviis legaalse info hankimise nõuetele
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Disaini õppetool Graafilise disaini eriala Kristiina Seim PAKENDIGRAAFIKA LOOMISE PROTSESSI VAJALIKKUS JA PEAMISED ETAPID Ainetöö Juhendaja: Ranno Päi, Ma Pärnu 2012 Pakendigraafika loomise protsessi vajalikkus ja peamised etapid SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 1. PROTSESSI VAJALIKKUSEST PAKENDIGRAAFIKA LOOMISEL ......................... 5 2. INFO KOGUMINE ........................................................................................................... 6 2.1. Kliendi poolt saadud info........................................................................................
uuringuid Arktika kliimamuutuste kohta, tuues välja polaarse jugavoolu. Mainitakse ilmaolude n-ö lukustumise võimalikke tagajärgi ning aastaaegade äärmuslikuks muutumist. Pildimaterjal, mis teksti juures paikneb, illustreerib ülejäänud maailma külmenemist. Lisatud on illustratsioon, mis kirjeldab külma ja sooja õhu tasakaalu muutumisega kaasnevat
üheks osaks, nende püsiasukaks · Ei tohi reklaamis kujutatud peategelast naeruvääristada · Tuleb vältida reklaami kulumist, seda tsükliliselt eristades või teostuse osas varieerides · Ära eksi kirjutatud ja kirjutamata ,,viisakusreeglite" vastu! Reklaami liigid See kus üks või teine reklaam avaldatakse sõltub kauba või teenuse eripärast, väljaande või kanali auditooriumi(sihtgrupi) arvust ja huvidest ning reklaami maksumusest. Reklaamid üldiselt jaotatakse meediumide alusel: · Telereklaamid · Raadioreklaamid · Ajalehereklaamid · Ajakirjareklaamid · Internetireklaamid (uusmeedia) TELEREKLAAM Telereklaamid mõjutavad vaatajat liikumise, helide, värvide, pildi ja inimese osalusega reklaamis ning loovad osalusillusiooni. Samas on telereklaam lühiajaline ja pealetükkiv.
genereerimisefekti tõenäosus kasvab. KUJUTLUSE OSA REKLAAMI VASTUVÕTUL Mida elavamat kujutlust reklaamteates sisalduvad apellatsioonid ja kujutised seoses reklaamitava tootega esile kutsuvad, seda püsivam on mõju ja seda parem on reklaami mäletamine. Elava kujutluse esilekutsumiseks on kasutusel kaks tehnikat: pilfimaterjali kasutamine ja kujundirikka sõnastuse (sõnade) kasutamine tekstis ja pealkirjades. Pildistrateegiad – pildimaterjal peab olema konseptuaalselt seotud reklaamteate teemaga ja põhikontseptsiooniga. Selget ja konkreetset kujutlust esile kutsuv stiimulmaterjal püsib paremini meeles kui kujundinõrk stiimul ning on kergemini õpetav. Nt nii püsivad konkreetsed sõnad paremini meeles kui abstraktsed sõnad, kuna nende baasil tekib kujutlus kergemini. Firmanime või margi propageerimiseks on kõige paremad sellised graafilised lahendused, kus kasutatud pilt või graafiline element on sisulises seoses firma
Uudiste serveerimine (enamus töö toimetaja, rühmatöö reporteriga) Uudisetegemine kui rühmatöö Peale teksti püüab ajaleht pakkuda infot mitmekesiselt ja visuaalselt – info jagamine eri väljendusvahendite vahel. Tänapäeva lehed annavad infot ka fotode, fotoallkirjade, joonistuste, graafikute, lisalugudega. Vaja on, et reporter, fotograaf, teabegraafik, toimetaja, kunstnik ja küljendaja tegutseksid koos. Esimene probleem, et enam ei oodata lihtsalt valmis teksti, mille juurde toimetaja otsib foto. Juba lugu planeerides tuleb mõelda, milliste vahenditega (tekst, foto, teabegraafik) ja kuidas lugu serveerida. Teine probleem on, et millist infot milliste vahenditega edastada (mida pildistada jne). Kolmas probleem on, kuidas saada erinev info sisuliseks tervikuks, kus kõik osad üksteist täiendavad ning muuta lugejale haaratavaks. Tuleb teada, kuidas ajalehes materjali serveeritakse ja kuidas selle serveerimisele kaasa aidata – teadmine ajalehe kujundamisest ja küljendam
võimalik tekitada olukord, kus kliendid ise aitavad kaasa ettevõtte teenuste ja toodete reklaamimisele. Varustuskanali puhul on võimalik luua nn. hõõrdevaba kapitalism, kus kõikidel turuosalistel on täielik informatsioon turul toimuva kohta ning võimalus võimalus vältida olemasolevat vahenduskanalit ja jõuda otse tarbijani. Tutvustab ettevõtte kuvandit ja kaubamärki Internetti saab oma turundussõnumite kliendini viimiseks kasutada samaväärselt trükimeedia, raadio või televisiooniga. Võrgusisu interaktiivsus aitab erinevalt teistest kanalitest luua aga uudset kasutajakogemust ning põimida reklaam meelelahutusliku tegevusega. Suurendab kahesuunalist turunduskommunikatsiooni ettevõtte ja kliendi vahel Interneti unikaalsus on tema kahepoolne suhtlus, mis eristab seda meediumi teistest varemnimetatud suhtluskanalitest. Selle kaudu on võimalik sõnumi passiivne tarbija lülitada aktiivseks suhtluspooleks ja
ettevõtte teenuste ja toodete reklaamimisele. Varustuskanali puhul on võimalik luua nn. hõõrdevaba kapitalism, kus kõikidel turuosalistel on täielik informatsioon turul toimuva kohta ning võimalus võimalus vältida olemasolevat vahenduskanalit ja jõuda otse tarbijani. Tutvustab ettevõtte kuvandit ja kaubamärki Internetti saab oma turundussõnumite kliendini viimiseks kasutada samaväärselt trükimeedia, raadio või televisiooniga. Võrgusisu interaktiivsus aitab erinevalt teistest kanalitest luua aga uudset kasutajakogemust ning põimida reklaam meelelahutusliku tegevusega. Suurendab kahesuunalist turunduskommunikatsiooni ettevõtte ja kliendi vahel Interneti unikaalsus on tema kahepoolne suhtlus, mis eristab seda meediumi teistest varemnimetatud suhtluskanalitest. Selle kaudu on võimalik sõnumi passiivne tarbija
sisendav mõju võib aja möödudes suureneda. Mõjutegurid, millest sõltub reklaami mäletamine. 1. Järjestuskoha efekt. 2. Von Restorffi efekt eristatuse efekt. 3. Genereerimisefekt. Kujutluse osa reklaami vastuvõtul Elava kujutluse esilekutsumiseks on kasutusel kaks tehnikat: Pildimaterjali kasutamine ja kujundirikka sõnastuse kasutamine tekstis ja pealkirjades. Valdavaks on pildistrateegia, mille järgi pildimaterjal peab olema kontseptuaalselt seotud reklaamteate teemaga ja põhikontseptsiooniga. Firmanime või margi propageerimiseks on kõige paremad sellised graafilised lahendused, kus kasutatud pilt või graafilised lahendused, kus kasutatud pilt või graafiline element on sisuliselt seoses firma tegevuse või toote iseloomu ja otstarbega. Pildistrateegiate kasutamisel reklaamis on otstarbekas selgelt eristada need mõõtmed ja tunnused, mis pildimaterjalis varieeruvad ning millele
Visuaalne Jutustamisoskus Konspekt • Seondub sellega, kuidas lugusid jutustada • Visuaalne aspekt & jutustav aspekt • Pilt saab tähenduse selle kaudu, mida me selle juurde jutustame • Justamine kui kommunikatsioon AISTING (SENSING) VALIK (SELECTION) TÕLGENDUS (PERCEIVING) (nt. Kollane leht pildil tahendab, et sügis on saabunud) NÄGEMINE sõltub MÕTLEMISEST! Mida rohkem tead, seda rohkem näed! Sõna on kergem kasutada kui pilti! Hermneutiline ring: Aisting -> äratundmine -> valik -> esitamine -> tõlgendus -> õppimine -> kinnistumine Mida me mäletame? • Meie mälus on pildid. • Pikk ja lühike mälu • Semantiline - jätame meelde selle, mis on tähenduslik • Episoodiline - tähendusliku kaudu taastuvad episoodid Kolme tasandi teooriad: • Silma liikumise uuringud • Silm liigub 20 korda sec • Tervik kujuneb detailidest • Representatsioon • Ajaleht - enne vaadata
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaardi kvaliteeti määravad tegurid. Kaardi loetavus, esteetilisus, sisu korrektsus ja kasutusmugavus. Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Kaart on üldistatud mõõtkavaline ja leppemärkidega seletatud maapinna või muu taevakeha vähendatud kujutis, mis näitab objektide paiknemist üksteise suhtes. Kaartite kaudu saab jäädvustada ja lugejale edasi anda mingi looduses olev situatsioon. Kaardil kujutatakse objektide piirjooni, nagu nad pealvaates paistavad. Maastikul esinevaid objekte kujutatakse kaardil leppemärkidega Tänapäeval kasutatakse kaarte meie igapäeva elus päris tihti: linnakaarti, katastrikaarti, turismikaarti, maanteede kaardid jne. Et kaarte kasutada, peab oskama kaarte lugeda ja nendest aru saada. Kaardi lugemine on oskus, mida on võimalik igal ühel õppida. V�
Füüsiline ehk see, mis toimub lugejale lähedal. Psüühiline lähedus ehk lugejat huvitab see, mis inimesed ja kohad on probleemiks, millega neil on emotsionaalne side. On ka rahvuslik ja ühtekuuluvuse. Oluline on lokaliseerumine, mis reporter peab alati otsima ja esile tõstma loo aspekte, mis läheb korda lugejale. Värskus – kõige tuntum uudisväärtuse kriteerium. Lugeja tahab teada viimaseid uudiseid. Uudisväärtus kahaneb aja kuludes. Värske on uudis, mis juhtus antud väljaande eelmise ilmumise järel. Uudised tuleb hoida värskena. On sündmusi, mis jätkuvad päevi ja selle puhul tuleb otsida uusi aspekte sündmuses. Aktuaalsus – päevakajalisus. Jooksvad sündmused – sündmused, mille kohta lugejat ootavad pidevalt lisainfot. Lugejate omavahel räägitud nähtuse esile ja saab uudisväärtuslikuks. 2. Uudisväärtuse lisakriteeriumid Kriteeriumid, mida lehti analüüsitavad teadlased on uudistest välja lugenud; paratamatused, mis uudiste valikut mõjutavad
- põhjendamatult ei näidata alaealisi ohtlikes olukordades; 3) otsepakkumine ja reklaam ei tohi õhutada alaealisi sõlmima kaupade või teenuste müügi- või rendilepinguid. (5) Alkohoolsete jookide telereklaam ja otsepakkumine ei tohi: 1) olla otseselt suunatud alaealistele ega kujutada alaealisi neid jooke tarbimas; 2) seostada alkoholi tarbimist parema füüsilise võimekuse või sõidukijuhtimisega; 3) luua muljet, et alkoholi tarbimine aitab kaasa paremale suhtlemisele või suurendab seksuaalset võimekust; 4) väita, nagu oleks alkoholil mingeid raviomadusi või oleks tal ergutav, rahustav või mingisuguste vastuolude lahendamist soodustav toime; 5) soodustada liigset alkoholitarbimist ega kujutada karskust või mõõdukust alkoholi tarbimisel negatiivses valguses; 6) rõhutada suurt alkoholisisaldust kui jookide positiivset omadust.
number esitatakse tähtede sees) C. Genereerimisefekt – Mälu efektiivus tõuseb, kui inimene on omandamise ajal aktiivne, kui omandatav on seotud tegevuse eesmärkidega ja tegevuse põhistruktuuriga. Paremini jäävad meelde need teated, kus on tegemist inimestele rohkem meeldivate objektide ja värvidega. KUJUTLUSE OSA REKLAAMI VASTUVÕTUL PILDISTRATEEGIAD Valdavaks on strateegia,mille järgi peab pildimaterjal olema konseptuaalselt seotud reklaamteate teemaga ja põhikontseptsiooniga. Logotüüpides on kõige efektiivsemad need, mille puhul firma või margi nimega kaasneb ka pilt. Sama pilt võib kutsuda esile palju assosatsioone. Dekoratiivsed pildid peavad esile kutsuma meeldivamaid kujutlusi, nende roll on hedooniline ja aktraktiivne. Motivatsioonilised pildid tõstavad vaataja huvi reklaamitava vastu
Kirjutamine - veel ideid Sisukord: lk.2 Kirjutamistegevused/õpetajale lk.3 Uurimistegevused/õpetajale lk.4 Kunstitegevused/õpetajale lk.5 Vilumusi arendav tegevus/õpetajale lk.6 Ülesanded 1-3/õpetajale lk.7 Ülesanded 4-5/õpetajale lk.8 Ülesanded 6-7/õpetajale lk.9 101 kasutust lk.10 Kuidas on need sarnased?/õpetajale lk.11 Seosed lk.12 Võrdlused lk.13 Järjejutud lk.14 Legendid lk.15 Tegevused lk.16-18 Muistendi kirjutamise kavandamine lk.19-20 Kirjand lk.21 Kuidas hinnata isetehtud raamatut? lk.22 Raamatu hindamisleht lk.23-24 Uudise ülesehitus lk.25 Jutu ülesehitus lk.26-30 Näpunäiteid õpetajale Kirjutamistegevused Teatud väliskujuga raamatu valmistamine. Pisimõõtmelise raamatu valmistamine. Hiiglasuure raamatu valmistamine. Jutu koostamine piltmõistatuste kujul. Telegrammi kirjutamine. Kirja kirjutamine ühele kirjandusteose tegelasele. Mõistatuste kirjutamine. Elul
- tööalane infovajadus (sõltub tööst) Infovajaduse tüübid: - vajadus uue informatsiooni järele - vajadus olemasolevat informatsiooni selgitada ning kontrollida, - vajadus selgitada ja kinnistada uskumusi ja väärtusi. Infovajaduse 3 taset on: mitteaktiviseeritud infovajadus, infovajaduse mitteilmne tasand ja väljendatud ehk teadlik infovajadus. Infoallikad ja kanalid: trükimeedia, televisioon, informaalsed kanalid, raadio, organisatsioonid. Infovajaduse uurimismeetoditena kasutatakse: anketeerimist, intervjueerimist, päevikut, vaatlust, dokumentaalset vaatlust. Lähtuda tuleb infovajaduse määramisest ja täpsustamisest. - ühekordne infovajadus infoteenindus toimub päringureziimis - pidev infovajadus teenindus toimub valikteadistuse kujul
Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid pingeid jms, et pole bioloogiast tingitud,
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik Internetiturundust käsitleda kui e-t
MÕISTED: Theatron vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti etenduslikke kunstiliike Näitekunst teatri ja näitlemise sünonüüm Teater a) kindlat tüüpi hoone, mis jaguneb lavaks ja saaliks need on kokkuleppelised etendajate ja vaatajate alad b) teatud tüüpi käitumine: teatraalsed igapäevasituatsioonid, rollide võtmine, stsenaariumi järgimine jne. Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ühisosa. Etendus
Tallinna Ülikool Kriitiline lugemine ja kirjutamine referaat Katri Kraus EEP 2 Sisukord: Lugemine. Lugemisoskuse mõiste ........................................................................................... 3 Lugemine kui protsess .............................................................................................................. 6 Stiil ......................................................................................................................................... 10 Ki
Nimelt tuleb abiõppe lõpetanutel elus kokku puutuda samade tekstidega, mis tavaõppe lõpetanutelgi (tekste elus ei adapteerita). Suhtlemisoskuse arendamine sisaldab teadmiste andmist suhtlemise strateegiast ja taktikast ning loomulikult harjutamist. Teadmiste allikaks on nii igapäevased suhtlemissituatsioonid kui ka ilukirjandustekstid. Harjutuste süsteem suhtlemisoskuse sihipäraseks kujundamiseks kahjuks aga seni EEDs puudub ning laste mõjutamine on küllaltki intuitiivne. Suhtlemise kaks peamist funktsiooni on teabe vahetamine ja partneri tegevuse reguleerimine (koostöö korraldamine), mis aga tihti põimuvad. Konkreetsemalt eeldavad need funktsioonid mitmeid osaoskusi: kontakti alustamine ja lõpetamine (sh. tervitamine ja hüvasti jätmine), küsimuste ja korralduste ning vastuste sõnastamine sõltuvalt situatsioonist ja partnerist, nõustumine
igapäevaseid toiminguid ja inimesi ning kasutab põhisõnavara ja käibefraase, lihtsamaid grammatilisi konstruktsioone ning lausemalle. Sõnavara õpetamine Sõnavara õpetamisel kasutavad autorid põhimõtet, et inglise keelt õpitakse siiski emakeele baasil, mida toetab mahukas sõnastik uue sõnavaraga. Pakutav sõnavara on laialdane ja katab erinevate osaoskuste arendamise vajadused. Rikkalikud illustratsioonid võimaldavad sõnavara paremini omandada ja kinnistada. Pildimaterjal ja lisatud hääldusmärgid võimaldavad teha tunde mängulisemaks. Mängulisust lisavad ka erinevad ristsõnad ja mõistatused. Sagedased on ülesanded, kus tuleb leida eestikeelsele sõnale või väljendile ingliskeelne vaste, samuti kasutatakse palju pildilist tuge tähenduse mõistmiseks, tõlkimist, sõnade ja väljendite sobitamist. Sõnavaraülesannete plussiks on seaduspära, et neis kasutatakse korduvalt uusi
Andmeanalüüs esitatakse vastavalt KJPG praktilise töö juhendis esitatud nõuetele. 3.3. Praktilise töö raporti struktuur Praktilise töö raportil on kindel struktuur. Raport koosneb järgmistest osadest: 1) tiitelleht; 2) sisukord; 3) sissejuhatus; 4) praktilise töö läbiviimise kirjeldus: a) töö sooritamiseks vajalik taustinformatsioon (oleneb teemast); b) tööprotsessi kirjeldus etappide kaupa, vajadusel lisada pildimaterjal või heli/videosalvestis, mis võib olla viitega lingile; c) kaasatud partnerid; d) tegevuste analüüs; 5) tagasiside analüüs (vajadusel); 6) kokkuvõte; 7) võõrkeelne resümee; 8) kasutatud allikate nimekiri; 9) lisad (vajaduse korral). Mitme autoriga töö korral peab olema selgelt välja toodud igaühe osa tegevuste läbiviimisel. 3.3.1. Tiitelleht Tiitellehel peavad olema järgmised andmed: 1) õppeasutuse täielik nimetus; 2) töö pealkiri;
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid..........
Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid! - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes, mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info on valesti tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon) - Hallutsinatsioon – ebataju, ülalt-alla töötlus; tajuelamus mis on genereeritud kesksete kognitsioon
… (1. loeng puudu) Konstruktiivne tekstianalüüs – tekstid konstrueerivad mingi pildi maailmast ja teevad seda keeleliste valikute kaudu. See on edasi arenenud kriitiliseks tekstianalüüsiks ja lingvistiliseks tekstianalüüsiks. Mõlema lähtekoht on ühesugune, aga rõhuasetus erinev. KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi. Keelekasutus on peamine inimsuhtluse vahend. Uuritakse, mida keelega teha saab ja miks neid asju tehakse. Keele abil väljendatakse arvamusi, hoiakuid ja p�
vaatemängulisi. Kompositsiooni seisukohalt ei ole kontrast hädavajalik. Domineerivus tähendab teatud vormi esiletulekut tähtsuselt või suuruselt teiste hulgast. Domineerivus võib olla mahuline kui ka kvalitatiivne. Ühel juhul domineerib vorm oma suurusega, teisel juhul oma omadustega. Domineeriv objekt määrab üldjuhul ära kogu kujunduse stiili ning võtted. Värvus tekitab esimese emotsiooni, mõjutades vormi pinnast saadavat muljet. Valguse ja varju suhtest sõltub esitletava vaatemängulisus. Valgusest sõltub varjude pikkus, värvuste toon ja erksus, vormi liigendatus ja pinnastruktuuri tajutavus omadused, mis annavad põhiliselt edasi vormi ja ilmekuse. Perspektiivina mõistetakse nähtust, kus vaatajst erineval kaugusel asetsevad ühesuguse suuruse ja kujuga objektid paistavad erineva suurusega. Eristatakse jooneperspektiivi ja õhuperspektiivi. Jooneperspektiivi puhul kauguse
(2004: 102103) Koostada saab ka allikaloendi, allikakaardi. Allikakaardile märgitakse: 1) Autori täielik nimi või kui autoreid on mitu, siis kõikide täielikud nimed, samuti toimetaja või toimetajate nimed. Perekonnanimi kirjeldatakse enne, siis eesnimi. Kuigi lõplikus allikaloendis kasutatakse eesnimedest ainult algustähti, tuleb eesnimed kaardile märkida täielikult. Kuskil võib vaja minna täielikke nimesid. 2) Väljaande ilmumisaasta. 3) Väljaande nimi ja võimalik täpsustav nimetus. Märgi vahemärgid hoolega. Kui tegemist on kirjutisega, mille autorit ei ole nimetatud, toimib kirjutise nimi indentifitseerimisvahendiga. 4) Perioodilisel väljaandel aastakäigu number, toimetatud teose nimi, sarja nimi ja väljaande number sarjas ning need leheküljed, mille artikkel paikneb. 5) Ajalehe nimi ja ilmumise kuupäev. 6) Kirjastaja asukoht ja kirjastaja.
meediakanalitest, näiteks Elu24-st. Elu24 on nii-öelda kollane veebiväljaanne, mis lahkab seltskonnaelu viimaseid sündmusi. Kuigi seal ilmuvate uudiste lugemine ei anna mulle palju juurde, vahest mõne jututeema seltskonnas, siis on seda ,,tõsiste" uudiste vahele hea ja kerge lugeda. Nagu kollaste väljaannete puhul tavaks, põhinevad ka Elu24 uudised kuulujuttudel, mille allikad ei pruugi alati kõige usaldusväärsemad olla. Vahel loen uudiseid ka Delfi portaalist. Selle väljaande puhul on aga ka ,,tõsiste" uudiste kvaliteet kaheldav, kuid tihti saab just sealt vajaliku teabe kõige kiiremini. Delfi portaali kasutasin viimati eesti keele loengu tarvis, et leida artikleid, kus on vigu grammatikas või sõnastuses. Delfi on tuntud ka lugejate kommentaaride arvukuse ja jaburuse poolest. Kommentaare lugedes tekib kohati tunne, et Delfi kasutajateks on peamiselt madala haridusega elus pettunud inimesed, kuid samas mõne teema puhul tekib ka üsna teravaid arutelusid
elukogemuse ja ellusuhtumisega inimesi. Kui kuulajaskond on elevil ja kärsitu (näiteks enne pidulikku õhtusööki), ei maksa neid kaua kinni pidada. Niisugustes olukordades eelistavad kuulajad keerukale argumentatsioonile pigem vaimukust ja heatahtlikku nalja. Mälestuskõne eesmärk on eelkõige inimeste lepitamine olukorraga, mitte nende tunnetel mängimine. Seetõttu olgu mälestuskõne toon rahulik, toetav ning lohutav. Piduliku ehk olmekõne eesmärgiks on inimeste emotsionaalne mõjutamine. Veenmiskõned Üksikisikud, mitmesugused inimgrupid, erakonnad, äriuhingud tahavad ühiskonnas oma ideid tutvustada ja propageerida. Toimub ju ühiskonnas erinevate ideoloogiate võitlus ning eelise saab see, kes oma ideid häälekamalt, veenvamalt ning mõjuvõimsamalt tutvustada ning levitada suudab. Veenmis- ehk propagandistlik kõne on näiteks poliitiline kõne, kihutuskõne, tootetutvustus, aga ka parlamendikõne, kohtus süüdistus- või kaitsekõne
internet avanud uue turunduskanali kõikidele, alates suurtest ettevõtetest kuni üksikisikuteni. Tarbija vaatenurgast pakub virtuaalne inforuum efektiivset viisi infot koguda ja turul olevaid pakkumisi võrrelda. Paljud ettevõtted on alustanud virtuaalsesse inforuumi sisenemist 1) põhjalikult järele mõtlemata oma turundus- ja reklaamistrateegia üle ja 2) lähenedes internetile kui traditsioonilisele massiteabevahendile (nagu televisioon, raadio, trükimeedia jne). Küpsema lähenemisena mainib Angehrn (1997) ettevõtteid, kelle strateegia uus virtuaalne inforuum enda ärieesmärkide saavutamiseks tööle panna on 1) internetikanalite integreerimine ettevõtte turundusstrateegiasse ja 2) interneti unikaalse omaduse – interaktiivsuse – ärakasutamine, et arendada efektiivse internetipõhise infovahetuse uusi vorme (Angehrn 1997). Siia alla kuulub kanalitest näiteks koduleht, aga ka Wikipedia ja Vikipeedia. Oluline on mõista,
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused. 1. Millega tegelavad draamauuringud (dramatic studies), teatriteadus ja etendusuuringud (performance studies)? Mis on ühist, mis erinevat? Teatriteadus tegeleb teatriga kogu selle mitmekesisuses ja keerukuses. Draamauuringud 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? Teatriteaduse peamised valdkonnad on nt · teatriajalugu · etenduse analüüs · teatrisemiootika - tegeleb teatrikeele uurimisega · teatriantropoloogia · publiku- ja retseptsiooniuuringud - kuidas publik etenduse vastu võtab 3. Nimetage tuntumaid teatriteoreetikuid ja nende uurimisalasid Konstantin Stanislavski, Bertolt Brecht, · K. Stanislavski - näitleja loomepsühholoogia · B. Brecht · P. Brook · J. Grotowsky · 4. Kuidas teatrit defineeritakse (te
mõjutavat infot? Kas on värske info? Kas teema on väärt jälgimist? Toimetamine. Tuleb otsida välja iva ja strukuteerida lugu uuesti. Selleks tuleb teha viit asja. Esiteks, kontrollida, kas teade on usaldusväärne ja täpne. Teiseks, leida sobiv juhtlõik(võib asuda mujal). Kolmandaks, leidavastused juhtlõigust lähtuvatele uudisküsimustele. Neljandaks, tuleb teade teha objektiivseks ja tasakaalustatuks. Viiendaks, toimetada uudist keeleliselt nii, et see sobiks väljaande stiiliga. TOIMETAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED Toimetaja töö tulemus oleks maksimaalselt lugejasõbralik ja töö protsess maksimaalselt autorisõbralik. Need tegevused saab jagada kaheks: toimetaja koostöö teksti ja selle lugejaga ning koostöö autoriga. Toimetaja ja tekst Toimetaja töötab ennekõike tekstiga. Järgida teatud põhimõtteid. • Kõige tähtsam põhimõte: toimetaja peab kõigest aru saama, mis loos on. Kui aru ei saa, siis korrigeerida lugu
annaabi.ee 
