Kui lugeda kümmet käsku, siis iga öeldu jätab sügava jälje, kuid teadmine ühest või teisest tuleb ikka elu jooksul, sest neis kõigis peitub väga sügav mõte, ja seepärast saab nende üle aegajalt järele mõeldes kõige olulisema mõõtkava enda ja maailma mõistmiseks. Kui ma vaatan, kuidas paljud noored käituvad oma vanematega, siis ikka ja jälle tuleb mulle meelde üks kümnest käsust ,,Sa pead austama oma isa ja ema". Vanemate austamine ei ole külma viisakusega suhtlemine, vaid palju sügavam. See on elustiili ja hoiakute küsimus, mis saab alguse vanemate suhtumisest lastesse. See, mida vanemad lastesse külvavad, seda nad suure tõenäosusega ka hiljem lõikavad. Vanemate austamine ei tähenda lihtsustatud arvamust, et tegu on vaid kuuletumisega lapseeas. Käsu avaram käsitlus annab vastuse: see on inimväärikuse tagamine vanematele kuni surmani. Laps vajab vanemate abi kõige enam siis, kui ta on väikelapseeas. Samuti
Vaadeldes tänapäeva mehi ja minnes ajast tagasi näeme, et rüütellikus on jäänud vanamoodsalt tahaplaanile. Mehed on läbiaegade austanud naisi, kuid erinevatel viisidel. Vanemal ajal võideldi naiste eest, anti oma elusi ja mindi uhkelt kosja. Tänapäeval ei võeta selliseid traditsioone enam tõsiselt. Meesteseas on kaduma läinud suurem osa viisakusest, vaid väiksem osa sellest on alles jäänud. Kindlasti on ka tänapäeval mehi, kes kohtlevad naisi ülima viisakusega, kuid selle üldpildi ''rüütellikusest'' rikuvad keskpärased ning labased noormehed, kes tänaval olles vilistavad naisterahvastele järgi koheldes neid ilma mitte mingisugusegi austuseta. Tõsi on see, et kõiki üldistada ei saa. Leidub tänapäevalgi väga viisakaid mehi, kes igas olukorras seavad naisterahva vajadused esiplaanile, kaasates ka oma austuse ning lugupidamise nende vastu. Usun, et kõik oleneb kasvatusest. Noorema põlvkonna vanematel
Klienditeeninduse võtmesõnaks pean mina ,,viisakust". Kõige tähtsam on klienti sõbralikult tervitada ja luua temaga kontakt, mitte olla eemal olev ja tähelepanematu. Alati tuleb kuulata kliendi soove ja pretensioone, ning vajadusel pakkuda erinevaid võimalusi ning lahendusi. Viisakas klienditeenindaja jätab asutusest alati väga hea mulje. Eestis tuleb ette nii viisakust, kui ebaviisakust. Rohkem olen siiski kokku puutunud viisakusega ja see on väga positiivne. Eesti klienditeenindus võib olla väga erinev. Mina olen sattunud tihti olukorda, kus klienditeenindaja mulle isegi hetkeks otsa ei vaata, vaid kohtleb mind, kui tühja kohta, sellistes olukordades tunnen end tõeliselt ebameeldivalt ning jääb mulje nagu ma ei oleks oodatud. Samas olen saanud osa ka väga meeldivast teenindusest, kui klienditeenindaja kohtleb igat klienti võrdselt. Ta naeratab ning loob kliendiga kontakti, on abivalmis ja
Aastasadade eest, kui tööd alustasid esimesed teenindusasutused, ei pööratud kuigi palju tähelepanu teenindaja käitumisele ja kommetele. Tähtsust omas kaup, selle hind ning kvaliteet. Tihtipeale ei koheldud kliente viisakusega ja abivalmidusega, neisse suhtuti hoopiski ükskõikselt. Tänapäeval on lood veidi teistmoodi. Paljud inimesed valivad kauplusi, kuhu minna, selle järgi, kui hea teenindus seal on. Aga mis on üldse hea teenindus? Iseenesest see küsimus ei ole raske, kuid kas sellele on võimalik anda ühte ja kindlat vastust? Teenuse pakkumist teostavalt töötajalt oodatakse viisakust ning sõbralikku suhtumist. See inimene peab oskama
Õdedel on oluline roll ühiskonnas, sest nad on tihedalt seotud teiste inimestega. Nad peavad abistama ja juhendama nii haigeid kui ka tervenevaid inimesi. Seetõttu on paika pandud õe ülesanded, mida nad peavad tegema ja kuidas aitama inimesi. On olemas ka õenduse kesksed mõisted. Neid mõisteid on neli: inimene, tervis, keskkond, ja õendus. Nendest mõistetest peaks juhenduma iga õde. Inimene on esimene keskne mõiste. Iga õde peaks kohtlema inimest sõbralikult ja viisakusega. Heasüdamlik ja viisakas peab olema mitte ainult rikaste ja mõjuvõimsate inimestega, vaid ka nendega, kes on madalamast ühiskonnakohist. Isegi kui see inimene ei ole hoolitsetud välimusega ja puhaste riietega. Ka sellist inimest peab õde abistama, sest igal inimesel on õigus saada meditsiinilist abi. Olles õde peab abistama ka neid, kellel on muud tõekspidamised ja väärtused. Ei tohi jätta aitamata selle inimese, kellel on teine usk või madal sotsiaalne staatus
olukord muutus. Kaupa tuli juurde, raha oli natuke rohkem ning kliendist sai kuningas. Kehtis põhimõte, et mida rohkem raha on, seda olulisem oled. Nüüdisajal on lood taaskord muutunud ning kuninglikuks kliendiks ei peeta enam inimest, kes teenindajat ülalt alla vaatab. Kuninglik klient on tänapäeva mõistes see, kes kohtleb inimest nii, nagu ta tahab, et teda koheldaks; vastastikuse austuse ja viisakusega. Säärane tõsiasi kliendi-teenindaja vahel peaks kehtima ühel väga lihtsal põhjusel - tänane klient võib olla homne teenindaja. Nööri pingule tõmmates usun, et ei oma silm ega ka klient ei ole kuningas, järelikult ei saa olla ka silm klient. Paljude silmad annavad kokku kuninga tiitli ning klient on kuningas vaid siis, kui too kuninglikult käitub. Niisiis ei leia pealkirjas püstitatud hüpoteesile, oma silm on klient, jaatavat vastust.
olemas ka inimesi, kes vajaks neid asju rohkem aga ei saa endale kahjuks lubada. Kõige lihtsam näide on toit ja selle vajadus ning tarbimine. Raisatakse üleliigselt raha, et osta süüa, mida ära ei sööda ja lõpuks visatakse sama kergekäeliselt prügikasti kui ostukorvi. Igal pool meie ümber on aga samas nii palju näljahädalisi, kes saavad ainult unistada maitsvast toidust. Toidu, raha ja muude väärtustega tuleks käituda viisakusega, sest selle valmistamine on olnud kellegi suur vaev. Majanduse tunnis nähtud video ehmatas mind see, et lõunamaades saavad talunikud ja töölised kohvi tootmise eest ainult kopika, kui samal ajal müüakse meil seda kui kulda. Kohvi hind ainult tõuseb. Austuses tööliste suure töö eest, tuleks väärtustada seda, mis tänu neile meil laual on ja mitte ainult seda lihtsalt otstarbetult kasutada. Iha on millegi vastupandamatu tahtmine. Suur iha tuleb südamest ja hingest millegi järele
4. Teadvustamata pädevus 10. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). 11. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harrise järgi on väljendatav tähendustransaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) ja interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid on kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega). Halliday jargi on keele funktsioonid ideatsiooniline (nagu transaktsiooniline), interpersonaalne (nagu interaktsionaalne) ning tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,kuigi"). 12. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? Kuidas seletada Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte mittejärgimist? (Kooporatsioonipõhimõte aitab konteksti mõjul formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb iga vestluse momendil seda,
· ,,Tee aken lahti!" · ,,Ma tahan karastuskooki!" · ,,Keera kütet vähemaks!" · ,,Milleks kütet raisata?" 8. küsimus Keele funktsioonid Harrise järgi Väljendatav tähendus on · transaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) · interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega) Keele funktsioonid Halliday järgi · Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline) · Interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) (ka faatiline funktsioon) · Tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt "kuigi") 9. küsimus Väärtuse definitsioonid: 1. Clyde Kluckhohn (1951): · Tõekspidamised selle kohta, mida peetakse soovitavaks' · Väärtused annavad indiviidile, grupile või ühiskonnale suhteliselt stabiilse ja
kindlust ja heaolu kogu inimese elu vältel, kindlustades selle normaalset arengut. Mõnedes olukordades õendusaluse eesmärgiks on kergendada patsiendi kannatusi ja toetada tema seisundit mõnel kindlal taseme. Kliendikeskne õendustegevus põhineb klientidega suhtlemises ja koostöö tegemises ning ka kliendile sobiva keskkonna loomises. Antud juhul on õdede klientideks patsiendid. Iga õde peaks kohtlema inimest sõbralikult ja viisakusega. Heasüdamlik ja viisakas peab olema mitte ainult rikaste ja mõjuvõimsate inimestega, vaid ka nendega, kes on madalamast ühiskonnakohist. Isegi kui see inimene ei ole hoolitsetud välimusega ja puhaste riietega. Ka sellist inimest peab õde abistama, sest igal inimesel on õigus saada meditsiinilist abi. Olles õde peab abistama ka neid, kellel on muud tõekspidamised ja väärtused. Ei tohi jätta aitamata selle inimese, kellel on teine usk või madal sotsiaalne staatus
kultuuriga sidemete hoidmine on tähtis? ei Eraldumine Marginaliseerumine 12. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harris: Väljendatav tähendus on transaktsiooniline (st olukordade kohta infot andev) ja interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega). Halliday: Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline), interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline)(ka faatiline funktsioon) ja tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,kuigi"). 13. Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice'i neli maksiimi. Kooperatiivsuspõhimõte aitab konteksti mõju formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile.
tulemusena. Jõutakse lause tähenduseni lausega väljendatud väiteni. 7. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi. Harris: Väljendatav tähendus: 1)transaktsiooniline st olukordade kohta informatsiooni andev 2)interaktsiooniline st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid on kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihdelat seotud viisakusega Halliday: 1)ideatsiooniline- ligikaudu sama, mis transaktsiooniline 2)interpersonaalne- ligikaudu sama, mis interaktsiooniline 3)tekstuaalne- need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,Kuigi" 8. Mis on väärtused (vrdl Clyde Kluckhohni, Talcott Parsonsi ja Geert Hofstede definitsioone)? Clyde Kluckhohn: väärtused kui tõekspidamised selle kohta, mida peetakse soovitatavaks.
Hallyday Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline) Interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) (ka faatiline funktsioon) Tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt "kuigi") Harris: väljendatav tähendus on transaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega) Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? Kuidas seletada (peaaegu) universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes? Kuidas seletada Grice'i kooperatiivsus-põhimõtte mittejärgimist? 12. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson) "Nägu" (face) enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt (public self- image)
8.peatükk Levini vend Nikolai on tuberkuloosihaige. Levinile ei meeldi surmast mõelda ja vennale mõeldes valdab teda masendus. Levin tunneb, et ta peab Kittyle abieluettepaneku tegema, sest selleks ta ju Moskvasse tuli. 9.peatükk Levin läheb liuväljale, et Kitty ja ta perega kohtuda. Ta püüab Kittyle oma oskustega muljet avaldada ja korraks see õnnestub. Kuid Kitty usub siiski, et ta on Vronskisse armunud. Kitty ema eelistab samuti Vronskit. Kitty ema kutsub jaheda viisakusega Levini külla. 10.peatükk Levin ja Stiiva õhtustavad Prantsuse restoranis. Stiiva tunneb end elegantses restoranis mugavalt ja koduselt, kuid Levin mitte. Kuid ta ei hooli, sest talle ei meeldi elu pealiskaudsed elemendid. Stiiva keeldub kelneriga prantsuse keeles rääkimast. Levin ja Stiiva arutlevad naiste üle ja Levin kurdab oma armastust Kitty vastu. 11.peatükk Levini saabumine Srserbatskite poole põhjustab Kitty vanemate vahel vaidluse. Ta isa toetab Levinit, kuid ema Vronskit
Kuna teksti on raske mõista, ei ole Ristikivi arvestanud tavalise mõttelaadiga lugejatega, kes ootavad raamatult lihtsat sündmustekäiku. Tegu on keeruka romaaniga, milles peitub sügav mõte. Kes on Agnes Rohumaa? Mis on proua Rohumaale adresseeritud kirja eesmärk? Arvan, er Agnes Rohumaa on mehe kirjanduslik sõber ja mõttekaaslane, kellest ta väga lugu pidades. Kirjas pöördus ta naise poole Teietades ning väga ettevaatliku viisakusega. Kirja eesmärk oli selgitada prauale, miks ta on kirjutanud nii arusaamatu ning mõttetu teose. Ta püüdis selgitada, et raamat ei ole tavalise ehitusega nagu enamus romaane. Ta kirjeldas selle aja lugeja maitset, üritas lahti mõtestada romaani ideed. Realistlik muinasjutt "Realistlik muinasjutt" koondab need sfäärid, mis romaanis sujuvalt vahelduvad või põimuvad. HÖ-s kohtuvad nii
valjusti ja tseremo9niaalselt vabandust, püüdes sellega talle märkuse teinud inimesest teiste piinlikkust tekitava tähelepanu teha. - Märtri mängimine: oma puudust või viga tunnistadesloovutatakse initsiatiiv täielikult teisele poolele, mängides ise solvatut. - Psühholoogilise distantsi suurendamine. Kehtestamise initsiatiivile vastatakse toonitatud viisakusega. - Kättemaksu haudumine. Jäädes alla, püütakse ''kehtestajale'' sobival hetkel koht kätte näidata. Ebaõnnestunud kehtestamiskatse võib kaasa tuua nn negatiivse mõtteviisi ühe või teise ilmingu: - Enesehaletsuse, - Tunnelnägemise (ebasoodsast olukorrast ei nähta väljapääsu) - Katastrofeerimise (asjad hinnatakse tegelikust veel palju hullemaks),
so minu mugavusest- pakkudes erineavid pakendamisvõimalusi tuues välja mis tuleb odavam ning mis on parem. · Negatiivne- Jutuajamist alustasin mina ehk siis teenindaja reageeris alles kliendi pöördumise peale. Kahjuks läks üks pakk, lihtkorras saadetis, teel kaduma. Kui läksin saadetise kohta uurima, võttis mind vastu seesama teenindaja- Gorbunova. Seekord oli suhtlus pingule 5 tõmmatud ning anti pingutatud viisakusega edasi teade, et sitt lugu küll, kuid mina pole süüdi ja jälgida ning uurida kus pakk on, on võimatu. Kuigi juba tükimat aega on juba lihtkorras saadetised ka registreeritud ning saabuvad postkontorisse, kus saab nad siis järgiminemisega kätte. · Negatiivne- kogu eelmisest korrast saadud meeldiv teenindus oli ühe käeliigutusega kui pühitud. Teenindaja ei pidanud oluliseks personaalset vastutamist oluliseks. Olin neile lihtsalt kui vahend.
Kordamisküsimused 1. Esmamulje-on mulje,mis saadakse esimesel kohtumisel. 2. Prosoodia- keeleteaduses koondmõiste, mis hõlmab kõnelõikude (häälikute, silpide, sõnade, lausete) kestuse, hääle valjuse ja kõrgusega seotud nähtusi. 3. Puudutuste funktsioonid- 1) Funktsionaalsed puudutused - profesionaalsed 2) Sotsiaalsed puudutused – viisakusega seotud 3) Sõbralikud puudutused – tundeid peegeldavad 4) Armastusega puudutused – intiimsusega seotud 5) Seksiuaalset puudutused - erutust väljendavad 4. Źestid Kujutavad endast keha liigutusi, mille abil antakse edasi oma mõtteid, taotlusi ja tundeid. Tavaliselt antakse neid edasi kätega, kuid võidakse kasutada ka nägu ja pead. Siia alla ei kuulu aga kohanemisliigutused ehk liigutused, kus inimene puudutab oma keha, kohendab juukseid või riideid
"great", "beautiful", "fantastic") sellised, mis põhimõtteliselt võivad iseloomustada mida tahes. Viisakus Keele funktsioonid Harrise järgi: Väljendatav tähendus on: - transaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) - interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt. viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega) - Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline) - Interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) (ka faatiline funktsioon) - Tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt "kuigi") Pole suhtlusakti, kus mõni keele funkstioon puuduks. Näiteks on viisakusnormid äärmiselt olulised (ja seejuures kultuuriti erinevad) ka akadeemiliste tekstide puhul. Viisakusnormide rikkumine üks olulisemaid kultuuridevahelise vääritimõistmise aluseid.
Tulevikku orienteeritud riigid on näiteks USA ja Brasiilia. Ülevaatlikkuse saamiseks on järgnevalt mitteverbaalne käitumine jaotatud 6 erinevasse dimensiooni: 1) füüsiline kontakt - puudutused. Puudutamine täidab mitmeid funktsioone, mis ühest küljest on seotud nii kontekstiga kus see puudutamine toimub kui ka suhtlejate omavaheliste suhetega. Nt puudutustega seotud funktsioone on võimalik jaotada järgmiselt: (Heslin 1974): a) funktsionaalsed/professionaalsed. b) sotsiaalsed/viisakusega seonduvad puudutused on peamiselt nt käepigistused, c) Puudutustega seonduvad tunded. d) armastuse/intiimsusega seonduvad. e) seksiga seonduvad puudutused. Nende alla lähevad nt suudlused jne. 2) kineesika ehk kehaliigutused hõlmavad kõiki selliseid keha liikumisi nagu zestid, peanoogutused, näoväljendused, silmaliigutused ja poosid. Zestid Põhimõtteliselt võime me teha vahet kahte erinevat liiki zestide vahel - esiteks sellised mis
Hädade põhjus on seksuaaltungi mahalaadimatus. Tuleb läbi viia seksuaalrevolutsioon, astuda välja väikekodanliku moraali vastu, arendada loomuliku armastuse võimet. REICHI JÄRGI ISIKSUSE STRUKTUURIS 3 KIHTI: 1. Pealispinnaline kiht - vaadeldav sotsiaalse kooperatsioonikihina, koostöökiht. Valelik, väärastunud kiht. Varjab seda sotsiaalse viisakusega. 2. Vahekiht - antisotsiaalne kiht. Koondab alateadlikke impulsse, jõhkruse, sadismi puhanguid. Väärastunud alateadlikud tungid. 3. Süvakiht - bioloogiline ja sotsiaalne tuum. Impulsid, mille järgi inimene kujuneb head armastavaks, siiraks, õiglaseks. Seega on inimesel olemas alge, mis sodsates sotsiaalsetes tingimustes on välja arendatav. 30-ndatel aastatel tema tööd Saksamaal keelatud. 60-ndail muutus väga populaarseks Ameeerikas. Hipiliikumine. HORNEY, Karen 19
............................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused........................................................................................................................... 7 1.4. Ajakirjandus ja poliitika............................................................................................................. 8 Poliitilise korrektsuse saab tinglikult jagada kaheks: ühelt poolt igasuguse teksti viisakusega seonduvaks ja teisalt võimu või muu mõne hüve osaliste koosseisu puudutavaks (OK 2004 nr 1: 19)..............................................................................................................................................9 1.5. Uudis keelekujundajana............................................................................................................. 9 2. Jõgeva maakonna ajalehed..........................................................................
Kõneleja annab kuulajale formaalse võimaluse mitte aru saada varjatud eesmärgist. Tihti kasutati kaudseid kõneakte hoopis assertiivsuse varjamiseks õukonnakultuuris. Tüüpiline on see, et midagi öeldakse ja siis tehakse nägu, et seda pole öeldud. Kaudsed kõneaktid seonduvad lähedaselt ka irooniaga (situatsioon, kus sõnad tähendavad mitte seda, mis keeles, vaid vastupidist). Irooniale lähedane on omakorda metafoor. Kuulaja reageerimine kaudsele kõneaktile on samuti seotud viisakusega - ei vastata küsimusele sellisena nagu ta esitatud on, vaid sisuliselt varjatud küsimusele tegelikult esitatud küsimusega vormiliselt sobivalt. (Nt. soolatopsi-küsimusele on õige vastus mitte ei/jah, vaid annan/ei anna.) Searle meelest on kõneaktil alati 1-2 eesmärki, võibolla isegi rohkem. Performatiivid on otsesed vastandid kaudsetele illokutiivsetele kõneaktidele. Performatiivne ütlus nullib sõnade ja asjade vahelised piirid, siin sõnad ongi teod
Kõneleja annab kuulajale formaalse võimaluse mitte aru saada varjatud eesmärgist. Tihti kasutati kaudseid kõneakte hoopis assertiivsuse varjamiseks õukonnakultuuris. Tüüpiline on see, et midagi öeldakse ja siis tehakse nägu, et seda pole öeldud. Kaudsed kõneaktid seonduvad lähedaselt ka irooniaga (situatsioon, kus sõnad tähendavad mitte seda, mis keeles, vaid vastupidist). Irooniale lähedane on omakorda metafoor. Kuulaja reageerimine kaudsele kõneaktile on samuti seotud viisakusega - ei vastata küsimusele sellisena nagu ta esitatud on, vaid sisuliselt varjatud küsimusele tegelikult esitatud küsimusega vormiliselt sobivalt. (Nt. soolatopsi-küsimusele on õige vastus mitte ei/jah, vaid annan/ei anna.) Searle meelest on kõneaktil alati 1-2 eesmärki, võibolla isegi rohkem. Performatiivid on otsesed vastandid kaudsetele illokutiivsetele kõneaktidele. Performatiivne ütlus nullib sõnade ja asjade vahelised piirid, siin sõnad ongi teod
Palestiina araablane Najib Azuri 1905. aastal: ,,Juudid on lõpuks mõistnud oma esiisade vigu ja soovivad taastada oma iidset kodumaad." Venemaalt pärit juut Asher Ginsberg, kirjanikunimega Ahad Ha'Am (1856-1927) kirjutas: ,,Palestiina ei ole asustamata maa ja suudab vastu võtta vaid tühise osa maailmas laiali pillutatud juutidest. Need, kes siia elama asuvad, peavad otsima eelkõige sõprust palestiinlastega, lähenedes neile lugupidamise ja viisakusega. Aga mida meie vennad Palestiinas teevad? Täpselt vastupidist. Nad olid eksiilis elades orjad ja leiavad ennast järsku piiramatust vabadusest. See järsk muutus on tekitanud neis kalduvuse despootlusele, mis juhtub alati siis, kui orjad võimule tulevad. Nad käituvad araablastega vaenulikult ja julmalt, röövivad neilt nende õigused, teevad neile põhjuseta kahju ja on veel uhked selle üle; ning keegi ei võta selle häbiväärse ja ohtliku tegevuse vastu sõna." (Chapman 1989, 42)
hädadest ülesaamiseks tuleb parandada sotsiaalset keskonda. Hädade põhjus on seksuaaltungi mahalaadimatus. Tuleb läbi viia seksuaalrevolutsioon, astuda välja väikekodanliku moraali vastu, arendada loomuliku armastuse võimet. Reichi järgi isiksuse struktuuris 3 kihti: 1. Pealispinnaline kiht- vaadeldav sotsiaalse kooperatsioonikihina, koostöökiht. Valelik, väärastunud kiht. Varjab seda sotsiaalse viisakusega. 2. Vahekiht-antisotsiaalne kiht. Koondab alateadlikke impulsse, jõhkruse, sadismi puhanguid. Väärastunud alateadlikud tungid. 3. Süvakiht- bioloogiline ja sotsiaalne tuum. Impulsid, mille järgi inimene kujuneb head armastavaks, siiraks, õiglaseks. Seega on inimesel olemas alge, mis sodsates sotsiaalsetes tingimustes on välja arendatav. 30-ndatel aastatel tema tööd Saksamaal keelatud. 60-ndail muutus väga populaarseks Ameeerikas. Hipiliikumine.
või Tule doonoriks! – need on üldised pöördumised. Kuidas sihtrühma kõnetatakse? Võib pöörduda korraga terve rühma poole, aga ka ühe poole. Ainsuse mõjujõud on suurem, otsesuhtlus ühe kindla partneriga on siduvam kui kollektiivne. Individuaalses pöördumises vastanduvad sina/Sina, teie/Teie, olenevalt taotlusest: ametlik suure algustähega. Skandinaavia sinatamise komme levib Eestisse. Ajalooliselt oli sina-vorm ühele suunatud, teie ainult mitmusele, nii et viisakusega ei seostu. Teie võib tähistada ka mitmuslikku pöördumist, juhul kui reklaamija ei tunne tarbijat või kui ei suudeta valida, kas kasutada viisakust või mitte. Eesti reklaamides üldiselt ei kehti arusaam pöördumisvormide tähendusest ja seosest reklaami endaga või reklaamitava kaudu. Suure tähega pöördumine tekitab lugupidava ja distantsi hoidva tunde. Kõige enam peaks sõnavalik sõltuma reklaamitavast tootest. Kaubad ise
perspektiivi. 17. PUUDUTUSED Puudutamine täidab mitmeid funktsioone, mis ühest küljest on seotud nii kontekstiga kus see puudutamine toimub kui ka suhtlejate omavaheliste suhetega. Nt puudutustega seotud funktsioone on võimalik jaotada järgmiselt: a) funktsionaalsed/professionaalsed(massöörid, juuksur, arst). Peab välja töötama nn külmad puudutused, et ei arvaks mingit suhet. b) sotsiaalsed/viisakusega seonduvad puudutused on peamiselt nt käepigistused (ei tohi liiga kaua ka hoida, muidu tekib mõte, mis ta minust tahab) c) Puudutustega seonduvad tunded. Enne operatsiooni naistele meeldis puudutamine, rahustas nad maha. d) armastuse/intiimsusega seonduvad. e) seksiga seonduvad puudutused. Nende alla lähevad nt suudlused jne. Puudutused on laste aregu seisukohalt väga oluline. Liiga palju ei saa ühtki last puudutada. Enda puudutamine kaitsvad käsi suu ette, käed kõrvadele.
mõjutab kõneleja tundeid või elu ja miks teine peaks muutma oma käitumist. Puudutused 1) füüsiline kontakt - puudutused. Puudutamine täidab mitmeid funktsioone, mis ühest küljest on seotud nii kontekstiga kus see puudutamine toimub kui ka suhtlejate omavaheliste suhetega. Nt puudutustega seotud funktsioone on võimalik jaotada järgmiselt: (Heslin 1974): a) funktsionaalsed/professionaalsed. b) sotsiaalsed/viisakusega seonduvad puudutused on peamiselt nt käepigistused, c) Puudutustega seonduvad tunded. d) armastuse/intiimsusega seonduvad. e) seksiga seonduvad puudutused. Nende alla lähevad nt suudlused jne. Näoväljendused On olemas 6 alusnäoväljendust, st tähendab, et neid tuntakse ära isegi siis kui neid emotsioone väljendavad inimesed, kes on üles kasvanud teises kultuuris. - õnn, imestus, viha, kurbus, hirm, põlgus. (Ekman). Suhtlemisdistantsid (prokseemika)
sõltuvalt toimumise kontekstist kui ka suhtlejate omavahelistest suhetest (Heslin & Alper 1983). Funktsionaalsed (professionaalsed) puudutused Paljudes ametites puudutatakse teisi inimesi töö käigus (nt arstid, juuksurid jne). Sellisel juhul on oluline, et teine ei tajuks puudutuse taga intiimsust ega seksuaalsust. Mõnikord on nende erialade esindajatel välja kujunenud teatavad külmad maneerid – sellised puudutamisviisid, mis välistavad vääritimõistmise. Sotsiaalsed (viisakusega seonduvad) puudutused Seda-laadi puudutused on eelkõige käepigistused, millega püütakse staatust võrdsustada ja antakse märku soovist tunnistada teist võrdse partnerina. Eelkõige on need olulised esmase kontakti loomisel. Käepigistuse tugevus näitab seda, kui head suhted on. Kui kindel ja lühike käepigistus peegeldab meeldivust ja sooje tundeid, võib pikaks veniv käepigistus tekitada teises teatava ebameeldivustunde. Selline veidi kauem kui
korraldama jumal teab mis kodanikuseisusest isandaile; tema, kardinal, mingitele nõunikele; tema, prantslane ja lõbus lauakaaslane, peab kostitama neid õllejoojaid flaamlasi. Ja pealegi kogu Kardinali rüü täis veini (lad. k.). 33 rahva ees! Kindlasti oli see üks vastikumaist veiderdus-test, mida ta kunagi kuninga meeleheaks oli teinud. Kui siis uksehoidja heleda häälega hüüdis: «Härrad Austria hertsogi saadikud,» pöördus ta ukse poole ülima viisakusega, mida ta nii põhjalikult kätte oli õppinud. Ei tarvitse lisada, et kogu saal samuti silmad ukse poole lõi. Sisse astusid paarikaupa kõik nelikümmend kaheksa Austria Maximiliani suursaadikut, kelle tõsidus risti vastu käis Charles de Bourboni vaimulike uljale rongile. Nende ees 1 8 sammusid auväärt paater issandas * Jehan, Saint-Bertini abt, Kuldvillaku Ordu kantsler * ja Jacques de Goy, sieur Dauby, Genti ülemfoogt. Rahvas jäi vait. Tagasihoitud naeruga
vilets tuisupea. Kas siis niiviisi tormatakse ilma hoiatamata inimestele otsa? Ei! Ja kas niiviisi vaadatakse neile mantli alla, et näha seda, 48 mida seal ei ole! Ta oleks mulle kindlasti andestanud, ta oleks andestanud, kui ma ei oleks hakanud rääkima sellest neetud mõõgarihmast, kuigi tegin seda varjatult, ja-jah, ilusasti varjatult! Oh, ma neetud gaskoonlane, ma püüan teravmeelitseda isegi praepannil. Noh, d'Artag-nan, mu sõber,» jätkas ta, vesteldes enesega kogu mõeldava viisakusega, mis ta arvas enesele võlgnevat, «kui sa sellest veel pääsed, mis ei ole küllalt tõenäoline, pead sa tulevikus olema üliviisakas. Edaspidi peab sind imetletama, peab sind eeskujuks toodama. Olla vastutulelik ja viisakas ei tähenda sugugi, et peab olema pelgur. Vaadake pigem Aramist! Aramis on leebuse ja lahkuse kehastus. Ent kellelegi pole iialgi pähe tulnud arvata, nagu oleks Aramis argpüks. Ei, kindlasti mitte, edaspidi mõtlen ma teda endale igas asjas eeskujuks seada
Paljudele vanematele on see raske või ehk võimatugi. Teistele, kel palju raha, on see kerge ja seetõttu muutub karistus naeruväärseks. 3) Toidukaristus See karistusviis on pärit keskajast ja lähtub askeetlusest. Kasutada võiks seda toidu solkimise ja toiduga mängimise korral. 4) Rahulolematuse avaldus (aukaristus) Aukaristusel on palju erinevaid vorme: vestluse katkestamine ja tumm laitus, etteheitev pilk, tavalise sõbralikkuse asendamine jaheda viisakusega, miimika, zestid - pearaputus, õlakehitus, hääletoon, sõnaline etteheide, neljasilmavestlus, laitus. Laitus ja noomitus avaldavad mõju üksnes siis, kui nad on lühikesed, konkreetsed ja neid kasutatakse harva. Pikad moraalijutlused lihtsalt tüütavad lapsi, mitte ei kutsu neis esile arusaamist oma eksimusest. Näiteks küsisime ühes uurimuses laste käest, mida tähendab sõna
nud sajandi kuuekümnendatel, aga konkreetsete otsuste ja soovituste sõnastustes lahterdatakse endiselt verbaalse väljendumise juhtumeid õigeteks ja vääradeks, räägitakse mingite vormide lubamisest (nagu oleks võimalik ka mitte lubada) ning jagatakse otseseid käske kirjutada ühel või teisel viisil. See on räiges vastuolus keelekorraldajate endi sõnastatud põhi- mõtete, Eesti seaduste, demokraatliku ühiskonnakorralduse ja ka lihtsalt elementaarse viisakusega, siinkirjeldatud inimkesksest suhtluse- mudelist muidugi rääkimata. Paraku on see väga hästi kooskõlas ühis- kondliku ootusega saada teada, kuidas on „õige”, millele vastamisega peavad keelekorraldajad kuidagi toime tulema. Korraldamise objekt ja põhimõtted 225 Lühidalt • Keele korraldamise juures jäävad sageli selgusetuks alu- suskumused, millel tegevus põhineb: mis asi see on, mida
annaabi.ee 
