Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Viimne reliikvia - Iseseisev töö ajaloolise seiklusfilmi põhjal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
filmbti, munk, nunn, liivimaabtiss, nunnad, munkade, kiriketudadlik, kloostris, mungad, kõrgmeisterdramaa, neisse, uhked, julmad, stift, maapäev, maamarssal, foogtid, konvendihoone, talupoeg, uhket, kaunistusedadlikud, tagasihoidlik, riietuses, kandis, kuldse, ristiga, vaos, vahetevahel, reliikviahned, filmist, põhjendus, nägemistIsjasjev vallutas Kadepi (Keava?). Toimuvad veel 12saj. 1131-32 vürst Sevobad sõdis tšuudide vastu Klines. Sitsiilia geograaf Al-Idrisi Robert II teenistuses. Tegi maailmakaardi koos selgitustega, originaal oli hõbedast. Säilinud vaid koopiad. Araabia kiri konsonantkiri ja mainitakse Astlanda maad. Tagveida, Qlury. Seostus Koluvaniga (vanavene tln). I. Leimus vaidleb vastu. Täitsa kindel oli aga 1219 taanlaste retk. Piiskop Fulco 1170. paiku, taani misjonipoliitika. Benediktiini munk Prantsusmaalt. Määratud eestlaste piiskopiks. Alexander III kutsus Läänemere rahvad ristisõtta eestlaste vastu. Appi saadeti Nikolaus (olevat selle rahva hulgast). Oli seoses Lundi peapiiskopi Eskiliga. Ei tea küll, mis sai, aga näitab, et huvi oli. Taanlastel kanuti kultus (ristisõdijate pühak). Henrik taanlastest ei räägi, on politiiliselt orduga seotud. 1184 taanlased teinud mereretki siiakanti. 1187 Sigtuna, ei ole aga hästi tõestatav. 1206 Lundi peapiiskopi retk Saaremaale
1227. aastal vallutas ordu taanlastelt Toompea linnuse. Poolte lepitamiseks saatis paavst kohale oma legaadi, Modena piiskopi Guillelmuse (Wilhelmi). Legaadil tekkis kavatsus rajada vaidlusalustest Järva-, Viru- ja Läänemaast Taani ja ordu valduste vahele otse paavstile alluv vaheriik. Toetuda taheti seejuures eestlaste vanemaile, kelle jaoks see oli võimalikest soodsaim variant. Lühikeseks ajaks vaheriik loodigi.Wilhelmi tööd jätkas Aina munk Balduin. Ordu asjade sellise käiguga siiski ei leppinud ja korraldas 1233. aastal Toompeal veresauna paavsti vasallidele, kelle hulgas oli ka eestlasi. Tapeti umbes 100 vasalli, neist osa otse Toomkirikus altari ees. Kõik see oli tegelikult vaid episood kogu Lääne-Euroopat haaranud gvelfide-gibelliinide võitlusest, milles ordu seisis keisrivõimu poolel ja järelikult paavsti vastu. Ordu ja Taani leppisid ära alles pärast Saule lahingut, 1238. aastal sõlmitud Stensby lepinguga, millega
muutumist. 11. sajandist levis põletusmatuste kõrval üha rohkem laibamatmise komme. Esinema hakkasid peaga lääne poole suunatud matused, mis olid sarnased kristliku matmiskombega. 12. sajandil kantud ehete seas leidus pronksristikesi. Et Eestis käisid regulaarselt ristiusulistest maadet pärit kaupmehed tekkisid siia-sinna mõned kirikud ja kabelid. 11.sajandist alates tundis krik suurt huvi Eesti ristiusustamise vastu. Munk Hiltinus (Läänemeremaade rahvaste piiskop) ei saavutanud misjonitöös siinamil tulemusi ja loobus piiskopi kohast. Järgmine Eestimaa piiskop oli Prantsusmaalt pärit munk Fulco, talle määrati abiliseks Norras elanud eestlasest munk Nicolaus. Idapoolsesse Eestisse levis ristiusu elemente ka Venemaalt. Ristiusku suhtusid eestlased algul vaenulikult. Äge võitlus ristius vastu oli tingitud tema vägivaldsest pealesurumisest. Eellugu. 12
Temast sai tuntud teoloog. Kerjusmungaordud tegelesid linnades keset pulbitsevat elu, kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetusesele. Frantsisklaste ordu rajas Franciscus Assisi. Frantsisklased olid tuntud oma lihtsuse ja alandlikkuse poolest, kandsid halli kuube ja neid kutsuti hallideks vendadeks. Soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Neist peeti lugu justnimelt nende lihtsuse tõttu. Pöörasid tähelepanu haridusele. Dominiiklaste ordu rajas hispaania päritolu munk Dominicus. Dominiiklased kandsid musta ja olid tuntud kui jutlustajavennad. Samuti panid suurt rõhku haridusele. Nende kloostrikoolid olid kõrgelt hinnatud. Jumala armu ei vahendanud ainult katoliku kirik, vaid ka pühakud. Need olid surnud või elavad inimesed, kelle tugev usk oli andnud neile jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. Nad olid otsekui eeskujud, kaitsjad, kes aitasid surelikel taevariiki pääseda.
maksualused. Leedulaste rüüsteretked naaberaladele sagenesid. Nendele jõududele lisandusid kaupmehed Ojamaalt (Gotland, Rootsi saar), Saksa- ja Venemaalt. Koos Põhja-Saksa kaupmeestega saabus Väinale augustiinlasest koorihärra Meinhard Segebergi kloostrist. Ta tuli Liivimaale 1180. aastate algupoolel, et ainult veeta aega kaupmeeste seltsis ja pidada jutlusi. Meinhard pärines Bremeni peapiiskopi ministeriaalide (mittevabade rüütlite) hulgast (Samuti ka tsistertsi munk Theoderich). Pärast korduvaid liivlaste juures viibimisi asus Meinhard püsivalt Ükskülasse (liivlaste keskus umbes 40 kilomeetrit Väina suudmest ülesvoolu). Kroonika lisab, et Meinhard käis misjonitöö jaoks luba küsimas Polotski vürsti juures, sest liivlased olid maksukohustlased. Arvatavasti see luba puudutas ka Üksküla kiriku ja linnuse rajamist Meinhardi eestvõttel (1/5 alast kuulus talle). 1186. aastal pühitseti Meinhard liivlaste piiskopiks (Bremeni peapiiskopi poolt).
seotud ka tsitertslaste arusaamadega, kes 12. saj esindasid just kristluse sõjakat tiiba, pigem on siiski lähtekohaks kristlik reform, arusaam, et katoliku kirikut ja kristliku usuelu tuleb muuta paremaks, üheks võimaluseks tsitertslaste jaoks oli askees ja distsipliin. Tsitertslased olid tugevasti esindatud ka Taani poliitikas. Tsitertslastega oli seotud ka Lundi peapiiskop Estil 1137-1177, Estil pühitses Pr munk Fulco eestlaste piiskopiks. Kas ja millal Falco ja Nicolaus tegelikult Eestis viibisid, selle kohta teave puudub. Ajaloolased oletavad, et Fulco on Eestis käinud, aga nende kohta tõendeid pole. Paavst Aleksander III andis välja rea kirju, mis puudutavad usukuulutust eestlaste seas, paavst kutsub taanlasi Fulco tegevuseks raha annatama, kutsub ristiretkele eestlaste vastu. Kas selline sõjakõik kunagi üldse on aset leidnud, me ei tea, tõenäolisel mitte
1. Ristiusu levitamise katsed Eestis enne muistset vabadusvõitlust Kuigi Eestis valitses tol ajal muinasusk, ei olnus ristiusk ka päris tundmatu. Eestlased olid elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaadega. Rootsi, Taani ja Venemaaga. 11. sajandi teisel poolel tundis katoliku kirik juba suurt huvi paganliku Eestimaa vastu. Bremeni Adama kroonika järgi määras sealne peapiiskop Adalbert 1070.a. paiku Läänemeremaade piiskopiks munk Hiltinuse (piiskop Johannes). Baltimaades tegutses ta kaks aastat, kuid ei saavutanud märkimisväärseid tulemusi. 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit Fulco. Paavst määras oma bullaga talle abiliseks Norras Stavangeri kloostris elava mink Nicolaususe ning õhutas kõiki usklikke neid toetama. Fulco külastas arvatavasti ka 1170. a.astate algul ka Eestit. Henriku kroonikas nimetatakse ka mõningaid ristituid, näitaks Ojamaal ristitud Pudiviru vanem Tabelinus.
Rooma lähiümbrusega. Saksamaal sulasid samal ajal kokku riik ja kirik tekkis Reichskirche. See tähendas, et keisrid nimetasid ametisse piiskoppe ja abte, kes olid ilmalikud ametnikud. Tihti olid sellistel tähtsatel kohtadel paavsti perekonnaliikmed. Teoreetiliselt valiti piiskop kohaliku kogukonna ja abt kloostri kogukonna poolt. Investituur vaimulike ametissenimetamine oli puhtalt ilmalik toiming. Kiriku seas tekitas see rahulolematust, eelkõige benediktlaste Cluny kloostris. Cluny moodustas kongregatsiooni Cluny mungad moodustasid kloostrite võrgustiku. Clunys välja töötatud seisukohad said aluseks kirikureformidele 11. saj keskpaigast alates. Neid viisid läbi paljud paavstid, eelkõige Cluny abt Hildebrandt ehk Gregorius VII. Tema nime järgi nimetatakse seda ka gregoriaanlikuks kirikureformiks. See võitles paljude pahede vastu, nt simoonia kirikukohtade ostmine ja ilmalik investituur, preestrite abielud
Esmajoones annetati hõberaha või hõbeehteid. Nõidumine sõnade väega said targad (inimesed, kes omasid erilist väge) nende abil nõiduda. 10. Ristiusu mõjud Eesti alal 11.saj. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad (34- 37) : Ristiusu mõjud - Muutusid mitmed kombed. Levis üha enam laibamatmise komme. Esinema hakkasid kristliku matmiskombega sarnased matused. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070. aasta paiku Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk Hiltinuse, kes 2.a jooksul siiski tulemusi ei saavutanud ja ametist loobus. 1167. aasta paiku pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco. Talle anti abiliseks Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk Nicolaus. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad - 19. Saj. algas sakslaste tung itta. 1143.a rajati Lübecki linn, millest sai lähtepunkt järgnevatele sündmustele.Ojamaal kaupmeeste oluline punkt. Kaupmeeste vahendusel tuli umbes 1184
Rekonkista araablaste väljatõrjumine Hispaaniast, tagasivallutus Tudorid Inglise kuningadünastia, 15-17 saj. Habsburgid Saksa dünastia, mis valitses ka Austrias, Tsehhis ja Ungaris Generaalstaadid kesk- ja varauusaegne seisuslik esinduskogu Prantsusmaal Ketser usust kõrvalekalduja, väärusuline Inkvisitsioon katoliku kiriku juurdlus ja kohtu organ, ülesanne välja seletada kiriku vaenlased ja neid karistada Oikumeeniline ülemaailmne Munk erakuna või kloostris elav meesaskeet ( usulise vennaskonna liige) Nunn kloostris elav ja nunnaordusse kuuluv naisaskeet Abt katoliku mungakloostri ülem Prior mungakloostri ülema abi Kerjusmungad mungaordude liikmed, kelle kloostreil puudub varandus ja nad elavad annetustest, tegutsevad rändmisjonäridena Tsistertslaste ordu mungaorgu, mille asutas benediktlane, Prantsusmaal, ristiusu levitamine, kõigest maisest loobumine, valge rüü
Lembitu, Madisepäeva lahing, Muhu linnuse vallutamine, Valjala a. 1201, 1202, 1208, 1210, 1217, 1227) *Ristiusu mõjud Eesti alal- Muutusid mitmed kombed. Levis üha enam laibamatmise komme. Esinema hakkasid peaga lääne poole suunatud matused, mis olid sarnased kristliku matmiskombega. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070. aasta paiku Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk Hiltinuse, kes kahe aasta jooksul siiski misjoonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. 1167. aasta paiku pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco. Talle anti abiliseks Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk Nicolaus. *Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad- 19. saj algas sakslaste tung itta. Alistatud lääneslaavlaste alale rajati 1143. aastal Lübecki linn, millest sai lähtepunkt järgnevatele sündmustele
Kujunes germaanlaste peamiseks usuks. 5saj levis monofüsiitlus kristus on läbinisti jumalik. Ortodokse õpetuse järgi olid kristluses lahutamatult seotud nii inimlik kui ka jumalik. Kloostrid Jumala teenimisel peeti inimese tavapärast elu takistuseks. Soovitav oli igapäevastest vajadustest vabaneda. Tekkisid liha suretajad ehk askeedid. Paljud asusid elama üksinduses ja piirasid oma vajadusi minimaalseks. Hereiidid erakud. Mungad. Egiptuses ja väike aasias tekkisid esimesed kloostrid. Claustrum- suletud paik. Kujunes keskajal küige olulisemaks haridus ja kultuuri keskusteks. Üleval peeti annetuste päranduste töö või kerjamisega. Aureelius augustinus 4-5 saj. Usu teoreetik ja piiskop. Õigustas askeesi ja nõudis ilmalikust elust hoidumist. Temalt pärineb päris patu õpetus. Aadam ja eeva langesid paradiisi aias pattu mis kandus igaveseks kogu inimkonnale. Kuulsaim teos De civitate Dei ehk jumala riigist.
Aja jooksul hakkasid kristlased kutsuma Rooma peapiiskoppi oma isaks ladina keeles papa. Eriti tugevdas paavsti võimu Gregorius I, kelle valitsuse ajal ründasid Roomat germaani rahvas. Gregorius juhtis edukalt Rooma linna kaitset ja kiriku maavalduste majandamist. Temast sai üldtunnustatud juht kogu endises Rooma keisririigis. Aafrika kõrbetes asusid mitmed kristlased erakutena elama, et öelda lahti kõigest maisest, pühendudes üksnes jumalale. Selliste meeste kohta hakati ütlema mungad ja naiste kohta aga nunnad. Aafrikas tekkisid ka maisest elust lahtiöelnute ühised elupaigad kloostrid. Esialgu puudus kloostritel korraldus, kuid seda muutis Itaalia munk püha Benedictus, kes kirjutas kloostrielureeglid. Neis oli kindlalt määratud kloostri juht abt, kellele mungad pidid kuuletuma. Nende reeglite järgijaid hakati nimetama benediktlasteks. Varasel keskajal tekkis palju benediktlaste kloostreid. Karl Suure keisririik
edasitund ida suunas oli ees konkureeriv õigeusk, lähis-itta ja põhja-aafrikasse ei saanud ka laiendadama sest seal oli islam. Ainus võimalus oligi laiendada oma võimu paganlikule ida.euroopale soomest-preisimaale.Seepärast oligi kirik huvitatud paganadega kauplemisest et neid oma alla tõmmata. Kiriklikuks keskuseks sai bremeni peapiiskopp, oli huvi tundud juba varemgi siinsete alade vastu 1170 11saj lõpul, määras esimese piiskop Johannese munk Hiltinus ametisse,ei jõudnud midagi suurt ära tehtud, rajas Läti aladele ühe kiriku.Tõsisem ristiusustamine sai alguse 1180 aastatel,tuntud Henriku liivimaa kroonikast. Munk tuli Liivimaale et paganaid enda poole võita.Pilt muutub kui pidada silmas et Segebergi kloostri oli üks võimsamaid. Auväärne halli peaga munk ,oli koorihärra, pidas läbirääkimis Poltski vürstiga,kutsus Liivimaale Ojamaalt meistreid
aegadelgi. Kui Jaanus esimest korda läbi kitsa, pimeda Harjuvärava Tallinna sisse sõitis, vahtis tema, roheliste metsade vaba poeg, pool-kohkunult, pool-kurvalt ilmatu kõrgeid kivist hooneid, mille võretatud akende taga võõrad, külmad näod vilkaatasid. Jaanusel oli tundmus, nagu pigistaks keegi tal kõri kinni. -- «Varja vabadust!» kajas ta kõrvus Vahuri viimne sõna. Aga ta harjus ja õppis talvel visalt ning virgalt munkade tarkust, mis tol ajal oli peaaegu ainus tarkus. Seda suurema isuga luusis ta suvel mööda koduseid metsi. III Jaanus oli kümme aastat vana, kui ta isaga esimest korda Lodijärve lossi ratsutas, mille maade serval, nagu juba öeldud, Tambeti talu seisis. Tolleaegne lossihärra, rüütel Konrad Raupen, oli mõistlik isand, kes targast ning osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis nõuküsimise pärast lossi kutsuda. Kuna
Ristiusulevik Eestis-Eestlased olid üsna elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaade Rootsi, Taani ja Venemaaga ning kuna siin käis regulaarselt nende maade kaupmehi, siis pole võimatu, et siin isegi mõni kirik oleks olnud. Alates 11. sajandi teisest poolest tundis katoliku kirik juba huvi Eesti ristiusustamise vastu. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070.aasta paiku Läänemere maade rahvaste piiskopiks munk Hiltinuse, kes kahe aasta jooksul siiski misjonitöös tulemusi ei saavutanud. 1167.a paiku pühitseti Eestima piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco. Ida-Eestisse võis mõningaid ristiusu elemente levida Venemaalt. Ristitutesse ja uude usku ei suhtutud esialgu vaenulikult. Äge ja kompromissitu võitlus ristiusu vastu 13.sajandi algul oli pigem eelkõige võitlus oma vabaduse eest, sest mõlemad pooled käsitasid ristiusu vastuvõtmist alistumise märgina. PILET 15 Ateena polis
Allikale tuli vee eest ka ohverdada, esmajoones hõbedat kuid ka üldtuntud ande. Ristiusu mõjud polnud eestlastele tundmatud, tänu headele sidemetele naabritega, mis tõid muudatusi nt matmiskombestikus ja ristid kaelas, võis olla ka kirikuid ja kabeleid. Katolik kirik tundis eestimaa ristiusustamise vastu suurt tungi ja 1070 a saatis ta misjonitööd tegema munga Hiltinuse, kuna ta oma tööd ei saavutanud siis pühitesti Eestimaa peapiiskopiks prantslane munk Fulco, kes sai norrast abilise Nicolause. Henriku krooniks on nimetatud ka mõningaid ristitud eestlasi. Alguses ei suhtutud ristiusku vaenulikult, peale seda kui seda hakati pealesurma siis. Saksakaupmehed tahtsid paremaid sidemeid venelastega ja tulid siia merdmööda, nende kannul olid misjonärid kes hakkasid ristima. Ristiti peamiselt poliitilistel põhjustel. Toimus rooma ja kreeka katolikukiriku võitulus ja et rooma võidaks tahtis ta eestlased ristida
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas
Tõeline kas- vatus ja õpetus nõuavad hingetarkust, järk-järgulist ja sõvamõttelist dialoogi jumalikult korrastatud maailma ja jumala endaga. Keskaegse hariduse eesmärk oli võrreldes antiiksega täiesti erinev. Selle tähendus oli eelkõige õpetada hirmu tundma. Õpetamine jagunes kahele tasandile: Esimesel oli kõik see, mis puutus maisesse maailma, teisel see, mis puutus taevasesse maailma. Lääne kirstlus tunnistas kõrgeks sõnalisraamatulikku õpetust. Noorte munkade ja vaimulike harimine ja kasvatamine anti spetsiaalse õpetaja hoolde, kes võis neile anda palju enam kui kloostri abt või piiskop. Suurem osa õppeprotsessist oli lugemine. Keskaeg elas teistsuguses aeg ruumis. Seetõttu oli aeg inimesele tunduvalt ebatäpsem ja rahulikum. Inimene ei planeerinud oma tegevust eriti ette, vaid elas oleviku hetkes. Tavaliselt tõusti vara, kõiki töid alustati päeva tõusuga. Pesti, riietuti, palvetati kas kodus või mindi kirikusse missale.
Muistse Vabadusvõitluse (edaspidi MVV) peamiseks põhjuseks oli Saksa feodaalide tung itta ("Drang nach osten"). Kuna sel ajalooperioodil toimusid Idas ristisõjad, võttis ka MVV ristisõja (kristluse levitamine ristimata rahvaste seas) vormi. Nii oli feodaalidele tagatud katoliku kiriku toetus. Itta liikumise keskuseks kujunes 1143.a rajatud Lübecki linn. Sealt lähtusid oma missioonidele eestlaste ja liivlaste maale Saksa kaupmehed. Koos nendega saabus liivlaste asualadele 1184.a munk Meinhard, kes hiljem kuulutati siinsete alade piiskopiks. Ta rajas Üksküla kiriku ja linnuse ning ristis mõningad liivlased, teiste seas ka liivlaste tuntuima vanema Kaupo. Peale Meinhardi surma määrati 1198.a uueks piiskopiks Berthold, kes aga langes esimeses liivlastega peetud lahingus. Piiskop Alberti pitsat ja Mõõgavendade ordu vapp III piiskopiks pühitseti 1199.a Albert. Albert ei olnudki enam palverändur,
I Peatükk. Arhailised õiguskultuurid 1.Kleidid-Germaanlased-Slaavlased Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis-strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte või kolme rahvagruppi, vaid su
I Peatükk. Arhailised õiguskultuurid 1.Kleidid-Germaanlased-Slaavlased Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis-strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte või kolme rahvagruppi, vaid suurt hulka hõime, keda Ca
Tõeline kas- vatus ja õpetus nõuavad hingetarkust, järk-järgulist ja sõvamõttelist dialoogi jumalikult korrastatud maailma ja jumala endaga. Keskaegse hariduse eesmärk oli võrreldes antiiksega täiesti erinev. Selle tähendus oli eelkõige õpetada hirmu tundma. Õpetamine jagunes kahele tasandile: Esimesel oli kõik see, mis puutus maisesse maailma, teisel see, mis puutus taevasesse maailma. Lääne kirstlus tunnistas kõrgeks sõnalisraamatulikku õpetust. Noorte munkade ja vaimulike harimine ja kasvatamine anti spetsiaalse õpetaja hoolde, kes võis neile anda palju enam kui kloostri abt või piiskop. Suurem osa õppeprotsessist oli lugemine. Keskaeg elas teistsuguses aeg ruumis. Seetõttu oli aeg inimesele tunduvalt ebatäpsem ja rahulikum. Inimene ei planeerinud oma tegevust eriti ette, vaid elas oleviku hetkes. Tavaliselt tõusti vara, kõiki töid alustati päeva tõusuga. Pesti, riietuti, palvetati kas kodus või mindi kirikusse missale.
Talupojad moodustasid rahvastiku põhimassi, ent põhirolli mängib aadel. Aadel kui õiguslik seisus kujuneb varakeskajal. Paremate hulka kuulutakse sünnipäraselt, omaette seisus vaimulikkond. On ka mittevabu vaimulikke, kes palvetavad isanda eest. Kõrgkeskaeg mittevaba vaimulikkonda ei tunne. 8.sajandil elanud inimeste seast kuulutati pühakuteks 130 inimest, kellest 97% aadlikud. 12. sajandil kuulutati pühakuteks 290 inimest, kellest 50% mungad, piiskopid. 13 Varakeskajast pärineb sõna orja jaoks ehk sklaav, mis tuleb skandinaavlasest, sest paljud sõjavangid olid Skandinaaviast. SERVUS =SLAVE =SKLAVE Poliitilised olud ebakindlad, üks hõim alistas teise (selle eliit tapeti, loomad võeti ära). Aadel on õilsam, paremat päritolu, sünnipäraselt suurem. 10.- 11. sajandi vahetuseks toimus aadli suguvõsa liidrite struktuuris muutused, suhted stabiliseerusid, maavalduste liikumine vähenes. Pärandus läks nüüd isalt
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
Nii tekkis Itaalias idagootide riik, mis oli mõnda aega germaanlaste riikide seas kõige võimsam. 2) Kerjusmungaordud (22) Koos linnadega tekkisid uued mungaordud. Üht liiki ordu oli kerjusmungaordu ehk frantsisklaste ordu. Esmalt rajas Franciscus ( jõuka talumehe poeg ) frantsisklaste ordu. Nooruses elas ta muretut ja jõukat elu, kuni Jumala hääl kutsunud teda kiriku olukorda parandama. Franciscus hakkas mungaks. Tema surma järel kuulutas paavst ta pühakuks. Frantsiskaani mungad kandsid halli mungarüüd, mistõttu nimetati neid hallideks vendadeks. Nad pidid olema vaesed ja hankima elatist kerjates või töötades. Raha ei tohtinud neil olla. Hiljem lubati neil siiski kanda jalanõusid ja omada vähest vara. Pilet 3. 1) Kirik varakeskajal ( 1 ) Kristlus oli põrandaalune religioon. Neil ei lubatud ametlikult tegutseda. 4. sajandi alguses tahtsid nad avalikult tegutsema asuda. 4. sajandi lõpuks sai ristiusust Rooma riigi ametlik usk
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa 376. kuni 382. aastani kest
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium jagunes 9 suureks ja 4 väikseks maako
Isikustas/personifeeris anti-normannide visooni Vene aj-st. Lurje (1921-1996) Tserepnin (1905-1977)- Peterburi koolkond Frojanov kes : V-V aj-s oluline sovonost (harmoonia). Vm hävitamiseks tuleb hävitada õigeusk juudid, katoliiklased. sajandeid kestnud vandenõu (juuditsemine) 08.09.15 (II loeng) I keskne allikas- Povest vremehhõh let (Nestori kroonika). ,,Jutustus möödunud aegadest" (JMA) Tegu on hüpoteetilise kroonikaga, mis arvatavasti 12.saj algusest. Munk Nestor oli olemas kuid see, et on tema kroonika on kaheldav.Säilinud hilisemast ümberkirjutusest- 14.saj. Kaurentiuse vanim käsikiri (kroonik Laurenti). Sündinud 9.-10.saj Ilmselt polnud JMA I kroonika. Ilmselt sellele eelnenud 11.saj lõpu algkroonika. V-V kroonikakirjutus 11.-12.saj vahetusest. Selle kroonika kõrval nipet-näpet veel allikaid (kirikukirj., teiste riikide allikad, mis kinnitavad lihtsalt V-V. riigi olemasolu). Kirikuslaavi keeles (pmst vanabulg
Mõtted: Kõik on minatus- an-ätman, kõik siin maailmas on. Nn sisutus. Kõik see on meie illusioon - mäyä. Meid pole nagu olemas. Ahimsä- vägivallatus. Mitte nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Esimene reegel: ei kasutata vägivalda; NB! mitte võtta seda mida pole antud; hoiduda mitte vooruslikust seksuaalkäitumisest, loobuda seksist.; mitte kõnelda seda mis pole tõde. Mitte tarvitada meelitumestavaid aineid. Mungad ei tohi kanda parfüümi, ehteid. Mungad ei tohi käsitleda raha. Konsensusdemokraatia- arutatakse senikaua kuni kõik on nõus. Suguühe, vägivalla sooritamine, valetamine, umbjoobes, vargus- väljaviskamise aluseks mungal. Vinäya- reeglid. Vette kuseda ei tohi. Peab ülestunnistama, kas kogu koguduse ees või mõnele mungale. Kloostrisse ei võeta haigeid, põngenenud naine, pätt, vigane – need ei sobi koguduse liikmeks. Füüsiliselt terve isik peab olema munk või nunn, muidu ta ju ei tahagi seda vms.. sa pead terve olema.
(paganana). Kõige parem näide ongi Akke, kes oli liivlane, kuid võttis vastu ristiusu ja kombed ning seetõttu ei pidanud hiljem liivlased teda omaks. 4. Võrdle Johannest, Akket ja Ra´d (tegevusvaldkonnad; mured, rõõmud; olulisemad iseloomujooned; eesmärgid) esita tabeli kujul. Johannes Akke Ra Tegevusvaldkond peaagronoom munk kirjanik Mured Mured on tal Peamiseks mureks Poja surm, milles Ra peamiselt seotud oli see, kas oli õige pidas end tööga. Tema vastutas ikka liiviusk süüdlaseks. Kuidas peamiselt oma vahetada välja elada edasi nii, et ei piirkonna põllunduse ristiusu vastu
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada
annaabi.ee 
