Kuntstiliigid (0)

Kunstiliigid
Koostaja :
Juhendaja :
Sisukord:

• Arhitektuur ehk ehituskunst
  

• Kujutav kunst
  
  • maalikunst
    
  • graafika
    
  • skulptuur
    

• Tarbekunst
  

• tekstiil
  
• puitehistöö
  
• klaasikunst
  
• keraamika
  
• nahakunst
  
• metallikunst
  

Arhitektuur ehk ehituskunst
Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast
architektōn „ehitusmeister”) ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbristeva keskkonna kujundamine. Rakendusliku ja esteetilise ühendusega looming, mis hõlmab inimese elu tegevuste ruumilist keskkonda. Arhitektuur hõlmab nii üksikute hoonete kui ka tervete asulate planeerimist. Et arhitektuur kuulub ühtlasi ainelisse kultuuri ja kunsti, sõltub ta oluliselt nii ajastu ehitustehnikast ning otstarbe nõudeist kui ka ilupõhimõtteteist ja kunstivaateist. Arhitektuuri kunstilise kujunduse peaosiseid on ruumikompositsioon. Mahte ja pindu liigendades lähtutakse kas sümmeetriast või asümmeetriast taotletakse rütmilist suhestust, proportsionaalsust ka vastavust inimlikule mõõtmele ja vajadusele. Peale ruumikompositsiooni osalevad arhitektuuri kunstimõjus materjalide pinnalaad, värvus ning plastiline vorm.
Arhitektuuri liigitatakse:

• sakraalarhitektuuriks (templid, kirikud, kaablid)
  
• profaanarhitektuuriks (lossid, kindlused , elamud, avalikud hooned)
  
• maastikuarhitektuuriks (aiad, pargid)
  

Kujutav kunst
Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. Kujutav kunst on üks kunsti haru, mis peegeldab tunnetavat tegelikust ja kunstniku olemust nägemusmeelega tajutavate pinnaliste või ruumiliste , kunstiliste kujundite kaudu.
Maalikunst

Maalikunst on üks kujutava kunsti liik, mille puhul erinevalt skulptuurist luuakse kahe mõõtmelise, see tähendab pinnalisi teoseid. Erinevalt peamiselt must- valgest joonistusest või graafikust kasutatakse värve. (Maalikunsti põhilisem kujutamisvahend on värv)

Maalikunsti liigid:

• Tehnika järgi

• Ainestiku järgi

• Loomemeetodi järgi

• Pinna järgi

• Funktsiooni, suuruse järgi

Graafika
Graafika (kreeka sõnast graphikē) Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja tavaliselt mustvalge pind. Levinud on ka värvigraafika. Graafika mõistet kasutatakse nii laias kui kitsas tähenduses:
- Koondnimetusena kõikide joonistusvõimaluste ja sel teel kujutiste kohta.
- Sünonüümina kunstilisele trükigraafikale.
Skulptuur
Skulptuur (ladina keeles sculptura) on samuti kujutava kunsti liike graafika ja maalikunsti kõrval, mille peamine väljendus vahend on mingi jäiga või plastse materjali ruumiline ja kolme mõõtmeline vorm. Skulptuure vormitakse erinevatel viisidel: voolitakse savist, raiutakse kivist ja valatakse pronksist .
Otstarbe järgi eristatakse:

• monumentaalskulptuuri
  
• monumentaal-dekoratiivskulptuuri
  
• vabaplastikat
  
• pisiplastikat
  

Tarbekunst
Tarbekunst on jällegi üks kunstiharu, mis tegeleb tarbeliste esemetega ja hõlmab tarbe-ja dekoratiivesemete kunstilist kujutamist. Kujundatakse ja teostatakse muu hulgas: mööblit, keraamikat, tekstiili, klaasi-ja metallitööd.
Tekstiil
Tarbekunsti üks liikidest on tekstiilikunst ehk siis esemete kudumine , heegeldamine ja põimimine ning riide ja rõivastuse kujundamine. Materjalidena kasutatakse villa ja lina, ka siidi, puuvilla ja kunstkiudaineid. Kaunistuseks tikitakse, trükitakse ja maalitakse. Pealeõmmeldud kaunistust nimetatakse aplikatsiooniks.
Puitehistöö
Puitarhitektuur on üks vanemaid, mis on levinud maailmas laialt. Puit küll ei säili nii hästi kui mõni teine materjal, kuid õnneks on tänapäeval selliseid häid immutus ja puidukaitse vahendeid, mis aitavad kaunil arhitektuuril säilida.
Klaasikunst
Klaasikunst on tarbekunstiala. Klaasist tehakse vaase, jooginõusid, kroonlühtreid, peegleid ja muud sarnast. Töötlemismenetlused jaotuvad kuumtöötluseks (vedela klaasi puhumine, valamine ja pressimine) ja külmtöötluseks (lihvimine, mustri graveerimine, happega söövitamine ja maalimine). Klaasi ilu seisneb läbipaistvuses, säras ja värvitoonides. Eri värvused saavutatakse sulaklaasile metallioksiide lisades. Tehakse ka kahekihilist ehk kahelisklaasi, valget piimaklaasi ja paksu kristallklaasi, mille sära tugevdatakse lõigetega.
Keraamika
Keraamika (kreeka keramos 'savi') on üldtermin, millega tähistatakse põletatud savitooteid ja portselani. Keraamika on põletamisel põhinev savitöötehnika ja savikunst ning põletatud savist esemed. Savi vormitakse, seejärel põletatakse madal- või kõrgkuumusel.
Nahakunst
Nahkehistöö on nahakunsti ja tarbekunstiala. Kaunistamise otstarbel rakendatakse kuldamist, värvimist, mustri lõikamist (nahalõiget), templitega trükkimist, nahapinna reljeefseks voolimist (nahavooli), naharibade põimimist ja mitut värvi nahatükkide mustriks kleepimist (aplikatsiooni). Keskajast tänapäevani on põhiala raamatuköidete valmistamine. Peale selle on tehtud ka laekaid, kotte, albumeid, meeneid ja mööblikatet.
Metallikunst
Metallikunst on samuti üks tarbekunstiala, kus kasutatakse materjalina metalle (rauda, vaske, tina, alumiiniumi jt.) ning nende sulameid (messingit, pronksi, terast). Väärismetallide (kulla, hõbeda ja plaatina ) töötlemist nimetatakse kullassepakunstiks. Metallikunstitehnikaid tunti juba vanaajal. Põhilised nüüdisaja viljeldavad tehnikad on valu (sulametalli valamine vormi), sepistamine, kohrutamine ( lehtmetalli külmalt venitamine ja vormimine) ning teistest hiljem kasutusele võetud trugimine (lehtmetalli vormimine treipingil). Pinnakaunistustehnikad on graveering , hapetega söövitamine, emailiga katmine ja panustamine ( muust metallist või materjalist osade liitmine ). Metalli tooted on tarbe- ja ilunõud, ehted , küünlajalad, ordenid ja medalid , arhitektuurne sepis ja muu sarnane. Vana- ja keskajal valmistati ka kaunistatud relvi ja raudrüüsid.
Kasutatud kirjandus: Eneke , EE, Internet, Google, vikipeedia, „Kunsti õpik” professor O. Raunam