Rahvakalendri tähtpäevad (0)

Sarnased õppematerjalid

2

rtf

Mõisted, erinevate tähtpäevade toidud

katsikud- Katsikul käimine tähendab, et minnakse külla, kui kellelgi tuttaval laps sünnib kosjad -Pulmadele eelnesid otseselt kosjad. Kui noormees oli jõudnud abiellumisikka, peeti perekonnas nõu, keda ta peaks kosima pulmad-ehk pulmapidu on traditsiooniline abiellumise puhul toimuv pidu, mis võib hõlmata ka eri usulisi või maagilisi kombetalitusi ja rituaale matused-on surnu ärasaatmise tseremoonia, mis toimub enamasti kalmistul puusärgiga mulda sängitamise näol. Matusetalituse kombed on erinevatel religioonidel ja rahvastel erinevad. Matuse tseremoonia võib olla kiriklik või ilmalik. talgud-on talupojakultuurist pärit ühine ettevõtmine millegi ärategemiseks, mis nõuab rohkem tööjõudu, kui on ühel perel või majapidamisel või talul. Ühise tegevuse edasiarendatud vormiks on ühistegevus. Talgud lõppesid ühise söömaaja ja kiikumisega, mõnikord ka simmaniga. Tähpäeva toidud Aastavahetuse pühad mis kestsid toomapäevast (21.12) - kolmekuningapäe

Kokk

2

odt

Rahvakalendri tähtpäevatoidud

VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKOOL Iseseisev töö; TOITLUSTAMINE,KK12(Eesti rahvustoidud) Tähtaeg:26.10.2012 Inna Raud Rahvakalendri tähtpäevadetoidud,mida söödi? Tõnisepäev;söödi seapea tangudega ,,teraruug"suppi ,seakõrvu hapukapsaste,ubadega ja hernestega,tanguputru.Küpsetati leiba. Küünlapäev; söödi oasuppi,hapukapsasuppi,seakülje ja tangudega,tanguputru võisilmaga, joodi õlu, küünlapuna(kõrvetatud suhkruga värvitud viina) Vastlapäev;söödi hernesuppi,oa-või herneleemi,tangudega ube,läätsesuppi,oasuppi seajalgadega ,

Rahvusköök

8

odt

Kultuurilugu

Kultuurilugu Eesti talupoeg sõi lihtsalt valmistatud toitu ja ikka nendest toiduainetest, mida ta ise kasvatas. Eestlase toit oli vähese vürtsiga, tangainete ja leiva kesine. Liha oli pigem maiuspala, mida söödi pigem sügisel ja talvel. Eestlase põhine toiduaine on vili. Jahu toodetest oli leib nii keskne, et sellest kujunes kogu elatus ja võrdkuju. Leib muutus toidu ja heaolu sümboliks. Leib oli ümbritsetud austusega. Maha kukkunud leivale anti suud. Varasemates sajanditel kus toitu jätkus vähem. Oldi ka oma kõhu täitmisel kasin. Eestlane hoidis kokku ikka oma kõhu arvelt. Häid palu maitsti, neist ei söödud kunagi kõhtu täis. Viimase pooleteisa sajandi jooksul on igapäevaseks söögiks lahutamatuks kaaslaseks kartul. Kuid kestseks jäi siiski leib, piim, kaunviljad, liha, tangud ja jahu. Toidu valmistamine möödunud pooleteisa sajandi jooksul on väga muutunud. Toidu maitse määrab suuresti toidu valmistamine. Sooja toitu valmistati peamiselt rehetoa ahju kold

Kultuur

6

docx

EESTI AJALOOLISED JA KAASAEGSED TÄHTPÄEVATOIDUD

Järvamaa kutsehariduskeskus Kodumajandus Referaat EESTI AJALOOLISED JA KAASAEGSED TÄHTPÄEVATOIDUD Liis Sarapik KM21 Õpetaja-metoodik: Ruth Muru Paide 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadis on kokkuvõetud Eesti ajaloolised ja kaasaegsed tähtpäevade toidud. On võrreldud mida söödi kunagi ja mida süüaks tänapäeval, erinevate pühade ajal.Veel on referaadis pilte erinevatest tähtpäevade toitudest. Jaanipäeva Jaanipäeva ajaloolisedtoidud olid kama, sõir, manna- ja kohupiimakorbid, kamakäkid, õlu, küpsetati ka leiba. Tänapäeval süüakse jaanipäeval grillvorstid, saslõkk, grillitud liha, kana, õlut, salatit, kartulit, leiba, kala. Söir

Toitlustus

3

docx

Rahvuskalendri tähtpäevade toidud

Ave Kiiber Rahvakalendri tähtpäevadetoidud, mida söödi? Tõnisepäev- (17. jaanuar) tõnisepäev on vanarahval olnud talve keskpaiga näitaja. Tõnisepäevast arvati pool talve möödas olevat ja eks see tuletas meelde ka toiduvarude kulutamist, manitses ühtlasi kokkuhoiule. Pool inimese- ja pool loomatoitu pidi veel alles olema. Tõnisepäeval söödi: Erinevaid seakõrvu (hapukapsastega, küüslaauguga, herneste või põldubadega); lisaks söödi sel päeval nisutanguputru ning kõrvitsat soolasilkudega. Tänapäeval, aga ei tähtsusta väga palju enam Tõnisepäeva, süüakse tavalisi igapäevatoite- ei pruugi selline päev isegi meeles olla. Küünlapäev- (12. veebruar) küünlapäevaga tähistati looduses toimunud muutust- külma selgroo murdumist. Seepärast küpsetati sea selgroogu või keedeti seakülge kapsaste ja tangudega. Küpsetati saia. Küünlapäev oli naiste

Toitlustus

9

docx

Eestlaste toidukultuur

Järvamaa Kutsehariduskeskus KM21 Eestlaste toidukultuur Referaat Koostas: Elo Luuasep Juhendas: Õpetaja-metoodik Ruth Muru Sisukord Sissejuhatus Eesti toit on pärist Eesti loodusest. Läänemeri ja rohked järved ning jõed on andnud meie toidulauale kala. Metsast, mis katab ligi poole väikese veega ümbritsetud eesti riigi maismaast, on meie toidulaule tulnud marjad ja seened ning ulukiliha. Seetõttu on Eestis tänagi võimalik mitmetes toitlustusettevõtetes pakkuda metssea-, põdra-, kitse- ja isegi karulihast toite, metsmarju ja looduses kasvavaid seeni. Põldudelt ja aedadest on pärit teraviljad ja põhjamaise laiuskraadi päikese all kasvanud küllusliku maitse ja lõhnaga köögiviljad, puuviljad ja marjad. Oleme kasvatanud veiseid ja lambaid, saanud nii toidulauale liha, piima ning hulgaliselt piimatooteid. Eesti on suurepärane, meie looduslikest tingimustest tulenev kombinatsioon erinevatest toid

Toitumisõpetus

26

doc

Talurahva toidud

Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega TALURAHVA TOIDUD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................... 5 TOIDUSSE SUHTUMINE....................................................................................................................... 6 VANAD SÖÖGITRADITSIOONID.......................................................................................................... 7 TERAVILJATOIDUD.................................................................................

Ajalugu

24

doc

Stiilid(romaani, gooti jne), rahvakalender

· Enamasti neid kalu, mida kuivatati, soolati ka · Suuremaid kalu soolati aalti verisoolas · Peamiselt soolati räimi · Kui räimi soolati, siis jäeti neil pea otsa ja võeti ainult kurgu alt sooled välja, mari ja niisk jäid sisse · Räimed pesti pärast puhastamist läbi mitme vee ja pandi alati enne verisoola kas üheks päevaks, ööpäevaks või pooleteiseks päevaks · Põliseks peolauasoolaseks oli Eesti talupojal heeringas  RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD JAANUAR(näärikuu, helmekuu) 1. Jaanuar- nääripäev e. uusaasta Ühe aasta lõpp, teise algus Päikese võimu kasvamine InnocentiusII Kombed: õlgede tuppatoomine nääripoiste ütlus: ,,tüdrukud mehele, kanad muneme, lambale 2 talle Söök/Jook: siga kapsas jõululeib vorstid pähklid keedetud oad, herned

Kultuurilugu

Meedia

Kommentaarid (0)