50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-06-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
leopard
Õppematerjali autor
................................................................................................ 9 2 Tänapäeva probleemid ja lahendused Inimesed ei ole enam kehaliselt nii aktiivsed, kui peaksid. Seda on põhjustanud tehnika areng ja uute mugavuste tekkimine. Näiteks kõndimise asemel sõidetakse autoga ja vaba aega sisustatakse teleka vaatamisega. Kehaline passiivsus on neljas suremuse riskifaktor maailmas. Paljud terviseprobleemid on tingitud vähesest kehalisest aktiivsusest ja oluliselt langenud kehalisest võimekusest. Põhilised probleemid on: · Ülekaalulisus · Südame- ja veresoonkonna haigused · Kõrge vererõhk · Valud liigestes ja alaseljas · Stress · Depressioon ja ärevus · II tüübi diabeet · Luude hõrenemine · Mõned vähiliigid
maandamiseks toite, mis sageli on rasva ja suhkrurohked. Lisaks ehk pudel kerget veinigi. Pärast "vaimselt ja füüsiliselt väsitavat " poeskäiku võime kodus rahumeelselt diivanile pikali visata ja nautida kokkuostetud delikatesse, valides televiisorist meelepäraseid telesaateid. Loomulikult ei saa me väita, et meie tänane elu poleks oluliselt parem ja mugavam kui meie kaugetel eelkäijatel. Selge on ka see, et vähene kehaline aktiivsus, pidevalt süvenev stress ja sellest põhjustatud väljakujunenud valed toitumisharjumused avaldavad laastavat mõju meie tervisele. Kroonilised haigused ja traumad, mis on põhjustatud vähesest kehalisest aktiivsusest, on tänaseks saanud arenenud turumajandusliku maailma tõsisemaks probleemiks. Tänasel päeval ei tohi me unustada, et inimene on evolutsiooniliselt minevikus kaasa saanud keha, mis on vormitud elu realiseerimiseks kehalise tegevuse kaudu. Ei ole
vahel liikudes valime mõnusaks äraolemiseks ning tööstressi maandamiseks toite, mis sageli on rasva ja suhkrurohked. Lisaks ehk pudel kerget veinigi. Pärast "vaimselt ja füüsiliselt väsitavat " poeskäiku võime kodus rahumeelselt diivanile pikali visata ja nautida kokkuostetud delikatesse, valides televiisorist meelepäraseid telesaateid. Loomulikult ei saa me väita, et meie tänane elu poleks oluliselt parem ja mugavam kui meie kaugetel eelkäijatel. Selge on ka see, et vähene kehaline aktiivsus, pidevalt süvenev stress ja sellest põhjustatud väljakujunenud valed toitumisharjumused avaldavad laastavat mõju meie tervisele. Kroonilised haigused ja traumad, mis on põhjustatud vähesest kehalisest aktiivsusest, on tänaseks saanud arenenud turumajandusliku maailma tõsisemaks probleemiks. Järgnevalt uurime liikumise ja kehalise aktiivuse tähtsust inimese tervisele lähemalt. Liikumise kasu tervisele Kehaline liikumine ergutab ainevahetust ja südametegevust
enda päästmiseks kehalist võitlust, käitub meie keha siiski endiselt. 2 Ilmselt on seda tundnud igaüks, kuidas tema keha reageerib ootamatule ärritajale, sama tekib ka pingelises seisundis näiteks eksamil (tõuseb südame löögisagedus, sageneb hingamine, käed higistavad, suu muutub kuivaks jne.). Keha on valmis tegevuseks, ta on stressisituatsioonis, kuid harva järgneb sellele kehaline tegevus. Stress inimese kehas jääb enamal juhtudel lahendamata, mis põhjustabki tervisehäireid. Kehaline aktiivsus on ideaalne vahend vabanemaks igapäevastest pingetest ja saavutamaks lõõgastust ja head meeleolu. Eestis naiste hulgas läbiviidud uurimuses selgus, et naised, kes on nädalas vähemalt 2 korda kehaliselt aktiivsed, tunnevad oluliselt vähem psühholoogilist häiritust ja püsiärevust. Kehaliselt aktiivsed naised olid vähem tujukad, nad tundsid enam mõnu
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö ja täiendusõppe osakond Kehaline aktiivsus täiskasvanutel Nadezda Vassiljeva NT13 Õppejõud: I.Glaase Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 lk Parimad harjutused................................................................................................4 lk Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid...........
ja hingelise heaoluga.Psüühiline tervis seostub võimega selgelt ja seostatult mõelda. Emotsionaalne tervis iseloomustab võimet tunda ja eristada erinevaid tundmusi (kurbus, rõõm, rahulolu jne.). Hingeline tervis võib olla seotud religioossete uskumuste ja tegevustega või muude isiklike tõekspidamiste, käitumispõhimõtete ja meelerahu saavutamise viisidega.3. Sotsiaalne kajastab suhteid teiste inimestegaTervisevaru suurendamise võimalused on:kehalise tervise osas eelkõige kehaline aktiivsus ja tervislik toitumine; vaimse tervise osas eelkõige töö ja puhkuse õige reziim, oma elule mõtte leidmine ning teiste inimestega arvestama õppimine; sotsiaalse tervise osas eelkõige heade suhete hoidmine lähedaste inimestega, endale koha leidmine ühiskonnas ja/või kogukonnas; õppimine ja töötamine, mis tagavad heaks terviseks vajaliku sotsiaalse seisundi. 3. Tervise determinandid on rahva tervist määravad tegurid 1) sotsiaal-majanduslikud, keskkonnast tulenevad
vabanenud heaolu hormoonide hulgast). Massaazi mõjul suureneb hemoglobiini ja erütrotsüütide hulk veres, paraneb organismi gaasi ja valguvahetus, samuti suureneb uriini eritus! Massaazi näidustused: · Vedelike ja jääkainete kogunemine organismi · Pingepeavalud · Naha probleemid (kortsude tekkimine, naha kuivus) · Imuunsüsteemi nõrkus · Väsimus · Tähelepanuvõime langus Massaazi vastunäidustused: · Kõik palavikulised seisundid alates 37 kraadist · Kõik ägedad põletikulised protsessid · Hüübivuse häired · Naha-, neeru-, nakkushaigused (haavad, lööbed, vältida sünnimärkide masseerimist) · Veenipõletikud (veenikomu laiend) · Kasvajad / kahtlus kasvajatele · Imetamisperiood · Lümfisõlmede põletikud · Äge südamepuudulikkus · Liiga kõrge või madal vererõhk Massaazi ei tohi teha kurnatusseisundis ega vahetult pärast traumat või operatsiooni.
ndatest, *soost naistel 10% madalam kui meestel, *keha koostisest - naistel on suurem rasvkoe hulk ja see kude on vähemaktiivne võrreldes lihasega. Samast asjaolust tulenevalt on erinev ka samast soost, võrdse kehakaaluga, kuis erineva kehakoostisega inimeste AV põhikäive. 2. Toidu termiline efekt on toidu seedimise ja omastamisega seonduv energiakulu. 10% üldisest energiakulust, ilmneb 15-30 minutit pärast söömist, suurim efekt valgurikkal toidul. 3. Kehaline aktiivsus 20% üldisest energiakulust tavalisel inimesel, väga individuaalne. Organismi üldist energiakulu väljendatakse sageli AV põhikäibe ühikutes, st koefitsiendi kaudu, mis näitab mitu korda ööpäevane energiakulu ületab AV põhikäibe. Kuna mainitud koefitsiendi arvuline väärtus oleneb peamiselt kehalise aktiivsusega seotud energiakulust, nim seda ka kehalise aktiivsuse koefitsiendiks (APK). 1kcal on energiahulk, mis on vajalik 1 liitri vee soojendam 1 kraadini. Toidupala,
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid