Verivorst ja selle tegemine (0)

Tallinna Reaalkool
Verivorst
Referaat
Õpilane
Tallinna reaalkool, 2016
Sissejuhatus
Mina valisin teemaks verivorsti . Ma valisin selle teema, sest mulle väga meeldivad verivorstid , kuigi ma eriti ei tea midagi nendest , seega saan natuke vervorstidest teada.
Verivorsti päritolu
Verivorsti ja muude vere ja liha toitude päritolumaaks peetakse Keekat, kus neid on mainitud juba 5000 aastat tagasi. Eestisse jõudis verivorst rootslaste ja lätlaste kaudu, kes tutvustasid seda vastavalt põhja- ja lõuna-eestlastele. Enne seda olid eestlased söönud ainult tanguvorsti, ilma vereta. Verivorsti hakati just talvel sööma sellepärast, et verivorst on väga toitainerikas ja sinna sisse saab panna kõike mida tavaliselt ei sööda ( veri ) ja mida seega jääb palju järele. Lisaks on verivorst väga kasulik, sest see sisaldab palju rauda, mida organism omastab paremini kui taimetoidus olevat. Samuti sisaldab veri B12 vitamiini.
Verivorsti sisu
Verivorst koosneb Eestis tavaliselt verest ja tangudest, millele lisatakse tavaliselt ka pekki ja liha. Kuid paljudes teistes riikides lisatakse verivorstile teisi asju, nagu sibulaid , suhkurut, kopse, leivatükke või isegi piima.
Valge verivorst
Mõndades riikideks tehakse ka “valget veivorsti”. See on verivorst ilma vereta, mille sisse võidakse panna peaaegu kõike: Inglismaal kaneeli ja suhkrut, Prantsusmaal mune ja piima ning Poolas majoraani .
1
Verivorsti tegemine
Verivorsti küpsetamine on jagatud etappideks : küpsetamine, vahejahutamine, segamine , täitmine, teine küpsetamine ja jahutamine. Need etapid võivad erineda sõltuvalt tehtava verivorsti sordist.
Verivorst teistes riikides
Ka paljudes teistes riikides süüakse verivorsti, aga tavaliselt pole see jõuluroog. Eesti on küll üks vähestest kes on verivorsti nimetanud lihtsalt - vorst mis on täis verd, verivorst. Teistes riikides kutsutakse seda: black budding, boudin noir, drisheen jne.
Lõigutav ja mitte - lõigutav verivorst
Verivorstid jaguvevad suuras plaanis kaheks: lõigutav ja mitte lõigutav. Lõigutavat verivorsti saab lihtsalt lõigata ja see ei pudene laiali. Lõigutavat verivorsti süüakse tavaliselt külmalt ning pannakse leiva peale (nagu sinki). Mitte - lõigutavat verivorsti (mida me sööme ka Eestis jõulutoiduna) süüakse noa ja kahvliga, sest see pudeneb lihtsalt laiali. Tavaliselt süüakse seda kartulitega. Mitte - lõigutavat verivorsti eristab lõigutavast see, et mitte - lõigutavas on alati ka lisandid mis teevad selle tükiliseks.
Kokkuvõte
Verivorst on tervislik tavaliselt verega tehtud vorst millel on palju erinevaid valmistamisvõimalusi. Mina sain teada seda, et on olemas ka veretu valge verivorst ja verivorsti süüakse ka mujal kui Eestis ja Inglismaal.
Kasutatud allikad
Anneli Karula (2011) Õige talveroog on verivorst. Loetud: http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/tarbija/oige-talveroog-on-verivorst?id=62874574
Julie R. Thomson (2016) What Exactly Is Blood Sausage , Anyway?. Loetud: http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-blood-sausage_us_56a23a36e4b0d8cc1099aa07
Blood Sausages. Loetud: http://www.meatsandsausages.com/sausage-types/blood-sausage

1