50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 23 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2020-10-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Andrus Metsma Metsma
Õppematerjali autor
väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Fü= gVa, kus on vedeliku tihedus (1g/cm3), g- raskuskiirendus( 10m/s²) ja Va allpool vedeliku pinda paikneva kehaosa ruumala. Seda seost nim. Archimedese seaduseks. 6) Kui üleslükkejõud on suurem kehale mõjuvast raskusjõust, siis keha ujub (VaV, kus V on keha ruumala). Kui need jõud on võrdsed, siis keha heljub (Va=V), kui raskusjõud on suurem üleslükkejõust, siis keha upub. Energia. Töö. Võimsus. Jäävusseadus. Mehaanika on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 7) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 8) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 9) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud
Füüsikasse tuli töö mõiste koos masinate ja mehhanismide loomisega s.o. möödunud sajandil. Mehhaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub. Paigalseisvale kehale mõjuv raskusjõud tööd ei tee. Liikumisega risti mõjuv jõud seda liikumist ei mõjuta ja tööd ei tee (Maa külgetõmme laeva liikumisele). Tööd teeb vaid see osa jõust, mis on liikumise sihiline. Töö (A) on võrdne kehale mõjuva jõu (F) ja selle jõul läbitud teepikkuse (I) korrutisena. Sirgjoonelisel liikumisel, kus liikumissuund ei muutu, on teepikkus võrdne nihke pikkusega (s). Kui jõud ei mõju liikumise suunas, vaid mingi nurga all, on tema liikumise sihiline komponent F cos . Kui liikumine toimub jõuga samasuunaliselt või kui liikumissuuna ja jõu vaheline nurk on alla 90° on töö positiivne (atra vedav hobune), vastupidisel juhul aga negatiivne (raskusjõud).
Võnkumise liigitus: · VABAVÕNKUMINE võnkumine toimub süsteemisiseste jõudude mõjul. Vabavõnkumise tekkimiseks peab olema püsiv tasakaaluasend ja väline tõuge. Sumbuv võnkumine. · SUNDVÕNKUMINE võnkumine tekib mingi kindla välise perioodilise jõu mõjul. Võnkumine on sumbumatu. · ISEVÕNKUMINE esineb võnkesüsteemides, kuhu kuulub ka energiaallikas, millest saadava energiaga kompenseeritakse võnkumise energia teisteks energialiikideks muundunud osa. Amplituud ei muutu ajas sumbumatu võnkumine. Võnkumisel on energia. Kui võnkuvale kehale mõjub mingi takistav jõud, tuleb selle ületamiseks energiat kulutada. Energia jäävuse seaduse kohaselt peab võnkuva süsteemi energia vähenema ja selle lõppedes lakkama sumbuv võnkumine. Võnkumist iseloomustava suurused: - võnkesagedus f (1Hz) - võnkeperiood T (1s) - võnkeamplituud xm (1m)
Pöörlemise all mõistetakse jäiga, liikumise käigus mitte 10-9/2=R=r d(H)=1,6x10-19C q2=q=10-19C k=9x109Nm2/C2 F=kq1q2/r2 deformeeruva keha asendi muutust. F=(9x109x1,6x10-19x1,6x10-19)/(10-9/2)2=9,216x10-9 Igiliikur:perpetuum mobile masin, teeb tööd eimillegi arvelt. Potentsiaalne energia:keha võime teha tööd. See tingitud kehade Isoprotsessid-gaasi ühelt olekult teise ülemineku protsess. T-const vastastikmõjust ning on = tööga, mida tuleb teha keha asendi muutmiseks. isotemiline, p-const isobaariline, V-const isohooriline Raskusj korral Ep=mgh
m1v1 + m2v2=m1u1 + m2 u2 ; m1,m2- kehade massid, u1,u2- kehade kiirus pärast vastasmõju , v1,v2- kiirused enne vastasmõju. 11.Mida nimetatakse suletud süsteemiks? - Suletud süsteemi moodustavad kehad, mis mõjutavad ainult üksteist ja mida ei mõjuta välised kehad. 12.Millistel tingimustel teeb keha tööd? - Kehale peab mõjuma mingi jõud. Keha peab selle jõu mõjul liikuma. 13.Mida nimetatakse mehaaniliseks tööks? - Mehaaniline töö on keha liikumisoleku muutumise mõõt (füüsikaline suurus), mis on võrdne keha poolt läbitud teepikkuse ning kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrutisega. A=Fscosα A-Mehaaniline töö [1J], F-jõud [1N], s- nihe [1m], α- nurk s ja F vahel(1˚). 14.Mida nimetatakse võimsuseks? - Võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku suhtega. N=A/t ; N- võimsus [1W], A- töö [1J], t- aeg[1s]. 15
Elektrivoolu töö ja võimsus Järvakandi Põhikool 2005 Täna õpime: Mida nimetatakse elektrivoolu tööks. Kuidas arvutatakse elektrivoolu tööd. Mis ühikutes mõõdetakse elektrivoolu tööd. Mis on elektrivoolu võimsus. Elektrivoolu võimsuse ühikud. Mehaaniline töö A = Fs Töö mõõtühikuks on 1 dzaul. 1J = 1Nm Elektrivoolu töö Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. A U= A = Uq q Elektrivälja töö arvutamiseks kasutatakse valemeid: 2 U A = UIt A = I Rt 2 A= t
Elektrivoolu töö Järvakandi Põhikool 2005 Täna õpime: Mida nimetatakse elektrivoolu tööks. Kuidas arvutatakse elektrivoolu tööd. Mis ühikutes mõõdetakse elektrivoolu tööd. Mis on elektrivoolu võimsus. Elektrivoolu võimsuse ühikud. Mehaaniline töö A = Fs Töö mõõtühikuks on 1 dzaul. 1J = 1Nm Elektrivoolu töö Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. A U= A = Uq q Elektrivälja töö arvutamiseks kasutatakse valemeid: 2 U A = UIt A = I Rt 2 A= t
· t aeg, (s) · Hooke'i seadus Fex = kx · v kiirus; joonkiirus, (m/s) · Hõõrdejõud · a kiirendus, (m/s2) Fh = µN · A töö, (J) · Raskusjõud F = mg · sagedus, (Hz) F · p rõhk, (Pa) · Rõhk p · E energia, (J) S · Ep potensiaalne energia
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid