Veterinaaria ja selle perspektiiv (0)

Veterinaaria ja selle perspektiiv
Veterinaaria näol on tegemist väga vana alaga. Esimesed tõendid, et loomi raviti pärinevad 1900 aastat enne Kristust, kui Vana-Egiptusesse pidi ehitama haigla inimestele ja teise haigla loomadele. Tollasteks kliinikukülastajateks ei olnud tõenäoliselt küll väiksemad lemmikloomad ning arvatavasti ei olnud tihedad koerad -kassidki. Pigem käidi loomaarsti juures suuremate ja kasulikemate loomadega , nagu härjad, eeslid ja hobused . Veterinaaria tänapäevases mõistes, veterinaaria kui lemmikloomade arstimine, ei ole küll nii vana, kuid kindlasti ei ole tegemist uue tööga.
Hetkel on veterinaarias võrdlemisi rahulik aeg. Uusi haigusi eriti ei ole, selle asemel keskendutakse tuntud tõbede paremini ravimisele. Järjest tähtsamaks muutuvad väikeloomaarstid ning kliinikud, kus mures loomaomanikud ööpäevaringset abi võiks saada. Igapäevaselt tuleb rohkem tegemist vaktsineerimistega, kuid hüljatud ja/või õnnetusse sattunud lemmikudki ei ole harvad .
JVME ( Journal of Veterinary Medical Education) andmetel on maailmas liiga vähe veterinaare. Selleks peavad aga ülikoolid veterinaaria oma õppekavadesse võtma. Eestis on veterinaariks õppimise võimalus vaid Eesti Maaülikoolis. Ameerika Ühendriikides suutsin kokku lugeda 29 ülikooli, kus on veterinaaria õppimine võimalik. Sestap ei olegi kummaline, et need inimesed, kellel on veterinaarikvalifikatsioon, ei suuda täita ühiskonna vajadusi. Väikeloomaarstid on tavaliselt koondunud linnadesse, suurloomaarstid töötavad tavaliselt maakondades. Arstide kogunemist ühte Eesti piirkonda pole märgata, tavaliselt on lausa igas vallas 1-2 suurloomaarsti. Hetkel on Eestis registreeritud ja tegevusluba omamas 879 loomaarsti.
Juba gümnaasiumis peaks loomaarstiks pürgija tähelepanu pöörama mitmetele ainetele, näiteks eesti keel, võõrkeel ehk inglise ja/või vene keel, keemia, bioloogia ja füüsika. Õpingud ülikoolis kestavad kuus aastat ning lõpetamisel saab tudeng magistrikraadi. Esimestel aastatel õpitakse veterinaarteaduste alusteadusi, terve looma ehitust ning funktsioone ja loomakasvatuse põhitõdesid. Veterinaarmeditsiini alusteadusteks on mitmed bioloogia harud, nagu zooloogia, botaanika , geneetika ja rakubioloogia , aga ka keemia, biofüüsika, mikrobioloogia, viroloogia ja parasitoloogia.Teise aasta kevadsemestril tehakse algust haigusprotsesside tundmaõppimisega loomorganismis ehk patoloogilise anatoomia ja –füsiloogiaga, mis juhatab sisse loomaarstiõppe teise etappi . Saadakse teadmisi haige looma organismis toimuvatest protsessidest, samuti esmaseid oskusi haiguste avastamiseks. Loomaarsti õppe teises etapis tehakse sissejuhatus veterinaarse rahvatervishoiu temaatikasse ja pööratakse tähelepanu looma ja inimese tervise seostele. Kolmas etapp ehk kliiniline õpe annab tudengitele põhjalikke teadmisi loomaliikide, sealhulgas linnud ja kalad , olulisematest haigustest ning oskusi nende diagnoosimiseks, raviks ja ennetamiseks. Praktilist õpet saavad tudengid maaülikooli loomakliinikus. Kolmandas etapis saavad üliõpilased ka põhjalikke teadmisi veterinaarsest rahvatervishoiust, riiklikust veterinaarjärelvalvesüsteemist ning veterinaarsest seadusandlusest. Lõpetamisel saadud diplom annab õiguse töötada kõigis Euroopa riikides.
Kui õppida veterinaariks, on karjäärivõimalusi üsna mitu. Loomulikult suundub suur osa lõpetajaid veterinaariks, ehk siis suur- või väikeloomade meditsiini. Paljudele saab osaks aga tegevus riigiametis, Eesti puhul täpsemalt Veterinaar - ja Toiduametis, Põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaariaosakonnas või Sotsiaalministeeriumi ravimiametis. Võimalus on suunuda ravimeid tootvasse ja turustavasse ettevõttesse või loomakasvatussaadusi tootvasse või töötlevasse ettevõttesse ehk siis piima- ja lihatööstusse. Loomulikult on võimalus töötadagi Eesti Põllumajandusülikooli veterinaarmeditsiini ja ja loomakasvatusinstituudis. Veterinaaria lõpetanutele on võimalik pidev õpe, et end täiustada. Täiendkoolitusi korraldavad Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, Eesti Maaülikooli avatud ülikool, Eesti Loomaarstide Ühing ja Eesti Väikeloomaarstide Selts. On võimalik astuda doktorantuuri dortorikraadi omandamiseks, kusjuures doktor saab kraadi PhD ehk Doctor of Phylosophy. Võib astuda ka residentuuri, et saada kitsam ja põhjalikum erialasuunitlus. Mind isiklikult huvitab põhiliselt loomaarstiks saamine väikeloomaarstina, kuid ma ei jäta suurloomaarstina töötamist välja, kuna Eestis on just nendest arstidest puudus.
Eesti Maaülikoolil on suurepärased võimalused loomaarstinduse arendamiseks . Tudengile pakub võimalust oma ala praktiseerida EMÜ loomakliinik, kus saab olla nii vaatleja kui lihtsamate toimingute teostaja . Kliinikul on laialdased võimalused tutvustamaks õppurit kõigi vahendite ning erisuguste haigustega, kuna tegu on väga prestiižse asutusega ja seal käivad loomaomanikud oma lemmikutega üle Eesti. Võiks lausa öelda, et on vähe nii hästi varustatud väikeloomakliinikuid ja EMÜ-s on parim suurloomadele mõeldud kiinik Eestis. Eesti Maaülikooli kliinikus on näiteks lähiriikide ainus magnetresonantstomograafia (MRT) tegemise võimalus. Tegu on masinaga, mille abil saab uurida pehmeid kudesid, erinevalt röngtenist, kus uurimisobjektiks on vaid luustik .
Kuid siiski, alustaks algusest. Kõigepealt – kes on loomaarst ehk veterinaar? Tegu on kürgharidusega spetsialistiga, kes diagnoosib ja ravib loomade haigusi ja tegeleb profülaktikaga. Töö peaeesmärk on loomade tervise ja heaolu kaitse ning inimeste kaitse läbi toiduohutuse. Töö sisuks on üldine tervishoid , nagu vaktsineerimine , kontrollid ja küünte lõikamine, opereerimine, ravimite määramine. Lisaks on loomaarstil vajalik inimesi nõustada loomade heaolu, söötmise ja isegi koolituse osas ja mõnikord tuleb kontrollida ka farmide veterinaarsanitaarseid olukordi . Veterinaaride teenuseid kasutab Veterinaar- ja Toiduamet (VTA), kus koostöös volitatud loomaarstidega kontrollitakse farmide ja toidukäitlemisettevõtete tegevust ja vastavust Euroopa direktiividele. Kontrollitakse loomatervishoidu ja loomsete saaduste hügieeni- ning loomakaitsenõuetele vastavust, kuna nõuete rikkumine võib ohtu seada inimeste ja loomade elu ja tervise.
Üldjuhul töötavad veterinaarid erakliinikutes või eraettevõtjana. Suurloomakliinikuid on Eestis kolm: Tallinnas Hipodroomil asuv Hipodroomi Kliinik OÜ, Viljandimaal asuv Saare Tallid OÜ ning juba mainitud Eesti Maaülikooli Suurloomakliinik. Kõik ülejäänud kliinikud on mõeldud väikeloomadele. Suurloomaarsti töö on loomult märksa liikuvam kui väikeloomaarsti oma, kuna abi vajavaid põllumajandusloomi üldjuhul ei transpordita. Loomaarstide töö on üldjuhul vahetustega ning tuleb arvestada, et kliinik on avatud ka nädalavahetustel ning mõne kliiniku puhul isegi öösiti. Kui varem oli loomaarstidel kasutada vaid oma silmad-kõrvad-nina, siis nüüd on nende käsutuses palju erinevaid abivahendeid, mille suurus sõltub ravitava looma suurusest .
Loomaarstiks soovija peaks huvi tundma bioloogia, keemia, matemaatika ja zoloogia vastu. Kasuks tuleb loomade ehituse, elutalituse, arengu, eluviiside ja organismi tundmine . Vajalikud on ka organismi mõjutavate keemiliste ja füüsikaliste tegurite tundmine, haiguste tekkimise ja sümptomite tundmine, võime ära tunda, analüüsida ja hinnata patoloogilisi protsesse ning määrata ka õige ravi. Inimesena on loomaarstile olulised loomaarmastus, vastutusvõime, täpsus, algatusvõime, kohanemisvõime, iseseisvus , väga hea suhtlemisoskus , hea pingetaluvus ja keskendumisvõime, loogiline mõtlemine, võime analüüsida ja õppida ning suutmine teha ka ebapuhast või emotsionaalselt rasket tööd. Hea tervis on loomulikult lisaboonus, nagu ka hea keeltetundmine.
Väikeloomaarstid on tööl tavaliselt põhipalgaga äriühingutena tegutsevates erakliinikutes, kuid tihti on arstidel ka oma praksis . Suurloomaartid on üldjuhul kas eraettevõtjad või on nad koondunud äriühinguteks. Veterinaari palk on üldjuhul kas kõrgem või samaväärne Eesti keskmise palgaga, milleks on siis 814€ kuus. Veterinaari abi palk on veterinaarist väiksem, kuid kindlat suhtarvu ei ole. Loomaarstidel On head väljavaated tööd leida Euroopa Liidu liikmesriikides, näiteks Suurbritannias. Kuna ka USA-s on vähe koole , mis õpetaks veterinaariat, on sealgi vaja loomaarste. Näiteks 2008 aastal oli keskmine aastapalk seal 59000$ kuni 62999$ aastas, mis teeb eurodes kuupalgaks umbes 3358€ - 2583€. Kuigi USA-s on elu märksa kallim, on see palk, mida makstakse äsjalõpetanutele hämmastavalt suur.
Usun, et Eestis saab hea ja mitmekülgse loomaarstihariduse paljude kaasaegsete masinatega. Eesti arstid on väga kõrgel tasemel ning suhteliselt odav elu loob head võimalused õppimiseks. Koostöö paljude välisriikide arstidega loob tugevad sidemed ning pinnase arenguks. Sõnavara, mida kasutatakse, on tihti kas ladina keeles või laensõnana. Sellisel juhul ei tohiks probleeme olla ka inglisekeelsete väljenditega.Arvan, et veterinaaritöö on minu jaoks õige, kuid kahtlen, kas selle alaga on mõtet Eestis tegutseda, pigem oleks mõttekam edasi õppida mõnes Lääne-Euroopa või USA ülikoolis.