Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Maari Aru TOIDUAINETES SPOORE MOODUSTAVAD MIKROOBID Referaat õppeaines Toiduainete mikrobioloogia Tartu 2014 SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 2 1 Spoori moodustumine ............................................................................................................. 3 1.1 Endospoorid ...................................................................................................................... 3 1.2 Struktuur ........................................................................................................................... 4 1.3 Asukoht ......................................................
Aha-Naht (antiikaeg, Vana-Egiptus) 5000 aastat tagasi. Preester, veiste arst, maag. Apsyrtos (keskaeg, Bütsants) 300-360.a. Peetakse kaasaegse veterinaaria isaks. Oli keiser Konstantinos Suure armee pehipiaater. On avaldanud ,,Hipiatrikas" üle 100 traktaadi. Kirjutas põhjalikult kõigist haigustest ja ka elundkondadest. Avaldas tolle ajani kõige põhjalikuma ülevaate hobuste hammastest. Aristoteles (antiikaeg, Vana-Kreeka) 384-322 ema. Filosoof ja teadlane. Tema teosed olid antiikaja entsüklopeediaks järgmistele põlvkondadele. Oli Aleksander Suure kasvataja. Kogus suure raamatukogu, tegeles tolle aja kõigi teadustega. Lõi maailma esimese loomade süstemaatika. On üks võrdleva anatoomia ja embrüoloogia rajajaid. Eristas omavahel luid, kõhri, kõõluseid ja närve. Võttis kasutusele mõiste aort, kuid ei eristanud veene ja artereid. Asklepios (antiikaeg, Vana-Kreeka) Apollo poeg, Cheironi õpilane. Arstiteaduse jumal. ...
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini- ja loomakasvatuse instituud Lindude rõuged VL. 0073 Lindude haigused Tartu 2013 Etioloogia • Sugukond: Poxviridae • Perekond: Avipoxvirus • DNA-viirus • Replikatsioon 12-24 tundi pärast nakatumist naha epiteelirakkudes. • Tabandab nii kodu- kui metslinde. • Diagnoositud 60 linnuliigil. • Aeglase levikuga. • 1-2 kuud • Nahakoorikutes säilib viirus mitu kuud kuni aasta. Epidemioloogia • Nakatab mõlemast soost ja • Satub organismi igas vanuses linde. peroraalselt, hingamisteede ja • Haigus on levinud mehaaniliste endeemiliselt kogu maailmas. vigastuste kaudu. • Nakkusallikaks on haiged • Viirust levitavad ka linnud. • Rõugevillide sisaldis ja verd imevad putukad. kuivanud koorikud • Metsl...
MYCOPLASMA HYOSYNOVIAE MYCOPLASMA HYOSYNOVIAE ARTRIIT • Põletikuline või põletikulis-düstroofilist laadi liigesehaigus • Põhjustab lonkeid 3-5-kuustel sigadel • Ägeda kuluga • Põletik esineb suuremates liigestes ( küünar-, põlve-, kanna- ja õlaliiges) PATOGENEES • Tekitaja: Mycoplasma hyosynoviae, G– bakter • Pesiteseb ülemistes hingamisteedes • Nakatumine võib toimuda hingeõhu, sülje või roojaga • Patogeneesist teatakse vähe • Esmasena tabanduvad piisknakkuse teel tonsillid • Emis võib sel moel infitseerida oma põrsad • Harva haigestuvad varem kui 12-nädalaselt • Inkubatsiooniperiood 3-10 päeva PATOGENEES • Tüüpiliselt leiab nakatumine aset kasvikute üleviimisel nuumasektsiooni • Haigus vallandub liigestes stressifaktori toimel (vaktsineerimine, ebasoodsad pidamistingimused) • Kliiniliselt avaldub artriit 2-3 nädalat peale nakatumist haigustekitajaga • Pärast M. hyosynoviae’ga kokkupuudet võib seast saada selle ...
aastas. Siia lisandub röövpüük, mis on ilmselt suurem. Kasutatud materjal Järvekülg, A., Jõevähk Eestis, 1958, Tartu, Eesti NSV Teaduste akadeemia. Medar, K., Paaver, T., Hurt, M., Kukk, L., Recent trends in the status of the stock of the noble crayfish (Astacus astacus) inEstonia, 1999, Eesti Maaülikool, Eesti Keskkonna Ministeerium. Paaver, T., Hurt, M., Status and management of noble crayfish Astacus astacus in Estonia, 2009 Eesti Maaülikool, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut. Paaver, T., Vähikasvatuse tehnoloogia väljaarendamine Eestis, 2009,Tartu,Eesti Maaülikool Veterinarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kalakasvatuse osakond Hurt, M., Jõevähk, vähivaru seisund ja selle ohustatus, vähipüük. Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut kalakasvatuse osakond
,,Juustutehnoloogia alane seletav terminikogu", koostaja Väino Poikalainen. Tartu, Eesti Maaülikool, 2011. 30 lk, A4 formaadis. Kättesaadav maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kodulehel pdf-failina: http://vl.emu.ee/struktuur/toiduainete- tehnoloogia-osakond/projektid/. ,,Juustutehnoloogia alane seletav terminkogu" on ühekeelne (eesti k) seletussõnastik. Lisaregistrid puuduvad. Sõnastik on üles ehitatud lihttähestikuliselt, ei mõistepesi ei ole ühte viidud, nt käsitöönduslik juuretis, naturaalne juuretis, emajuuretis, määratlemata juuretis, määratletud juuretis, primaarne
Oluline on loomaarmastus ning sellised isiksuseomadused nagu vastutusvõime, täpsus, algatusvõime, muudatustega kohanemise võime, iseseisvus, väga hea suhtlemisoskus, psüühilise ja füüsilise pinge taluvus, hea keskendumisvõime, loogiline mõtlemine, analüüsivõime, õppimisvõime ning valmisolek teha ka ebapuhast tööd. Hea tervis on lisatingimus. Millised on nõuded haridusele ja väljaõppevõimalused? Loomaarstide täiendkoolitust korraldavad Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, Eesti Maaülikooli avatud ülikool, Eesti Loomaarstide Ühing ja Eesti Väikeloomaarstide Selts. Millised on karjäärivõimalused ja tulevikuväljavaated? Loomaarstid leiavad tööd · eraloomaarstidena (suur- ja väikeloomaarstid) · riigiteenistuses, nt põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonnas · Veterinaar- ja Toiduametis, Ravimiametis, veterinaar- ja toidulaboratooriumides · ravimite tootmise ja turustamisega tegelevates ettevõtetes
Hetkel on Eestis registreeritud ja tegevusluba omamas 879 loomaarsti. Juba gümnaasiumis peaks loomaarstiks pürgija tähelepanu pöörama mitmetele ainetele, näiteks eesti keel, võõrkeel ehk inglise ja/või vene keel, keemia, bioloogia ja füüsika. Õpingud ülikoolis kestavad kuus aastat ning lõpetamisel saab tudeng magistrikraadi. Esimestel aastatel õpitakse veterinaarteaduste alusteadusi, terve looma ehitust ning funktsioone ja loomakasvatuse põhitõdesid. Veterinaarmeditsiini alusteadusteks on mitmed bioloogia harud, nagu zooloogia, botaanika, geneetika ja rakubioloogia, aga ka keemia, biofüüsika, mikrobioloogia, viroloogia ja parasitoloogia.Teise aasta kevadsemestril tehakse algust haigusprotsesside tundmaõppimisega loomorganismis ehk patoloogilise anatoomia ja füsiloogiaga, mis juhatab sisse loomaarstiõppe teise etappi. Saadakse teadmisi haige looma organismis toimuvatest protsessidest, samuti esmaseid oskusi haiguste avastamiseks
Tähtsamad loomakasvatussaadused Liha, munad, piim ja vill Kaubavedu Eesti on teada tuntud transiidimaa, me oleme nagu vahendajad. Eestile on suureks kahjuks see, et me impordime mitmeid tooteid nt puuviljad ja villa. Toiduprobleemid Eesti on arenenud riik ja seetõttu ei esine siin alatoituse all kannatajaid, kui v.a inimesed, kes on eluhammasrataste vahele jäänud. Kokkuvõtte Eesti põllumajandus on iseloomulik arenenud maale, kuna kasutatakse pestitsiite, väetiseid, veterinaarmeditsiini ehk on intevsiivne põllumajandus. Kasutatud kirjandus 1. http://www.stat.ee/valmistabelid 2. http://www.slideshare.net/inni75/e-eesti-tstusharud 3. http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/agro/estoagro.htm
Embrüoloogia seminaritöö Olen eelnevalt õppinud embrüoloogiat keskkoolis bioloogia raames. Teadsin ka varem ovogeneesist ning spermatogeneesist, pinnapealselt ka viljastumisest ning loote arengust. Lisaks olen õppinud geneetikat Maaülikolis veterinaarmeditsiini eriala raames. Ovogenees on munaraku areng. Naistel lõppeb ovogoonide paljunemine looteeas. Munarakkude küpsemine algab puberteedieas ning lõpeb menopausiga ~50. aastaselt. Spermatogenees on seemnerakkude areng ning saab alguse alles puberteedieas ning kestab elu lõpuni. Ühest spermatogoonist moodustub 4 spermi, kuid ühest ovogoonist moodustab vaid 1 munarakk. Sperme on biljoneid, munarakke aga 300-400 tk. Viljastumine on munaraku ja spermi ühinemine emaka munajuhas
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Piia Ruus MESILASTE ARETUS Referaat Tartu 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Aretuse eesmärk..........................................................................................................................5 2...................................................................................................................................................5 4...................................................................................................................................................6 6. Kokkuvõte.....
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Piia Ruus TARUVAIK Referaat Tartu 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 Sissejuhatus............................................
Tehnikaülikool Mees 3 Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Maailma kuningas. Naine 2 Tallinna Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Keskkonna- Tehnikaülikool spetsialist Naine 3 Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja Veterinaar loomakasvatuse instituut Naine 3 Tartu Ülikool Sotsiaal-ja haridusteaduskond ajakirjanik Mees 3 Tartu Ülikool Matemaatika- Maailma informaatikateaduskond kuningas Mees 3 Tallinna Energeetikateaduskond projektijuht
vajatakse geenide ja valkudega töötada oskavaid inimesi. Ülikoolide juures ja uurimisasutustes töötavatel geenitehnoloogidel on võimalus maailmas palju reisida, et olla kursis toimuvaga: osaleda konverentsidel ja töötada sarnast uurimistööd tegevas asutuses mõnes teises riigis. Praegu on Eestis juhtiv haru tervishoiuga seotud biotehnoloogia, kuid põllumajandus ja toiduainetetööstus on kiirelt järele jõudmas. Maaülikooli kloonitud vasikas Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis on õnnestunud transgeense vasika kloonimine. Inimese kasvuhormooni geeniga lehmalt loodetakse tulevikus saada piima, millest saab eraldada kasvuhormooni ravimitööstuses kasutamiseks. http://tv.delfi.ee/eesti/ videovaatakuidastutvustatakseesimestonnestunud.d?id=67324002 Maaülikooli kloonitud vasikas Eesti Maaülikoolis selle aasta juunis sündinud transgeenne kloonvasikas Juuni suri ootamatult.
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kraini mesilane Referaat õppeaines mesindus Tartu 2012 Kraini mesilaste jagunemine Kraini mesilased jagunevad viieks rühmaks: 1) Kraini mägimesilane, 2) Alam-Austria mesilane, 3) Banati mesilane, 4) Ukraina stepimesilane, 5) Tagakarpaati mesilane. Levikupiirkonnad Kraini mägimesilase levikupiirkonnaks on Ida-Alpid, Tsehhi massiiv, Karpaadid ning Balkani mägised maad. Kõige tüüpilisemad on nad Kraina piirkonnas Jugoslaavias, Kärnteni ja Lõuna-Staiermargi liidumaal Austrias ja Lõuna-Tiroolis. Alam-Austria mesilane on levinud Alam-, Ülem-Austria, Salzburgi ja Staiermargi liidumaal Austrias. Banati mesilane eluneb Banati künklikul maa-alal Rumeenias ning ka Ungariga piirnevatel Jugoslaavia lagendikel. Ukraina mesilane, mis on kraini ja tumemesilase üleminekuvorm, asub peale Ukraina ka veel Venem...
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kalaliha omadused ja toiteväärtus Referaat Koostas: Piia Ruus Tartu, 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Sissejuhatus 3 1. Kala tarbimine toiduks 3 2. Kala kasulikus ...
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Eva-Mai Männiste MEE TARBIMINE Referaat Keskkonnakaitse õppekava Tartu 2018 SISUKORD 1. MESI JA MESINDUS......................................................................................................3 1.1. Mis on mesi?............................................................................................................3 1. 2. Mee ja mesinduse ajalugu ning tänapäev...............................................................3 1. 3. Mesindus Euroopas................................................................................................4 2. MEE TARBIMINE........................................................................................................5 2.1. Mee omadused-tarbimise põhjused.................................................
teemavaldkonnas? tuttav ja ta kirjutab väga pädev. mitmest aspektist. Ta on EMÜs põllumajanduse Osalenud projektis "Be ja keskkonnainstituudi Naturactive!". projektijuht. Ta õpib EMÜs Uurib antud teemat enda veterinaarmeditsiini ja huvi tõttu. toiduteadust. Veebi lisamise ja/või Kuupäev: 24. märts 2011 Kuupäev: 19. okt 2009 uuendamise kuupäev? Kui kuupäev ei ole just väga Kuupäev ei ole kõige Kuupäev ei ole kõige värske, siis kas see on värskem, aga interneti värskem, aga ka sellel lehel probleem? lehel toodud plussid ja välja toodud aspektid on
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Lüpsmine. Masinlüpsile esitatavad nõuded Referaat õppeaines: "Veisekasvatus" LPT bakalaureuseõppe 2. õ.a. üliõpilane: " 14 " aprill 2008. a .........................Enika Hommuk Juhendaja: "....." .............. 2008. a ..................... Heli Kiiman Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus .......................................
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut LIPIIDIDE SEEDE JA ABSORPTSIOON ERINEVATEL PÕLLUMAJANDUSLOOMADEL Referaat õppeaines ,,Toitumisfüsioloogia ja metabolism" Koostas: Triin Lepik LK I mag Tartu 2007 SISUKORD SISUKORD ............................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1. LIPIIDID ............................................................................................................................... 4 1.1. Lipiidide jaotus.......................................................................................
Hsum = hl + k + hw + hg Hsum = 3,67 + 0,17 + 12 = 15,84 Hsum = 15,84 m 11.5. Veepumba vajalik võimsus G ( Hap + Hsum ) N= 1,2 ; kW 3600 102 Pumba kasuteguriks valisin = 0,8 9500 (10,04 +15,84) 245860 N = 1,2 = 1,2 = 1,0043 1,0 N = 1 kW 3600 102 0,8 293760 Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatus instituut Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakond Veeboileri soojuslik ja hüdrauline projektarvutus Arvutus õppeaines: Toiduainetööstuse tehnoloogilised protsessid ja üldseadmed VL.0341 Koostaja: " " ...... 2012. a. ............Heili Sadam, LP II kursus Juhendaja: " "....... 2012. a. ................................Tauno Mahla Tartu 2012
EMÜ Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Loomakasvatus SIGIMISE MÕJU PIIMAJÕUDLUSELE Tartu 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Piima lühiiseloomustus....................................................................................... 4 1.1. Piima koostis................................................................................................ 4 1.2. Piima teke..................................................................................................... 4 1.3 Piimajõudlus.................................................................................................. 4 2. Lehmade sigimine.......................................
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Erinevat tõugu veiste liha kvaliteet Referaat Tartu SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 2. ERINEVAD TÕUD 2.1. Aberdiin-angus.................................................................................4 2.2. Limusiin..........................................................................................4 2.3. Hereford......................................
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Piia Ruus Erinevat tõugu lammaste liha kvaliteet Referaat Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Lambaliha tootmine.................................................................................................................4 2.Erinevad tõud...........................................................................................................................5 3.Liha kvaliteet............................................................................................................................6 Kokkuvõte....................................................................................................................................
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Äriplaan Loomakasvatus magister 1. kursus Tartu 2015 SISUKORD 1.KOKKUVÕTE 2. ETTEVÕTTE ÜLDANDMED 3. ÄRIIDEE 4. VISIOON, MISSIOON, EESMÄRGID 5. SWOT-analüüs 6. TOODE 7.TURU ANALÜÜS 8. KONKURENTS 9. TURUNDUSPLAAN 10. PERSONAL JA JUHTIMINE 11.FINANTSPLANEERIMINE 12. RISKIANALÜÜS 1. KOKKUVÕTE 2 Minu talu nimi on Terepi talu ja minust saab FIE Maris Pihlapuu. Talu juurde kuulub 25 ha maad ja 30 pealine lambakari. Toodanguks on ettevõttes liha, mida hakatakse müüma Otepää lihatööstusele. Loomad on vabapidamisel,...
EMÜ Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Loomakasvatus KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS SALAVERE KÜLAS JA PIHTLA VALLAS Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 ABSTRACT............................................................................................................... 3 1. PIIRKONNA HETKESEISUND................................................................................. 4 1.1. Funktsionaalne struktuur.............................................................................. 4 1.2. Taristu...............................................
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kaisa Kamenik Toitumishäired Referaat aines VL.0336 Inimese toitumisõpetus Juhendaja: Piret Raudsepp Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Anoreksia (anorexia nervosa).............................................................................. 4 1.1Olemus........................................................................................................... 4 1.2Haigustunnused............................................................................................. 4 1.3Tagajärjed....................................................................................................... 5 1.4Ravi......................................................
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituut SEAKASVATUSE KURSUSEPROJEKT Koostaja: Juhendaja: Aleksander Lember Tartu 2010 1. Vajalik suguemiste ja kultide arv. Kultide arv Seemendamine toimub 6 nädalat järjest, nädalas ligikaudu 85 emist, selleks on vaja 8 kulti. Kasutan kunstliku seemendust. Suguemiste arv Reprodutsioonitsükkel on 148 päeva, järelikult saab aastas toimuda 365 : 148 = 2,5 pesakonda aastas Kuna on vaja toota 4303 tonni sealiha (eluskaal) ja realiseerimismass on 104 kg. Seega 4303 000 : 104 = 41 375 siga realiseerida aastas, lisaks sellele lõpnud põrsad. Järelikult peab sündima 44 375 põrsast. Poegimisi : 44 375: 10,7 = 4147 poegimist. Emiseid selleks vaja 4147: 2,5 = 1659 Arvestades tiinestusprotsenti, on tegelik vaja minevate suguemiste arv 1659 : 0,82 =...
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kerttu Kutsar RATSASPORT JA SELLE POPULAARSEMAD SPORDIALAD Referaat Teadustööde aluste õppeaines Juhendaja: lektor Marko Kass Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1. Ratsasport, selle olemus, alad ning areng Eestis................................................3 1.1. Ratsaspordi olemus...................................................................................... 3 1.2. Populaarsemad ratsaspordialad...................................................................4 1.2.1. Takistussõit............................................................................................. 4 1....
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Piia Ruus EESTI HOBUSE PÕLVNEMINE Referaat Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Eesti hobune 5 1.1. Eesti hobuse levik 5 2. Hobuse mõõtmine 6 2.1. Hobuste kehamõõdud 6 3. Eesti hobuste arvukus 8 4. Värvuste analüüs 9 4.1. Hiirjas hobune 10 5. Eesti hobune tänapäeval 11 6. Kokkuvõte 12 7. Lisad 13 8. Kasutatud kirjandus 14 2 Sissejuhatus Hobune oma mitmete liikidega on ühe väga pika evolutsiooni tulemus. Vanim hobuseliik elas kuuskümmend miljonit aastat tagasi ja nende hobuste turjakõrgus oli vaid 25- 45 cm (Kreen, 2003). Kulus pikalt aega, kuni hobune arenes oma praeguseks koduhobuseks. Hobuse metsiku esivanema küsimused on tihti...
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse instituut Liisa-Reet Piirimäe, Maris Pihlapuu Loomakasvatus II kursus Söömust mõjutavad faktorid Söötmisõpetus Juhendaja Emeriitprofessor Olav Kärt Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Mis on söömus 4 1.1 Söötmistase 5 1.2 Kuivaine söömus ja toitainete kontsentratsioon ratsioonis 5 2.Söömust mõjutavad tegurid 2.1Looma individuaalsed ja eesmao histoloogilised omadused 6 2.2 Vatsa seede ja sööda viibimine vatsas 7 2.3 Söödaratsiooni koostis 8 2.4 Fermentatsiooniproduktide mõju 9 2.5 Vesi ...
SEEDEFÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Seedeorganite funktsioonid ja seedetrakti üldiseloomustus. Seedetrakti ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel. Seedimine on toidus sisalduvate suute orgaaniliste molekulide lagundamine ja toitainete imendumine. Karnivooride seedetrakt on lühike ja lihtsa struktuuriga. Toit on energiarikas ja kergesti seeduv. Söövad korraga palju, mahukas magu. Söögivaheajad on tihti pikad. Herbivooride toidus on vähe rasva
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatus instituut MAHEPÕLLUMAJANDUSLIK SEAKASVATUS EESTIS Koostaja: Sigrit Saar Juhendaja: Marko Kass Tartu 2013 1. Sisukord 2. Sissejuhatus Maheseakasvatust on Eestis kahjuks praegu väga vähe, kuid sel on hea perspektiiv kasvada. Nõudlus mahesealiha järele on suur. Järjest rohkem inimesi on huvitatud toidu heast ja kõrgest kvaliteedist. 3. Mis on mahepõllumajandus? Mahe- ehk ökoloogiline põllumajandus on loodulik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel ja kohalikel taastuvatel varudel. Mahepõllumajanduslikus loomakasvatuses lähtutakse eelkõige loomade heaolust. Loom ei ole mitte pelgalt tootmisvahend, vaid elusolend, kelle loomulikke vajadusi tuleb arvestada. Loomad peavad saama võimalikult liigiomaselt käit...
1. KASKA-LUIGA TALU ÜLDISELOOMUSTUS Talu tegutseb alates 1991. aastast. Kaska-Luiga talu põhitegevuseks on: · piima tootmine; · tõuloomade müük; · teravilja ja rapsi kasvatus; · metsakasvatus ja metsamaterjali müük Töölisi on talus 2007. aasta seisuga 27, nendest 3 kõrgharidusega (peremees, perenaine,agronoom), kesk- ja kesk-eri haridusega 17 töölist. Veterinaaria ostetakse teenustööna, samuti talus saavad praktikat Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi üliõpilased. 2004. aastal alustati uue 500- pealise lüpsilauda ehitust, mille ehitus lõpetati oktoobris 2005. a. Laudas on kaasaegne tehnika ja karusell-lüpsiplats. 2005. aastal geoloogilise uuringu käigus avastati suured liiva- ja kruusavarud, see on talu tootmisest lahutatud ja loodud eraldi firma 50% osalusega, mis hakkab tootma kõnnitee kive, seega üks vana laut on lammutatud ja selle asemele ehitatud uus
KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Keha vedelikuruumid. Vett on vaja ainete liikumiseks ja omastamiseks. Looma kehamassist moodustab 60-70% vesi (noorloomadel rohkem). 1.1. Vedelikuruumide paiknemine, omavaheline seos. 1.2. Ekstratsellulaarsed vedelikud, intratsellulaarvedelik, transtsellulaarsed vedelikud: mõisted, osatähtsus organismi kogu vedelikuruumis. 1.3. Vedelikuruumide omavahelised seosed. Vedelikuruumid saab jaotada:
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Liha- ja piimatehnoloogia eriala Kristel Lori II kursus RUKKILEIB Referaat: Inimese toitumisõpetus TARTU 2008 SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................... lk 3 1. Rukkileiva sünd .......................................................................... lk 4 2. Aganaleib ................................................................................. lk 5 3. Leivategu ................................................................................. lk 6 4. Rukkileiva tähtsus tänapäeval ......................................................... lk 8 5. Põhisoovitused tarbimiseks ............................................................ lk 10 6. 12 head põhjust süüa rukki...
aitab vastuvõtta ratsionaalseid otsuseid haiguse raviks, ennetamiseks või tõrjeks. Epidemioloogia leiab rakendamist nii ennetavas kui kliinilises meditsiinis. Järelevalvetegevuse lahutamatuks osaks riskianalüüsi läbiviimine inimese ja loomade terviseriskide hindamiseks. Riskianalüüs kasutab informatsiooniallikana epidemioloogiliste uuringute tulemusi ning epidemioloogilist modelleerimist võimalike riskistsenaariumite tõenäosuste ennustamiseks. Kliiniline veterinaarmeditsiini ja epidemioloogiat seob kõige otsesemalt tõenduspõhine meditsiin (evidence based medicine EBM). Epidemioloogilised uurimised on sageli ainus moodus kuidas selgitada selliseid kliinilist meditsiini puudutavaid küsimusi, nagu diagnostiliste testide täpsus, haiguse riskitegurid, haiguse põhjus, prognoos ja ravi efektiivsus. Epidemioloogilise analüüsi abil on võimalik igal klinitsistil kriitiliselt hinnata rakendatavate ravimeetodite tõhusust kasutades selleks oma enda patsientide
NEERUTALITLUS JA KEHA HAPPE-LEELISE TASAKAAL Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Neerude ja kuseteede struktuur. Neere ümbritseb neerusidekirme, millele järgneb rasvkihn ja selle all fibrooskihn. Neeru parenhüüm koosneb koorest ja säsist. Neerukoor on jaotunud sagarikeks. Koores esinevad neerukehakesed. Neerukehakesed koosnevad glomeerulist (päsmakesest) ja seda ümbritsevast Bowmani kapslist (päsmakesekihn). Glomeeruli moodustavad arvukad verekapillaarid, millel on paks GBM. Glomeeruli
Muu kala 1186 192 110 1,5 Kokku 3239 395 1764 458,5 Allikas: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet 8.5. Kalahaigused ja nende tõrje Vesiviljelussektorit iseloomustab sõltuvus imporditavast noorkalast ja marjast, sest puuduvad tõumaterjali paljundavad keskused. Eestis on tehnoloogiliselt hästi varustatud veterinaarlaboratooriumid ja Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kalakasvatuse osakonna näol on tegemist teadusasutusega, mis tegeleb kalakasvatuse eriala õpetamise ja teadusuuringutega. Lisaks on võimalus õppida Järvamaa Kutsehariduskeskuses kalakasvatuse eriala. Siiski ei ole Eestis vajaliku väljaõppega ihtüopatolooge kalahaiguste diagnoosimiseks, kellelt saaksid vesiviljelejad nõu küsida. Samuti puudub Eestisse kasvatamiseks sissetoodavate
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kaisa Kamenik Lendorav Tartu 2015 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Lendorav ja tema väärtus............................................................................................................3 Lendorava pesitsus-ja elupaikade hävinemine............................................................................7 Väljapakutud eesmärgid lendorava ja tema peistus-ja elupaikade säilitamiseks......................10 Lendorava pesitsus – ja elupaikade hävimise probleemile pakutud lahenduste elluviimine....13 Lendorava ja tema elupaikade kaitse eesmärgid ning nendega seotud piirangud ja käsud on sätestatud erinevate õigus...
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kaisa Kamenik Lendorav Tartu 2015 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Lendorav ja tema väärtus............................................................................................................3 Lendorava pesitsus-ja elupaikade hävinemine............................................................................7 Väljapakutud eesmärgid lendorava ja tema peistus-ja elupaikade säilitamiseks......................10 Lendorava pesitsus ja elupaikade hävimise probleemile pakutud lahenduste elluviimine....13 Lendorava ja tema elupaikade kaitse eesmärgid ning nendega seotud piirangud ja käsud on sätestatud erinevate õigus...
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes (Referaat õppeaines piimahügieen) Koostaja: Maarja Roosileht Juhendaja: Kadrin Meremäe Tartu 2012 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 2. MÜKOTOKSIINIDE ÜLDISELOOMUSTUS....................................................................3 2.1 Aflatoksiinid..................................................................................................................................4 2.2 Ohratoksiin-A..................................................................................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND ARETUSÕPETUS I OSA (POPULATSIOONIGENEETIKA) LOENGUKONSPEKT G P Koostaja: dots. E. Orgmets TARTU 2008 1 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Populatsioonigeneetika. (populatsiooni mõiste, panmiksis, biotsönoos, populatsiooni evolutsioonitegurid, suletud ja avatud populatsioon, populatsioonimaht, valimi mõiste). 2. Juhuslikkus ja tõenäosus. Tõenäosuste korrutamise seadus. 3. Genotüübi sagedus ja selle arvutamine. 4. Geeni- ehk alleelisagedus ja selle arvutamine. Geenisageduse arvutamine alleeliseeria korral. 5. Hardy-Weinbergi seadus (definitsioon, tingimused, valem p2+2pq+q2=1). POPULATSIOONI GENEETILINE DÜNAAMIKA 6. Mutatsioon (otse- ja pöördmutatsioonid, nende esi...
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA I OSA LOENGUKONSPEKT ÕPPEAINES VL.0779 ARETUSÕPETUS ÕPPEVAHEND EMÜ ÜLIÕPILASTELE Koostajad: A. Lüpsik E. Orgmets H. Viinalass TARTU 2009 GENEETIKA KUI TEADUS JA SELLE KOHT BIOLOOGIAS Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Mõiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tähendab sünnisse, põlvnemisse või tekkesse puutuvat. Tänapäeval on geneetika kujunenud bioloogia üheks keskseks haruks, sest ta uurib kõikidel organismidel esinevat nähtust pärilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seaduspärasusi organismi elutsükli jooksul. Geneetika arengust sõltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosünteesi kontrolli ja ka...
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED .......................................................
annaabi.ee 
