Dünaamika (0)

Ühtlaselt muutuv liikumine.
Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral mistahes võrdsetes ajavahemikes keha kiirus muutub võrdsete suuruste võrra. Ühtalselt muutuvat liikumist nimetatakse ka kiirendusega liikumiseks.
Jaguneb: 1. ühtlaselt kiirenev liikumine
2. ühtlaselt aeglustuv liikumine
3. ühtlane liikumine
Kiirendus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühtlaselt muutuvat liikumist ja näitab kui palju muutub keha kiirus ühes ajavahemikus .
Kiirenduse tähis a
Valem :
Ühik:
Liikumisvõrrand.
Liikuva keha poolt läbitud teepikkust saab arvutada liikumisvõrrandi abil.
S= teepikkus
Vo=algkiirus
A=kiirendus
Xo=algkoordinaat
T=aeg
V=lõppkiirus
Valem:
Näited:
Dünaamika:
Dünaamika- füüsika osa, mis uurib kehade vahelist vastasmõju.
Külgetõmbejõud
Hõõrejõud
Elastsusjõud
Veojõud
Newtoni seadused:
1.seadus: on olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes keha seisab paigal või liigub ühtlase kiirusega, kui talle ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud temale on tasakaalus.
Inertsiaalseks taustsüsteemiks nimetatakse taustsüsteemi, mille suhtes keha seisab paigal või liigub jääva kiirusega kui talle ei mõju teised kegad või kui teiste kehade mõju talle on tasakaalus.
Lühemalt: On olemas inertsiaalsed taustsüsteemid.
Valemit ei ole.
2. seadus: kehale või kehade süsteemile mõjuv resultantjõud on võrdne sellele kehale või süsteemile antud kiirenduse ja tema massi korrutisega.
Valem:
M=mass(kg)
A=kiirendus
F=jõud
=summa märk
3.seadus: kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis asuvad samal sirgel, on sama suured ning vastassuunalised.
Hõõrdumine ja hõõrdejõud.
Hõõrdejõud on füüsikaline suurus, mis tekib liikuva keha kokkupuutel teiste kehadega ning on alati suunatud liikumisele vastas suunas.
Jaguneb: 1. liughõõrdejõud
2.veerevhõõrdejõud
3. seisuhõõrdejõud
a) tekib kahe keha vahel, üks liigub, teiene ei liigu
b)liikuva keha ja pinna vahel aga ükskeha on ümar või tal on rattad all
c)jõud, mis takistab kehal liikuma hakkamist.
Valem:
Tähised:
Hõõrdetegursõltub: 1.rõhumisjõust pinnal
2. pindade omadustest
3. pindade haakuvusest
Hõõrdumist saab suurendada näiteks rõhumisjõude suurendades, pindu krabelisemaks muutes jt.
Valemid:
Raskusjõud ja gravitatsioonijõud:
Raskusjõud on gravitatsioonijõu alaliike.
Gravitatsioonijõud on füüsikaline suurus, sedasaab arvutada ja tähistamiseks ühik ja tähis.
Gravitatsioonijõud on kõikide kehade vahel olev tõmbejõud. Mõjub maa ja inimese jpt vahel. Gravitatsioonijõud sõltub kehade massidest ja kehade vahelisest kaugusest. Mida suurem mass seda suurem gr. Jõud.
Ülemaailmne gravitatsiooniseadus : Kaks keha mõjutavad teineteist tõmbejõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga .
Valem:
Gravitatsioonikonstant G on füüsikaline suurus, mis näitab kui suure jõuga tõmbuvad üksteise poole kaks ühekilogrammise massiga keha, kui nende vaheline kaugus on 1 meeter.
Raskusjõuks nimetatakse gravitatsioonijõudu kahe keha vahel, millest üks on mingi planeet või mõni muu taevakeha .
Raskuskiirendus sõltub: 1. geograafilisest laiuses
2. kõrgusest planeedi pinnast
3. sõltub antud maakoha maapinna tihedusest.
Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab alust , millel ta asub või riputusvahendit, mille küljes ta ripub.
Kaaluta olek- nimetatakse keha sellist olekut, mille korral keha kaal on 0.
Võib tekkida: 1. kui keha hõljub vaakumis (kosmos)
ˇ 2. Kui keha hakkab langema kiirendusega, mis on võrdne raskuskiirendusega.
Elastsusjõud.
Elastsed ained- kumm -deformeeritav, võtab tagasi oma esialgse kuju
Plastsedained-näts. Deformeeruv kuid kuju tagasi ise ei võta.
Elastsusjõud on jõud, mis tekib kehade deformeerimisel ja on suunatud nii ,et keha püüab võtta tagasi oma esialgset kuju.
Elastsusjõu kohta käib Hooke seadus.Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on alati võrdeline suhtelise pikenemisega ja suunatud vastupidiselt osakeste nihke suunaga deformatsioonil.
Deformatsioonid .
Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju või ruumala muutumist ingite väliste jõudude mõjul.
Nt. 1. plastiline muljumine
2. kummipaela venimine
3. lusika painutamine
Deformatsioone liigitatakse:

1.Elastsed- võtab pärast jõu mõjumist esialgse kuju tagasi

Plastilised – keha ei võta tagasi esialgset kuju.
Jõu mõjumise suuna järgi:

veitus e tõmbejõudeformatsioon(näts, kumm)

survedeformatsioon(pall, plastiliin)

paindedeformatsioon( joonlaud )

väändedeformatsioon ( kruvikeeraja )

nihkedeformatsioon ( liigese paigast liigutamine)