Punase veini puhul on temperatuur kõrgem kerkides kuni 29°C. Fermenteerumine toimub kas suurtes roostevabast terasest tsisternides, avatud puidust vaadis, veinitünnis või -pudelis. Küpsemine Kõik veinid peavad pärast fermenteerimist mõni aeg seisma ja sel ajal võib nende töötlemine jätkuda. Kergete värskete veinide puhul kestab küpsemine vaid mõni nädal, aga mõnel veinil kulub selleks enne pudelisse villimist kuni kolm aastat. Küpsemine võib toimuda mitmel eri moel: vaadis, ankrus või pudelis. Villimine Villimine tähendab mahla, virde või veini valamist ühest anumast teise. Villimist kasutatakse veini õhustamiseks kuna arvatakse, et väike hapnikukogus toob sellele kasu. Aastakäikude segamine Peaaegu kõik veinid, kaasa arvatud maailma kalleimad aastakäigud, on mingil määral segatud. Oluline on, et iga segu oleks paremini tasakaalustatud ja
Fermenteerimine ehk kääritamine Fermenteerumise käigus muutub viinamarja mahl pärmi toimel alkoholiks. Valge veini kääritamistemperatuur jääb vahemikku 18-20°C. Punase veini puhul on temperatuur kõrgem kerkides kuni 29°C. Fermenteerumine toimub kas suurtes roostevabast terasest tsisternides, avatud puidust vaadis, veinitünnis või -pudelis. Küpsemine Kergete värskete veinide puhul kestab küpsemine vaid mõni nädal, aga mõnel veinil kulub selleks enne pudelisse villimist kuni kolm aastat. Villimine Villimine tähendab mahla, virde või veini valamist ühest anumast teise. Villimist kasutatakse veini õhustamiseks kuna arvatakse, et väike hapnikukogus toob sellele kasu. Pudeldamine Tänapäeval on pudeldamine mehhaniseeritud ja suurfirmadel on oma villimisliinid, mida kasutatakse pidevalt. Pudelite sulgemisviisi üle käib palju vaidlusi. Laageramine Veini laagerdumisel on oluline roll happelisusel, mis aeglustab
tammevaatides). Viskid erinevad alkoholikoguse, tootmisaine ja kvaliteedi järgi. Valmistamine Viski täidlus ja tajutavad omadused sõltuvad eelkõige vaskkeedu-katla kujust. Kõrged ja sihvakad katlad (kolonnid) võimaldavad toota kergemat piiritust. Madalad, ümarad ja väiksemad katlad (potid) aga rikkalikku täidlasemat piiritust. Viskipiiritus villitakse vaatidesse lahjendamata. Joogi värvus, aroom ja maitse sõltub edaspidi vaadis küpsemise ajast. Pärast pudelisse villimist viski enam edasi ei arene. Viski jagunemise tüübid linnaseviski tõrrelinnaseviski, mis sisaldab linnaseviskisid vähemalt kahest viskivabrikust valiklinnaseviski ehk ühelinnaseviski mis on ühe kindla viskitehase toodang, kuid erinevatest pruulimislaaridest kokku segatud, et tagada oodatud toode valikvaadi linnaseviski,mis on ühe destillatsiooni tulemus teraviljaviski valmistatakse idandamata odrast, nisust või maisist ja on odavam kui seguviski seguviski
inhibiitorite (nt nisiino) moodustumine. 15. Jogurti tehnoloogia (põhitüübid, tehnol. Skeem) Jogurti tüübid: - Termostaatmeetodil valmistatud, nn topsijogurt segupiima hapendamine ja jogurti jahutamine toimuvad taarasse villituna. - Reservuaarmeetodil valmistatud jogurt hapendamine toimub tankis, jahutamine enne pakendamist. - Joogijogurt segupiima hapendamine toimub tankis (nagu reservuaarmeetodilgi), enne villimist kalgend homogeniseeritakse. - Külmutatud jogurt hapendamine toimub tankis, järgneb friiserdamine. - Kontsentreeritud jogurt segupiima hapendamine toimub tankis, enne villimist kontsentreeritakse ja jahutatakse. Toorpiima vastuvõtt ja säilitamine separeerimine ja standardiseerimine (lõssipulber/kondenslõss) homogeniseerimine 60 °C; 20 MPa pastöriseerimine 90-95 °C;3-5 min jahutamine 42-43 °C hapendamine ( juuretis) jahutamine
pudelisse. Veini ei riku niivõrd õhk kui niisugune, vaid hapnik, mis õhus sisaldub. Veini aroom muutub hapnikuga kokkupuute tagajärjel madeirat meenutava lõhna taoliseks, mistõttu mõnikord nimetatakse seda veini viga madeirastumiseks. Veini värv muutub hallikaspruuniks ja maitse kibedaks. Edasisel hapniku juurdepääsul veinile on lõpptulemuseks veiniäädikas. Korgi viga Nn. korgi viga on tingitud sellest, et kork on enamasti juba enne villimist nakatatud seenorganismidega. Korke tehakse korgipuu koorest, mis on taastuv ja lagunev tooraine, ent korgil on siiski üks suur viga-2-8 % kõigist korkidest on saastatud trikloroanisooliga. See lamestab või rikub veini, muutes selle lõhna ja maitse hallitanud papi sarnaseks või millekski veel hullemaks. Harva juhtub seda, et korgis oleva mikroprao kaudu väljastpoolt nakkus veinini jõuaks. Veini lõhnas on sel juhul kibekas kopituse ja seenelõhn. Samamoodi lõhnab ka kork
aastat), kergemad aasta, tumedamad ja raskemad reeglina neli-viis. Rummi iseloom sõltub vaadi omadustest ning küpsemisaja kestusest. Segamine- Küpsemisele järgneb kindlate retseptide järgi segamine, mille tulemusena paraneb ning ühtlustub joogi maitse. Vaadis küpsev alkohol on kangem kui valmisprodukt, seepärast lahjendatakse see destilleeritud veega sobiva kanguseni. Segurummis on tavaliselt 15–20 erinevat rummi. Enne joogi lõplikku villimist filtreeritakse seda (üks või mitu korda) läbi aktiivsöefiltri. Rummi liigitus Valgeid rumme destilleeritakse mitmeid kordi ning hoitakse seejärel üks kuni kolm aastat vanas tammevaadis. Iseloomulik värv ja maitse saavutatakse tänu filtreerimisele. Heledad rummid on minimaalse lõhna- ja maitseomadustega ja seetõttu kasutatakse peamiselt segudes. Kuldseid rumme destilleeritakse vaid üks kord ning seejärel lisatakse suhkrukaramelli
Laphroig. Isaly saar Sotimaa läänerannikul on olnud asustatud alates kiviajast. Samuti on seal tegeletud destilleerimisega väga kaua. Viskivabrik asutati 1815. ning selle traditsioonilised tootmisvõtted on säilinud muutumatuna tänapäevani. Sh toodab ise ka linnased. Segrams. Viskit valmistati esmakordselt aastal 1911. Segusviskide tuumaks on maisiviski, millele lisatakse valik (35) viskisid, sh rukkiviskit. Segatakse kokku enne pudelisse villimist. Suntory. Suurim Jaapani viskitootja. Toodetakse ka linnaseviskisid, sh Suntory Yamazaki, mis on segu mitmest, vähemalt 12 aastat vanast linnaseviskist. 8 Serveerimine Viskit serveeritakse 4-8cl mahuga madalapõhjalisest, nn on the rocks klaasist. Viski serveerimisel peab teadma ja kinni pidama põhimõttest, et jää- või soodaveega pikendatakse tavaliselt tagasihoidliku
Kordamisküsimused. Mahlade ja karastusjookide tehnoloogia 1. Mahlade liigitus: Mehud- Mehud on viljalihaga mahlad, mis sisaldavad lisaks lahustuvale fraktsioonile ka lahustumatuid kuivaineid, nt pektiini, tselluloosi ja hemitselluloosi. Mehu valmistamise esimeseks etapiks on toorainest püree tegemine. Seejärel püree homogeniseeritakse, mahl pastöriseeritakse ning villitakse. Gaseeritud mahlad- Neid mahlu küllastatakse enne villimist süsihappegaasiga. Juhul kui mahlas on süsihappegaasi sisaldus üle kahe grammi liitri mahla kohta, peab pakendil olema märkus „karboniseeritud“. Mahlakontsentraat- Mahlakontsentraate valmistatakse mahlast vee eemaldamisel füüsikaliste või teiste töötlemisviisidega, välja arvatud otsese kuumutamisega. Kontsentraati jäävad alles peaaegu kõik toormahlas leiduvad mineraalained, vitamiinid, värv-, lõhn-, ja maitseühendid. Kuivainesisaldus 50-70%.
Mida lähemal tsoon linnale, seda hinnatum konjak. Konjaki nime võivad kanda ainult need brändid, mis valmistatud antud linna piirkonnas kasvavatest viinamarjadest seal asuvates vabrikutes. Konjak on Prantsuse kaubamärk, mida reguleerib konjakiseadus Vanim on Martell- alustas tootmist 1715; kõige suurema läbimüügiga Hennessy Minimaalne destillaadi aeg 2,5 aastat, kasutatakse parimaid tammevaate. Kindlate markide jaoks segud erinevast vaadist, ka laagerdusaeg kuni 40 aastat. Enne villimist viiakse kangus 40%, kuidvalm. Ka kõrgema alkoholisisaldusega konjakeid. Olenevalt laagerdamise ajast liigitatakse klassidesse VS segu kõige noorema vanus 2, aastat VSOP vähemalt 4 aasta, ka vanemad Napoleon 5-25 aastat XO põhiliselt üle 20 aasta vanad Veel on ka nimelised konjakid, milles valitud segud väga vanadest destillaatidest. Taarana kasutatakse kullatud ja hõbedatud kristallpudeleid. Destillaadi omadused paranevad kuni 40 aastani, siis areng peatub VISKI
Mida lähemal tsoon linnale, seda hinnatum konjak.Konjaki nime võivad kanda ainult need brändid, mis valmistatud antud linna piirkonnas kasvavatest viinamarjadest seal asuvates vabrikutes. Konjak on Prantsuse kaubamärk, mida reguleerib konjakiseadus Vanim on Martell- alustas tootmist 1715; kõige suurema läbimüügiga Hennessy Minimaalne destillaadi aeg 2,5 aastat, kasutatakse parimaid tammevaate.Kindlate markide jaoks segud erinevast vaadist, ka laagerdusaeg kuni 40 aastat. Enne villimist viiakse kangus 40%, kuidvalm. Ka kõrgema alkoholisisaldusega konjakeid. Olenevalt laagerdamise ajast liigitatakse klassidesse VS segu kõige noorema vanus 2, aastat VSOP vähemalt 4 aasta, ka vanemad Napoleon 5-25 aastat XO põhiliselt üle 20 aasta vanad Veel on ka nimelised konjakid, milles valitud segud väga vanadest destillaatidest. Taarana kasutatakse kullatud ja hõbedatud kristallpudeleid. Destillaadi omadused paranevad kuni 40 aastani, siis areng peatub VISKI
Valge veini kääritamistemperatuur jääb vahemikku 18-20°C. Punase veini puhul on temperatuur kõrgem kerkides kuni 29°C. Fermenteerumine toimub kas suurtes roostevabast terasest tsisternides, avatud puidust vaadis, veinitünnis või -pudelis. 1.4 Küpsemine Kõik veinid peavad pärast fermenteerimist mõni aeg seisma ja sel ajal võib nende töötlemine jätkuda. Kergete värskete veinide puhul kestab küpsemine vaid mõni nädal, aga mõnel veinil kulub selleks enne pudelisse villimist kuni kolm aastat. Küpsemine võib toimuda mitmel eri moel: · Vaadis. Vaadid on harilikult valmistatud tamme või kastanipuust. Vaadid veini laagerdamiseks võivad olla mitme eri suurusega. Mida väiksem vaat, seda tammisem maitse-efekt. Standardne veinivaat mahutab 225 liitrit veini. Tammepuust vaadis saab vein läbi vaadilaudade hapnikku, mis aitab veini stabiliseerida ja arendab maitsekomponente. Hapniku piiratud juurdepääs läbi puidupooride aitab veinil küpseda.
vaate. Küpsemisele järgneb kindlate retseptide järgi segamine, mille tulemusena paraneb ning ühtlustub joogi maitse. Suhteliselt vähe on segamata rumme. Omavahel segatakse nii eri meetodil valmistatud, nagu ka eriealisi rumme, vanas vaadis küpsenuid uues vaadis laagerdunutega ning vahel ka mitme saare rumme. Peenemaid rumme segatakse mitu korda. Vaadis küpsev alkohol on kangem kui valmisprodukt, seepärast lahjendatakse see destilleeritud veega sobiva kanguseni. Enne joogi lõplikku villimist filtreeritakse seda (üks või mitu korda) läbi aktiivsöefiltri ning lisatakse karamelli, et saada soovitud värv. (6) 8 Tequila valmistamine Tequila on kange (3850%) ja kergelt kibe alkohoolne jook, mida valmistatakse Mehhiko lääneosas asuva Tequila linna ümbruses Tequila't valmistatakse sinisest agaavist. Liilialiste sugukonda kuuluv metsik agaavitaim kasvab vabas looduses 45 meetri kõrguseks. Tekiila
Marjad korjatakse mägedes ja tuuakse tasandikule, kus neid kuivatatakse päikese käes ja kääritatakse siis väga aeglaselt kaks-kolm kuud ning laagerdatakse veel kaks aastat suurtes vaatides. Sellele Vin Santo stiilis valmistamisele järgneb Solera-süsteemis eri aastakäikude segamine. Nii peaks sündima õilis ja kallis vein. Tänapäeval laagerdub Commandaria hiigelsuurtes vaatides otse sadamakail ja see tagab veinile 60kroonise hinna.Enne pudelisse villimist kontrollitakse ja hinnatakse veini, seejärel müüakse seda veinikauplustesse poolmuidu. Kahju, et tooted, mis kannavad tänapäeval nii auväärset nime, ei tee kultuuripärandile au. 5 KÜPROSE VEINIDE TOOTJAD ETKO-Limmasolis asuv suurtootja, mis tekkis 1935.aastal pärast seda, kui KEO oli murdnud salalepingut Haggipavluga, mille kohaselt viimane tegeles ainult brändiga ja
Selle läbivad peaaegu kõik punased veinid ja ka mõned täidlasemad valged veinid. Selle käigus ei toimi pärmiseened, vaid bakterid. Need muudavad õunhappe palju mahedamaks piimhappeks. KÜPSEMINE Kõik veinid peavad pärast fermenteerimist mõni aeg seisma ja sel ajal võib nende töötlemine jätkuda. Kergete värskete veinide puhul kestab küpsemine vaid mõni nädal, aga mõnel veinil kulub selleks enne pudeleisse villimist kuni kolm aastat. Küpsemine võib toimuda mitut moodi. Vaadis Vaadid valmistatakse harilikult tamme-või kastanipuust, vahel harva ka mõnest muust puidust. Tammepuust vaadis saab vein läbi vaadilaudade hapnikku, mis aitab stabiliseeruda ja arendab maitsekomponente. Ankrus Suured roostevabast terasest veiniankrud on täiesti inertsed, nii et vein võib neis pikka aega seista, ilma et kaotaks oma värskust. Pudelis Veini säilitatakse harva pikemat aega pudelis
a) Valged või heledad rummid. On selge värvuse ja kerge kuiva melassi maitsega. Laagerdatakse minimaalselt aasta klaasist või roostevabast terasest või põletamata tünnides. Filtreeritakse korduvalt. b) Kuldsed või merevaigu karva rummid. Need rummid on tugevama maitse ja tumedama värvusega kui heledad rummid. Filtreeritakse vaid üks kord, värvuse annab karamellisuhkur, laagerdatakse vaatides kolm aastat. c) Tumedad rummid. Laagerdatakse 5-8 aastat tammevaatides. Enne villimist pudelisse lisatakse mõningal juhul värvi tumendamiseks karamelli. Tünnid, mida laagerdamiseks kasutatakse on seest põletatud. d) Aromaatsed rummid (Arrak). Need on heledad või kuldsed rummid, mida on maitsestatud piparde või troopiliste vürtsidega. Serveerimine Valgeid rumme serveeritakse tihti jää ning mõne puuvilja-, näiteks laimi viiluga. Valge rumm on ka mitmesuguste segujookide koostisosaks. Tuntuimad neist: Cuba Libre, Daiquiri , Mojito, etc.
18–20 °C. Punase veini puhul on temperatuur kõrgem kerkides kuni 29 °C. Fermenteerumine toimub kas suurtes roostevabast terasest tsisternides, avatud puidust vaadis, veinitünnis või -pudelis. 5.4. Küpsemine Kõik veinid peavad pärast fermenteerimist mõni aeg seisma ja sel ajal võib nende töötlemine jätkuda. Kergete värskete veinide puhul kestab küpsemine vaid mõni nädal, aga mõnel veinil kulub selleks enne pudelisse villimist kuni kolm aastat. Küpsemine võib toimuda mitmel moel: Vaadis. Vaadid on harilikult valmistatud tamme või kastanipuust, vahel harva ka mõnest muust puidust. Vaadid veini laagerdamiseks võivad olla mitme suurusega. Mida väiksem vaat, seda tammisem maitse-efekt. Standardne veinivaat mahutab 225 liitrit veini. Tammepuust vaadis saab vein läbi vaadilaudade hapnikku, mis aitab veini stabiliseerida ja arendab maitsekomponente
põletamata tünnides. Filtreeritakse korduvalt. 5 · Kuldsed või mervaigukarva rummid. Need rummid on tugevama maitse ja tumedama värvusega kui heledad rummid. Filtreeritakse vaid üks kord, värvuse annab karamellisuhkur, laagerdatakse vaatides kolm aastat. · Tumedad rummid. Laagerdatakse 5-8 aastat tammevaatides. Enne villimist pudelisse lisatakse mõningal juhul värvi tumendamiseks karamelli. Tünnid, mida laagerdamiseks kasuttakse on seest põletatud. · Aromaatsed rummid (Arrak). Need on heledad või kuldsed rummid, mida on maitsestatud piparde või troopiliste vürtsidega. 2.4 Serveerimine · Valgeid rumme serveeritakse tihti jää ning mõne puuvilja-, näiteks laimiviiluga. Valge rumm on ka mitmesuguste segujookide koostisosaks. Tuntuimad neist on
ning elukvaliteet, kuid otsest ohtu tervisele ei ole. (Terviseamet, 2009) Joogivee kvaliteedi vastavust nõuetele kontrollitakse järgmistes kohtades: · ühisveevärgis kohas, kus joogivesi saab tarbijale kättesaadavaks · mahutite ja tsisternide kasutamisel mahutist või tsisternist väljumise kohas · pudelitesse, kanistritesse või muudesse õhukindlatesse anumatesse villimisel enne pudelitesse villimist (villimiskohas) · toiduaineid käitlevas ettevõttes toidu käitlemise kohas Mikrobioloogilised näitajad: 2009. a ei olnud ühtegi üle 2000 tarbijaga veevärki, kus mikrobioloogilised näitajad pidevalt ei vastanud nõuetele, kuigi Kohtla-Järve linna Järve linnaosa veevarustusega oli aasta jooksul probleeme. Mikrobioloogiliste näitajate mittevastavuste põhjuseks olid puudused ühe puurkaevu ja veemahuti tehnilises seisundis. (Terviseamet, 2009) Keemilised näitajad: 2
Linette noore ema tooted on mõeldud last rinnaga toitvatele emadele. Muredes, mida söandatakse jagada vaid vähestega, on abi Linettest kauplustes pakutakse rinnahoidjat ja trikood naistele, kes on kaotanud rinnavähi tõttu rinna. (Linette koduleht: http://www.linette.ee/) 3 KAUBAMÄRK SAKU LÄTE 1997. aastal asutatud Saku Läte on esimene ettevõte Eestis, mis alustas puhta joogivee tootmist ja villimist suurpudelitesse. Kaubamärgi motivatsiooniks oli ja on pakkuda Eestimaa elanikkonnale taskukohast ja kvaliteetset joogivett. Ettevõte käib ajaga kaasas, sest on alates 1997. aastast rahvusvahelise veetootjate assotsiatsiooni IBWA liige kui ka EBWA liige. Novembris 2006 sõlmiti Põllumajandusministeeriumiga Riigi tegevusvaru ressursside leping - ettevõtte on riigile partneriks hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorras elanikkonna veega varustamise korraldamisel. 3.1 Tooted
Veini ei riku niivõrd õhk kui niisugune, vaid hapnik, mis õhus sisaldub. Veini aroom muutub hapnikuga kokkupuute tagajärjel madeirat meenutava lõhna taoliseks, mistõttu mõnikord nimetatakse seda veini viga madeirastumiseks. Veini värv muutub hallikaspruuniks ja maitse kibedaks. Edasisel hapniku juurdepääsul veinile on lõpptulemuseks veiniäädikas. Korgi viga Nn. korgi viga on tingitud sellest, et kork on enamasti juba enne villimist nakatatud seenorganismidega. Harva juhtub seda, et korgis oleva mikroprao kaudu väljastpoolt nakkus veinini jõuaks. Veini lõhnas on sel juhul kibekas kopituse ja seenelõhn. Samamoodi lõhnab ka kork. Tihti on veinipudeli kork pealpoolt hallitanud, aga see ei tähenda, veinil midagi viga oleks. Pudelikael tuleb sel juhul lihtsalt hoolikalt puhastada. Samas võib korgi viga olla veinil, mille kork näeb väljastpoolt täiesti korrektne. Veaga veini peab kliendile välja vahetama.
kääritamiseks. Selle läbivad peaaegu kõik punased veinid ja ka mõned täidlasemad valged veinid. Selle käigus ei toimi pärmseened, vaid bakterid. Need muudavad õunhappe palju mahedamaks piimhappeks. 5.4 Küpsemine Kõik veinid peavad pärast fermenteerimist mõni aeg seisma ja sel ajal võib nende töötlemine jätkuda. Kergete värskete veinide puhul kestab küpsemine vaid mõni nädal, aga mõnel veinil kulub selleks enne pudeleisse villimist kuni kolm aastat. Küpsemine võib toimuda mitut moodi. Vaadis- Vaadid valmistatakse harilikult tamme- või kastanipuust. Tammepuust vaadis saab vein läbi vaadilaudade hapnikku, mis aitab stabiliseeruda ja arendab maitsekomponente. Ankrus- Suured roostevabast terasest veiniankrud on täiesti identsed, nii et vein võib neis pikka aega seista, ilma et kaotaks oma värskust. Pudelis- Veini säilitatakse harva pikemat aega pudelis. Tootmise ökonoomsuse
2 Keemiliste ühendite lisamine; 3 Jogurti kuumtöötlemine: 75-80 C 15 s või 72-75 C 5-10 min (pakendis) Elusjoogurti säilimisaeg temperatuuril 2-6 C on kuni 21 päeva Jogurti põhitüübid 1 Termostaat meetodil valmistatud nn topsijogurt segupiima hapendamine ja jogurti jahutamine toimuvad taarasse villituna 2 Reservuaar meetodil valmistatud jogurt- hapendamine toimub tankis, jahutamine enne pakendamist 3 Joogijogurt segupiima hapendamine toimub tankis, enne villimist kalgend homogeniseeritakse. 4 Külmutatud jogurt- hapendamine toimub tankis, järgneb friiserdamine 5 Kontsentreeritud jogurt- hapendamine toimub tankis, enne villimist kontsentreeritakse ja jahutatakse. Keefiri tehnoloogia Keefiri tehnoloogiline skeem Toorpiima vastuvõtt- Separeerimine ja standardiseerimine- Homogeniseerimine 16-20 Mpa- Pastöriseerimine 90-95 C, 5min- Jahutamine 22-25 C (Seenjuuretis/tarvejuuretis)- Hapendamine- Villimine- Valmimine ja säilitamine külmlaos
Maitsmismeelele on kõige sobivam mahl, milles on happeid 0,7...0,8% ning mille suhkrutesisaldus jääb vahemikku 12...15%. Mehud on viljalihaga mahlad, mis sisaldavad lisaks lahustuvale fraktsioonile ka lahustumatuid kuivaineid, nt pektiini, tselluloosi ja hemitselluloosi. Mehu valmistamise esimeseks etapiks on toorainest püree tegemine. Seejärel püree homogeniseeritakse, mahl pastöriseeritakse ning villitakse. Gaseeritud mahlad Neid mahlu küllastatakse enne villimist süsihappegaasiga. Juhul kui mahlas on süsihappegaasi sisaldus üle kahe grammi liitri mahla kohta, peab pakendil olema märkus ,,karboniseeritud". Kääritatud mahl Kääritamisel muudetakse osa mahla suhkrust alkoholiks. Kääritatud mahlas on kuni 8% alkoholi. Neid mahlu nimetatakse ka siidriks, näiteks õunasiider. 2. Iseloomustada mahlakontsentraati; nektarit; mahlajooki Mahlakontsentraate valmistatakse mahlast vee eemaldamisel füüsikaliste või teiste
Üldiselt aktsepeeritakse seda, et umbes 50 aastat laagerdunud eaux-de-vie on saavutanud maksimaalse vanuse ja tavaliselt valatakse vedelik siis spetsiaalsesse klaasist mahutisse, et laagerdumisprotsess lpeks. Villimine ja pakend Vaatamata mitmete plvkondade tagustele traditsioonidele on konjakitootmises üks element, mis on pidevas muutumises - see on villimis- ja pakendamisprotsess. Tänapäeval kasutavad peaaegu kik tootjad mingilgi määral automatiseeritud villimist, mis aga muutuvad pidevalt on pudeli kuju, etiketi kujundus ja pudeli kork. Need muutused on peaaegu alati dikteeritud turu poolt - Aasia turud eelistavad uhkeid pudeleid ja kuldseid etikette; Euroopa tarbijad on rohkem konservatiivsed ja eelistavad omapäraseid pudeleid; ameeriklased jälle rhuvad rohkem brandi nimele kui pakendile. Paljud kvaliteetsed konjakid on saadaval nii esinduslikus karahvinpudelis (decanter), kui ka tavalises n.ö. täitepudelis, mille hind vib olla kuni poole odavam
Valemit, mis ütleks, kui kaua viskit küpsetada tuleb, ei ole. Enamik Soti viskist seisab vaatides 4-5 aastat, misjärel on ta segajameistrite arvates piisavalt hea tavaliste seguviskide valmistamiseks. Linnaseviskid on vaadis seisnud vähemalt 7, enamasti aga 10 või 12 aastat. Suurem osa nendest läheb lisandiks seguviskidesse, mis pannakse üldjuhul kokku mitmekümnest eri viskisordist. Väiksem osa villitakse pudeleisse ja saadetakse turule. Enne villimist lahjendatakse umbes 70-kraadine tünniviski (cask whisky) 43 kraadini. Väikseid viskipartiisid küpsetatakse 15 aastat ja kauem. Tulemuseks on väga kallis jook, mis erinevalt noorematest viskidest tekitab alati vastakaid arvamusi. Mõni väidab enesekindlalt, et liiga kaua vaadis hoitud viski hakkab uuesti alla käima, teine jälle leiab haruldasest joogist erilisi maitsenüansse. Õiget vahekohtunikku sellesse vaidlusesse vaevalt leiab
Kuid siingi on erandeid, näiteks beaujolais de primeur, millest juba mõnepäevase fermenteerumise järel eraldatakse kestad ja seemned. K i i Valge veini valmistamine K r t K i i Punase veini valmistamine K r t VEINI KÜPSEMINE Kõik veinid peavad pärast fermenteerimist mõni aeg seisma ja sel ajal võib nende töötlemine jätkuda. Kergete värskete veinide puhul kestab küpsemine vaid mõni nädal, aga mõnel veinil kulub selleks enne pudelisse villimist kuni kolm aastat. Küpsemine võib toimuda mitmel eri moel: Ø Vaadis - vaadid on harilikult valmistatud tamme või kastanipuust, vahel harva ka mõnest muust puidust. Vaadid veini laagerdamiseks võivad olla mitme eri suurusega. Mida väiksem vaat, seda tammisem maitse- efekt. Standardne veinivaat mahutab 225 liitrit veini. Tammepuust vaadis saab vein läbi vaadilaudade hapnikku, mis aitab veini stabiliseerida ja arendab maitsekomponente. Hapniku piiratud
villita. Sellise veega ravimine peaks toimuma ikkagi mineraalvee allikatel arsti juhtnööride alusel. Kaubandusvõrgus on õige müüa ikkagi sellist mineraalvett, mille tarvitamine ei mõju tervisele ja mida võib piiramatult juua. Villitakse eeskätt madala soolasisaldusega mineraalvett, eriti jälgitakse just naatriumisisaldust. Üheks võimaluseks on ka kõrge soolsusega mineraalvee eelnev lahjendamine enne villimist. Lisaks looduslikele mineraalvetele on kaubandusvõrgus müügil ka niinimetatud "kunstlikud mineraalveed", mida oleks küll õigem lugeda kas lihtsalt põhja-, allika-, joogi-, puurkaevu- või lauaveeks. Allikavesi näiteks ei vaja koostisest lähtuvalt toidufüsioloogilist ekspertiisi ja tunnustust. Kunstlik mineraalvesi koosneb joogiveest, millele on lisatud kas looduslikku sooladerikast vett, merevett, erinevaid mineraalsooli ja süsihappegaasi
Valged või heledad rummid - selge värvusega, kerge ning kuiva melassi maitsega. Laagerdatakse min. 1a. klaasist või roostevabast terasest nõus või põletamata tünnides. Kuldne või merevaigukollane rumm - Tumedam, tugevama maitsega. Tumedam värv tekib karamelli lisamisel värvusainena või põletatud tünnides laagerdamisel. Tume rumm - eriline käärimisprotsess annab vanilliini ja melassi esiletuleva maitse. Laagerdatakse 5 - 8 a. tammetünnides ja enne pudelisse villimist lisatakse värvi tumendamiseks karamelli. Vürtsitatud või aromatiseeritud rumm - üha populaarsemad segatud joogid. Need on heledad või merevaigukollased rummid, mida on maitsestatud piparde ja teiste troopiliste ürtidega. Rummi valmistamine: *Suhkruroog laasitakse lehtedest *Suhkruroo purustamine *Mahla töötlemine viskoosseks siirupiks *Siirupi kuumutamine (toimub granuleerimine) *Granuleeritud siirupi panemine augustatud seintega vaatidesse *Tsentrifuugimine (eraldub
terases tõrtes ehk lammevaatides. Enamus valgetest veinidest filtreeritakse ja pannakse pudelitesse, et säilitada nende värskus. Punast veini tehakse peaaegu alati tumedatest viinamarjadest. Punase veini valmistamise protsess sarnaneb valge veini valmistamisele. Erinevuseks on, see et kestad jäetakse käärima mahlaga koos seisma: see annab suurema maitse ja värvisisalduse. Käärimine kestab 10- 30 päeva ja see toimub nõrgemal temperatuuril valge veini puhul. Enne villimist võib veini laagerdada vaadis või tõrres. Suur osa veini omadustest tuleneb parkainetest. Kestades ja seemnetes sisalduvatel keemilistel ainetel on punase veini laagerdumise perioodil tähtis osa. Marju muljutakse veidi, et mahl paremini välja pääseks ning käärimine algaks nii kiiresti kui võimalik. Mahl koos kestadega ( mõnikord koguni terved kobarad) pannakse kääritamis tõrde (milles toimuvat jälgitakse). Marjade tahked osad annavad mahlale värvi ja parkained.
Jogurtid: marjajogurt, maitsestamata jogurt, astelpajujogurt. Võided: koorekaramell, kurgivõie, küüslauguvõie, mädarõikavõie. Muu: sõir, hapukoor, rõõsk koor, või, piim. (Nopri Talumeierei koduleht: http://www.nopri.ee ) 10 SAKU LÄTE 1997. aastal asutatud Saku Läte on esimene ettevõte Eestis, mis alustas puhta joogivee tootmist ja villimist suurpudelitesse. Kaubamärgi motivatsiooniks oli ja on pakkuda Eestimaa elanikkonnale taskukohast ja kvaliteetset joogivett. Ettevõte käib ajaga kaasas, sest on alates 1997. aastast rahvusvahelise veetootjate assotsiatsiooni IBWA liige kui ka EBWA liige. Novembris 2006 sõlmiti Põllumajandusministeeriumiga Riigi tegevusvaru ressursside leping - ettevõtte on riigile partneriks hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorras elanikkonna veega varustamise korraldamisel
Veini ei riku niivõrd õhk kui niisugune, vaid hapnik, mis õhus sisaldub. Veini aroom muutub hapnikuga kokkupuute tagajärjel madeirat meenutava lõhna taoliseks (kinnine, umbne, kergelt suitsune, kõrbenud karamell), mistõttu mõnikord nimetatakse seda veini viga madeirastumiseks. Veini värv muutub hallikaspruuniks ja maitse kibedaks. Edasisel hapniku juurdepääsul veinile on lõpptulemuseks veiniäädikas. Korgi viga Nn. korgi viga on tingitud sellest, et kork on enamasti juba enne villimist nakatatud seenorganismidega. Harva juhtub seda, et korgis oleva mikroprao kaudu väljastpoolt nakkus veinini jõuaks. Veini lõhnas on sel juhul kibekas kopituse ja seenelõhn. Samamoodi lõhnab ka kork. Tihti on veinipudeli kork pealpoolt hallitanud, aga see ei tähenda, veinil midagi viga oleks. Pudelikael tuleb sel juhul lihtsalt hoolikalt puhastada. Samas võib korgi viga olla veinil, mille kork näeb väljastpoolt täiesti korrektne. 7. AS Kiil & Ko kontaktandmed
veini algne valmistamine. 3. Virde setitamine. 4. Esimene fermentatsioon, mille käigus saadakse kuiv vein. 5. Teine fermentatsioon rõhukindlas roostevabas terasest tangis dosage ja pärmi lisamisega. Veini tekib süsihappegaas. 6. Setitamine, filtreerimine ja pumpamine puhtasse tanki, kus toimub teine dosage. 7. Uus filtreerimine ja pudeldamine. C. Injection Method: 1. Valmistatakse kuiv vein, on lubatud kohe lisada suhkrut. 2. Enne villimist lisatakse mehhaaniliselt süsihgappegaas. Magusate veinide valmistamine A. Late harvest ehk vendange tradive ehk auslese veinid. Naturaalsed dessertveinid. Viinamarjadel lastakse üle küpseda. Marjadesse tekib suur hulk suhkruid. Sageli lastakse marjadel nakatuda väärishallitusega (botrytis). Kääritatakse suhteliselt madala alkoholisisaldusega magus vein, mida sageli arendatakse tammevaadis. B. Magustatud veinid.
Väävliga desinfitseeritakse veini- täiuslikult suudame tajuda vaid esi- Heas klaasis on vein dramaatiliselt pa- väävlipulk traadi otsas vaati lastakse. vaate (tahke väävlipulk pannakse mest lonksu. rem kui viletsas. põlema ja lastakse traadi otsas vaa- Veiniklaasi kuju kujundab nii ti). Väävlit võidakse lisada enne villimist, et hävitada õhus ringilendavad aroomibuketti kui juhib veinivoo- veinile ohtlikud mikroorganismid. lu just vajalikele retseptoritele. Hoides käes professionaali valmistatud Tänapäevane trend on järjest vähema väävli kasutamise suunas. Näi- klaasi professionaalseks maitsmiseks, saate veinist kindlasti suurema teks käärimine katkestatakse enamasti veini mahajahutamise abil
(Ibid) Kondendspiim Kondenseeritud piima e kondenspiima saadakse piima kokkuaurutamise teel vaakumaparaatides. Tooraine tihendatakse (kondenseeritakse), s.t aurutatakse vaakumaparaadis, mille käigus eraldub suur osa vett (vähemalt 60%). Konserveerimise eesmärgil lisatakse toorainele suhkrut ja nii saadakse veniva konsistentsiga magus toode. Valmistatakse ka suhkruta kondenspiima – selline toode steriliseeritakse pärast taarasse villimist. Kondenspiima kasutatakse kookide, tortide, kompvekkide valmistamisel ja kohvi maitsestamisel. Eestis toodab kondenspiima Polven Foods OÜ, valmistatakse kaht toodet: kondenspiim suhkruga ja keedetud kondenspiim. Suhkruga kondenspiim on müügil mugavas, taassuletava korgiga kilepakendis ega sisalda taimseid hüdrogeenitud rasvu. Keedetud kondenspiim on pakendatud plasttopsi, netomass on 300 g. Tootele on lisatud taimseid rasvu. (Ibid) Hapendatud piimatooted
maarohud ning roosi kroonlehed. Vein, millest destilleeritakse Metaxa baaspiiritust, tehakse Atika viinamarjadest, sorte on kolm sabbatiano, soultanina ja black corinthian. Traditsiooniline laagerdumine Limousini päritolu tammevaatides kestab 330 aastani. Segamise käigus lisatakse brändile väike kogus suhkrukaramelli ning demineraliseeritud vett, pooleaastase järellaagerdamise eel ka intensiivse lõhnaga muskaatvein ja ülejäänud taimsed maitsestajad. Enne lõplikku villimist jahutatakse jook kuni 6 °C ning filtreeritakse. Metaxa vanust loetakse tärnidega, erandiks on vaid auväärseimad luksustooted, mille puhul kasutatakse sõnalist kirjeldust: *** laagerdunud vähemalt 3 a ***** laagerdunud vähemalt 5 a ******* laagerdunud vähemalt 7 a Private Reserve laagerdunud vähemalt 20 a Armanjak Suurimateks erinevusteks konjaki ja temast sajandi võrra vanema armanjaki tootmisel on:
Kohvi valgendamiseks mõeldud pulbritesse on lisatud aroomi-ja maitseaineid ning taimeõli. 6.5 Kondenseeritud piim Kondenseeritud piima ehk kondenspiima valmistamisel tooraine tihendatakse (kondenseeritakse) s.t.aurutatakse vaakumaparaadis, mille käigus eraldub suur osa vett (vähemalt 60%). Konserveerimise eesmärgil lisatakse suhkrut, nii saadakse veniva konsistentsiga magus toode. Valmistatakse ka suhkruta kondenspiima- selline toode steriliseeritakse peale taarasse villimist. Kondenspiima kasutatakse kookide, tortide, kompvekkide valmistamisel, kohvi maitsestamisel. Eestis toodab kondenspiima Polven Foods OÜ, valmistatakse kaht erinevat toodet: kondenspiim suhkruga ja keedetud kondenspiim. Suhkruga kondenspiim on müügil mugavas, taassuletava korgiga kilepakendis, taimseid hüdrogeenitud rasvu ei sisalda. Keedetud kondenspiim on pakendatud plasttopsi , netomass 300g. Tootele on lisatud taimseid rasvu. 6.6 Hapendatud piimatoodet
annaabi.ee 
