Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Videoettekande analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
esineja, elul, publiku, struktureeritud, küsimusi, olekuga, ülane, proovima, koondas, elulised, lihtsasti, meeldivaks, palus, seisukohtade, põhjendamine, kogemustele, küsis, seoseid, tasandile, elulisi, seljas, rahulikult, miimika, ilmekas, kordagining nende tähelepanu oluliselt kõrvale juhib. Seltskonnakõne ainevalikut mõjutab kõneleja isikupära- see võib olla keerukam, aga ka üsna lihtne, näiteks meenutus ühiselt läbielatud sündmusest või pöördumine kellegi poole. Hea olmekõne on liigutav, tekitab uudseid mõtteid, ülevaid tundeid. Kõneleja peaks vältima enesekesksust, oma isiku liigset rõhutamist ning keskenduma rohkem kuulajaskonnale. Olmekõne esitamisel väiksema publiku ees on kõne sõnasonaline mahalugemine paberilt liiga ametlik. Seevastu aktusel pikema kõne ettekandmisel on märksõnade kasutamine, aga ka kõne ettelugemine põhjendatud. Rohkearvulise auditooriumi ees kõneledes on ärevus ja erutus paratamatud. Ka hoolega päheopitud kõne voib sellises olukorras kergesti ununeda või segamini minna. Seetõttu on mõistetav, kui kooli lõpuaktusel on esineja kõne eelnevalt valmis kirjutanud ning loeb selle ette. See on
Nii näiteks võivad eelarvamused ja emotsionaalsed barjäärid põhjustada sõnumi moondumist. Tihtipeale ka lihtsalt heidetakse mittemeeldivad sõnumid kõrvale või vaadatakse neile läbi iseenda vaadete. /4/ Vastamine ja talletamine Kuulamine on aktiivne, keeruline tegevus. Kuulaja ei saa olla vaid rääkija sõnade kordaja. Ei saa leppida ka ainult sõnumi interpreteerimise ja aktsepteerimisega. Sõnumile tuleb ka reageerida, vastata. Kuulaja võib esitada küsimusi, et väljendada oma mittemõistmist või selgitamaks enesele öeldu tegelikku mõtet. Olles kuulaja, võib ka ainult noogutada või naeratada rääkijale näitamaks, et teda on mõistetud ja aktsepteeritud. Alles vastamisega on kuulamisprotsess täielikult lõpule viidud. /3/ Talletamine on deshifreeritud ja aktsepteeritud sõnumi paigutamine mälusse hilisemaks kasutamiseks. /4/ Kokkuvõtteks võib öelda, et kuulamine on toimunud vaid siis, kui on läbitud
Arutluse kirjutamisest 1. HINDAMISKRITEERIUMID HINDAMISJUHEND (25 punkti) 9 punkti 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: · ajaline määratlus; · ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale · teema element · teema element · teema element · teema element
Risustatud sõnumid varjavad mingeid tundeid või mõtteid. Risustatud sõnum erineb osalisest sõnumist selle poolest, et viha, järeldust või soovi ei ole lausest lihtsalt välja jäetud, vaid ta on varjatud kujul seal olemas. Tavaliselt edastatakse risustatud sõnumeid lihtsa ja otsekohese lausega, kuid kasutatakse tegelikke tundeid reetvat hääletooni. 57. Millised on tõhusa eneseväljenduse reeglid? Otsekohene sõnum; Kohene sõnumi edastamine; Selge sõnum; Ärge esitage küsimusi, kui on teha avaldus; Kehakeel ja sõnum peavad ühilduma; Vältige topeltsõnumeid; Öelge välja, mida tahate ja tunnete; Tehke tähelepanekutel ja mõtetel vahet; Keskenduge ühele asjale korraga; Sirgjooneline sõnum; Kuulajat toetav sõnum 58. Mis on kultuur, kas kultuur on õpitud või kaasasündinud?Kultuur on eluviis, mida edendab ja jagab grupp inimesi ja mida antakse edasi põlvest põlve avalik esinemine avalikus kohas, formaalne, etteplaneeritud, kindlaksmääratud rollide ja
ähvardusi, sarkasmi, minevikus tuhnimist ja muid taolisi ebaausaid võtteid. Võib kasutada empaatiat, st näha ja tunda, nagu teine seda teeb. Siis suureneb ka kommunikatsiooni efektiivsus. 12. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Tuleb kasutada aktiivset kuulamist(st hoida pilkkontakti, nõjatuda veidi ettepoole,luua kuulajas kindlusetunne, noogutades või sõnastades tema juttu ümber, esita selgitavaid küsimusi, astuda segajatest eemale, keskenduda kuuldu mõistmisele ka siis, kui oled vihane või ärritunud), pöörata rääkijale võimalikult palju tähelepanu, mõelda rääkijale kaasa, suhtuda rääkijasse heatahtlikult, olulisemad asjad enda jaoks tõlgendada. 13. Miks peab kommunikatsioonis osalema aktiivselt? Vastasel juhul ei saavuta pooled teineteisemõistmist: nt kui rääkija ähvardab või ei arvesta kuulaja soovidega,
Kasuta erinevaid võtteid. Soovitab väikseid, täpseid samme. Ületa keerukad argumandid lihtsa näitega. Ületa keerukad argumandid lihtsa väitega. Hoia midagi toredat varuks. Rakenda süütunde jõudu. 4. Mis mõjutab kõneleja usutavust? - Iseloom. Pädevus, Enesevalitsemine, Meeldivus. Ekstravertsus. Stereotüübid, Huvide konflikt, Vead, Seisukoha muutmine. 5. Mis on auditooriumi analüüs? - Demograafiline analüüs, Eesmärgile-orienteeritud analüüs. 6. Kuidas võita publiku sümpaatiat? - Teadvusta, mida publik tunneb, Leevenda nende hirmu, Avalda midagi, mis aitab publikutl sind tundma õppida, Ära kurda publikule oma probleeme, Määra kindlaks publiku huvigruppid ja pöördu nende poole, Määra kindlaks mõjukas isikud publiku hulgast, Väljenda oma emotsioone, Keskendu mitte enda, vaid nende vajadustele. 7. Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid?(Nende plussid ja miinused) -*Ekspromptkõne - Tabavad, vajavad head improvisatsioonioskust
liigendatud tervik, selgelt. seosetud. ülesehitus on Sõnumit on raske loogiline ja sidus. mõista. Mulje: Kõnelejal on hea Kõneleja usub Kõneleja on ette entusiasm, kontakt publikuga, oma sõnumisse, valmistunud, kuid ei siirus, esineja usub oma on esinemiseks esine enesekindlalt. Peab originaalsus sõnumisse, paneb hästi ette pigem monoloogi kui end kuulama. valmistunud, dialoogi. Esitus on loov ja püüab luua sidet Silmside publikuga on teemakäsitlus publikuga. kasin. isikupärane.
2. Asjakohased, meeldejäävad ja 3. Konteksti muutused muutusi esile kutsuvad kogemused Selle, kas muutus toimub või mitte, määravad suuresti ära väljapoole nõustamisruumi (meeldejäävuse faktor) jäävad tegurid. Elulised asjaolud nurjavad paljud head kavatsused. Nõustajad peavad arvesse võtma kliendi maailmas toimuvat ning sisenema tema maailma viisil, mis toetab ja Muutusele aitab kaasa see, kui inimesel on juurdepääs kasulikule teabele ning kui ta kutsub esile muutusi
kahte olulist tõika. Esimene on seotud töötluse spetsiifilisusega, teine ülesande spetsiifilisusega. (vt ka pnkt 2.3 & 2.4) Edukas õppimine eeldab tõhusate meenutusvihjete ettevalmistamist, puhuks kui eksplitiitsed meenutuse ajendid puuduvad. Seega tuleks enamus aega kulutada materjali mõttes kordamisele ja vähem selle pelgat lugemisele. Nii loote endale ise meenutamiseks vajalike vihjete süsteemi. Harjumus genereerida endale ise küsimusi ja neile vastata on üks kõige paremaid õppimise viise. Protsessi- ja ülesandespetsiifiline mälu paranemine on sarnane sportlikele saavutustele. Seega samal viisil nagu saadakse heaks hokimängijaks, uisutajaks või ujujaks võib treenida ennast väga heaks mingis mäluülesandes, näiteks nägude, ajalooliste kuupäevade või arvujadade meelespidamises. 1.4. MÄLU PÄRSSIVAD TEGURID Salvestatud informatsioon võib säilida oma esialgsel kujul, kuid võib ka oluliselt muutuda.
tuleb omakorda teha täpsustus, et käesoleva õppeaine lähtekohast käsitatakse seda keskvõimuna (riigi valitsus ja kogu selle subordineeritud süsteem, mis toimib üle riigi hajutatud tsentralisatsiooni põhimõttel). Täidesaatvast võimust eraldi tegutseb enamasti lokaalsel, kuid ka regionaalsel tasandil riigi suhtes autonoomse detsentralisatsiooni põhimõttel KOV süsteem. See süsteem otsustab ja korraldab seaduse alusel kõiki kohaliku elu küsimusi, osaledes laialdaselt ka õiguse kohaldamisel Õiguse kohaldamise staadiumid (etapid): 1. Faktiküsimuse lahendamine; 2. Õigusnormi valik(esmane valik); 3. Valitud õigusnormi tõlgendamine; 4. Õigusliku otsuse tegemine (argumenteeritud subsumptsioon); 5. Õigusliku otsuse täitmisele pööramine. 1. Faktiküsimuse lahendamine Faktiküsimuse lahendamine tähendab sündmuse või teo tehiolude (asjaolude) igakülgset väljaselgitamist e tuvastamist. Faktiküsimuse lahendamise staadiumi
Hetk hiljem tuli klassi Evi, kes oli väga rõõmus ja säras ning oli tunne justkui tema oleks üks meist ja hakkaks koos meiega teadmisi omandama gümnaasiumis. Kindlasti kooliüritused on need, millest saab palju lugusid rääkida ja meenutada erinevaid olukordi. LÜG-is hakkasin ma esinema juba enne kooli sisse astumist. Nimelt õppisin alles põhikoolis, kui mind kutsus Roger Tibar LÜG-i esimesele Playbackile külalisesinejaks esinema, põhikooli Playbackil publiku vallutanud esitusega. See oli mu esimene kogemus LÜG- i üritustega. Sellest ajast saati olen igal Playbackil kaasa teinud nii üksi kui ka klassi ja lihtsalt gruppidega. Üks legendaarne esitus sai tehtud 11.RMH klassi koosluses: Bochka, Bass, Kolbaser. Sellel esitusel on youtubes ligi 40 tuhat vaatamist, mis on omakorda arvatavasti kõige vaadatum esitus üldse LÜG Playbackide ajaloos. Üks kõige emotsionaalsemaid Playbacke oli
SUHTEKORRALDUSE EXAM 1. Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus ja kommunikatsiooni auditi läbiviimine Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus Maailmas üldiselt tunnustatud suhtekorralduse planeerimise ja elluviimise mudel on neljaosaline: · probleemide defineerimine · planeerimine ning programmi koostamine · suhtekorraldustegevus · programmi hindamine, tagasiside kogumine. Kõik mudeli osad on võrdselt tähtsad, kuid kogemusele tuginedes võib väita, et nn kodutöö tegemine on tegelikult programmi õnnestumise võti. Kahjuks on igapäevaelus just see etapp tihti vaeslapse osas ning nii nagu teistelgi elualadel tormatakse ka suhtekorraldustegevuses "pea ees tulle" teadmata, milline on tegelik probleem ning mida arvavad sihtgrupid, kellega suhelda tuleb. Seega on ettevalmistustöö tähtsust raske ülehinnata. Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult probleemide ning suurte muu
Kuna need inimesed on heakskiidu otsimisel üsna vilunud, on tähtis, et selline teraapia oleks mittedirektiivne ehk siis terapeut ei tohi kliendile osutada, kuidas toimida, sest muidu hakkaks see käituma lihtsalt nii, nagu ta arvab terapeuti ootavat, ega uuriks tegelikult üldse oma ideid 14) Milline keskkond mõjub enesehinnangu arengule soodsalt ja miks? Enesehinnangu seos vanemliku kasvatusstiiliga. Enesehinnangu arengule mõjub soodsalt hästi struktureeritud ja nõudmisi esitav keskkond, kuna siis on piirid kindlaks määratud ja eesmärgid, mida soovitakse saavutada on samuti teada. Kõrge enesehinnanguga lapsed on aktiivsed, ekspressiivsed ja näivad üldiselt edukad olevad. Nad püstitavad keskmisest kõrgemaid eesmärke. Nende vanemad pole kõikelubavad, vaid mõõdukalt nõudlikud ja lastele on seatud selged piirid. Vanemad on ka oma laste käekäigust huvitatud, teavad laste sõpru nimepidi ja ilmselt ootavad
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
Etenduskunstid laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti etenduslikke kunstiliike Näitekunst teatri ja näitlemise sünonüüm Teater a) kindlat tüüpi hoone, mis jaguneb lavaks ja saaliks need on kokkuleppelised etendajate ja vaatajate alad b) teatud tüüpi käitumine: teatraalsed igapäevasituatsioonid, rollide võtmine, stsenaariumi järgimine jne. Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ühisosa. Etendus lavastuse ühekordne esitamine, variant.
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
Teiste autorite esitatud seisukohad peavad olema viidatud nii täpselt, et neid leiab vajaduse korral algallikast); · täpsus (kõik töös kasutatavad terminid, mõisted tuleb korrektselt ja täpselt määratleda; andmed ja arvud tuleb esitada täpselt); · süsteemsus (teaduslik on ainult selline töö, kus erinevad väited ja argumendid on ühendatud üheks vastuoludeta tervikuks ehk süsteemiks); · selgus (töö peab olema struktureeritud nii, et see oleks üheselt aru saadav; kõik vajalikud mõisted tuleb defineerida; põhimõte nii lihtsalt kui võimalik; sõnadevalik täpne ja üheselt mõistetav); · kriitilisus (olemasolevaid seisukohti tuleb vaadelda kriitiliselt; allikakriitika); 7 · selektiivsus (vali valdkonnaga seotud erinevate probleemide, andmete ja meetodite seast sellised, mis viivad kõige lühemat teed pidi tulemuseni). 4
Miks on laste mõtlemises suured individuaalsed erinevused? 5.Kuidas mõjutab aju areng kognitiivset arengut? 6.Kuidas mõjutab sotsiaalne keskkond kognitiivset arengut? MIS ON KAASA SÜNDINUD? Platon vs Locke. Platon inimene sünnib kandes endas kõiki jumalikke ideid, kõige kohta, mis olemas on ja olemas olla saab. Õppimine on tegevus, mis toob implitiivsed omadused välja elustuvad meie sisemised olemasolevad teadmised. Tema järgi on kõik maru targad, lihtsalt ei osata õigeid küsimusi küsida, et neid teadmisi kätte saada. Locke empiitik inimesed sünnivad puhta lehene, talle ei ole kaasa antud midagi, kõik mis omandame 11 tuleneb keskkonnast. Tekib küsimus, et kuidas me siis õpimine kui meile ei ole midagi kaasa antud. Chomsky keele omandamise võime on kaasa sündinud, meil pole küll keele teadmisi, kuid meil on võimed, mis aitavad meil keelt õppida. Generatiivne grammatika.
• numbrilised anded (oskus töötada kiiresti ja korrektselt arvutamise nelja põhitehtega); • pertseptiivsed anded (oskus tajuda kiiresti üksikasju ja detaile, taju kiirus ja täpsus). Eeltoodut arvestades on võimalik koostada talentide profiilid eri töökohtadele ehk nn pro- fessiogrammid. Seda käsitlust võib nimetada ka kokkuviimise teooriaks ehk matching’uks. Nõustamise käi- gus püütakse inimest kokku viia talle sobiva töökohaga. Nõustaja esitab faktilisi küsimusi ja pakub tööotsijale informatsiooni talle sobivate töökohtade kohta. Töökohti on võimalik rühmitada sarnasuse alusel. Siia kuulub ka Hollandi kutsealade tüübistik ning tema karjääri- valikuteooria ning testid. Kui viia inimene kokku talle sobiva tööga, muudaks see ühiskonna 8 Karjäärinõustamine konfliktivabamaks. Samas jääb inimesele siiski valikuvabadus. Töötatakse palju testidega.
misel ning suudavad eristada olulist ebaolulisest (Barfurth, Ritchie, Irving ja Shore, 2009). Paljud psühholoogid on arvamusel, et ande arengus mängib määravat rolli teadmiste baastase (Shavinina, 1997). On leitud, et andekatele on Kuidas andekad lapsed mõtlevad 27 omane hästi struktureeritud, hästi funktsioneeriv ja arenenud teadmiste Andekatele on omane baas, mis võimaldab hõlpsat juurdepääsu ja aktiviseerimist igal ajal. Tead- hästi struktureeritud baasteadmiste tase, mis miste taseme küsimust pole andekate lastega seoses siiski eriti uuritud – võimaldab hõlpsat juur- pole selge, miks mõned lapsed omandavad teadmisi hõlpsamini kui teised. depääsu ja aktivisee-
Kuid pinged kodus tekitasid ka pingeid koolis. Lõpuks läks Ann kallale oma klassiõele Ritale, kes väitis, et Ann saab häid hindeid vaid tänu sellele, et ta ema koolis pugemas käib. Ann ja Rita viidi direktori kabineti ukse taha ootama, kuid hirmust tagajärgede eest jooksis Ann minema. Rita järgnes talle, ning nad said sõpradeks. Rita ei olnud nii heast perest ning heade kommetega. Koos Ritaga hakkas Ann tegema suitsu, jooma alkoholi ning proovima narkootikume. Kuigi Rita ükskõikne suhtumine ellu häiris Anni, oli see samas ka rahustav, kuna Ann ise oli suur muretseja. Nad põgenesid Võsule suvemajja ja kutsusid sinna sõpru, kellega peeti mitmeid päevi kestvaid pidusid. Selle teose puhul on positiivne see, et peale peosõprade sai Ann tuttavaks ka Villemiga, kes oli vanem ja targem ning andis Annile head nõu ega jätnud teda üksi. Teoses tuleb hästi esile, et on sõpru, kes on huvitatud vaid koos
hüljata väheolulisi kategooriad selektiivkodeerimisel. Teooria loomine Tervet uurimust läbiv protsess. Liikumine konkreetsest abstraktse poole. Teooria ehituskivid on mõisted, mida pidevalt ja erineval tasandil võrreldakse, rühmitatakse (telgkodeerimine) ja tõlgendatakse/ kirjeldatakse (memod). Tulemuseks kesktaseme teooria (teatud seaduspärasus kehtib antud tingimustes) või põhistatud hüpoteesid (selektiivne kodeerimine). Oluline on meeles pidada järgmisi küsimusi: · Mis alusel oli valim selekteeritud? Andmestiku kirjeldus. · Missugused põhikategooriad on nähtavale ilmunud? · Mis olid need sündmused, tegusid, jooned, mis iseloomustavad põhikategooriaid? · Mis kategooriate alusel on teoreetilised näited tekkinud? Kui representatiivsed need näited on? · Missugused on hüpoteetilised suhted kategooriate vahel? Mis alusel need on formuleeritud ja testitud? · Mis on siis, kui hüpotees ei leia kinnitust andmetes
situatsiooniga. Teksti kui terviku kohta küsimusele vastamisel eksis Laura vaid korra. Laps ei osanud Palliloo puhul vastata küsimusele Mida tüdruk sellest õnnetusest õppis? Vastates küsimusele rõõmsat olla...rõõmus olla. Laura mõistab nii verbaalseid kui mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. Laps mõistab grammatilisi vorme, põimlauseid ning pöördkonstruktsioone. Kõikide eelpool mainitud ülesannete tulemused jäid EK normi piiresse (vt lisa 7, ül 5.1; 5.2). Teksti kohta esitatud küsimusi mõistis Laura üsna hästi. Laps vastas „Lumememmeloos“ õigesti kõigile 12-le küsimusele. „Palliloos“ ja „Tuviloos“ vastas laura 13-st küsimusest valesti ühele ja „Vanatädiloos“ 13-st kahele küsimusele. Vastustest on näha, et Laura sai loo sündmustest kui tervikust aru. Laura järjestas kuuldud tekstide alusel pildiseeriad õigesti. Ühtviisi lihtsad olid Laurale nii lokaalse sidususe kui propositsioonistrateegia valdamist eeldavad küsimused.
Ptk 9. Eetiline ülevaade/arvustus ja uuringu tulemuste edastamine ,,Iga vale väide või fakt, mis esitatud teadlikult, on raskeim kuritegu, mida üks teadlane on võimeline sooritama!" C.P. Snow, The Search Raamatu viimases peatükis käsitletakse erinevaid probleeme seoses uuringule eelneva eetikakomitee ülevaatusega ning uuringu järgsete tulemuste edastamisega. Eetilise ülevaatuse protsess Enne katseisikute värbamist ja testimist tuleb läbi viia põhjalik töö teemakohase kirjandusega, uurimus peab olema planeeritud ja läbi mõeldud. Nõusoleku saamiseks tuleks uuringu projekt esitada ülevaatamiseks teadustöödega tegelevasse institutsiooni, vajadusel korratakse ülevaatuse protsessi ka andmete kogumise protsessis. Eetikakomitee idee sai alguse 1960. keskel, Ameerika Ühendriikide Rahvusliku komitee Tervise ja inimheaolu osakonna poolt (National Commission of the United States Department of Health and Human Services). Kuni selle ajaperioodini, oli väga vähe tõendeid sel
Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptiliste po
Arutelu metafoori üle lõi uue sobiva metafoori, mis toetas disainiprotsessi ja uue auto sündi. Metafoor, kui efektiivne vahend veenmiseks. Narratiiv (virtuaalne kogemus). Kõige võimsam mehhanism. Narratiiv on mõtlemise (kognitiivne skeem) ja suhtumise (teksti tüüp) vahend, mille kesksed elemendid on ajaliselt seostatud sündmused ja konfliktid. Narratiiv on lugu (jutustatud lugu). Lood on olulised hariduse ja kasvatuse komponendid, eriti moraalihariduses. On leitud, et inimese elul on narratiivne struktuur (nt. Mclnture) ja traditsioonid pakuvad materjali oma elu-narratiivi konstrueerimiseks läbi narratiivi-arhetüüpide ja institutsionaalse konteksti, milles see toimub (Kazmi). Narratiivi definitsioonid esitavad järgmisi elemente: 1. Narratiiv on esitus (representatsioon); 2. Narratiiv esitab üht või mitut sündmust; 3. Narratiivil on topeltkronoloogia ja temportaalsus niihästi esitatavad sündmused kui nende esitus rulluvad lahti ajas
on humanistlikud in-dividuumi'id oma inimlike nõrkuste ja tugevustega. Ka komöödiategelane võib olla suursugune ja üllameelne. Kõrgest soost tegelaste teed ristuvad näidendis lihtinimestega; dramaatiliste ja filosoofiliste monoloogide vahel on rahvalikku nalja ja kõnepruuki. Varasemas draamas ei olnud kohta maagilisel, eksootilisel ega fantastilisel, kuid renessansikomöödias on see aga tähtsal kohal. Lavatehnika ja eriefektide algelisus - renessansi näitekirjanik usaldas publiku fantaasiat, lavatehnika ja eriefektid olid olematud, seda suurem roll oli tekstil. "Sagräännahk" Honorè de Balzac 15. Peostseen romaanis ,,Sagräännahk (vt loetud lõik lk 5664). Kuidas segunevad selles realismi, fantastika ja groteski elemendid ja jutustaja sotsiaalne kommentaar? Peostseen kui elu allegooria. Peostseenis väljendub realism ja fantastika näiteks naiste kirjeldamisel. "Üks neist oli pahe hing, teine pahe ise ilma hingeta
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
See meetod erineb liigsusest, kuna on vajalik ikoreograafi dee rõhutamiseks ja selgelt välja toomiseks. Kui aga koreograaf tahab vihjata või suunata, mitte "näpuga näidata", siis see meetod ei sobi. 4. JUXTAPOSING (kõrvutama, kõrvuti seadma) Asetades ühe meediumi või etenduse elemendi teise kõrvale nii, et igaüks neist loob oma iseseisva kujundi, tekitab see vaatajates küsimusi ja pingeid (kas ja kuidas need elemendid kokku sobivad?). N: T.Tharp vastandab erinevaid liikumiskeeli: virtuoosset balletti ja igapäevaseid argiliikumisi ("Push Comes to Shove"). Selliselt toimides tekitab ta küsimusi ja mängib väljakujunenud koodidega (balletti tantsivad erilised, väga treenitud inimesed, kes tavaliselt ei tee olustikulisi liigutusi, mis pole stiliseeritud vastavalt balletiesteetikale). Õhuline, efemeerne, elegantne on
oli vale – ei tahetud grupist erineda. Ebamäärane olukord (jooned olid väga võrdsed) = konformsuse suurenemine. Kuulekus ja järeleandlikkus. Kuulekus – käitumise muutmine vastuseks teiste inimese (autoriteedi staatuses) juhtnöörile või käsule. Järeleandlikkus – tegu ei pea olema autoriteediga. Milgrami kuulekuse eksperiment. Stanley Milgram, 1960, Yale ülikool. „Mälu“ eksperiment. Õpetaja ütles sõnu/küsis küsimusi ja õpilane pidi ütlema selle sõna vastandi. Kui ütles valesti siis sai elektrishoki. Reaalne katseisik oli õpetaja. Õpilane oli näitleja – mängis valu jne. Eksperimentaator survestas õpetajat jätkama jne. Reaalset elektrilööki ei saanud keegi! 40 osalejat. Elektrilöögid al. 15 voldist kuni 450ni (mis on surmav). Tulemused: 65% osalejatest läksid välja maksimaalse elektrilöögi andmiseni.
ennekõike oma kahe teljega tabeliga Gantti kaart millest ühel teljel näidatakse tööd ja teisel töö tegemiseks planeeritavat aega.muretses alluvate heaolu pärast. Ta rõhutas, et · oluline on tasakaal kasumi ja ühiskonna heaolu vahel. · alluvatele nende töö erinevate aspektide õpetamine on oluline produktiivsuse tõstmiseks. Kommunikatsiooni tähtsuse rõhutamine oli selle aja kohta tõeliselt tähelepanuväärne. Esimest korda julgustati töölisi küsima küsimusi, kui nad oma tööst aru ei saa ning isegi tegema ettepanekuid töö paremaks korraldamiseks. · rõhutas ka korraliku töötasu tähtsust. Sel ajal oli tööstuses töötajate palgad kõige madalamad. Gantt uskus, et kui juhtkond maksab töölistele kõrgemat palka, siis töötajad panustavad ettevõttesse rohkem ja kokkuvõttes saab ettevõte rohkem tagasi kui palgatõusu kulutused ning tõuseb töö kvaliteet
Paraverbaalne e vokaalne tasand kõnes Inimesed on paraverbaalse komponendi muutmisele väga tundlikud. Nt saab paraverbaalselt suunata küsimuste avatust-suletust. Hääl ja intonatsioon Pausid ja rõhuasetused kõnes aitab jagada vastutust nõustamissuhtes Kõne rütm ja meloodilisus - et oleks olemas mõlemad. Harjuta nende tabamist. Suhtlemisoskused lisaks nõustamise tehnikaele Ilma küsimata ei avane ükski klient. Kui küsimusi kardetakse, siis ei tohi ületurvata. Tuleb küsida ja talle näidata, et ta sai sellega hakkama. Õigesti küsimine on väga raske oskus. Kuidas küsida õigeid küsimusi, et klient avaneks? Lepime kokku, et räägime sellest hetkel kui sulle sobib. Lähed järjest lähemale teemale Üldistused Läheneda läbi mallide lõhkumise Jne.. Mitteverbaalne taand nõustamises Näoilmed e miimika Poos ja poosivahetused Kehahoiak Pilkkontakt
annaabi.ee 
