Sepistamine Sepistamine on metallide survetöötlemise meetod, kus universaalsete töövahendite (alasi, vasarad, meislid, pinnid) abil valmistatakse suhteliselt ebatäpseid detaile. Eristatakse käsitsi sepistamist ja masinsepistamist. Toorikuteks on käsitsi sepistamisel põhiliselt valtsmetall (ümar-, kuuskant-, riba-, ruut-, lehtteras), masinsepistamisel võivad olla toorikuteks ka valu-lokid. Käsitsi sepistamine on vähetootlik ja seetõttu ei ole see baasiks
Siiski mõnedes temperatuurivahemikes, näiteks paljudel terastel 300 °C piirkonnas (nn. sinihparuse piirkond) plastsus hoopiski väheneb. Deformeerimiskiiruse all mõistetakse survetöötlusmasina (vasar, press) tööorgani liikumiskiirust. Üldiselt deformeerimiskiiruse kasvades plastsus (deformeeritavus) väheneb. Mõnede metallisulamite plastsus võib ülisuurtel deformeerimiskiirustel (näiteks plahvatusega stantsimine) aga hoopiski suureneda. 1.1.3. Survetöötlemise mahtvormimisprotsessid Valtsimine on survetöötlemise pidevprotsess, mille puhul toorik tõmmatakse hõõrdejõudude toimel pöörlevate valtside vahele (sele 2.9a). Valtsimine on enimlevinud survetöötlusmeetod: ca 90% toodetavast terasest ning 50% mitterauasulamitest (Cu-, Al- jt. metallide sulamid) valtsitakse. Valtsimisprodukt valtsmetall on reeglina standardiseeritud. Valtsmetall liigitatakse
Sepistamine Sepistamine e. vabasepistamine on tuntud survetöötlusprotsessidest vanim. Sepistustoorikute deformeerimine viiakse läbi käsitsi, sepistusvasaratel või pressidel ja teistel sepistusseadmetel. Sepistatakse tavaliselt kuumalt. Saadud toodet või pooltoodet nimetatakse sepiseks. Sepised ei ole üldjuhul valmistooted, vaid pooltooted edasiseks töötlemiseks, näiteks lõiketöötlemise teel. Sepistamist kasutatakse üksik- või väikesaritootmisel, kusjuures metalli töötlemiseks kasutatakse universaaltööriistu. Deformeeritav metall saab sepistamisel takistamatult voolata igas suunas, mistõttu sepistamist nimetatakse sageli ka vabasepistamiseks. Eristatakse: - käsitsi sepistamine ehk käsisepistamine väikesed sepised, peamiselt remonditöödel; - masinsepistamine suured sepised, mille mass ulatub sadade tonnideni: a) sepistamine sepistusvasaratel, b) sepistamine sepistuspres
Filtrid, soojusisolatsioonimaterjalid, pindade jahutus, protsessid keevkihis, pneumolaagrid, poorsed katalüsaatorid, poorsed elektroodid, aeraatorid II METALLIDE TEHNOLOOGIA Survetöötlus 1. Kuidas muutuvad metallide omadused (tugevus, plastsus) plastsel külmdeformeerimisel? Tugevus kasvab ja plastsus väheneb 2. Milline temperatuur eristab metallide külm- ja kuumsurvetöötlust? Külmsurvetöötlust T < Trekr ; kuumsurvetöötlus T > Trekr 3. Loetlege survetöötlemise pidevmeetodid (pidevad survetöötlusprotsessid). Valtsimine, ekstrusioon, tõmbamine 4. Loetlege survetöötlemise tükktootmise meetodid (perioodilised survetöötlusprotsessid). Sepistamine, vormstantsimine, lehtstantsimine 5. Millist valtsimise skeemi kasutatakse sordimetalli, millist õmbluseta torude tootmisel? Sordimetall- pikivaltsimine; õmblusteta torud- kald e kruvivaltsimine 6. Millised on tõmbamise teel saadud profiilide eelised valtsitud ja/või ekstrudeeritud
vormstantsimine. - Mahtvormimine võimaldab anda tootele või pooltootele lõppkujulähedase vormi, mis ei vaja või vajab minimaalselt viimistletavat lõiketöötlust. - Kuumsurvetöötlust kasutatakse, kui tooriku vormi on vaja toote saamiseks märkimisväärselt muuta. - Külm- ja soesurvetöötlust kasutatakse, et tagada lisaks vormi muutustele samuti suurepärane pinnakvaliteet ning kalestumisest tingitud suurem tugevus. ● Valtsimine on survetöötlemise pidevprotsess, mille puhul toorik tõmmatakse hõõrdejõudude toimel pöörlevate valtside vahele- Valtsimine on enimlevinud survetöötlusmeetod: ca 90% toodetavast terasest ning 50% mitterauasulamitest valtsitakse. ● Ekstrusioon on survetöötluse pidevprotsess, mille puhul ekstrusioonkonteinerisse paigutatud toorik surutakse ekstrudeerimistempli abil läbi matriitsi ava välja. Saadava
TalTech Eesti Mereakadeemia Üld- ja alusõppe keskus Saskia Mürk Tehnomaterjalide tehnoloogia Referaat Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitatud:................12.01.202......... Kontrollitud:.................................. Punkte:........................................... Tallinn 2022 Sisukord Metallurgia 3 Metallurg 3 Pürometallurgia 3 Hüdrometallurgia 4 Kloormetallurgia 4 Elektrometallurgia 4 Pulbermetallurgia 5 Valutöötlus 5 Sulatamine 5 Degaseerimine 6 Vormi koostamine
mittemetallidega c) liidetavate materjalide väiksema kuumutamise tõttu on protsess tavaliselt keevitamisest kiirem d) protsess on masstootmises kergesti rakendatav, kuna jootmine ei eelda alati liitekoha lokaliseeritud kuumutamist e) Puuduvad termomõjutsooni struktuurimuutused, liidetavate toodete kõverdumised. Puudused on jooteliidete temperatuuritundlikkus s.o. kuumutamine võib põhjustada liite tugevuse vähenemist või isegi joote sulamise. 28. Survetöötlemise põhimeetodid Külmsurvetöötlus toimub tingimustes, kus kalestumisprotsessidega taastumisprotsesse ei kaasne, mistõttu metalli vastupanu deformeerumisele kasvab pidevalt. Külmsurvetöödeldakse toibumis- ka rekristalliseerumistemperaturidest madalamatel temperatuuridel. Eelised: saadud toodete suurem täpsus ja pinnakvaliteet. Eelkuumutamise vajadus puudub. Toote ühtlasem struktuur. Parem toodete tugevus ja väsimustugevus. Puudused: vajalikud suured deformatsioonijõud ja energiad
Contents 1.Plastse deformeerimise füüsikalised alused .............................................................................................. 2 2. Mahtvormimisprotsessid. ......................................................................................................................... 2 3.Kuumvormstantsimine ............................................................................................................................... 2 4. Külmvormpressimine ja külmjamendamine. ............................................................................................ 2 5. Lehtvormimisprotsessid. ........................................................................................................................... 3 6. Lehtstantsimisel ........................................................................................................................................ 3 7. Lõikamise põhiprotsessid ...............................................................
Kõik kommentaarid