Puurmani Gümnaasium Elu allpool veepiiri Referaadi koostaja:Kekorainen Rauno Juhendaja:Andres Juur Klass:10 klass Puurmani 2010 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Loomad.................................................................................................................................................4 Linnud..............................................................................................................................................4 Kalad................................................................................................................................................4 Veetaimed ja nende liigitamine................................
Kuidas Eesti võitis suurt Venemaad? Eesti Vabadussõda 1918-1920 Koostaja: Taavid Mikomägi Eelsündmsued I maailmasõda • Venemaa sõjast väsinud • Nõrk Venemaa Oktoobrirevolutsioon • Valged • Punased Eesti Vabariik – 24. veebruar 1918 • Vabadusemaitse Eelsündmused Saksa okupatsioon Seoses Saksamaa kaotusega I maailmasõjas taganemine Eesti aladelt Eesti moodustab ajutise valitsuse Punaarmee alustab pealetungi Eestisse Sõja algus 28. nov. 1918.a. algab sõda Venemaa võimsa pealetungiga Narva all. Järgmiseks päevaks on Narva vallutatud Punaarmee jätkab rünnakut ka lõunast Eestlased taganevad Sõja algus Venelastele langevad 1919. a alguseks Jõhvi, Rakvere, Tartu, Tapa ja sihiks Tallinn Eesti sõjajõud 27.nov. 1918. a. N...
Autoritekstist eristatakse tsitaat jutumärkide abil. Tsitaadina ei esitata suuremahulist materjali vaid kõige iseloomulikumad seisukohad, faktid, väited, või ütlused. Seega: tsiteerida on otstarbekas vaid väikeses mahus üks lause kuni üks lõik. Viitamine Nii refereeritud teksti kui ka tsitaadi juures tuleb korrektselt viidata päritoluallikale. Kui viiteid ei lisata, on tegemist "varastatud" tekstiga ehk plagiaadiga! Kasutada võib nii tekstisisest viitamist (viites sisaldub autor, allika ilmumise aastaarv) kui ka joonealust viitamist (esimesel korral täisviide, alates teisest korrast piisab autori nimest ja aastaarvust) NÄITED (Must tekst on referatiivne, sinine tekst tsitaat. Esimeses lõigus on kasutatud tekstisisest viitamist, teises joonealust viitamist. Originaalteksti leiad altpoolt) Sageli langevad tarbijad internetikaubanduse ohvriteks. Marina Lohu (2007) hinnangul eksitakse peamiselt
Lühisoovitused plagieerimisest hoidumiseks: - Võõrast teksti kasutades tuleb kindlasti viidata. - Tuleb vältida viitamist tööle teise autori teose kaudu. - Ka enda varasematele töödelde tuleb viidata. - Kõik tsitaadid tuleb alati eristada ning viidata. - Tsitaat peab alati vastama täielikult originaalile. - Märgete tegemisel tuleb juba kirja panna tsitaadid ning viited neile. - Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja millised on kommentaarid. - Refereeringut tuleb võrrelda originaaltekstiga.
.."). Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab töös olema viidatud. Sagedamini kasutatavad on joonealune, tekstisisene ja tekstijärgne viitamine. Tekstijärgsed viitamised võivad olla kas numbri või nimeviited. Kui viiteid on palju või kasutatavad allikad on erinevates keeltes, tuleks eelistada viitamist töö lõppu paigutatud kasutatud kirjanduse nimekirjale. Pärast tsitaadi või refeeeringu lõppu märgitakse sulgudes viidatava allika number kasutatud kirjanduse loetelus ja leheküljed. Kasutada võib ümar-ja nurksulge või kaldkriipse. Näiteks: /3, lk 63/ tähendab viitamist kasutatud kirjanduse loetelus number 3 all oleva allika 63. leheküljele. Nimeviite puhul märgitakse pärast tsitaadi või refereeringu lõppu sulgudes viidatava autori perekonnanimi (nimed),
Töö põhiosa peatükid peavad olema sisulis-loogiliselt üksteisega seotud ning moodustama teemale vastava terviku. Viitamine Viited töö sees lisatakse seetõttu, et oleks selge, kust täpselt parajasti käsitletav info pärineb, nii et huvitatud lugeja võiks soovi korral selle ka ise üles leida. Kasutatud kirjanduse loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, millele teksti sees on viidatud. Kasutada võib nii tekstisisest viitamist kui ka joonealust viitamist. Tekstisisesed viited (Perekonnanimi 2008: 159) S.t sulguses on ära toodud autori perekonnanimi, allika ilmumisaasta ja leheküljenumber. Pikemat juttu pole tarvis, täpsema info leiab lugeja lõpust kasutatud kirjanduse juurest. Kui ühelt autorilt on samal aastal ilmunud mitu teost, mida on töös kasutatud, on kasulik nime asemel kirjutada allika pealkiri. Joonealused viited Ka siin märgitakse allika kohta nii vähe, kui võimalik, kuid piisavalt, et aru saada, millise
Töö põhiosa peatükid peavad olema sisulis-loogiliselt üksteisega seotud ning moodustama teemale vastava terviku. Viitamine Viited töö sees lisatakse seetõttu, et oleks selge, kust täpselt parajasti käsitletav info pärineb, nii et huvitatud lugeja võiks soovi korral selle ka ise üles leida. Kasutatud kirjanduse loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, millele teksti sees on viidatud. Kasutada võib nii tekstisisest viitamist kui ka joonealust viitamist. Tekstisisesed viited (Perekonnanimi 2008: 159) S.t sulguses on ära toodud autori perekonnanimi, allika ilmumisaasta ja leheküljenumber. Pikemat juttu pole tarvis, täpsema info leiab lugeja lõpust kasutatud kirjanduse juurest. Kui ühelt autorilt on samal aastal ilmunud mitu teost, mida on töös kasutatud, on kasulik nime asemel kirjutada allika pealkiri. Joonealused viited Ka siin märgitakse allika kohta nii vähe, kui võimalik, kuid piisavalt, et aru saada, millise
Töö põhiosa peatükid peavad olema sisulis-loogiliselt üksteisega seotud ning moodustama teemale vastava terviku. Viitamine Viited töö sees lisatakse seetõttu, et oleks selge, kust täpselt parajasti käsitletav info pärineb, nii et huvitatud lugeja võiks soovi korral selle ka ise üles leida. Kasutatud kirjanduse loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, millele teksti sees on viidatud. Kasutada võib nii tekstisisest viitamist kui ka joonealust viitamist. Tekstisisesed viited (Perekonnanimi 2008: 159) S.t sulguses on ära toodud autori perekonnanimi, allika ilmumisaasta ja leheküljenumber. Pikemat juttu pole tarvis, täpsema info leiab lugeja lõpust kasutatud kirjanduse juurest. Kui ühelt autorilt on samal aastal ilmunud mitu teost, mida on töös kasutatud, on kasulik nime asemel kirjutada allika pealkiri. Joonealused viited Ka siin märgitakse allika kohta nii vähe, kui võimalik, kuid piisavalt, et aru saada, millise
Kõige rohkem külastanud Hubane keskkond Head näitlejad Minu lemmiknäitlejad on Piret Laurimaa ja Priit Loog Huvitavaid fakte Endla teater sai nime Faehlmanni müüdi ,,Endla järv ja Juta" järgi. Teatritruppi on väga pikalt juhtinud A.Teetsov II maailmasõja järgsel ajal oli populaarne operett A.Laanemets rajas 1984. aastal Pärnu Kool-Teatri Kõige kauem on teatris näidelnud Jüri Vlassov Töö tegemisest õppisin Referaadi vormistamist info otsimist viitamist Kasutatud piltide allikad Http://www.endla.ee/inimesed/naitlejad/piret-laurimaa http://www.endla.ee/inimesed/naitlejad/priit-loog http://jaakjuske.blogspot.com/2011/03/50-aastat-eesti-uhe- rahvusliku-sumboli.html http://kgrkirjandus.weebly.com/endla-teater.html Tänan kuulamast!
toodud autorid, kelle materjale oled kasutanud. Kõikidele lõpus ära toodud autoritele peab olema referaadis viidatud. Viitamine Kuidas referaat valmis kirjutada? (Kasulikke nõuandeid) · Sissejuhatus ja kokkuvõte kirjuta lõpus, kui muu töö on valmis. · Kui sa kasutad valmiskirjutatud lõiku raamatust või internetist, pead sa sellele viitama, märkides vastava materjali autori lõigu taha sulgudesse, näiteks: (Vahtre 1996). Ära kasuta ainult viitamist, vaid seo viidatud lõigud oma lausetega tervikuks. · Põhiosa peatükid tuleb nummerdada. Peatüki number peab olema pealkirja ees nii sisukorras, kui põhiosas. Alapeatükid eralda lisanumbritega, näiteks 1.1 · Referaadi kirjutamise ajal pea nõu õpetajaga ja näita talle oma pooleliolevat tööd, et vältida suuremaid vigu. Kui sa ei oska või ei leia materjale, siis õpetaja aitab. · Referaadis kasutatakse reavahet 1,5
Akadeemilise kirjutamise alused SOSS.02.121 e- kursuse õppematerjali kokkuvõte Õppematerjal kirjutab järgmistest kirjastiilidest: ametlik, mitteametlik, teaduslik. Käsitletakse ka lühikest ja pikka akadeemilist teksti, refereerimist, tsiteerimist, viitamist, retsenseerimist, plagieerimist. Ametlikku kirjastiili, piiratud, formaliseeritud, kasutatakse valitsemises ja õiguses. Stiili sõnavara peab edastama fakte, vältides kõneleja seisukohti, emotsioone. Mitteametliku kirjastiili nimetatakse n.-ö. argikeeleks, kus kasutatakse slänge, vulgarisme, fraseologisme jms. Teaduslikus kirjastiilis on vajadus anda edasi infot üheselt mõistetavana, täpsena. Stiili eesmärgiks on teadmiste edastamine.
1Hans Kruus, Eesti ajaloo lugemik, 2. Tartu 1926, lk. 67-68 Tekstisisesel viitamisel eristatakse tavaliselt osa andmeid põhitekstis ja osa ümarsulgudes. Näiteks: Nimetatud probleemi on käsitlenud U. Mereste oma õpikus “Majandusanalüüsi teooria” (1987, lk 163- 164). Tekstijärgsed viitamised võivad olla kas numbri– või nimeviited. Kui viiteid on palju või kasutatavad allikad on erinevates keeltes, tuleks eelistada viitamist töö lõppu paigutatud kasutatud kirjanduse nimekirjale. Pärast tsitaadi või refeeeringu lõppu märgitakse sulgudes viidatava allika number kasutatud kirjanduse loetelus ja leheküljed. Kasutada võib ümar-ja nurksulge või 6 kaldkriipse. Näiteks: /3, lk 63/ tähendab viitamist kasutatud kirjanduse loetelus number 3 all oleva allika 63. leheküljele.
Igale loetelule peaks järgnema kommentaar või hinnang. Tsitaadid, refereeringud, viited tekstis 3 Kõik teistelt autoritelt pärinevad seisukohad ja töös kasutatav andmestik või info peab olema viidatud. Kõik kasutatud kirjanduse loetelus ära toodud allikad peavad olema töös viidatud. Viitamisel on lubatud kasutada kas ainult tekstisisest või joonealust viitamist. Viitamisel kasutada läbi töö ühtset stiili. Teiste autorite seisukohti või uurimusandmeid esitatakse kas tsitaatidena või refereeritud kujul. Tsitaat on sõna-sõnaline lõik teise autori originaaltekstist ja esitatakse jutumärkides. ,,Grupp on inimühendus, mis koosneb inimestest, kes on regulaarses koostegevuses ja vastastikuses sõltuvuses ühe või enama ühise eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil" (Vadi 2004, lk 219).
Vajadusel saab pärast teemat muuta. Ainetöö on selles valdkonnas autorite seisukohtade analüüsimine, eesmärk on kirjeldav. Kui raamatust maha kirjutad siis pane jutumärkidesse ja viita täpselt teisele autorile. Kui terve ainetöö tsiteerid, mis siis on minu enda panus??? Hea on kasuda raamatute lõpus olevaid märksõnade registrit. Kui näed, et autor keda mina kasutan, on juba viidanud kellegile, tuleb kasutada VAHENDATUD VIITAMIST. Peatükid ainetöös: Sisukord 1. Mõisted, olemus 1.1 1.2 2. Analüüs, hinnangud 2.1 Minupoolsed hinnangud 2.2 Järeldused, ettepanekud Alajaotusi peab olema vähemalt 2. Ühe alajaotuse pikkus 1-1,5 lk. Ei tohiks ka üle liigendada (liiga palju alajotusi). Sissejuhatus Vt. mis peab olema seal kirjas juhendist. Eesmärk Kasutatatud põhiallikad ......sisu peatükid Kokkuvõte Kas püstitatud eemärk sai täidetud?
viidatud. Kõik tekstis viidatud allikad peavad olema äratoodud allikate loetelus. KUIDAS REFERAAT VALMIS KIRJUTADA? (Kasulikke nõuandeid) · Sissejuhatust korrigeeri ja kokkuvõte kirjuta lõpus, kui muu töö on valmis. · Kui sa kasutad valmiskirjutatud lõiku raamatust või internetist, pead sa selle sõnastama oma sõnadega ja sellele viitama, märkides vastava materjali autori lõigu taha sulgudesse, näiteks: (Vahtre 1996: 34). Ära kasuta ainult viitamist, vaid seo viidatud lõigud oma lausetega tervikuks. · Põhiosa peatükid tuleb nummerdada. Peatüki number peab olema pealkirja ees nii sisukorras, kui põhiosas. Peatüki pealkiri kirjutatakse läbivalt suurtähtedega ja pealkirja lõpus punkti ei ole. Tähemärgi suurus on 12 p (võib kasutada bold'i) või 14 p.(1. KOOLIVALMIDUSE MÕISTE JA OLEMUS) Alapeatükid eraldatakse lisanumbritega, näiteks 1.1 ja pealkiri kirjutatakse väiketähtedega (v.a. suur
• Modernism kujunes välja 19.saj lõpus peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas • Modernistlik kirjandus vastandub romantismi õhkavale loomule ja püüab ületada realismi üheplaanilisust • Eksperimenteeriti nii vormide kui väljendusviisidega • Neli ala suundumust – sümbolism, impressionism, ekspressionism, futurism SÜMBOLISM (19.saj lõpp) • Sümbolism pidas kunsti ülesandeks tegelikkuse taga peituvale oletatavale ideedemaailmale viitamist • Sõnad kui sümbolite võrdkujud. Näiteks ankur on lootuse sümbol, must värv lootuste purunemise sümbol jne. • Väljendusvorm eelkõige luules SÜMBOLISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • F. Tuglas • P. Verlaine • E. Enno IMPRESSIONISM • Väliste muljete ja hetkemeeleolude väljendamine • Teoste tegelaste mõtte- ja tundemaailma varjundid • Kergus IMPRESSIONISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • F. Tuglas • A. H. Tammsaare EKSPRESSIONISM (20.saj algus)
kokkuvõttev lõppsõna peavad olema teemakohased. Punktiga ei hinnata töö lihtsat (mitte sisulist) eristamist iseseisvate lõikudega. Ajaline määratlus (1p) ja ajalooline taust (1p) eeldab teema sidumist taustsündmuste ja ajaperioodiga. Õpilaselt ei oodata ilmtingimata perioodi märkimist aastast aastani, vaid eeldatakse viitamist taustsündmustele. Ajalise määratluse tundmiseks loetakse ka arutluses näidetena esitatud daatumeid. Teema elementide (5p) all eeldatakse konkreetse teema avamist vähemalt viie valdkonna, alateema või märksõna kaudu. Kui õpilane esitab teema valdkonna lihtsalt märksõnana ja
kriteeriumid arvestamata ja töö hinnatakse 0 punktiga. Töö struktuuri (2p) hinnates lähtutakse teemale vastavusest, st nii sissejuhatus kui ka kokkuvõttev lõppsõna peavad olema teemakohased. Punktiga ei hinnata töö lihtsat (mitte sisulist) eristamist iseseisvate lõikudega. Ajaline määratlus (1p) ja ajalooline taust (1p) eeldab teema sidumist taustsündmuste ja ajaperioodiga. Õpilaselt ei oodata ilmtingimata perioodi märkimist aastast aastani, vaid eeldatakse viitamist taustsündmustele. Ajalise määratluse tundmiseks loetakse ka arutluses näidetena esitatud daatumeid. Teema elementide (5p) all eeldatakse konkreetse teema avamist vähemalt viie valdkonna, alateema või märksõna kaudu. Kui õpilane esitab teema valdkonna lihtsalt märksõnana ja jätab välja arendamata, siis loetakse seda fakti esituseks, mitte alateema või valdkonna avamiseks. Arutlus, analüüs ja probleemi väljaarendamine (6p) on kirjeldatud vältimaks juhtu, et õpilase seisukoht
Viited tuuakse ära lehekülje all servas eraldatuna ülejäänud tekstist. Näide. Arvukate luuleidude ja tänapäevalgi jätkuva elevandiluu kasutamise põhjal hinnatakse Siberis ja Alaskas elunenud mammutite algne arv mitmesadadele tuhandetele, vahest isegi miljonitele isenditele. (1) (1.1 Zillmer, H. J.Darwini eksitus. Tallinn, 2001, lk. 89. Arvutiga vormistatud tööde puhul on soovitav kasutada tekstisisest viitamist. Viitamisel sama autori mitmele tööle pole vaja autori nime enam korrata; tööde ilmumisaastad peab eraldama semikooloniga. Perioodikale (ajaleht, ajakiri) viitamise korral kirjutatakse välja autori perekonnanimi, väljaande nimetus, ilmumisaasta ja lehekülg. - viitamine ajakirja artiklile Näit. Fieberg, S. (1993). Sotsiaalsed arengud Eestis. Horisont 3(42): lk. 20-22. - viitamine ajalehe artiklile Näit. Tamm, V. (2000)
need alamast seisusest inimesed, kel on puudus ihutoidust, siiski võiksid omandada vaimuvara, mis on mugavaks vahendiks saavutamaks ka muud". 1 ------------------------------------------------------------------------------------- 1 Hans Kruus, Eesti ajaloo lugemik, 2. Tartu 1926, lk. 67-68 8.2. Tekstijärgne viitamine Tekstijärgsed viitamised võivad olla kas numbri või nimeviited. Kui viiteid on palju või kasutatavad allikad on erinevates keeltes, tuleks eelistada viitamist töö lõppu paigutatud kasutatud kirjanduse nimekirjale. Pärast tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse sulgudes viidatava allika number kasutatud kirjanduse loetelus ja leheküljed. Kasutada võib ümar-ja nurksulge või kaldkriipse. Näiteks: /3, lk 63/ tähendab viitamist kasutatud kirjanduse loetelus number 3 all oleva allika 63. leheküljele. Nimeviite puhul märgitakse pärast tsitaadi või refereeringu lõppu sulgudes viidatava
omandada vaimuvara, mis on mugavaks vahendiks saavutamaks ka muud". 1 ------------------------------------------------------------------------------------- 1 Hans Kruus, Eesti ajaloo lugemik, 2. Tartu 1926, lk. 67-68 8.2. Tekstijärgne viitamine 6 Tekstijärgsed viitamised võivad olla kas numbri või nimeviited. Kui viiteid on palju või kasutatavad allikad on erinevates keeltes, tuleks eelistada viitamist töö lõppu paigutatud kasutatud kirjanduse nimekirjale. Pärast tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse sulgudes viidatava allika number kasutatud kirjanduse loetelus ja leheküljed. Kasutada võib ümar-ja nurksulge või kaldkriipse. Näiteks: /3, lk 63/ tähendab viitamist kasutatud kirjanduse loetelus number 3 all oleva allika 63. leheküljele. Nimeviite puhul märgitakse pärast tsitaadi või refereeringu lõppu sulgudes viidatava
Konvntsioon art 8 – siseveed moodustavad territoriaalmere lähtejoonest maismaa poole jäävad veed. (Saarestikuriikidel vähe teisiti). Siseveed on riigi territooriumi lahutamatu osa mille üle riik teostab ülemvõimu samas mahus nagu kuival maal. Erandiks on teise riigi sõjalaevad, mis omavad puutumatust ja alluvad vaid lipumaale (siisko kohustatud järgima kaldariigi seadusi). Sisevete küsimus leiab konventsioonis ainult viitamist ja seda ei käsitleda seal sisuliselt. Sisevetes puudub üldise rahuliku läbisõidu õigus.. Välislaevad võivad sisemerre siseneda ja seal petuda ainult kaldariigi loal (va hädaoht, torm ja kaupu tuues ja viies). TERRITORIAALMERI – lähtejoonest mee poole avatud veeala. Seda eraldab siseveekoguest lähtejoon. Konventsioonis on, et selle laiuseks on max 12 meremiili.
kõik teised kriteeriumid arvestamata ja töö hinnatakse 0 punktiga. Töö struktuuri (2p) hinnates lähtutakse teemale vastavusest, st nii sissejuhatus kui ka kokkuvõttev lõppsõna peavad olema teemakohased. Punktiga ei hinnata töö lihtsat (mitte sisulist) eristamist iseseisvate lõikudega. Ajaline määratlus (1p) ja ajalooline taust (1p) eeldab teema sidumist taustsündmuste ja ajaperioodiga. Õpilaselt ei oodata ilmtingimata perioodi märkimist aastast aastani, vaid eeldatakse viitamist taustsündmustele. Ajalise määratluse tundmiseks loetakse ka arutluses näidetena esitatud daatumeid. Teema elementide (5p) all eeldatakse konkreetse teema avamist vähemalt viie valdkonna, alateema või märksõna kaudu. Kui õpilane esitab teema valdkonna lihtsalt märksõnana ja jätab välja arendamata, siis loetakse seda fakti esituseks, mitte alateema või valdkonna avamiseks. Arutlus, analüüs ja probleemi väljaarendamine (6p) on kirjeldatud vältimaks juhtu, et õpilase
puudutas see enamikku seal elanud perekondadest. Sellest uurimusest on kasu kindlasti Flora tänastel tütarettevõttete juhtidel, ning kellelgi kes soovib seda uurimust jätkata. Usun, et oleks kindlasti võimalik teha veel laiahaardelisem ning põhjalikum uuring tehasekomplekside ajaloost ning tööoludest. Kui kellelgi tuleb kunagi selleks soov siis sellest tööks on alusmaterjalina kindlasti palju kasu. Töös kasutatti viitamisel joonealust viitamist terve töö vältel ühtlaselt. Vormistuse puhul jäi mind enim häirima tiitellehe puudumine, ning samuti ei olnud tööl resümeed. Keelekasutus oli akadeemiline, kuid vahepeal veidi mittekaasahaarav. Kõik uurimustöö alguses tõstatatud punktid leiavad töös endale pikad ning korrektsed vasted. Kõige põnevamat informatsiooni leidub uurimustöö intervjuudes, kus töötajad kirjeldavad huvitavaid tööolusid ning ka juhtunud õnnetusi. Veidi ebahuvitav oli minu jaoks ettevõtte
ulatuses või iga peatüki ulatuses eraldi. Nt Tabel 10 või Tabel 3.4, mis tähistab kolmanda peatüki neljandat tabelit. Kui töös on ainult üks tabel, siis seda ei nummerdata. Tabeli number paigutatakse tabeli kohale vasakule, mille järele kirjutatakse tabeli pealkiri, mis peab olema võimalikult lakooniline, kuid sisu ammendav. Tabelis esitatud andmed tuleb siduda töö tekstiga. Selleks võib kasutada otsest suunamist (Järgneva tabeli andmed iseloomustavad....) või kaudset viitamist. Viimase puhul pannakse lause lõppu sulgudesse tabeli number (tabel 3.4). Soovitav on paigutada tabel ühele leheküljele. Kui tabel jätkub järgmisel leheküljel, on soovitav esitada uuesti veergude nimed või veerud numereerida. Suuremad ja töötlemata arvmaterjali sisaldavad tabelid paigutatakse töö lisasse. Näide: Tabel 10. Küsitluses osalenute jaotus Keila Koolis 2010.aastal I kooliaste II kooliaste III kooliaste IV kooliaste Kokku
Allikas: Eesti majandusülevaade 1998: 76 Kui kõigi tabelis toodud andmete kohta saab kasutada ühesugust mõõtühikut, siis tuuakse see ära tabeli pea kohal sulgudes. Mitme mõõtühiku kasutamisel esitatakse need vastavate ridade või veergude nimetuste juures. Tabeli veergude ja ridade nimed kirjutatakse suure algustähega. Tabelis on reasamm 1. Tabelis esitatud andmed peavad olema seotud töö tekstiga. Selleks kasutatakse kas otsest viitamist (Alljärgnev tabel 1 iseloomustab ...) või kaudset viitamist, märkides lause lõppu sulgudesse tabeli numbri ( vt tabel 9). Teksti sisse paigutatakse lühikesed tabelid. Mahukamad tabelid (maht ületab ühe lehekülje) on soovitatav paigutada töö lisadesse. 1.5.4. Joonised Töös esinevad illustratsioonid esitatakse joonistena. Siia kuuluvad kõik graafikud, skeemid või diagrammid. Joonised nummerdatakse araabia numbritega kogu töö ulatuses. (Office 2003: LisaViide Lisa ViidePealdis
teabe leidmist otsitava probleemi kohta. ● Kirjanduse põhjalikumal läbitöötamisel ja analüüsimisel on soovitav teha lühikokkuvõtteid, mis sisaldava huvitavaid mõtteavaldusi, tsitaate, definitsioone, probleemiarendusi vms. uuritava probleemi kohta. Kindlasti tuleb lisada autori nimi, teose pealkiri ning kõik teised bibliograafias nõuavad andmed. See lihtsustab hilisemat kirjanduse loetelu koostamist ja viitamist. ● Uurimistöös ei tohi esitada teiste autorite seisukohta, allikatele viitamata. Vastavat mahakirjutamist nimetatakse plagiaadiks. Uurimistöös võib kasutada erinevate autorite seisukohti, kuid nende seisukohtade võrdlemise ja analüüsimise käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni. 6 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS Õpilaste uurimuslike tööde keeleks on korrektne ning akadeemiline eesti keel:
Ulatuslikum refereering algab autori nime mainimisega ja lõpeb viitega kasutatud kirjandusele. Kui refereering koosneb ühest lausest, siis paikneb viide enne lauset lõpetavat punkti, kui aga tervest lõigust, siis pärast punkti. Lubamatu on esitada refereeringu pähe jutumärkideta tsitaati või refereeringut, kus on originaaltekstiga võrreldes asendatud ainult mõni sõna või sõnavorm. Uurimistöödes kasutatakse autori valikul ühte kahest viitamissüsteemist: · numbrilist viitamist; · nime/aasta viitamist, Numbriline viitamine põhineb kasutatud kirjanduse tähestikulisel loetelul: nurksulgudes tuuakse ära viitekirje järjekorranumber kasutatud kirjanduse loetelus ja leheküljed. Järjekorranumbri ja leheküljenumbri vahel on koolon ja tühik. Näide: Majandusteadust on defineeritud kui teadust, mis uurib inimese käitumist sõltuvana tema eesmärgi ja võimaluste mittevastavusest [16: 78]. Samu aspekte on rõhutatud ka majanduse
allnurka. Kui kursor muutub mustaks ristiks, lohistada vasakut hiireklahvi all hoides üle lahtrite, kuhu on vaja valemit kopeerida. Absoluutne aadress kopeerimisel ei muutu ja jätkab viitamist samale lahtrile, millele ta viitas lähtekohas. Absoluutsel aadressil on nii veeru tähise kui rea numbri ees dollarimärk $. Kopeerimisel suhteline aadress muutub, absoluutne aadress mitte. Valemite loomine Valem algab alati võrdusmärgiga = Valemi sisestamiseks: 1. Klõpsa lahtril C2 2. Trüki =
Kõik töös esinevad tabelid nummerdatakse araabia numbritega läbivalt kogu töö ulatuses (lihtnumeratsioon). Teksti paigutatavad tabelid peavad kandma nende sisu ammendavalt lahtimõtestavat ja võimalikult lakoonilist pealkirja. Kirjaliku töö ükski peatükk ega muu osa ei tohi alata ega lõppeda tabeliga. Iga tabel peab olema viidatud enne tabeli esitamist või tehtud eelnevalt lühike sissejuhatus tabelis toodud andmetele. Selleks kasutatakse otsest viitamist (alljärgnev tabel 2 iseloomustab ...); kaudset viitamist ning sel juhul märgitakse lause lõppu sulgudesse tabeli number (tabel 2). Pärast sellist viidet tuleb töös esimesel võimalusel esitada tabel ning pikema kommentaari võib esitada pärast tabelit. Kui soovitakse hiljem tähelepanu juhtida töös eespool asetsevale tabelile, siis tuleb kasutada kaudset viitamist, tuues ära ka leheküljenumbri, kus see tabel asub.
nende kombinatsiooniga võtta edukalt konkreetse teatri fookuseks. Minu arvates ei olnud tegelikult tegu hea artikliga. Saan aru, et tegu on refereeriva artikliga, kuid minu jaoks oli see kohati liiga laiali valguv, terminoloogia ei olnud väga hästi lahti seletatud, tihti seletati asju palju keerulisemalt kui oleks saanud ning lisaks toodi vahepeal väga kujundlikke väljendeid, mis minu arvates ei ole kohased teaduslikku artikli juures. Ka sellist viitamist ei ole mina varem kohanud, kuigi see võib lubatud olla. Kasutatud materjalid: Rutter, T. (2008). Repertory studies: A survey. Shakespeare, 4:3, 336- 350. doi: 10.1080/17450910802295484
- kui järgneb (7), siis jätkub komaga (7) kogumike ja artiklite puhul lk-nr-id lõpeb punktiga Käesolevas kirjes on loetletud bibliograafeerimise põhiprintsiibid. Samuti leiab üldisi põhimõtteid Tallinna Ülikooli kirjastuse (2010) viiteallikate vormistusjuhendist ja Roometsa (2002) üliõpilaste arvutil vormistamise juhendist. Erijuhtumeid käsitletakse vastavalt vajadusele individuaalselt, sh intervjuude ja käsikirjade vormistamist. Internetiallikate viitamist vt allpool. Muude (ajalooliste) allikate ja arhiivi viidete puhul soovitame eeskuju võtta EMTA aastaraamatu Res Musica [2010] juhendist. Kasutatud kirjandus American Psychological Association (2006). Publication Manual of The American Psychological Association (6th edition). Washington, DC: Autor. Calfee, R. C. & Valencia, R. R. (2001). APA Guide to Preparing Manuscripts for Journal Publication, Washington. DC: American Psychological Association. [lae alla siit: http://www.tlu
uut teada said ja milline on sinu arvamus sellest. Kasutatud materjalid tuleb nummerdada, muidu ei saa neile töös viidata. Kuidas referaat valmis kirjutada? (Kasulikke nõuandeid) Sissejuhatus ja kokkuvõte kirjuta lõpus, kui muu töö on valmis. Kui sa kasutad valmiskirjutatud lõiku raamatust või internetist, pead sa sellele viitama, märkides vastava materjali numbri lõigu taha sulgudesse, näiteks (1). Ära kasuta ainult viitamist, vaid seo viidatud lõigud oma lausetega tervikuks. Referaadi kirjutamise ajal pea nõu õpetajaga ja näita talle oma pooleliolevat tööd, et vältida suuremaid vigu. Kui sa ei oska või ei leia materjale, siis õpetaja aitab. Üldnõuded vormistamisel. Kõik kirjalikud tööd vormistatakse arvutiga A4 lehe ühele küljele. Lehekülje vormistamisel on järgmised nõuded: Lehe ülaservast jäetakse vabaks 2,5 ja alaservast 2,5 ning paremalt 2 ,5 cm.
oma vaatenurk. VIITAMINE Viitamisega näidatakse, millisest allikast käsitletavad mõtted või andmed pärit on. Viitamisel on omad kindlad reeglid, mis moodustavad viitamise süsteemi. Erinevaid viitamissüsteeme on üsna palju, aga töö ulatuses peab olema viitamissüsteem ühtne. Viitamise nõuded võivad kooliti erineda. Viidata tuleb kõigi selliste seisukohtade allikatele, mis ei ole autori omad. Tallinna Kunstigümnaasiumi põhikooli loovtöös kasutatakse numbriga viitamist: tekstiviiteks olev number juhib kirjanduse loetelus sama numbriga kirjandusallika juurde. Teiste autorite mõtteid võib esitada refereerides või tsiteerides. Tsiteerimine on kellegi mõtete esitamine täpselt sellisel kujul, nagu need on esitatud alustekstis. Plagiaat on kellegi teise teksti või mõtete esitamine enda nime all. Kõige sagedamini põhjustab tahtmatut plagiaati halb viitamisoskus. REFERAADI ÜLESEHITUS Referaat ülesehitus: Tiitelleht Sisukord
esitatud gruppides: kirjanduse loetelu, internetimaterjalide loetelu, arhiivimaterjalide loetelu ja suuliste allikate loetelu. Kui kasutatud allikad on mitmes keeles, tuuakse kõigepealt ladina, seejärel kirillitsa ja teiste tähestikega teosed originaaltranskriptsioonis ja tähestikulises järjekorras. Vajalikke andmeid viidatavate tööde kohta saab ka raamatukogukartoteekidest. 5.1. Viitamine Viitamisel kasutatakse tekstisisest viitamist, sel juhul on ka muudatuste/täienduste tegemine viidete osas tunduvalt lihtsam. Lihtsaim võimalus on märkida sulgudes autori nimi ja väljaande aasta ning viidatav lehekülg- näit.: (Vahtre 1994, 151). Kui autoril on samal aastal välja antud mitu teost, kasutatakse tekstisiseselt aastaarvu järel ülaindeksina numeratsiooni, näiteks: (Vahtre 19941, 151) . Kui algallikal on mitu autorit, märgitakse
Otsene viide teisele seadusele või selle sättele peab sisaldama viidatava seaduse pealkirja, mis kirjutatakse väikese algustähega ja ilma jutumärkideta. Erandina võib tekstis seaduse pealkirja tähistada jutumärkides ja kirjutada suure algustähega, kui pealkiri on pikk ja muust tekstist raskesti eristatav. Viide Euroopa Liidu õigusaktile peab sisaldama viidatava õigusakti andjat või andjaid, akti liiki ja numbrit. Otse viidates välditakse viitamist viitavale sättele ja korduvat viitamist samas paragrahvis. Üldjuhul loobutakse otsestest viidetest ka Eesti Vabariigi põhiseadusele ja Euroopa Ühenduse või Euroopa Aatomienergiaühenduse direktiivile (selles lõikes lühendatult Euroopa Liidu direktiiv). Põhiseadusele võib viidata selle ja Euroopa Liidu akti koostoime avamise või muu seesuguse vajaduse korral. Erandina on lubatud otsesed viited ka Euroopa
teema valikuga seonduvaid isiklikke motiive. Sissejuhatuse maht on 5–10% too sisulise osa mahust. 10) Vali järgmistest tekstisisestest viitamistest õiged: - (Alas 2005: 13) - Ruth Alas (2005: 13) Tekstisisene viitamine, mille korral viide kirjutatakse sulgudesse viidatava teksti jarele. Parnu kolledzi uliopilastoodes tuleb kasutada tekstisisest viitamist autori nime (selle puudumisel pealkirja esimes(t)e sona(de)) ja teose ilmumise aasta ja lehekulje numbri abil. Kui viidatakse kogu teosele, siis lehekuljenumbreid ei panda. Viites esitatakse autori perekonnanimi ilma eesnime voi eesnimetaheta. Eesnimetaht voi eesnimi on vajalik siis, kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele (naiteks: Tamm, V. ja Tamm, K.). Autori nime ja aastaarvu vahele koma ei panda. Konkreetne
kas käsitletava õigusakti enda piires või teises õigusaktis või konkreetsele teisele õigusaktile tervikuna. 2. Kaudne ehk ehtne viide on viide, mis on tehtud mitte konkreetsele õigusakti sättele ega ka konkreetselt nimetatud õigusaktile, vaid teatud seadusandluse liigile või õigusinstituudile, õigusakti tekstis on see sõnastatud tavaliselt „eeskirjadele“, „nõuetele“ või „korrale“.38 Kaudset viitamist kasutatakse laialdaselt karistusõiguslikes sätetes ning otsest viitamist kasutatakse näiteks Riigikogu valimise seadustes.39 34 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 50. 35 lbid.: 50. 36 lbid.: 50 37 lbid.: 51 38 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 51 – 52. 39 lbid.: 52. 12 5. JURIIDILINE FAKT .
isikuandmeid pole veel õiguspärasel viisil avalikustatud. Isikuandmete avaldamise õigupärasus hõlmab endas lisaks institutsionaalsele andmete avaldamisele ka isiku enda poolt vaba tahtega andmete avaldamise, välja arvatud juhtumid, kui isiku teovõime on piiratud, kuna ta ei suuda aru saada isikuandmete tähendusest ja tema isikuandmete avaldamise õigus on delegeeritud piiratud teovõimega isiku eestkostjale. Avalikustatud andmete taasavaldamine tähendab andmetele viitamist või andmete tsiteerimist/kopeerimist. Õiguspäraselt avalikustatud andmete kasutamise õiguspärasus on autorikaitse huvisfäär. Eestis on arvukalt riiklikke andmekogusid, milles sisaldub palju informatsiooni riigi elanike kohta (Rahvastikuregister, liiklusregister). Koos erinevate ametkondade asjaajamise muutumisega üha elektroonilisemaks on järjest rohkemaid neist andmekogudest võimalik kasutada elektrooniliselt. Samas käivad suurema mugavusega
Kui kõigi tabelis toodud and- mete kohta saab kasutada ühesugust mõõtühikut, siis tuuakse see välja tabeli pealkirjas. Mitme mõõtühiku kasutamisel esitatakse need vastavate ridade või veergude nimetuste juures. Lahtri- tes toodud sõnad ja laused algavad suurtähega. Veergudel peavad olema pealkirjad, soovitata- valt ka esimesel veerul. Tabelis esitatud andmed tuleb siduda töö tekstiga. Selleks kasutatakse kas otsest viitamist (alljärg- nev tabel 1 iseloomustab ...) või kaudset viitamist, märkides lause lõppu sulgudesse tabeli numbri (vt tabel 9). Tabelist või tekstist peavad selguma kasutatud andmete allikad. Kui tabelis kasutatakse andmeid teatmekirjandusest, siis viide allika kohta tuleb tuua tabeli all. Kui tegemist on autori arvamusega, siis tuleb ka see märkida. Näide: Tabel 1. Kütuse hind Rotterdami sadamates veebruari teisel nädalal 2000 aastal, USD Kuupäev Diiselkütus Bensiin 98 Bensiin 95 01
Tööleht nr 4 . Valitud riigi – Suurbritannia majandus. Õpilase nimi: Andmeallikaid kasutades ära unusta viitamist. Arvandmete kasutamisel tuleb lisada ühikud ja aastad. NB! Kui kasutad lisalehti – kinnita/klammerda need töölehe külge . Märkus! Andmed, mis olen kirjutanud kajastuvad enamikes ülesannetes 2008-st aastast. Mõnel üksikul kohal on värskem ja uuendatud materjal 2009 aastast. 1. Millised on Sinu riigi majanduse arengut soodustavad tegurid? Millised takistavad tegurid? Leia/nimeta 2 olulisemat mõlemal juhul. Soodustavad: a
kirjanduse loetelus), järgmistel kordadel lühendina. Tekstis viidatakse kas samal leheküljel joone all, tähistades viite tärniga (numbriga), või teksti sees sulgudes. Lihtsaim viis viidete paigutamiseks Ms Wordis menüüs "Insert" leiduva käskluse "Footnote" abil. 3.2. Tekstisisene viitamine Otstarbekas tööde puhul, kus viiteid on suhteliselt rohkesti ning sel juhul on ka muudatuste/täienduste tegemine viidete osas tunduvalt lihtsam. Kasutame viitamist autori nime ja aastaarvuga. Kui viitad teksti sees, siis pannakse viide sulgudesse, N: (Kask 1998). Viites ei ole koma autori nime ja aastaarvu vahel. Viites on autori perekonnanimi ilma eesnime ja esitäheta. Kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele, on eesnimetäht vajalik, N: (Kask, M. 1998), (Kask, L.1996) Kui viitad ühele lausele, siis on viide lause lõpus enne punkti.
kirjanduse loetelus), järgmistel kordadel lühendina. Tekstis viidatakse kas samal leheküljel joone all, tähistades viite tärniga (numbriga), või teksti sees sulgudes. Lihtsaim viis viidete paigutamiseks Ms Wordis menüüs "Insert" leiduva käskluse "Footnote" abil. 3.2. Tekstisisene viitamine Otstarbekas tööde puhul, kus viiteid on suhteliselt rohkesti ning sel juhul on ka muudatuste/täienduste tegemine viidete osas tunduvalt lihtsam. Kasutame viitamist autori nime ja aastaarvuga. Kui viitad teksti sees, siis pannakse viide sulgudesse, N: (Kask 1998). Viites ei ole koma autori nime ja aastaarvu vahel. Viites on autori perekonnanimi ilma eesnime ja esitäheta. Kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele, on eesnimetäht vajalik, N: (Kask, M. 1998), (Kask, L.1996) Kui viitad ühele lausele, siis on viide lause lõpus enne punkti.
loetelus ja leheküljed, nt [8: 5] või [8 lk 5]. Kirjanduse loetelus on kõik kirjed nummerdatud, viitekirjeid võib järjestada loetelus kahel viisil. Refereerimisel esitatakse kokkuvõtlikult, oma sõnadega teise autori teksti teatavad osad ja töös esitatud seisukohad, millele viidatakse. Ka kõik kirjandusest võetud tabelid, fotod ja muud andmed varustatakse viidetega. Üldtuntud seisukohtade esitamine viitamist ei vaja. Viitekirjed. Viitekirje koostatakse väljaandega(millele viidatakse) samas keeles, s.t lühendid esitatakse vastavas võõrkeeles, nt: eesti keeles lehekülg (lk), trükk (tr), raamatus(Rmt), köide (kd). Raamatu viitekirjes esitatakse järgmised andmed:Autor(id). Pealkiri. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta. numbrilisel viitamisel: Autor(id). Pealkiri: alapealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjas-tus, ilmumisaasta. 1. Agur, U
lugemise, rääkimise, kirjutamise) kaudu. Suhtluspädevus suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi. Suhtluspädevust kujundatakse keele nelja osaoskuse arendamise kaudu: kuulamine, lugemine, rääkimine ja kirjutamine. Kommunikatiivne keeleoskus (suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keelelist, sotsiolingvistilist ja pragmaatilist. 25. Faktorid. Kuidas liigitatakse? Seos osaoskustega.
tähendust. Vältimaks selliseid olukordi luuakse mittetäielikke definitiivseid õigusnorme, kus täpsustatakse mõiste sisu.17 Töö autori arvates on antud õigustloova akti õiguskeel täpne. Seaduse kolmandas paragrahvis on defineeritud akti olulisemad mõisted, et akt oleks selge ja üheselt mõistetav. Definitsioonide lisamisega püütakse vältida võimalikku segadust akti käsitlemisel. Leidub ka mõisteid, mille defineerimisel on kasutatud viitamist, näiteks avaliku teenistuja mõiste on võimalik leida Avaliku teenistuse seadusest. Kokkvõtvalt leiab töö autor, et antud seaduses ei esine vasturääkivust ning kõik õiguskeele nõuded on täidetud. Kokkuvõte Käesolevas töös analüüsiti soolise võrdõiguslikkuse seadust (RT I 2004, 27, 181). Töö tulemusena toodi välja akti üldinfo, uuriti täielikke ja mittetäielikke õigusnorme ning akti
silmaringile. Tulemused on loetavate tabelitena välja toodud, tekstis lahti seletatud ning omavahel asjakohaselt võrreldud. Kokkuvõttes on ühendatud teadmised teooriast ja tulemustest, autor on pakutud soovitusi (noortele, õpetajatele ja lapsevanematele) unehäirete ja väsimusega paremaks toimetulekuks, et aidata kaasa erinevas vanusegrupis olevate noorte heaolule, aidates sellega ka ennetada unehäireid ja kaasnevaid kehalisi ja psüühilisi probleeme. Töö kitsaskohaks võib pidada viitamist, mistõttu soovitan autoril täpsemalt jälgida viitamise nõudeid, võttes aluseks Luunja Kk kodulehel oleva juhendi. Kokkuvõtlikult on töö kirjutamisel lähtutud loovtöö nõuetest ning idee selgelt ja korrektselt edasi antud. 16 KASUTATUD MATERJAL Netileheküljed http://www.director.ee/ajulained-ja-meisterlik-juhtimine/ http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervis/miks-on-uni-tahtis?id=26146429
ma kippuma!“ („Seitse etüüdi“ 7) Tänu suurtele naudingutele ja unistustele võivad tekkida ka vastandtungid. Sellepärast lõikub elukirgliku ja rõõmudele avatud Alliksaare luulega alatasa kurvemaid ja hallimad jooni: traagilise paratamatuse tunnet, ahistuselamusi, nurjumismeeleolusid, üksinduse, hüljatu või tõrjutu seisundile viitamist. Taolised pihtimused on selgelt sisse kirjutatud luuletustes pealkirjadega „Ahtumine“ ja „Nõiaringis“. (Muru, 1987) *** „Kolm tähte ainsaks tõeluseks jääb taeva. Kolm laternat mu kummitustelaeva küll valgustavad, kuid ei anna sooja.“ *** „Ja õnneveene, mis mind laulma vaevas,
teatmeteoseid, samuti Internetis esitatud teadusallikaid ja andmebaase. Seejuures pöörata tähelepanu asjaolule, et usaldusväärsel allikal on autor ning väljaandja (haridusasutus, kirjastus vm). Loetud materjalide põhjal on soovitatav teha viidetega väljakirjutusi, mis sisaldavad uuritava probleemi kohta huvitavaid mõtteavaldusi, tsitaate, definitsioone, probleemiarendusi. Väljakirjutused lihtsustavad hiljem ka kirjanduse loetelu koostamist ja viitamist. Uurimistöö raames teoreetilist kirjandust lugedes on mahust hoopis olulisem loetust arusaamine, olulise eristamine ebaolulisest ning materjali paigutamine enda töö konteksti. 1.4. Töö kava koostamine Töö eesmärkide, uurimisülesannete ja kirjandusega tutvumise alusel koostatakse töö esialgne kava. Selles näidatakse kavandatavate peatükkide ja alapeatükkide pealkirjad, nende plaanitav järjestus. Soovitav on kirja panna ka uurimistöö koostamise ajakava ehk kalenderplaan.
eraldi. Näit. Tabel 10 või Tabel 3.4, mis tähistab kolmanda peatüki neljandat tabelit. Kui töös on ainult üks tabel, siis seda ei nummerdata. Tabeli number paigutatakse tabeli kohale vasakule. Tabeli numbrilisest tähisest ühe rea võrra allapoole kirjutatakse tabeli pealkiri, mis peab olema võimalikult lakooniline kuid sisu ammendav. Tabelis esitatud andmed tuleb siduda töö tekstiga. Selleks võib kasutada otsest suunamist (Järgneva tabeli andmed iseloomustavad....) või kaudset viitamist. Viimase puhul pannakse lause lõppu sulgudesse tabeli number (Tabel 3.4). Soovitav on paigutada tabel ühele leheküljele. Kui tabel jätkub järgmisel leheküljel, on soovitav esitada uuesti veergude nimed või veerud numereerida. Suuremad ja töötlemata arvmaterjali sisaldavad tabelid paigutatakse töö lisasse. 3 2 5.6. Illustratsioonid
annaabi.ee 
