Küsimused ja vastused :D 1.Selgitage kahe näite abil Chlodovechi ajaloolist tähtsust? Chlodovech - tema valitsusajal võtsid Frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Ta võttis vastu ristiusu 496. Aastal katoliikluse vormis. Chlodovech pani aluse Frangi kuningriigile 5. Sajandi lõpul, ning muutis Merovingide võimu päritavaks. 2.Mis kasu tõi ristiusu vastuvõtmine frankidele? Ristiusu vastuvõtmine 496. aastal kindlustas Chlodovechi võimu. Rooma vaimulikest said Chlodovechi kindlad liitlased. Tüli koral mõne teise germaani rahvaga asus ristiusu kirik peaaegu alati frankide poolele. Nii tuli ristiusu vastuvõtmine frankidele suureks kasuks. Mis kasu tõi frankide ristiusustamine katoliku kirikule? Kuna Ariuse õpetus katoliikule õpetusele järk-järgult alla jäi, andis see frankidele suure poliitilise eelise – olulist mõju ja võimu omav katoliku kirik vaatles neid kui „õigeid“ kristlasi, kes väärisid toetust võitluses väärõpetuse tunnistajatega. ...
Varakeskaeg 1. Millised barbarite riigid tekkisid 5. Sajandil endise Lääne-Rooma riigi aladele? Läänegootide, idagootide, frangi, vandaalide ja burgundia riik. 2. Keskaja algus ja keskaja lõpp. Algus 476a Lääne-Rooma riigi langus. Lõpp 1453 Konstantinoopoli langemine. 1492 Ameerika avastamine. 1517 Martin Lutheri usupuhastus. 3. Frangi riik (frankide ühendamine, Chlodovech, ristiusu vastuvõtmine, majordoomused, Karl suur, frangi riigi lagunemine, lääne-euroopa riikide teke) Frangi kuningas Chlodovech 5. Sajandil. Frangi riigi valitsejad: 1) Merovingid (Chlodovech) ja 2) karolingid (Pippin Lühike). Majordoomus on Frangi kuningakoja ülem. Ristiusu vastuvõtmine 496. Aastal, katoliikluse vormis. 843. Verdunis sõlmiti kokkulepe mis jagas riigi lõplikult kolmeks. Lääne-Frangi riigist sai Prantsusmaa, Ida-Frangi riigist sai Saksamaa ja Lõuna-Frangi riigist Itaalia. 4. Läänik...
Keskaeg: mõiste, ajalised piirid, periodiseering (vara-, kõrg- ja hiliskeskaeg) ning lühiülevaade. 476, 496, 732, 756, 800, 843, 882, 988, 1030, 1453, 1492, 1517, Õpilane teab kellega on tegemist ning milles seisneb nende tegude tähtsus või millele on nad aluse pannud: Chlodovech, Karl Martell, Pippin Lühike, Ludwig Vaga, Gregorius Suur, Püha Benedictus, Püha Patrick, Oleg, Vladimir Sur, Jaroslav Tark, Kyrillos, Methodois, Merovingid, majordoomused, Kirikuriik, Verduni kokkulepe, naturaalmajandus, feodaalkord, vasall, senjöör, feood, pärusvaldus, sunnismaisus, kirikukümnis, Karolingid, Karolingide renessanss, Vene õigus, kirillitsa, veetse, Kaardid lk. 74, 77, 93 ning 104. Feodaalkorra teke. Linnade allakäigu põhjused varakeskajal (erisused Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel). Talupoegade õiguslik seisund antiikajal ja varakeskajal (võrdlus). Keskaja kolm peamist seisust. Kiriku ülesehitus varakeskajal. Benedictuse kloostrielu reeglid (lk. 8...
Frangid keskajal · Chlodovech(481-511) Merovingide dünastia Frangi riigi rajaja 496 ristiusu vastuvõtmine · VI-VII saj. Frangi riigi nõrgenemine Vennatapusõjad Majordoomused Frangi riigi tugevnemine · Karl Martell 732 Poitiersi lahing Ratsaväe tugevdamine · Pippin Lühike Karolingide dünastia Head suhted paavstiga 751 frankide kuningas 756 kirikuriigi loomine · Karl Suur Kuningas 768-814 Vallutussõjad(riiki suurus mitmekordistub) 800 keisriks kroonimine Rolandi laul Lääne-Euroopa killustatus IX-X sajandil · 843 Verduni kokkulepe Lääne-Frangi riik Ida-Frangi riik Lõuna-Frangi riik · Maavaldajate mõjuvõimu kasv · Välisvaenlaste sissetung
Ajaloo KT kordamine Rooma Keisririigi aeg 1. Keisririigi ajaloo perioodid: Varajane keisririik- 30 eKr-234 (235) pKr Sõdurkeisrite aeg- 234-284 pKr Hiline keisririik- 284-476 pKr 2. Printsipaat- Varajase keisririigi periood, tuletatud sõnast princepis (näitab seiust) ! Dominaat- Hilise keisririigi periood, tuletatud sõnast dominus (isand) ! kolonaat- talupoja ja suurmaaomaniku vaheline sõltuvusvorm, mille kohaselt rentija ei tohtinud elukohta vahetada monoteism- usk ühte jumalasse ! edikt- otsus valitseja pool 3. Igal aastal valiti magistraate ja senat, mis kujunes valitseja nõuandvaks organiks, pidas regulaarselt istungeid. Tegelik võim kuulus ühele isikule. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad. Nad olid kõrgemates riigiametites. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlase...
Kontrolltöö- varakeskaeg Kordamisleht Keskaja algus: 313.a-ristiusu legaliseerimine 330.a-Konstantinoopol nimetatakse uueks pealinnaks. 476.a- lääne Rooma langemine Keskaja lõpp: 1453.a- Bütsantsi langemine 1492.a- Kolumbus avastas Ameerika 1517.a- algab reformatsioon ehk usupuhastuse liikumine. Varakeskaeg: 5.-11.saj. feodaalkorra kujunemine,Frangi riigi lagunemine Kõrgkeskaeg: 11.-13.saj. Püha Rooma keisririik,ristisõjad, katk. Hiliskeskaeg: 14.-15.(16.)saj. Kriisid kirkus ja ühiskonnas. Keskaeg, miks?-sest see on kaht maailmaajaloolist ajastut eraldav paus. Feodaaltsivilisatsioon-religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Chlodovech-ristiusu vastuvõtmine katoliikluse vormis, vallutas kogu Gallia,pani aluse Frangi kuningriigile. Karl Martell-Poitiers' lahing, lõi võitmatu väeliigi-raskeratsavägi,(pikem raskem mõõk), oli väga hea strateeg P...
Miks lagunes tuhandeaastane Rooma riik? Kui Rooma impeeriumi kulden aeg oli kestnud juba mitu sajandit, polnud kellelgi aimu sellest, et seda suurepärast riiki võiks tabada langus. Siiski, me ei tea mis täpselt juhtus, kuid Rooma riik hävis. Rooma lagunemise kohta on erinevaid teooriaid, mina isiklikult pooldan murenemisteooriat, sest siiamaani on mulle igast loetud tekstist jäänud mulje, nagu oleks allakäik toimunud peaaegu et märkamatult. Suurte sõjaliste kaotuste puhul oleks olnud tegu katastroofiga, kuid Rooma sõjalised kaotused enne lagunemist ei olnud nii suured, et viia katastroofini. Siiski, mingi osa oli ka sõjaväelistel kaotustel. Huvitav, kui palju oleks Rooma valitsejad suutnud allakäiku takistada? Võimalik, et ka tänapäeval eksisteeriks rooma riik, kui oleks kasutusele võetud tõsised abinõud. Üheks allakäigu põhjuseks olid kindlasti kodusõjad, kuid need tekkisid ainult tänu liiga lõdvale reziimile...
Kordamine Vara-keskaeg 11.kl 1. Milliseid aastaid loetakse tinglikult keskaja aluseks ja lõpuks? 476 (Romulus Augustus tõugati võimult) 1453 (Konstantinoopoli vallutamine) 2. Dateeri vara-keskaeg (sajandid) V-XV 3. Frangi riik. Mil moel aitas ristiusu vastuvõtmine kaasa frankide kujunemisele Euroopa suurvõimuks? See lähendas neid Rooma vaimulikkonnaga ning hädapalvega tuli paavst nende juurde ja ni sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippin Lühikese frankide kuningaks. 4. Nimetage majordoomuste võimuletuleku põhjusi ja tagajärgi Frangi riik lagunes. Kuningad ei suutnud ülikuid oma võimu all hoida ja riigid jagunesid sõltumatuteks valdusteks. Seda kasutasid ära välisvaenlased (nt islamlased, kes vallutasid nii Põhja-Aafrika, Hispaania kui ka mitu Vahemere...
Balti ristisõda 1. Ristiusu jõudmine Läänemere äärde a) Ristiusus nähti võimalust normannide tsiviliseerimiseks ja põhjast lähtuva ohu likvideerimiseks b) Ristiusu vastuvõtmine Skandinaavias käis käsikäes riikide tekkega - kuningad nägid ristiusus vahendit enese ainuvõimu kindlustamisel : Taanis võttis ristiusu vastu ja lasi oma rahva ristida kuningas Harald Sinihammas 960.a paiku. Norras kinnistus ristiusk kuningas Olav Püha valitsemisajal (1016 1028). Rootsis liitis maa ühtseks riigiks Olav Sülekuningas (valitses 995 1022), kes lasi ennast ka ristida. Kindlamalt juurdus ristiusk Rootsis alles 12.saj. Samal ajal alustasid Rootsi kuningad ka Soome allutamist ning kristianiseerimist. c) 9.saj lõpul kujunenud Vana-Vene (e Kiievi-Vene) riik suhtles tihedalt õigeuskliku Bütsantsiga: kaubanduslikud kontaktid ja ühised vae...
Kuni 1 sajand leötide Gallia aeg. 1-3 sajand Rooma-Gallia aeg. 5-8 saj Merovingide Gallia. 8-10. saj Karolingide Gallia. Piirkonna hõimud: Belgid, gallid, akvitaanlased, liguurid. 238 märgiti franke esimest korda rooma allikates. 253 tungisid frankide ja alemannide hõimud üle Gallia piiri. 5 saj lõpp ja 6 algus - kuningas Chlodovech Merovech (481- 511). 496 ristiusu vastuvõtmine Chldovech I poolt. Saali õigus kujutas endast saali frankide tavaõiguste üleskirjutamist. 6 sajandi keskel korjas Chlotar Chlodovechi valdused jälle kokku. 7 saj keskpaik laiskade kuningate ajastu. 714 võimule sai Karl Martell kes loobus majordoomuse nimetusest ja hakkas Frangi hertsogiks. 732 Poitiers'i lahing. Pippin-Lühike (741-768) tegi 754 ja 756ndal aastal korraldas ta 2 sõjaretke Itaaliasse ja aitas luua Kirikuriiki. Karl Suur (768 814). 774 võis Karl Suur panna endale pähe Itaalia valitseja krooni. 801 vallutas ta Barcelona. 782...
Varakeskaega peetakse suhteliselt vaeseks ja tumedaks ajajärguks, mil Euroopat külvasid mitmesugused segadused, sealhulgas näiteks majanduselu madalseis (varakeskaja esimesel poolel) ning poliitiline killustatus. Võib aga julgelt väita, et tollal kujunesid mõned jooned nii tugevalt välja, et need kestavad tänini. Üks olulisim on kindlasti mitmete Euroopa suurrahvaste väljavormumine. Suur rahvasterändamine algas IV sajandi lõpus hunnide rändamisega Aasiast Ida- Euroopasse. Hunnid kui tohutult aktiivsed vallutajad lõid kõik eeldused ahelreaktsiooniks, mis pani terve mandri-Euroopa liikuma. Tol ajal võtsid jalad alla näiteks frangid, germaanlaste seast pärit hõim. V sajandi lõpul tungisid varemalt Reini jõe põhjapoolsetes äärtes elanud frangid Galliasse ning lõid sinna ja ümbrusesse Frangi riigi. Riigi loomine käis käsikäes ristiusu vastuvõtmisega, sest paavstil oli oluline roll frangi kuningate võimule kinnitamisel. Frangi riik nä...
Millal tekkis ristiusk? Aastal 313 kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubaduks. Millises tolleaegses Rooma riigi piirkonnas tekkis ristiusk? Ristiusk tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas. Mille poolest erines ristiusk roomlaste senistest usunditest? Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga olid vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Mida tähendab messianistlik? Kes oli Messias? Messianistlik meelsus- usk Lunastaja (Messias) peatsesse uude tulemisse, mistõttu igapäevast elu, selle väärtusi ja kohustusi peeti eriti ajutiseks ja tühiseks. Kuidas nimetati ristiusulisi veel? Ristiusulisi nimetati veel kristlasteks. Miks kiusasid Rooma valitsejad algu...
1. Mis oli Lääne-Rooma riigi languse feodaaltsivilisatsiooni sünni eellkooks?(1) Lääne-Rooma riigi languse ja fedaaltsivilisatsiooni sünni prelüüdiks oli Pax Romana. Rooma rahu lagunemine. 2. Mida tähendas Rooma rahu lõppemine? Mis seda süvendas?(2) Rooma rahu lõpp tähendas, et impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema , mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. 3. Mis jäi Riima sõjakunsti viimaseks saavutuseks?(2) Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks jäi väejuht Actuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451.aastal Katalaunia väljadel. 4. Mis alasid hõlmas Ida-Rooma riik?(5) Balkani poolsaart, Krimmi lõunaosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriast, Palestiinast, Egiptust, Kürenaikat Põhja Aafrikas ning Vahemere idaosa saari. 5. Kellele kuulus võim Bütsantsis?(1) Kogu võimutäius kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele. 6. Milliseid muudatusi viis läbi keiser Justinianus1? (2) Just...
"Suur rahvasterändamine ja selle tagajärjed Euroopa ühiskondlik-poliitiliste suhete kujunemisele varakeskajal" Enamik germaani hõime võitles Rooma riigiga. Esimesed kokkupõrked toimusid 113-101 eKr kimbrite ja teutoonide sõjakäikude ajal. Roomlased ja germaanlased on juba aegade algusest saadik pidanud veriseid sõdu, kus saatis edu mõnikord üht, mõnikord teist riiki. Nende suhted ei olnud koguaeg vaenulikud. Keisririigi piiridel käis pidev kaubavahetus ja muu suhtlemine. Rooma rahu langemine oli sissejuhatus sajandipikkuse kriisi- ja muutusteajastu. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid,kandes hoolt, et ääremaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpp tähendas, et impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisesesele kriisile.Senise elukorralduse säilitamiseks pidi keskvõim rohkem ääremaadega kompromisse tegem...
Frangi riik 1. Lääne-Rooma ühiskonnale said saatuslikuks: * Rooma rahu lagunemine. *Kesk võim tegi ääremaadega üha enam kompromisse. See tõi kaasa piirialadelt üha uusi välismõjutusi. *Carcalla edikt 212.a kõikidele rooma territoorjumil elavatele vabadele inimestele kodanikuõigused. * Kodusõjad leegionide vahel. ( see tähendas, et võim käis kääest kätte) *Germaanlaste värbamine sõjaväkke. 2. SUUR RAHVASTERÄNDAMINE- Nimetatakse perioodi, kus hunnid, oma sisse rändega Euroopasse panid teised rahvad liikuma. Suure rahvasterände phjuseks olid ka demograafilised ja klimaatilised tegurid. ATTILA- hunnide väejuht KATALUNIA LAHING- Lahing 451. aastal, kus rooma sõjamehed purustasid hunnide hõimuliidu. Kuid selleks ajaks koosnes rooma sõjavägi suures osas juba barbaritest. 3. 4. 5. Olulisemad germaani rahvad on: - vandaalid - anglid ...
Miks lagunes Rooma impeerium? Üheks allakäigu põhjuseks olid kindlasti kodusõjad. Rooma hiilgeaegadel olid keisrid pärinenud aristokraatide hulgast, kuid nüüd oli igal lihtsõduril võimalik keisriks saada, kui ta karjääriredelil piisavalt kõrgele oli tõusnud.Tihti tõusis korraga esile mitu sõdurkeisrit, üks ühes, teine teises impeeriumi osas. Samal ajal tugevnesid Rooma välisvaenlased. Idast ründasid Pärsia väed, põhjast barbarite, peamiselt germaanlaste hõimud. Germaanlasi meelitasid impeeriumi viljakandvad tasandikud ja rikkad linnad. Nõrgenenud impeerium ei suutnud enam kaitsta oma piire ja tema aladele tungisid üksteise järel barbarite väesalgad. Aastatel 306 337 valitsenud keiser Constantinus Suur kehtestas Roomas usuvabaduse, sisuliselt tähendas see kristluse seadustamist. Pärast seda sai kirik peagi Rooma impeeriumi üheks tähtsamaks organistsiooniks. Kristlik kirik muutus ai...
Bütsanst Lääne Rooma riik pealinnaga Konstatinopol, keiser Constantinus, alad Kreeka ja Väike Aasia, hellenistlik kultuuri traditsioonid, kreeka keel, mõju idamaade kultuurist, kristlik riik, ilmalik ja usuline võim (lahutatud) keisril, kiriku lõhenemine: idapoolne õigeusk ja läänepoolne katoliiklus, kirikud tsentraalehitis, 5 kuplilised, keiser Justinianus I ja Theodora aeg, kus ehitati pealinna mälestusmärk Hagia Sophia katedraal (kuppel ristkülikukujulise ruumi kohal, lahendati viklite (kupli kandekonstruktsiooni element) ja kolmnurga kujutise abil, hiigelkupplit toetavad poolkuplid, neli kaart, kesklöövi alumise osa moodustab kaarestik, külglöövid on kahe korruselised, kus avaneb ka kiriku rõdu empoor, San Vitale kirik Ravennas (8 tahuline kuppelehitis, keskosa kõrgem, löövi teine korrus avaldub empoorina keskmisesse ruumi, mosaiigid), Apostlite kirik Konstantinoopolis, sisearhitektuur - sammaste ja kaarte vahel paiknevad kiviplo...
Kordamisküsimused 11. Klassile Keskaeg 1. Millised feodaalriigid tekkisid Vana-Liivimaa aladele peale muistse vabadusvõitluse lõppu? – Ordualad, Taani alad( Põhja-Eesti ehk Eestimaa hertsogkond), Tartu piiskopkond, Saare – Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond, Riia peapiiskopkond. Taani müüs oma alad ordule. 2. Kuidas muutusid piirid peale Jüriöö ülestõusu? (vt kaardid õpikust lk. 54 ja lk.72) – 1343 - 1345. Kehtima jäid muinaseesti tavaõigus ja kombed. Kes ristiusu vastu võisid jäid isiklikult vabaks. Eesti talupojad ei tohtinud väljaspool eestit kaubelda. 3. Kuidas muutus eestlaste õiguslik olukord vallutuste järel? (Õ.lk.55-56) – pinged ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Vana-Liivimaa oli killustunud (mitu erinevat väikest riiki) Ei tahtnud omavahel koostööd teha. Talupojal tekkisid uued kohustused: kümnis, hinnus (kindla suurusega maks), andam (mitte-rahaline), ki...
Ajaloo konspekt (keskaeg) Keskaeg - algas Rooma langemisega (476). Keiser Marcus Aureliuse surm, millest alates lagunes Rooma rahu (180). Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol (330). Ida- ja lääneosa eraldumise lõplik kinnistumine (395) - sündmused kriisikõveral, mis läbib tõusude -langustega terveid sajandeid. Keskaja piirid. Varakeskaeg jaguneb 2 perioodiks: 1) 5. saj - 9. saj algus, ülekasvamis- ja muutuseajastu algus, feodaalkord, Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik. 2) 9. saj. algus -11. saj algus, Karolingide impeerium laguneb, katoliiklus, roomakatoliku kirik, romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg -11. saj algus -14. saj II pool, õitsenguperiood. 13. saj - kõrgkeskaeg. Vahekeskaja lõpp - kliima halvenemine, Saja-aastase sõja puhkemine, katk Must Surm, reformatsioon, läänekristluse lõhenemine - läbi hiliskeskaja kulgenud teekond varauusaega. Religiooniks katoliiklus; feodalism, feodaaltsivilisatsioon. Feodaalts...
Varakeskaeg Keskaja piirid on kokkuleppelised.Kõige sagedamini loetakse keskaja alguseks viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas. Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas · Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453) · Ameerika avastamist Kolumbuse poolt( 1492) · Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal( 1517) Varakeskajal oli Europpa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud( V-X saj) Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu(XI-XIII saj) Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemiaelanikkonna vähenemise ja majandulikke raskusi( XIV-XV saj) Kronoloogia: · 486. a- frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. · 529. a-Püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino k...
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus toimus aastatel 12081227. Eestlastel oli võimalusi sõda enda kasuks pöörata ja võita, mis olekski tähendanud vabadust. Kas me oleks Euroopa üks majanduslikult kõige kiiremini arenevaid riike kui vabadusvõitlus oleks lõppenud meile edukalt? Üks tähtsamaid eesti rahva kaotuse põhjuseid oli anastajate arvuline ülekaal ja vallutusretkede rohkus suhteliselt lühikese aja vältel. Sakslasi toetas katolik kirik, mis oli sellel ajal Lääne-Euroopa tähtsaim poliitiline võim. Kuulutati välja ristisõda, mille näiliseks eesmärgiks oli paganlike maade ristimine ja pattude andeksandmine, kuid tegelikult soovis Saksamaa suurendada oma valdusi Läänemere ääres ja nii ka Eesti arvelt. Sõjamehi kaasati ka juba seni vallutatud riikidest, tänu millele sõjaväelaste hulk oli piiramatu. Sõjameestele lubati siin kiiret rikastumist ja patukustutust, mis andis neile ka ...
pealetungid, suur rahvasterändamine), Bütsantsi tugevus (hea geograafiline asend ja majandus) Suur rahvasterändamine algus: 375-hunnide sissetund Euroopasse, lõpp: 568-Langobardide sissetnd Itaaliasse. Hunnid (pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt) lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud, mis tungisid Lääne-Rooma aladele, peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Läänisuhe Feod...
1 ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Saj SÜNDMUSED 5.saj Püha Patricku misjoni tulemusena viidi lõpule Iirimaa ristiusustamine. Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu. 6.saj 529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias. Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj 622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus. 630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu. Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, ...
KESKAEG (medium aevum) Mõiste võeti kasutusele 1496 Itaalia humanisti Giovanni Andrea poolt. 15. saj seisukohalt oli keskaeg pime tunnel, mille otsas kumas valgus. Enne oli parem ja pärast oli parem. Hästi hakati keskaja kohta arvama 19.saj romantismi ajal. Praegu ei ülistata ega halvustata, vaid üritatakse teemale läheneda. Keskaja periodiseerimine on kokkuleppeliselt järgmine: 1) Algusajad: 313 Milano ususallivuse edikt 395 Rooma impeeriumi kaheks jagunemine 4. saj Suur Rahvaste rändamine 376 viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine( sellest ka meie aja järgi keskaja algus) 2)Lõpuajad: 1453 Türklased vallutavad Konstantinoopoli, Ida- Rooma laguneb. 1492 Columbus jõudis Ameerikasse 1517 Reformatsiooni algus...
Pilet 1 1.Reformatsiooni põhjused ja algus.Martin Luther ja tema õpetus 1)Suur Maadeavastus laiendas inimeste silmaringi, põhjustas olulisi maailmavaatelisi muutusi(piiblis polnud kõike mainitud). 2) Kujunes humanism, mis muutis oluliselt senist Jumala-inimese suhet. 3) Oma osa oli ka katoliku kiriku siseprobleemidel 4) Majandusliku ebavõrdsuse suurenemine (Suure Maadeavastuse toimel). Euroopasse suurtes kogustes odavaid väärismetalle, mille tulemusel raha väärtus langes. Martin Luther-oli saksa kristlik teoloog ja munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon,31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise. Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde, Lutheri piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele. 2.Keskaja mõiste-Tähistatakse teatud ajajärkude vahele jäävat perioodi(esimest korda kasutati keskaja mõistet ...
Ajalugu §7-12 1.Viikingid Kuidas neid nimetati Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Nad rüüstasid ja vallutasid maid mitme sajandi jooksul. Rajasid kaubalinnu ja asustasid uusi territooriume. Viikingiajaks on loetud ajavahemikku 800-1050, vahel kuni 1200. Viikingite ühiskonnakorralduse ja nende kultuuri juured ulatuvad tagasi juba varasematessegi sajanditesse. Euroopa eri paigus nim neid erinevalt. Lääne-Euroopas kandsid nad enamasti normannide nime. Kirikus paluti Jumalalt abi nende rüüsteretkede vastu ja nim isegi paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasi taanlastena. Iirimaal eristati juuksevärvi järgi ,,valged"(norralased) ja ,,mustad"(taanlased). Ida Euroopas nim varjaagideks. Kes olid viikingid Viikingite näol oli tegemist eri kihtide esindajatega. Viikingiretkedel käisid tavaliselt talupojad. Mindi müüma või vahetama põllusaadusi, aga ka valmistatud raud esemeid. Võimaluse avanedes rünnati merer...
Frangi riik ja selle areng Referaat Sandra Kartau Frangi riigi ehk ühe esimese suurema riigi moodustise tuumikalad asusid Rooma-Gallias. Gallia oli keltide asuala, mis asus umbes praegusel Prantsusmaal, sellepärast võibki Frangi riigi teket lugeda Prantsusmaa ajaloo alguseks.1 2 sajand eKr vallutati see ala roomlaste poolt ning alguse saigi Rooma-Gallia.2 Frangi riigi kujunemise peamised etapid on keltide Gallia, mis kestis kuni 1. sajandi keskpaigani kuid siis oli see ala väga killustunud- maa-alad jagunesid nelja eraldi hõimu vahel, kelle koondnimetuseks oli gallialased. Teiseks tähtsaks perioodiks on Rooma-Gallia, mis kestis kuni 3. sajand eKr, kolmandaks Merovingide Gallia, mis oli 5-8 saj ja viimaseks ehk neljandaks perioodiks oli Karolingide Gallia, mis kestis kuni 10 sajandini.3 Esimest korda märgit...
Skandinaavia Bondid taluperemehed Varjaagid viikingite nimetus Ida-Euroopas Tingid kohalikud koosolekud Ragnarök hea ja kurja viimne võitlus Alltingid maakondlikud Ruunikiri vanagermaani raidkiri ühiskoosolekud Ruunikivi haua-ja mälestuskivid, kuhu kirjutati Konungid kogukondade pealikud surnud tähtsamad teod jne. Normannid viikingite nimetus (põhja Saaga vanagermaani kangelaslaul; muinasislandi mehed)Lääne-euroopas jutustus Träälid orjad Elatusalad : põlluharimine,karjapidamine, küttimine ja kalapüük. I aastatuhande II poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrvalt kasutati juhust ja rünnati võõraid laevu ja rüüstati naaberpiirkondi. Gokstadi laev suurim viikingite laev, mis pärineb aastast 900. Suuremad linnad : Birka ja Sigtuna. Viikingite salgad : Elanikkonna k...
Lähte Ühisgümnaasium Frangi riigi kuningad ja nende seotus kristliku kirikuga Referaat Koostaja: Martin Amor Juhendaja: Tiina Kull Lähte 2012 Sisukord Frangi riik Frangi riik oli riik varakeskaegses Euroopas, mis suuresti langes kokku tänapäeva Prantsusmaaga. See riik tekkis 476. aastal (5. sajandil) peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamuse Galliast. Sel ajal oli Frangi riik väga erineva rahvastikuga, seal kõneldi umbes 20 keelt. Majandussiedemed erinevate riigiosade vahel puudusid ehk toimis naturaalmajandus, mistõttu hoiti erinevaid piirkondi koos põhimõtteliselt relvajõul. Chlodowech I juhtimise ajal võtsid frangid vastu ristiusu katoliku kuju...
BÜTSANTSI KIRIK JA KULTUUR 1054. aastal leidis aset suur kirikulõhe ehk skisma. Ristiusu kirik jagunes kaheks: läänekirik e. Roomakatoliku kirik ja idakirik e. Kreekakatoliku kirik. Roomakatolik = katoliku ja kreekakatoliku = õigeusu. Erinevused lääne- ja idakiriku vahel: Läänes püha vaim lähtub isast ja pojast, idas ainult isast. Läänes kehtis tsölibaat, idas ainult kõrgvaimulikel. Läänes ristimärgitegemine viie sõrmega, idas kolmega. Ilmalikud inimesed said läänes armulaual ainult leiba (osa kristuse ihust), idakirikus said ilmalikud nii leiba kui veini. Läänes toimusid jumalateenistused ainult ladina keeles, idas kohalikus keeles. Paavst ja patriarh panid end vastastikku kirikuvande alla ehk kuulutati et kumbki pole ristiusu kiriku liige, see tõigi kaasa kirikulõhe. Bütsans on antiikkultuuri järjepidevuse säilitaja, sest jätkati umbes samalaadset õpetamist kui oli toimunud antiikajal, kuid seda kohandati, kuid oluliseim ikkagi see et...
MUINASAEG EESTIS *periodiseerimine 1. 2. KIVIAEG- vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum uuem kiviaeg ehk neoliitikum Paleoliitikumi Eesti ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud. Mesoliitikum ( u. 9000-5000 eKr) Neoliitikum (u 5000 1800 eKr) neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200) Eestis ise hakati rauda tootma kusagil ajaarvamise alguses. 2) Uuritakse: 3) 1) arheoloogilised leiud 4) 2) esemelised muistised Üksikuid teateid on võimalik leida teiste rahvaste kirjalikest allikatest ( Vana-Rooma, Skandinaavia, Vana-Vene) (Ei olnu...
Ajaloo kordamine 1. Eesti maa/talurahvas keskajal. · Keskaegne ühiskond moodustus enamjaolt talupoegadest. Aadlike, vaimulike, kaupmeeste ja käsitööliste osa ei ületanud 6-7%. · Eesti rahvaarv kasvas ja asustus tihenes (13. sajandil u 150 000-180 000 inimest). · Soistele aladele ja rannikule asus elama rohkem inimesi. · Linnastumine Lääne-Euroopas tõi kaasa teraviljahindade kasvu. See omakord kasvatas mõisate arvu, talupoegade teokoormised kasvasid (mõisategu = jalategu + rakmetegu), talupojad olid sunnismaised. Talurahva sotsiaalne liigitus: · Adratalupoeg talupoeg, kes pidi maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Nende talude majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades, kust tuleb nende nimetus. Nende õiguslik seisund oli võrdne, kuid talude suurustel ja jõukusel oli kuni 10 x vahe. Rahvaarvu kasvamisel asutasid adratalupoegade po...
Vanavene kunst Vana-Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. saj lõpuni. Vene kunstis valitsevad Bütsantsi kunsti eeskujud. Vanavene kunst hakkas kujunema, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik keskusega Kiievis. Idaslaavlaste kõrval asus võimas ja rikas vana kultuuriga Bütsantsi riik. Ristiusu vastuvõtmine avas neile bütsantsi kultuuri, aga bütsantslik õigeusk lahutas neid Kesk- ja Lääne-Euroopast. Arhidektuur: Alates 10. Sajandist hakati venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid. Kui linnades levid kiviarhitektuur, siis maal säilitati puukirikuid. 11. Saj on Kiiev Venemaa Euroopa suurim riik. Pealinna kaunistavad 400 kirikut. Kiievi peakirik on Sofia katedraal, millel on 13 kuplit. Algselt oli kirikul viis löövi, mis lõppesid igaüks idaseinas asuva apsiidiga. Hiljem ehitati juurde 2 löövi ning kahjuks on see kirik 17. Saj ümberehitusega rikutud – juurd...
1. Selgita mõisted: Bütsants-Byzantoni järgi hakati ida-Roomat keskajal nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik Rooma keisririik ja sealsed elanikud roomlased. Ikoon- idakirikus traditsiooniline pühapiltide austamine Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal Lään- vasallide kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandatavaks) Läänimees- (feodaal)- maa omanik Läänikord- feodaalkord, mis põhineb isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel. Aadel- feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. Domeen- kuninga maavaldus (vähenes kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi) Feodaalne killu...
oFrangi riik V-VII sajandil: V saj.lõpul tungisid Reini alam-ja keskjooksu aladel elanud frangid kuningas Chlodovechi juhtimisel Galliasse.Umbes 495a. paiku lasi Chodovech end koos kaaskonnaga ristida ja sundis seejärel ristusku peale ka teistele. Chlodovech ühines katoliku kirikuga. See lähendas teda Rooma vaimulikkonnale. VI ja VII saj. Frangi riigi ühtsus kadus ja kuningate võim nõrgenes. Kuninglik suguvõsa käsitles riiki kui perekondliku varandust, millega kaasnesid ka vennatapusõjad kuningasoo liikmete vahel. Võim nendes ei kuulunud enam kuningatele, vaid kuninga suursugustele kojaülematele majordoomustele. Paavstid ja langobardid Itaalias: 560. aastatel vallutas Itaalia uus põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid. Ida-Rooma keiser ei suutnud Itaaliat kaitsta.Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias. Hilise keisririigi ajast peale oli kirik kandnud linnades hoolt vaeste eest ja mõistnud kohut kristl...
KESKAEG 5saj -16 saj Keskaeg jaguneb: · Varakeskaeg 5 saj-11 saj On nõrk, tal pole sõjalist jõudu, see hakkab kujunema alles 8.sajandil. Tal on vaja seda islami tungile pealehakkamiseks, samuti ka normannide vastu ( taanlased, norralased). Sõjaline olukord kujunemises, kirik nõrk. Kujuneb välja feodaaltsivilisatsioon. Selle tunnusteks on: 1) feodaalsuhted( vasalliteet) ehk läänikord. Need on need suhted, mis on rüütliseisuste omavahelisteks suheteks, 2) katoliiklus, mis muutub Rooma riigis ainuvalitsevaks. Feodaaltsivilisatsiooni piirid on peamiselt Euroopas, lõunas lõpeb Vahemerega, sest Põhja-Aafrikas levib islam. 10-11 saj võtavad ristiusu vastu ka põhjmaade valitsejad ja feodaaltsivilisatsioon levib ka põhjamaadesse. Idapiir jääb Eesti Vene vahele. Venemaal oli õigeusk. · Kõrgkeskaeg 11saj Iip 14 saj Killistatud. Hakkavad ristisõjad ...
Ida rooma riik e. Bütsants Territoorium, rahvastik ja riigikorraldus. · tekkis 395. Aastal, kui Rooma impeerium jagunes lõplikult Lääne ja I-Rooma riigiks. Pealinnaks Konstantinoopol · Terriktooriumil elasid kreeklased, bulgaarlased, juudid, syyrlased, armeenlased jt. Riigikeeleks kreeka keel · Säilisid kohalikud kultuuritavad, millele lisandusid kristluse erivoolud. · Monofüsiitide õpetus õpetus, mis levis egiptuses, väitis, et Kristusel on vaid üks jumalik loomus. · Kogu võimutäius (kõrgem sõjaline, administratiivne ja kohtuvõim) kuulus keisrile e. Besileusele. ( võimu piiras riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsionidena tsirkuseparteid) · Riiklik hoolekandesüsteem: eksisteerisid haiglad, vanadekodud, vaelastekodud, kirik jagas nälgivatele vaestele kodanikele tasuta vilja jne. · Bütsantsi keisrile allus kirik: Ta käsutas kirikuvarusid, määras ametisse kõrgemaid vaim...
Euroopa kujunemine keskajal 1. Keskaja mõiste ja koht ajaloos. a. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess: · Lääne-Rooma hävimine. · Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse Euroopa kujunemine. b. Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): · Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). c. See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. d. Keskaeg ei olnud "pime" ega "kuldne", vaid sama mitmetahuline ja vastuoluline nagu tänapäev. e. Arenes kultuur, pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. 2. Keskaja piiritlemine a. Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon: PIIRID TUNN...
Varbla Põhikool UNGARI KEEL Referaat Koostaja: Erlyn Mugu Juhendaja: Maia Bubnov Varbla 2012 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................lk nr. 3 Ungari kiri..........................................................................................................................lk nr. 4 Tähestik Ajalugu..........................................................................................................................lk nr. 5-6 Kasutatud materjal............................................................................................................lk nr. 7 2 Sissejuhatus Ungari keel kuulub soome-ugri keelkonda. Seda räägib umbes 14 miljonit inimest. Pealmised riigid on Ungari, Rumeenia,...
Bütsantsi arhitektuur Bütsants 395.aastal jagunes Rooma Tuumikalaks jäid Kreeka Kultuur toetus rohkem Kristlik riik, kus keisri riik lõplikult Ida- ja ja Väike-Aasia hellenistlikule kui käes oli nii ilmalik kui ka Lääne-Rooma riigiks, roomalikule traditsioonile usuline võim millel olid erinevad keisrid ja kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele Kirik Paljud Bütsantsi kirikud Põhiplaanid olid ruudu, Hagia Sophia katedraal olid tsentraalehitised, võrdkülgse hulknurga või mille põhiplaani äärmised võrdhaarse kreeka risti punktid on ke...
Mis on keskaeg?-Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini. Algas 476.a. ja lõppes 1492 a. Eristatakse vara- V-X saj Barbari riikide teke, frangi riigi ja feodaalkorra kujunemine, lõppeb Frangi riigi lagunemisega. ;kõrg- X-XIV saj. ja hiliskeskaeg e. varauusaeg-katoliku kiriku puhastuse lõhenemine. Katoliku kiriku domineerimine on läbi. Suurrahvaste rändamine-375- 568 .a. Liikumine toimub karjaga( hunnid on inimesed, kes elavad hobuse seljas) Kuulsaim juht on Attia. Hõim- sugkond+ sugukond, hõimlased- kaugemad sugulased. Frangid, Goodid, vandaalid, Lango. Ajend: Hunnide liikuma hakkamine Aasiast.Põhjused: Ilmastiku jahenemine, paremate tingimuste otsimine, rahvastiku juurdekasv ja toitva maa nappus. Tagajärjed: Barbarite riikide teke, Lääne-Goodid (hispaania), Frangid (prantsusmaa); Ida Goodid- pealinn on Ravenna (Itaalia); Angosaksi kuningriigid, Vandaalis P...
ROOMA KULTUUR roomlastele avaldas suurt mju kreeka kunst. roomlased võtsid üle kreeka mütoloogia ja hakkasid oma jumalaid kreeka eeskujude järgi kujutama. vallutatud kreekast veeti sõjasaagina välja palju kunstiteoseid. kreeka kunst oli rooma ülikute hulgas suurmoes. kui ei jätkunud originaale, siis valmistati täpseid koopiaid. nii vallutas kreeka kultuuriliselt rooma. portreekunstis saavutati suurim iseseisvus. rooma portreee lähtus individuaalsest karakteristikast., kartmata näidata inimest sellisena nagu ta oli.see tuli roomlaste surnute kultusest. oli kombeks säilitada surimaske või surnud pereliikmete portreekujutisi. erilise püüdlikkusega jäädvustati väejuhte ja riigimehi. roomlased ei uskunud hauatagusesse ellu. rooma valitsejaid näidatakse tihti halastamatute ja julmadena, just nii nagu me neid ajaloos tunneme. on kreeka eeskujul kõrgreljeef. jäädustati peamiselt võidukaid sõjakäike. MAALIKUNST seinale anti ruumi piirav tähend...
Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused? Kohustus: Palju koormisi (viljakümnis, hinnus, erimaksud), kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Nii kohustuseks kui õiguseks oli sõjateenistus. Õigus: Talupoeg sai vabalt maad kasuta...
1. ÜLESANNE Vasta küsimustele kirjalikult, küsimus vastuse ees peab kindlasti olema. 1. Millal algas ja lõppes Euroopa keskaeg? Vastus: Euroopa keskaeg algas umbes aastal 476. Euroopa keskaeg lõppes umbes aastal 1500. 2. Millal algas ja lõppes keskaeg Eestis? Vastus: Eesti keskaeg algas umbes aastal 1200. Eesti keskaeg lõppes umbes aastal 1558. 3. Nimeta suuremaid germaani riike Lääne- Rooma alal. Vastus: Idagootide riik, läänegootide riik ja frangi riik. 4. Miks suurendas Rooma riigi hävimine kiriku tähtsust Euroopas? Vastus: Sest kirik hoidis ainsana Rooma riikliku ühtekuuluvuse ideed edasi. 5. Loetle linnade mahajätmise põhjusi. Vastus: Linni rüüstati palju, inimesed läksid maale elama, raha kaotas käibe ja keegi ei hoolitsenud tänavate eest. 6. Kes olid frangid ja kuidas tekkis nende riik? Vastus: Frangid olid üks väike grupp inimesi kes elasid Reini jõe läänes. Rooma riigi kukkudes hakkasid frangid Piirkondi enda valdusesse võ...
Viikingid Viikingite päritolu: Rahvas keda nimetatakse viikingiteks, elas Skandinaavias (Taanis, Rootsis ja Norras) ning kõneles vananorra keelt, millest kujunesid taani, rootsi ja norra keel. Viikingid eksisteerisid umbes 793-1066. Nimetus viiking tähendab arvatavasti (mere)röövlit, ja see käis Skandinaaviast tulnud rüüstajate kohta. Röövretked kuulusid selle suure ekspansiooni juurde, mille käigus viikingite Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse tungisid, kuid kõik nad polnud röövlid. Viikingid ehk normannid, keda vahel kutsuti ka norrameesteks või põhjamaa meesteks, olid õhtlasi kauplejad ja kolonistid. Viikingeid nimetati ka variaakideks. Ühiskond: Rooma maailmariik skandinaaviani ei ulatanud, mis tõttu sinna ei jõudnud esialgu ka keskvalitsus, kirjalikud seadused ja ristiusk. Polnud ka tõelisi linnu. Elati väikestes külades, mida vanem või pealik, kellele kuulus suurem osa maast. Kohali...
Eestlaste vabaduse järkjärguline kokkuvarisemine keskajal Kui me eestlaste kõige vanema ajalooga tegemist teeme, on uurimisele suuremaks raskenduseks ajalugu, et meil pole eestlaste eneste poolt mingisuguseid kirjalikke teateid olemas. Kõik teated on pärit võõrastelt, enamasti vastastelt. Nende viimastegi teadetest on palju kaduma läinud; sellest, mis säilinud, esineb praegu mõni osa jällegi ümbertöötatud redaktsioonis. Vastased ja võõrad rääkisid eestlastest harilikult ainult niipalju, kuivõrt eestlased olid teguriks, mida tuli avalikult arvestada. Läti Hindreku kroonikas kuuluvad eestlased peategelaste hulka, järgnevad ajaraamatud nimetavad neid juba harvemini, kuigi veel kaunis sagedasti. 14. aastasaja kirjeldusel ei pääse ükski ajaraamat mööda 1343. a. vabadusevõitluse kirjeldusest, vähemalt nimetusest. Viimaks aga kaob võõraste ja vastaste kirjutatud ajaloo veergudel eestlastel individuaalne, teguvõimas ilme talupoegade hallis, ...
10b humanitaarklassi ajaloo üleminekueksami piletite vastused Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants | Lääne- ja Ida-Rooma provintside erinevused; Constantinus Suure tegevus, impeeriumi lõplik jagunemine; Lääne Rooma lõpp; Ida-Rooma püsimajäämise põhjused; valitsemise; kultuur. Lääne-Rooma langes tänu Hunnide pealetungile Euroopas, tänu millele germaani võimud rändasid Lääne- Rooma aladele. Itaalia vallutas põhja poolt sisse tunginud germaani hõim-langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni allakäiku. Allakäigu põhjuseks peeti kohut kristlaste üle.Kujunesid sõltumatud väikesed riigid vana Lääne-Rooma aladele. Lääne provintsi alla kuulusid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia-need olid ennem roomlaste vallutamist riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Ida- Rooma provintsile kuulusid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus-need olid ...
6.PEATÜKK Vana-Egiptus, püramiidid 1. Millised ajalised piirid on vanaegiptuse kunstil? 300eKr-30eKr 2. Mille järgi periodiseeritakse Vana-Egiptuse ajalugu? Egiptuse pikas arengus võib eraldada 3 ajajärku, mil keskvõim oli tugev, aga nende vahepeal ja järel riigi ühtsus vähenes. 3. Mida ütled Egiptuse kunstitraditsioonide kestvuse kohta? Põhjenda. Egiptuses olid igasugused traditsioonid tugevad, kunstis säilisid kaua ühesugused teemad ja vormid. Kunst ei olnud täiesti muutumatu. Sellestki võib täheldada alalhoidlike ja uuenduslike taotluste omavahelist võitlust. 4. Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? Kuidas see mõjutas kunsti? Kunst oli religiooniga lahutamatult seotud, religioon oli polüteistlik. Usk paljudesse jumalatesse oli juba enne riigiaega, kui igal kogukonnal olid oma kaitsevaimud. Vanemaid jumalaid kujutati loomadena. Kunstis kujutati neid ena...
Eesti muinasaeg Eestlaste ajalugu on olnud väga kirju ja pikk. Selle uurimiseks kasutakse väga palju meetodeid. Kuigi praeguseks on olemas erinevaid loodusteaduslike dateerimisviise, on Eesti esiajaloo uurimisel seni kasutatud peamiselt nn radiosüsiniku meetodit. Selle aluseks on radiaktiivne süsiniku isotoop, mida tekib väikeses koguses maa atmosfääri ülemistes kihtides. Radisüsiniku abil on võimalik üsna täpselt ära määrata eestlaste kultuuri arengut ja muutusi inimtegevuses. Kiviaja vanim periood on paleoliitikum ehk vanim kiviaeg. Paleoliitikum seondub varasemas osas põhiliselt Aafrikaga. Arvatavasti just seal kujunesid meie eelased. Tol hetkel valitses veel eesti alasi jää. Keskmises paleoliitikumis asustasid Euraasia mandrit neandertallased. Neandertallased kohanesid isegi väga raskete kliimaoludega ja elasid peaaegu kogu jääst vabas Euroopas. Nad oskasid ehitada endale elamuid, ka...
Ajaloo I arvestus Ristisõjad I ristisõda algas 1096-1099. Ajendiks oli Jeruusalemma tagasisaamine (püha paik) Tegelikud põhjused 1. 1054 kirikulõhe 2. Liita Rooma kirik (kristlus) ja Kreeka kirik (õigeusk) 3. Maa saamiseks idamaadest. 4. Sooviti kulda ja idamaade rikkusi. IV ristisõda- 1204 Rasked olud. Ristisõdijad rüüstasid Konstantinoopoli Ida-kirik pöördus lääne-kiriku vastu Rüütliordud (Saksa e. Tentooni –Marienburgis(Saksa ordu), Templivendade ordu, Hospitaliitide ordu) Kristlane tahtis alati peale suruda oma tahtmist. Balti ristisõdade põhjused 1. Kaupmehed (Gotland e. Ojamaa) Hansa Liidu keskus, Lübec k 2. Rüütlid (maa vähesus) 3. Vaimulikud (Rooma paavst eesotsas) KÕIK TEGID KOOSTÖÖD, ET PAGANAD RISTIUSULE ALLUTADA-1180.ndatel jõudsid esimesed misjonärid Liivialadele (tsistertslased). Meinhard, Berthold- piiskopid. OSALEJAD Eestlase...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
