......................................................10 4.1 Vana-Vene riigi teke .......................................................................11 4.2 Taani alaviikingite tegevus lõunapoolses piirkonnas ..................................12 4.3 Skandinaavlaste asustus Gröönimaal ....................................................13 4.4 Viikingite seos Ameerikaga ...............................................................14 4.5 Viikingid Eesti alal .........................................................................15 5 Snorri Sturluson ja viikingite uskumused .........................................................17 5.1 Viikingi müütide eelkäijad ................................................................17 6 Viikingite kunst ....................................................................................... 18 7 Viikingite mütoloogia ..................................................................
Põhjamaade ajalugu Minevikust tänapäeva Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Põhjamaad- Taani, Norra, Rootsi, Soome, Island, ka Fääri saared. P- Euroopa. Iidsem nimetus Skandinaavia. Juba roomlased tundsid nimetust Scandia. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaaviamaad: Poliitiliselt: Taani, Norra, Soome, Island, Rootsi. Kultuuriliselt/keeleliselt: Taani, Norra, Rootsi, Island Geograafiliselt: Norra, Rootsi, Soomest loodeosa Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1000. a. tagasi oli 4. dialektiga ürgne Skandinaavia algkeel. Idamurre- taani ja rootsi keel Läänemurre- norra ja islandi keel
Sellest hoolimata on kogu maailmas praegugi kümmekond seda tüüpi purjelaeva, nii ujuvate muuseumide kui abimootoriga koopiate kujul. Asjatundjate arvates on kõige täpsem nende seas Jaapanis 1993. aastal ehitatud 55 meetri pikkune Date Maru (Hispaania galeooni San Juan Bautista koopia), mis praegu seisab Ishinomaki sadamas. 1.3.MAAILMA TUNTUMAD MERESÕITJAD JA NENDE RETKED VIIKINGID Riietus Nagu enamik inimesi sel ajal Euroopas, nii kasutasid ka viikingid riiete valmistamiseks peamiselt oma lammaste villa. Viikingid kandsid ka linaseid riideid. Lina kasvatati ise. Naised kudusid linast riide. See värviti mineraalide ja taimedega punaseks, roheliseks, pruuniks, kollaseks või siniseks. Meeste alusriieteks olid pikk villane särk ja pikad lapitud püksid, mida hoidis üleval vöö või kotinöör. Pealisriietena kanti varrukatega nahkvesti või kolmveerandpikkusega, peaaegu põlvini vöötatud jakki.
Sugulaskeeli rääkivad rahvad, kes aastasadu elasid maa-aladel Euroopast Indiani. Algkoduks Mustast merest ja Kaspia merest põhja poole jääv stepivöönd. ~3000- 2000 eKr algas nende väljaränne algkodust. · aasialased India · pärslased Iraan (Pärsia) · armeenlased Kaukaasia · hetiidid Türgi (Väike-Aasia) · kreeklased Balkan · itaalikud Itaalia · keldid Briti saared, Prantsusmaa, Hispaania · germaanlased Skandinaavia, Põhja-Saksamaa · slaavlased Kesk-Euroopa · baltlased Läti, Leedu, Poola Hetiidid Anatoolia. Polnud soodsaid tingimusi põlluharimiseks, leidus palju kivi ja puitu. Maavarad: kuld, vask, hõbe, raud. Esimesed, kes rauda kasutasid (sulatamine). Täiustasid ratast (kuus kodarat), leiutasid sõjakaariku. Sekundaarne tsivilisatsioon. Kiilkiri, usund ja valitsemise viis olid üle võetud Mesopotaamiast aga kohandati.
Hispaaniasse Vasall feodaalkorras Senjöör suurfeodaal Lään maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega senjööri käsul, lääni 2 liiki, benefiits ja feood Benefiits pärandamisõiguseta lään, kasutada ainult teenistusajal Feood lään, mida saab vabalt pärandada ilma senjööri loata Domeen kuninga maavaldus Investituur lepingu sõlmimine senjööri ja vasalli vahel Normann viikingid, skandinaavlased Valhalla koht, kus elasid lahingus langenud sõdalased Thor skandinaavia mütoloogias peajumal, piksejumal, sigivusejumal, tunnuseks vasar Oden viikingite sõjajumal Frej/a viikingite viljajumal Loke viikingite saatan Aasid muinasskandinaavlaste müütide noorem peajumalate sugu, juht Odin Ruunikivi surnu mälestuskivi, millel oli tavaliselt ruunikirjas tekst, enamasti Skandinaavias ja viikingite ajal Saaga vanagermaani kangelaslaul, muinasislandi jutustus
1429. toimus sõjas suur muutus, kui sõjaväge asus juhtima Jeanne d´Arc. Orleansi linnas saavutati tema juhtimisega võit. Reimsi linna katedraalis, krooniti valitsejaks Charles 7. Jeanne d´Arc sattus burgundlaste kätte vagi, kus ta müüdi edasi inglastele, kes ta aga tuleriidal põletasid. Calais sadamalinn jäi veel inglaste kätte, kuid saja aastane sõda oli lõppenud. Pilet 8. 1)Viikingid ühiskond, retked ( 7 ) Viikingiteks nimetatakse muinas Skandinaavia meresõitjaid. Tänapäeva rootslaste, taanlaste, norralaste, islandlaste esivanemad. Viiking tuleb sõnast vik, mis tähendab lahte. Viikingitel on ka palju muid nimetusi : venelased kutsusid neid varjaagideks , eurooplased kutsusid neid normannideks ehk põhjamaa meheks. Viikingite laevasid nimetati drakkariteks. Esialgu oli viikingite peamiseks tegutsemisalaks Läänemeri ja Põhjameri. Pärast hakkasid nad sõitma ka Vahemerel, Mustal merel ja Kaspia merel. Viikingid olid ka kaupmehed
Hangiti peamiselt luksusesemetega. Kaubandus oli nõralt arenenud. Sunnismaisus- talupojal keelati maalt lahkuda. Puudub vabadus. *Teotöö-talupoja (pärisorja) kohustus, kus nad pidid töötama feodaali majapidamises, põllul, ehitusel (mõisas) Koraan-islami püha raamat, kus prohvet Muhamed kui Allahki saadik väljendab seal Allahi tavast sõnumit. Kalifaat-vallutustega tekkinud araablaste suuriik. Viiking-Skandinaavia sõdalane normann-Lääne-Euroopa viiking varjaag- venemaal olevad viikingid Ruunikiri-viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest. Ruunikivi-haua- ja mälestuskivid peamiselt teede ääres, möödujatele lugemiseks. (langenud sõjameest, ajaloo sündmustest.) Valhalla- lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse Saaga- suuliselt edasiantud pikemad jutustused ajaloosündmustest, mis pandi kirja 12-13 sajandil (,,vanem edda-islandi eepos) Anglosaksid- anglid, saksid, jüütid ja friisid
Poeem asjade loomusest. Jens Jacob Asmussen Worsaae oli samuti taanlane. Ta oli Thomseni õpilane. Tema arvas, et tuleb vaadata Taanist kaugemale. Isa oli tal pankur, oli palju raha. Isa suri, pank läks pankrotti. Jens küsis Thomsenilt palka töö eest (oli tema abiline), Thomsen solvus selle peale. Sai hoopis kuningalt raha (Skandinaavia kuningaid on alati muinasaeg väga huvitanud). Worsaae läks ajalukku võrdleva arheoloogia rajajana. Ta täiustas kolme perioodi süsteemi ning sai Taanis kuulsamaks kui ükski teine arheoloog. Prantslane Jaques Boucher de Perthes oli lihtne tolliametnik, kes jalutas (nagu tol ajal kombeks) vabala ajal pargis. Perthes jalutas kruusakarjääris, kust ta leidis musti luid ja livist jäänuseid. Ta arvas, et need esemed on jäänused enne suurt uputust olnud ajast. Avastas stratigraafilise meetodi stratigraafia. Mida sügavamal mingid esemed on, seda vanemad nad on. Oli ka paleoliitikumi avastaja (kõige vanem kiviaeg) ning selle esimene uurija
Nüüd on uuritud Antarktika jääs olevaid sügavaid auke, on võetud proove. On uuritud 3 km paksusesse jääkihti, seega uuriti 743 000 aasta jooksul sadanud lund. Nii sai ka kliimat uurida. Jääajad on Maa ajaloos olnud valitsevad, jäävaheajad kestavad u 10 000 aastat. Kui Golfi hoovuse mõju väheneb, siis muutub Põhja - Euroopa talv tunduvalt külmemaks. Viimase jää taandumise ajal toimus sarnane järsk külmenemine. Eesti alalt taandus jää u 10 500 eKr, Skandinaavia oli jätkuvalt jää all. Suur osa sulanud jääst kogunes Läänemere nõkku ja tekkis Balti Jääpaisjärv. Eesti oli selle vee all. Järk-järgult liikus rahvas jää alt vabanenud alale. Siis, kui jää oli taandunud Kesk - Rootsi kohale, Billingeni mägede juures, murdis veetase välja ookeani ja toimus suur vee äravool. Seda momenti, kui toimus jääjärve allajooks nimetatakse Billingeni katastroofiks. Seal võis elada ka inimesi ja nende jaoks oli see tõesti katastroof
Mesopotaamia: Armastati kangelaslaule muistestest suurkujudest. Neid hakati üsna varakult lühemate eepiliste poeemidena kirja panema. Mitme eepose kangelane oli Gilames. Temast rääkivate lugulaulude põhjal loodi eepos ,,Gilgames". Leiutised: Egiptus: 2. Eesti ajaloo periodiseering ja allikad Jääaja lõpp ja Eesti maastiku kujunemine. Muinassaeg, selle allikad ja perioodid. Ajalooline aeg, selle allikad ja perioodid. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikust. Esimene jää pealetung algas juba enam kui 2 miljonit aastat tagasi ja alles umbes 13000 aasta eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli 4-5 külmaperioodi ehk jäätmusit. Jääaeg ja jää kujundasid Eesti maastiku. 1-2 km paksused jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruusa- ja savimasse, paljastasid Põhja- ja Lääne- Eestis paepinna, lihvisid mäedest kaasavõetud kaljupanku. Jää sulamisel kujunesid järved ja
Euroopa muinaskultuurid Tarkust jagas Ain Mäesalu Muinaskultuurid algavad inimese tulekuga ja lõppevad riikide tekkega, asjade kirjapanekutega jms. Uurime arheoloogilisi allikaid, kuna mis sealt muud ikka alles on. ,,Arheoloogia", ütles Platon ja kordas siis, ,,archaios(vana, muistne)+logos(teadmine)". Arheoloogia ei tähenda ainult materiaalset kultuuri, vaid ka ühiskonnas valitsevat, millal, miks rajati jms. Uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende abil ühiskonna. Arheoloogia alustab uurimisi 2,5 miljoni aasta tagustest aegadest (inimese arenemine), ajalugu uuritakse (tavaliselt) 5000 a taguseid aegu. · Klassikaline arheoloogia antiikkultuuride uurimine · Asustusarheoloogia- uurib ühe koha arheoloogiat · Majandusarheoloogia · Arhitektuuriarheoloogia · Linnaarheoloogia · Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheo, islamiarheo) · Surmaarheoloogia (kalmed) · Erilistes kohtades toimuvad uurimised:
Rorikut Lõuna-Skandinaavias mainitud, on Rjurik? Sinneus (sine kus ehk ustav vägi) ja Truvor (trhuvaring oma sugu) pole olnud? Kroonika ümberkirjutaja valesti kirjutanud? Rjurik oma ustava väe ja oma sooga tuli valitsema. Kroonika kirjutaja ei saanud ruunidest aru ja siis sai neist hoopis kaks venda? Keegi ei tea. Nestori Kroonika 1113 enne kroonikat palju kirjalikke ülestähendusi, sest Rjurik kuulub 862 pärinevuslukku. Kogu see lugu näitab, et Vana-Vene riigi loojad on olnud viikingid. See aga ei mahtunud vene hinge. Sergei Lomonossov lõi sellele vastu teooria. Antinormanism. Lomonossovi põhiväide ,,See ei saanud lihtsalt niimoodi olla". Et vene keeles pole erilisi laensõnu aga tatari keelest on neid palju. Alasich oli slaavane Lomonossovi meelest. Hea vallutaja ju. Et kroonika kellegi poolt välja mõeldud ja rumal Nestor kirjutas ümber. Leidsid, et russi nimetus tuleb Kiievist lõuna pool olevast väikese jõekese Rossi järgi.
Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur Aristokraadid ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele. Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. Sümposioonid (kr. K. koosjooming) aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures (külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle)
Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet – Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur Aristokraadid – ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja –täiendamisele. Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. Sümposioonid (kr. K. koosjooming) – aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures (külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle)
Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur Aristokraadid ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele. Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. Sümposioonid (kr. K. koosjooming) aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures (külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle)
Kristluse häbiplekk Anne Boyleni üleüldine põlgus saavutati tema enda kuningannaks kroonimise ajal. Teda vihkasid kõik, kõigerohkem lihtrahvas.Teda kutsusti rentslihooraks, silmipööritavaks hooraks ning lihtsalt libuks ja hooraks. Kõige suuremad kisajad olid naised. Reformatsiooni levik Põhja-Euroopasse Lisaks Sm'le, Madalmaadele ja Sbr'le võitis luterlik reformatsioon ka Skandinaavia maades: Taanis, Rootsis ning Rootsi võimu alla kuulunud Soomes. Ka Vanal-Liivimaal leidis luterlik reformatsioon poolehoidu. Saksa ordu ja katoliku piiskopkonnad jäid Baltikumis siiski püsima, kuid olid üsani nõrgestatud. Vastureformatsioon võitlemaks reformatsiooniga, vallandas katoliku kirik vastureformatsiooni, milles võib eristada kahte suunda. Esimene neist oli eesmärk kõik teisitimõtlejad hävitada, teine suund oli katoliku kiriku sisene
õiguse mõistmises. Põlluharimine oli paremini arenenud. 2. lääneprovintid seisused 1. Senat aristokraatia - võim oli päritav. Kuulusid suur maaomanikud ja riigi ametnikud. Väliseks tunnuseks oli punase triibuga toogad 2. ratsaniku seisus - Jõukad rooma kodanikud (kaupmehed,kohtunkud,rahandus ametnikud) sõjakorral teenisid ratsaväes. 3. proletaarid vaesed rooma kodanikud,(talupojad,käsitöölised,rentnikud) 4. orjad moodustasid rooma põhilise tööjõu orjandus kõige rohkem orje saadi sõja vangidena, kes müüdi oksjoitel maha. Vabariigi aegne rooma õigus lubas ka tava inimest orjaks müüa.(võlgade tõttu, isa võis nad ära müüa,kuritegevuse järel) orje võidi müüa kingida pärandada. Isandal oli õigus otsustada orja surma üle. Kui laps sündis siis see muutus isanda omandusse. Augustuse valitsuse ajal lasid osad kodanikud registeerida orjana, et pääseda sõjaväe teenistuseks.
· Vasalliteet. · Võim on killustunud. · Palgasõdurid. Feodalism (Nõukogude mõistes) on majandustüüp, kus olulisim sõltumatute talupoegade töö mõisnike heaks, ilma majandusliku sunnita vaid kohustuse pärast. Kui lugeda feodalsmist, siis vaata enne, mida autor feodalismiks peab, muidu võib möödarääkida üksteisest. Bastard feodalism värdjaslik feodalism ehk palgaline leping vormistati ning vasall sai raha mitte maad. Skandinaavias, v.a Taanis, ja Preisimaal polnud feodaalkorda. Ristirahvas, christianitas, oli määrav, Euroopa mõiste ei omanud tähtsust. 1054 Ida - ja Lääne Rooma vaheline võitlus, kirikujuhid panid üksteist kirikuvande alla. Lõhe katolikukirikus! Lõuna Itaalia kaudu lisandus araabia kultuuri, nt teoste tõlkimine. Keskaja lõpul hakkavad kujunema võimualad, millest hiljem kujunevad rahvusriigid. Saksa Tsehhi vastuolud, Prahast sai üleriigiline keskus. KESKAJA AJALOOALLIKAD
Ehted ja relvad peideti enamasti hädaohu korral. Oht tuli eeskätt naabritelt. Lõunas tõrjusid balti hõimud (tänapäeva lätlaste ja leedulaste esivanemad) läänemere-soomlased Põhja-Läti aladelt peaaegu välja (vaid liivlastel õnnestus paigale jääda). Peipsist ida pool jõudsid pärale slaavi hõimud, kes asusid hõlvama vadjalaste ja vepslastega asustatud suuri maa-alasid. Üha enam hakkasid siia sõjaretki tegema skandinaavia hõimud. Aastal 600 olevat rootslaste kuningas Ingvar terve suve siin rüüstanud, lõpuks aga lahingus eestlastega langenud. Aastaid 800-1050 nim. Euroopas viikingiajaks. Sel perioodil domineerisid viikingid ühel või teistsugusel moel kogu Euroopas kas vallutajatena, röövlitena, kaupmeestena või valitsejatena. Viikingite sõjakus tähendas arvukate relvakonfliktide olemasolu ka Eesti aladel, sest Eesti jäi viikingite idapoolsemate kaubateede lähedusse.
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema.
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
