50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
t2ksu.
Õppematerjali autor
Defineeri liikumise üldmudelid. Kulgemine- Kui keha kõik punktid liiguvad sama kiirusega ja mööda samu jooni siis seda nimetatakse kulgemiseks. Keha jääb kogu liikumise vältel samaks. Kulgevalt liiguvad näiteks rööplükke sooritamisel kasutatav kolmnurkjoonlaud, õmblusmasina nõel, rippraudtee vagun Pöörlemine- ehk pöördliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Pöörlevad näiteks grammofoniplaat, autoratas, Maakera ja kellaosutid. Kuju muutumine- ehk deformatsioon leiab aset siis, kui keha punktid muudavad oma vastastikust asendit
liigub mingi teise keha suhtes. Selleks, et liikumist kirjeldada tuleb valida taustkeha, näiteks auto sõidab puu suhtes või inimene kõnnib maja suhtes. Keha liikumisi on palju ja nad on erinevad. Kehade liikumised võivad erineda näiteks kiiruse poolest. Kõiki liikumisi saab kirjeldada viie mudeli abil: kulgemine, pöörlemine, kuju ja/või mahu muutumine, võnkumine ja laine. Kulgemine ehk kulgliikumine on see kui kõik keha punktid liiguvad sarnaselt ehk keha jääb kogu liikumise vältel oma esialgse sihiga paralleelseks. Kui keha kõik punktid liiguvad ühtemoodi, siis võib kirjeldada vaid ühe punkti liikumist. Kulgevalt liiguvad näiteks liftid, eskalaatorid ja rööplükke sooritamisel höövel. Pöörlemine ehk pöördliikumine on see, kui keha punktid liiguvad mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje, kuid teljel asuvad punktid on paigal. Teljest kaugemal olevad punktid liiguvad kiiremini ja mööda suurema läbimõõduga ringjooni
Selleks, et liikumist kirjeldada tuleb valida taustkeha, näiteks auto sõidab puu suhtes või inimene kõnnib maja suhtes. Keha liikumisi on palju ja nad on erinevad. Kehade liikumised võivad erineda näiteks kiiruse poolest. Kõiki liikumisi saab kirjeldada viie mudeli abil: kulgemine, pöörlemine, kuju ja/või mahu muutumine, võnkumine ja laine. Kulgemine ehk kulgliikumine on see kui kõik keha punktid liiguvad sarnaselt ehk keha jääb kogu liikumise vältel oma esialgse sihiga paralleelseks. Kui keha kõik punktid liiguvad ühtemoodi, siis võib kirjeldada vaid ühe punkti liikumist. Kulgevalt liiguvad näiteks liftid, eskalaatorid ja rööplükke sooritamisel höövel. Pöörlemine ehk pöördliikumine on see, kui keha punktid liiguvad mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje, kuid teljel asuvad punktid on paigal. Teljest kaugemal olevad punktid liiguvad kiiremini ja mööda suurema läbimõõduga ringjooni
Füüsikalise looduskäsitluse alused Füüsika üldmudelid Füüsikalised objektid ja suurused • Füüsika üldmudelid: • - keha (kindlad piirjooned, mõõtmed, mass) • -- punktmass (keha mass koondununa ühte punkti) • - füüsikalised suurused (kirjeldab mingi loodusobjekti ühte kindlat omadust) • Füüsikalised objektid on olemas objektiivselt, st sõltumatult mistahes vaatlejast või koguni inimkonnast tervikuna. • Füüsikalised suurused on vaatlejate ühised kujutlused, üldmudelid, mille abil on mugav füüsikalisi objekte kirjeldada. Füüsikalised objektid ja
muutmine pole tänapäeva teadlaste arvates võimalik.Aja mõõtmise aluseks ongi enamasti võrdlemine looduses toimuvate perioodiliste nähtustega ehk nähtustega, mis korduvad võrdsete ajavahemike tagant. Peale selle võib aja mõõtmisel võtta võrdluse aluseks ka muutumatu kiirusega kulgevad protsessid. 3. Liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutust ajas teiste kehade suhtes. Sellist liikumist, mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paralleelseks, nimetatakse kulgemiseks. Pöörlemiseks ehk pöördliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Kuju muutumine ehk deformatsioon leiab aset siis, kui keha punktid muudavad oma vastastikust asendit. Kuju muutumise erijuhuks on keha mahu (mõõtmete) muutumine. Võnkumiseks
( on arvuline väärtus, pole suunda). Näiteks: aeg, pikkus, mass, rõhk, ruumala, energia, temperatuur. Ruumilist suunda omavad füüsikalised suurusi nim. vektoriaalseteks suurusteks. ( suunatud sirglõik) Näiteks: kiirus, jõud. 16.Selgita füüsika valemites esineva miinusmärgi tähendust Miinusmärk tähendab skalaarse suuruse puhul seda, et suuruse väärtus on positiivsega võrreldes vastupidin. Näiteks: vastasmärgiliste elektrilaengutega kehad tõmbuvad. 18.Too näiteid liikumise suhtelisuse kohta makromaailmas. Ruum on füüsikaline üldmudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel. Sündmuse toimumise kiiruse all mõeldakse suurust, mis näitab kui suur muutus ühe ajaühiku jooksul. Näiteks näitab keha liikumiskiirus , kui palju nihkub keha esialgsest asendist eemale 1 s. jooksul.( 1m/s- liikumiskiirus). Aeg pole siiski absoluutne ehk kõigi vaatlejate jaoks ühtemoodi toimuv. Erinevates olukordades tuleb kasutada aja erinevaid mudeleid. 19
Sõna „mehaanika“ ongi tulnud kreeka keelest 1.6. Punktmassi liikumisvõrrand (keha koordinaadi sõltuvus ajast) on x=5+2t. Leidke punktmassi algkoordinaat ja kiirus. 1 2. P 2.1. Mida uurib mehaanika? Mehhanika on füüsika see haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi. 2.2. Mis on tarvilik keha asukoha määramiseks? Asukoha kindlaksmääramiseks on vaja liikumise kindlakstegemist ja uurida mõnda teist keha mille suhtes me asukoha määrame. (Liikumine toimub alati millegi suhtes, st liikumine on suhteline. Asukoha muutumine võtab aega. Pole võimalik, et puult kukkuv õun on mingil hetkel oksa küljes ja siis kohe juba mujal. Sel juhul oleks õun ju mitmes kohas korraga!) 2.3. Mis on liikumine? Liikumine on osakeste või asukoha pidev muutumine ajas. 2.4. Milline on liikumise suhe aja ja ruumiga? ? 2.5
SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) Meeter - (m) pikkus sekund - (s) aeg kilogramm - (kg) mass amper - (A) elektrivoolu tugevus kelvin - (K) termodünaamiline temperatuur mool - (mol) ainehulk kandela - (cd) valgustugevus Ainepunkt (punktmass) Ainepunktiks nimetatakse keha, mille mõõtmed ja kuju võib jätta arvestamata tema liikumise kirjeldamisel. Punktmass on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Taustsüsteem Taustsüsteem on targalt valitud keha, mille suhtes on otsustatud määrata keha asendit ruumis, ja millega on seotud koordinaadistik, ja ajamõõtmise viis. Kohavektor Kohavektoriks või raadiusvektoriks nimetatakse sellist vektorit, mis on tõmmatud koordinaatide alguspunktist 0 kuni vaadeldava ainepunktini A. Nihkevektor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid