Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Venezuela". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
venezuela, nafta, orinoco, caracas, kariibi, jõgi, angeli, mägismaa, üldandmed, ahelik, delta, rannik, playa, pinnamood, veestik, loodusolud, vaatamisväärsused, hispaania, bolivar, mitmekesine, taimestik, guajaana, avara, hiigelsuur, puhja, merega, lõunast, troopiline, metsad, loomastik, andide, ahelikud, viljakat, orgu, pikkuselt, suurelt, kukubJuhendaja: Tallinn 2009 1. Riigi üldiseloomustus 1.1 Üldandmed riigi kohta Venezuela (República Bolivariana de Venezuela) on riik Lõuna-Ameerikas. Piirneb põhjast Kariibi merega, kirdest Atlandi ookeaniga, läänest Colombiaga, lõunast Brasiiliaga ja idast Guyanaga. Riigi suurus on 916 445 km² ning seal elab ligikaudu 26,414,816 elanikku ning keskmine rahvastiku tihedus on 27 in/km². Venezuela pealinn on Caracas, mis on samuti ka ühendriigi suurim linn. Ametlik riigi keel on hispaania keel, peamiselt sellepärast, et Venezuela oli 16.sajandil Hispaania poolt koloniseeritud. Praegune president on Hugo Chávez ning asepresident José Vicente Rangel. Lipul olev kollane värv tähistab maa rikkust, sinine julgust ning punane tähistab Hispaania okupatsiooni alt pääsemist. Venezuela iseseisvus 5. juuli 1811. Hetkel käibel olev rahaühik on bolivar. Joonis 1. Venezuela riigikaart. Allikas: http://geology
Angeli juga ehk Salto Angeli juga (hispaania Salto Ángel) on kõrgeim juga maailmas (979 meetrit, 20 korda Niagarast kõrgem). Samuti on see pikima vee vabalangemisega juga maailmas, selle takistuseta langus on 807 m. Angeli juga asub Lõuna-Ameerika põhjaosas Venezuelas Caroni lisajõel Churunil. Vesi kukub alla suurelt Auyantepui tepuilt ehk platoolt Guajaana mägismaal. Kuna vesi kukub kilomeetri kõrguselt, aurustub see vahepeal ära ja moodustab keskel aurupilve, mis all taas veerohkeks joaks muutub. Juga on saanud oma nime USA seikleja, kullaotsija ja lenduri Jimmie Angeli järgi, kes avastas joa 14. septembril 1933. aastal ja 1937. aastal maandus sellel tepuil.
Väike-Maarja Gümnaasium Venezuela Koostas: Kristiine Kull Väike-Maarja 2009 Venezuela Riigi nimetus: Venezuela Bolivari Vabariik (Republica Bolivariana de Venezuela) Riigikord: presidentaalne vabariik Pealinn: Caracas Pindala: 912 050 km2 Rahvaarv: 24 287 670 (2002) Keel: hispaania keel Usundid: rooma katoliku 96%, protestandid 2%, muud 2% Rahaühik: bolivar (VEB) President: Hugo Chávez Venezuela asub Lõuna Ameerika põhjaosas. Naaberriigid on idast Guyana ja Brasiilia, lõunast Brasiilia, läänest Colombia, kirderanniku lähedal on Trinidad ja Tobago. Põhjast on pikk merepiir Atlandi ookeani ja Kariibi merega. Kokku on merepiiri pikkus 2800 km, maismaapiiri pikkus on 4993 km.
ÜLDINFO: Riigikeel: hispaania Pealinn: Caracas Caracas on Venezuela pealinn ja suurim linn, riigi majandus- ja kultuurikeskus. Linn asub 920 m kõrgusel Ávila mäeaheliku jalamil 18 km kaugusel Kariibi mere rannikust. Caracase pindala: 2050 km² Elanikke Caracases: 3,140,076 (2005) Rahvastiku tihedus Caracases: 1,697/km² President: Hugo Chavez Pindala: 916,445 km² Rahvaarv: 27,730,469 (juuli 2007) Rahvastiku tihedus: 27in/km2 Iseseisvus: 5.juuli 1811 Rahaühik:Bolivar Venezuela (varasem ja praegu mööndav nimekuju: Venetsueela) on riik Lõuna- Ameerikas. Piirneb põhjast Kariibi merega, kirdest Atlandi ookeaniga, läänest Colombiaga, lõunast Brasiiliaga ja idast Guyanaga.
Bolivari Vabariik Venezuela Venetsueela Roman Voisnis Tartu Kunstikool 2009 Lipp Vapp Asukoht Üldinfo Asukoht: LõunaAmeerika põhjaosas Pealinn: Caracas Riigikeel: hispaania Riigikord: föderaalne vabariik President: Hugo Chavez Pindala: 916 445 km² Rahvaarv: 28 199 822 ( 2008) Rahvastiku tihedus: 30.2 in/km² Rahaühik: bolivar Ajavöönd: UTC 4:30 Hümn: Gloria al Bravo Pueblo Religioon: katoliiklus Hugo Chavez Bolivar Tüüpilised Venetsueela autod Caracas on Venetsueela suurim linn ja pealinn asutatud 25.juuli 1567 linnapeaks on Antonio Ledezma
1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav (Andmed tabelist. Joonista sektorgiagramm maakasutamise kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline osa rohumaade all, lisada võiks ka metsade osatähtsus). a) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Venezuela asub Lõuna-Ameerika põhjaosas, mida ümbritseb põhjast Kariibi meri ja Vaikne ookean. Lõunas on Brasiilia, läänes Guyana ja idas Kolumbia. Venezuelas eristub neli põhilist piirkonda. Maracaibo madalikku loodes piirab kolmest küljest mäed, neljandat meri. Ala on lame ja Maracaibo järve poole kaldu. Järv katab suure osa sellest madalast maast. Järvest lõuna pool on maa-ala soine. Vaatamata rikkale põllumajanduslikule maale ja olulisele nafta leiukohtadele oli ala 1990. a asustatud hõredalt. Põhjas kaarena idast läände ulatuvad Andid
Venetsueela Venetsueela Riik LõunaAmeerikas Piirneb: Kariibimere ja Atlandi ookeaniga Kolumbia, Brasiilia, Guyanaga Riigihümn: Gloria al bravu pueblo Pealinn: Caracas Pindala: 912 050 km² Riigikeel: hispaania Rahaühik: bolivar Riigikord: presidentaalne President: Nicolas Maduro Venetsueela mitmekesine loodus pakub ränduritele erinevaid võimalusi. Venetsueelas saab matkata nii rahvusparkide kergetel ja korralikult tähistatud radadel, kui ka metsikus dzunglis. Hulgaliselt on võimalusi nii seiklusspordiga tegelemiseks, kui ka rannapuhkuseks. Lisaks loodusele tasuks tutvuda ka indiaanlaste traditsiooniliste küladega.
moetooted) Suureks probleemiks on narkoäri Pealinn:La Paz Rahvaarv: 7,4 mln Rahaühik: boliviano Riigikeeled: hispaania, ketsua ja aimaraa keel Iseseisvus saavutati 1903 a. LõunaAmeerika vaeseim riik Majanduse tugevad ja nõrgad küljed: Rikkalikult maavaru: Äärmine vaesus on kuld, hõbe, tsink ja tekitanud poliitilise tina ebakindluse Mõni aeg tagasi Ehkki inflatsioon on avastati ka nafta ja vähenenud 10% maagaasimaardlaid piirile, peletab 1980a. hüperinflatsioon endiselt investoreid. Ajalugu: Algasukaist on teada ketsua ja aimaraa hõim, kelle 14. sajandil allutasid inkad. 153238 vallutasid Boliivia alad Hispaania konkistadoorid. 15431776 kuulus B. Ülem Peruu nime all Peruu, hiljem Rio de la Plata asekuningriiki. 19. sajandi keskel hakkasid kujunema
Ladina- Ameerika Ladina-Ameerika (Iberoameerika) on Üldine info Ameerika maailmajao osa, kuhu kuuluvad Ameerika maad peale USA ja Kanada. Hõlmab Lõuna-Ameerika, Kesk-Ameerika ja Põhja-Ameerika alad, mis jäävad Rio Grandest lõuna poole. Kitsamas tähenduses ei arvata Ladina-Ameerikasse Kariibi meie saareriike ja mandril asuvaid istandusriike, samuti maid, kus ei kõnelda hispaania või portugali keelt. Nimetus tuleneb sellest, et neis riikides kõneldakse ladina keele baasil kujunenud keeli (hispaania, portugali ja prantsuse keel). Tegelikult on küll mõnel Ladina-Ameerika maal ametlikuks keeleks inglise või
Venezuela rahvastik 1.Riigi rahvaarv Rahvaarv: 27 223 228 (Juuli 2010) Maailma mastaabis on see väikeriik. Rahvaarvult on maailmas Venezuela 45. kohal. Peaaegu samapalju inimesi elab : Nepalis (28 951 852) Malaysias ( 28 274 729) Uzbekistanis ( 27 865 738) 2. Rahvastiku paiknemine Rahvastiku keskmine tihedus on 30,40 inimest ruutkilomeetri kohta. Sarnane rahvastiku tihedus on Bahamal (30,70) ; Kongo Demokraatlikus Vabariigis (30,29) Venezuela on hõredalt asustatud riik Venezuela Density, 2000 Tihedamalt on asustatud Venezuela põhja, ida ja lääneosa, sest seal on maavarasid (nafta,
Geograafia: Ladina-Ameerika (Iberoameerika) on Ameerika maailmajao osa, kuhu kuuluvad Ameerika maad peale USA ja Kanada. Hõlmab Lõuna-Ameerika, Kesk-Ameerika ja Põhja-Ameerika alad, mis jäävad Rio Grandest lõuna poole. Kitsamas tähenduses ei arvata Ladina-Ameerikasse Kariibi meie saareriike ja mandril asuvaid istandusriike, samuti maid, kus ei kõnelda hispaania või portugali keelt. Nimetus tuleneb sellest, et neis riikides kõneldakse ladina keele baasil kujunenud keeli (hispaania, portugali ja prantsuse keel). Tegelikult on küll mõnel Ladina-Ameerika maal ametlikuks keeleks inglise või hollandi keel. Ladina-Ameerika riigid: Argentina Aruba Belize Boliivia Brasiilia Tsiili Columbia Costa Rica Kuuba Dominikaani Vabariik Ecuador El Salvador
Pindala: 1 141 748 km² Rahvaarv(2006): 41 966 000 Rahvastiku tihedus: 36,6 in./km² Iseseisvus: 20. juuli 1810 Riigihümn: Oh Gloria Inmarcesible! Rahaühik:peeso(COP) Rahvuslik koosseis:segaeurooplased 58%,valged 20%,mulatid 14%,afroameeriklased 4%, põlisameeriklased 4% Kirjaoskus: 92.5% (2006). Keskmine vanus:Naised 26.93a. ,mehed 25.14 a. (2005a. andmetel) Departemange:32( Lisa 1) Columbia lipp ning vapp 1.2 Geografiline asend Columbia paikneb Lõuna-Ameerika loodeosas Kariibi mere ning Vaikse ookeani ääres. Riik piirneb koos ühise piiriga Brasiilia(1 644km),Peruu(1 800km),Venezuela(2 050km), Panama(225km) ning Ecuadoriga(590km).Peale riikide kellega Columbial on ühised maised piirid on Columbia vabariigil veel ühised merepiirid Kariibi riikide Haiti,Jamaica, Dominikaani vabariigi ning Kesk-Ameerika vabariikide Honduras, Nicaragua ning Costa Ricaga.Columbia on ainus riik Ladina Ameerikas kellel on loodus niivõrd erinev ja mitmekesine riigipiiridel
..lk 8 Pildid................................................................................lk 9-10 Kasutatud kirjandus..............................................................lk 11 Kolumbiast üldiselt Kolumbia asub Ameerika maailmajaos, Lõuna- Ameerika mandril ja veel täpsemalt öeldes Lõuna- Ameerika loode osas. Ta jääb 13º põhja laiuse ja 5º lõuna laiuse, 67º lääne pikkuse ja 78º lääne pikkuse vahele. Põhjast ümbritseb riiki Kariibi meri ja läänest Vaikne ookean. Kolumbias on ainult üks poolsaar, mis on Guajira poolsaar. Kolumbiat läbib maailma pikim mäestikusüsteem Kordiljeerid, mille Lõuna- Ameerika osa nimetatakse Andideks. Riigi piires ulatuvad Andide kõrgemad tipud üle 5500 m. Alates 4700 meetrist katab neid igilumi, vaatamata sellele, et jalamil, otse ekvaatoril, valitseb igavene lumi.Cristobal Coloni mägi on 5800 m kõrge. Andidest läänes on suhteliselt kitsas Vaikse ookeani rannikumadalik
Kõige kõrgemad joad on mägistes piirkondades. Joad loovad looduses maalilisi vaatepilte ning on suured turistimagnetid. Maailmas on palju jugasid, kuid kuulsamad on märgitud järgmisel kaardil: Jugade kõrgused: Angeli juga 979 m Niagara juga 53-57 m Victoria juga 108 m Reini juga 23 m Tugela juga 947 m Jägala juga 7,8 m või 8,1 m Iguaçu juga kuni 82 m 3 Angeli juga Angeli juga ehk Salto Angeli juga (hispaania Salto Ángel) on kõrgeim juga maailmas (979 meetrit, 20 korda Niagarast kõrgem) . Samuti on see pikima vee vabalangemisega juga maailmas, selle takistuseta langus on 807 m. Angeli juga asub Lõuna-Ameerika põhjaosas Venezuelas Caroni lisajõel Churunil. Vesi kukub alla suurelt Auyantepui tepuilt ehk platoolt Guajaana mägismaal. Kuna vesi kukub kilomeetri kõrguselt, aurustub see vahepeal ära ja moodustab keskel aurupilve, mis all taas veerohkeks joaks muutub. Juga on
Pala Põhikool KOLUMBIA Referaat Koostas: Keegi Muu Pala 2002 Kolumbia asub Ameerika maailmajaos, Lõuna- Ameerika mandril ja veel täpsemalt öeldes Lõuna- Ameerika loode osas. Ta jääb 13º põhja laiuse ja 5º lõuna laiuse, 67º lääne pikkuse ja 78º lääne pikkuse vahele. Põhjast ümbritseb riiki Kariibi meri ja läänest Vaikne ookean. Kolumbias on ainult üks poolsaar, mis on Guajira poolsaar. Kolumbiat läbib maailma pikim mäestikusüsteem Kordiljeerid, mille Lõuna- Ameerika osa nimetatakse Andideks. Riigi piires ulatuvad Andide kõrgemad tipud üle 5500 m. Alates 4700 meetrist katab neid igilumi, vaatamata sellele, et jalamil, otse ekvaatoril, valitseb igavene lumi.Cristobal Coloni mägi on 5800 m kõrge. Andidest läänes on suhteliselt kitsas Vaikse ookeani rannikumadalik
Riigi pindala: 8 511 965 km² Rahvaarv: 202,656,788 (2014) Pealinn: Brasília Riigikord: presidentaalne vabariik Rahaühik: Brasiilia reaal (BRL) Brasiilia asub Ameerika maailmajaos Lõuna-Ameerika mandril. Riigi äärmuspunktideks on põhjas- 6°, lõunas- 34°, idas- 35° ja läänes- 74°. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna- Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Seega naaberriikideks on Prantsuse Guajaana, Suriname, Guyana, Venezuela, Colombia, Peruu, Boliivia, Paraguay, Argentiina ja Uruguay. Brasiiliat ümbritseb Atlandi ookean, merepiir tekib Aafrika edelapoolsete riikidega. Brasiilia on üldjoontes mägine maa, põhjaosa on suhteliselt tasane (osaliselt hõlmab riik põhjas Gujaana mägismaad), lõunapoole liikudes muutub maa mägisemaks. Riigi põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Kõrgemad mäed asuvad lõunaosas, need on Brasiilia mägismaal asuvad vanad ja tugevasti kulunud Campos ja Gerali mäed
Brasiilia võtab enda alla suure osa Lõuna-Ameerika idarannikust ja hõlmab suure osa mandrist. Selle suurus, reljeef, kliima ning loodusvarad teevad Brasiilia geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi ookeaniga, Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 15719 kilomeetrit piiri Uruguay, Argentina, Paraguay, Boliivia, Peruu, Colombia, Venezuela, Guayana, Suriname ja Prantsuse Guayana . Ainsad Lõuna-Ameerika riigid, kellega Brasiilia ei jaga piiri on Tsiili ja Ecuador. 3. Koosta lühike ülevaade looduslikest tingimustest (pinnamood, kliima, loodusvarad jne). Põhjaosas on keskmine temperatuur 25 °C. Aastas langeb sademeid keskmiselt 1000-2000 ml. Sademetest enamik langeb tavaliselt 3-5 kuu jooksul ja mõnikord isegi vähemal ajal, tekitades pika põua.
...................................................................................................................... 7 RANNIKURIIGID..............................................................................................................7 KESKKONNA PROBLEEMID......................................................................................... 7 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................8 MERE ASEND Kariibi meri asub Lõuna-Ameerika ja Põhja-Ameerika vahel. See meri on Atlandi ookeani poolkinnine osa. Kariibi meri hõlmab Ameerika Vahemere lõunaosa ning asub troopilises kliimavöötmes. MERE NIMI Ammustel aegadel oli Kariibil merel teine nimi Karaiibi meri. Karaiibid olid keelelt kokku kuuluv indiaani hõimurühm Lõuna Ameerika põhjaosas, kunagi varem ka Antillidel. See hõimurühm elatus maaviljelusest ja
RÕNGU KESKKOOL BRASIILIA Referaat Koostaja:Kerttu Lepik 10. klass Juhendaja: Mare Tina Rõngu 2009 Üldiseloomustus Brasiiliast Riigi üldandmed: Pindala: 8 511 965 km ². Rahvaarv: 198,739,269 mln inimest. Pealinn: Brasilia Keel: portugali-, hispaania-, inglise- ja prantsuse keel. Rahaühik: riaal. Geograafiline asend Lihtsamailt öeldes asub Brasiilia Lõuna-Ameerika ida osas. Tema naaberriikideks on Suriname, Guajaana, Venezuela, Kolumbia, Ekuador, Peruu, Boliivia, Paraguay, Urugay ja Argentiina. -1-
Pindala: 1 138 910 km2 Rahvaarv: 46 620 100 Pealinn: Bogotá (elanikke 6 776 000) Riigikeel: hispaania Rahaühik: peeso (COP) 0,005381 (EEK) Riigihümn: Oh Gloria Inmarcesible! Rahvastiku tihedus: 40 in/km2 Riigikord: presidentaalne vabariik President: Álvaro Uribe Vélez Iseseisvus: 20. juuli 1810 Telefonikood: 57 Usklikud: katoliiklased (90%) Asend kaardil Colombia (mööndav nimekuju Kolumbia) on riik Lõuna-Ameerika loodeosas Vaikse ookeani ja Kariibi mere ääres. Piirneb Brasiilia, Peruu, Ecuadori, Venezuela ja Panamaga. 3 Colombia kuulutas end Hispaaniast iseseisvaks 20. juulil 1810, seda tunnustati 1819. aastal. 1831. aastani hõlmas Colombia Vabariik (Suur-Colombia) tänapäeva Colombia, Venezuela, Ecuadori ja Panama ning väiksemaid osi Costa Ricast, Peruust, Brasiiliast ja Guyanast.
km² suur ja Tobago 300 km². Saarte kogu pindala ulatub 5128 km². Saared asuvad Ameerika mandril Lõuna-Ameerika maailmajao põhjarannikul 10° 2' kuni 11° 12' 4 ekvaatorist põhja ja 60° 30' kuni 61° 56' meridiaanist läänes. Jõhvist on Trinidad ja Tobago pealinn Port of Spain umbes 9760 km kaugusel. Trinidad & Tobago suurim naaber on Venetsuela edelas, edasi Grenada põhjas, kirdes Barbadosa ja kagus Guyana. Riik asub Atlandi ookeanis ja Kariibi meres. Trinidad: Trinidad paikneb Lõuna-Ameerika lähedal, olles sellest eraldatud Mao Suu ja Lohe Suu nimeliste väinadega. Saare pindala on 4828 km². Trinidadi põhjaosas kõrguvad mäed kuni 940 meetrini. Tobago: Tobago on saar Lääne-Indias, üks Väikestest Antillidest. Saare pindala on 300 km². Saar on künklik, kõrgus kuni 576 meetrit. Riigi kuju ei saa iseloomustada kuna riik koosneb saartest. Kui siis Trinidad
Ruumal 128km³ a · Maht 128 km³ · Suurim sügavus 316 m · Kõrgus merepinnast -422 m[1] · Valgla pindala 42 000 km² · Soolsus 340 · Kaldajoone pikkus 135 km · Pindala 600 km² Järve voolab 29 jõge või oja, neist suurim on Jordani jõgi. Väljavoolu järvest loomulikult ei ole, sest tegemist on madalaima kohaga Maa pinnal. Surnumeri on liiga soolane, et seal võiks elada kalad, kuid ta pole siiski päris surnud. Avastatud on ekstemofiilseid baktereid, vetikaid ja arhesid, mis on kohastunud eluks sedavõrd soolases keskkonnas. Sissevoolavate jõgede suudmeis kasvab ka taimi. Allikad Allikas on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale. Allikad võivad avaneda ka veekogude põhja ja olla mõnel juhul veekogu peamisteks veega
Brasiilia võtab enda alla suure osa Lõuna-Ameerika idarannikust ja hõlmab suure osa mandrist. Selle suurus, reljeef, kliima ning loodusvarad teevad Brasiilia geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi Ookeaniga, Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 3 | Page 15719 kilomeetrit piiri Uruguay, Argentina, Paraguay, Boliivia, Peruu, Colombia, Venezuela, Guayana, Suriname ja Prantsuse Guayana . Ainsad Lõuna-Ameerika riigid, kellega Brasiilia ei jaga piiri on Tsiili ja Ecuador. 3. Koosa lühike ülevaade looduslikesr tingimustest (pinnamood, kliima, loodusvarad jne) Põhjaosas on keskmine temperatuur 25 °C. Aastas langeb sademeid keskmiselt 1000-2000 ml. Sademetest enamik langeb tavaliselt 3-5 kuu jooksul ja mõnikord isegi vähemal ajal kui see, tekitades pika põua. Lõuna naudib aga
laiune. Andide mäestik läbib seitset Lõuna-Ameerika riiki: Venezuelat, Colombiat, Ecuadori, Peruud, Boliiviat, Tšiilit ja Argentiinat. (Andes, 2016) Andide lähedale jäävad veel Brasiilia, Panama ja Paraguay. Andide paiknemine on kujutatud Joonisel 1. Joonis 1. Lõuna-Ameerika füüsiline kaart (2016) 3 4 2. Arengutase Majanduslikult vaadates kuulub Andide piirkond Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide hulka. Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide piirkond on maailma arvestuses neljas majandus, Euroopa Liidu, USA ja Hiina järel ning India ja Jaapani ees. (List of Latin American and Caribbean countries by GDP (PPP), 2016) Sisemajanduse kogutoodangu järgi inimese kohta on Lõuna-Ameerika piirkond üldiselt keskmisest kõrgem, keskmisest madalamal on aga näiteks Ecuador ja Boliivia (Uus maailma atlas, 2010). Kõige suurem SKT Andide piirkonnas on Colombial, järgnevad
materjali ning samuti tahtis autor rohkem teada selle riigi kohta. Autor usub, et Hiina ei tohiks kellegile võõraks riigiks jääda, ometi toimusid ju eelmisel suvel seal Olümpiamängud. Hiinas Tiibetis toimunud rahutuste tõttu on Hiina riigi teemad vägagi aktuaalsed. Selles referaadis küll Tiibetis toimunud rahutustest ei räägi, kuid räägib Hiinast kui huvitavast ja kaunist riigist maailmas. Referaat koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis on mainitud Hiina üldandmed, selle territooriumit, riigi asendit maailmas ja ka Hiina Rahvavabariiki. Teises peatükis räägib Hiina loodusest - selle pinnamoest, veestikust, kliimast ja loodusoludest, -nähtusetest. Kolmandas peatükis räägib täpsemalt riigi arengutasemest ning neljandas peatükis võib lühidalt lugeda Hiina kuulsamatest vaatamisväärsustest. 2 1. RIIGI ÜLDANDMED 1.1 Üldandmed Pindala on 9 596 960 km2
Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas maismaapiir. Brasiilia on ümbritsetud paljude riikidega, nendeks on : Suriname, Prantsuse Guinea, Guyana, Venezuela, Kolumbia, Peruu, Boliivia, Paraguay ja Uruguay. Lisaks on veel Brasiilia ümbritsetud kahe ookeaniga : Põhja-Atlandi Ookeaniga ja Lõuna- Atlandi ookeaniga. Kliima Brasiilia asub Lõuna-Ameerikas,
Pinnamood: Saab eristada kahte isesugust maastikku: Brasiilia mägismaad ja Amazonase madalikku ehk Amasooniat. Kesk-, Lõuna- ja Ida-Brasiiliat hõlmaval mägismaal suuri kõrgusi pole tipud ei tõuse 1000 meetrinigi. Ainult mõnel pool on kiltmaa ääristatud mäeahelikega ( Serra do Mar, Serra da Mantiqueira, Serra Geral). Enamasti on lavamaa lainjas. Teda katavad savannid ja vihmametsad, eriti riigi edelaosas Mato Grosso piirkonnas. Brasiilia madalikust põhjapool on Guajaana mägismaa. Brasiilia 8000 km pikk rannajoon on üpris sirge. Atlandi ookeani lähedal, ääristavad kiltmaad rannikumäestikud; seal vahelduvad järsukaldalised rannikulõigud pikkade varjuliste liivarandadega. Põhjas piirab rannikut avar lavamaa ja seal asub majesteetliku Amazonase suue. Kliima: Aastas langeb Brasiilias sademeid 1000 kuni 2000 mm (olenevalt asukohast). Suvel jäävad kraadid 20-30 celciuse vahele, mis ka talvel on enamvähem samad.
Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas. Brasiilias sajab üldiselt kõikjal väga palju, paljudes kohtades mitu meetrit aastas. Leidub üksikuid kuivemaid paiku, idaosas kohati isegi alla 500 mm aastas, aga päris kõrbe Brasiilias ei ole. Samuti pole Brasiilias paiku, kus enamikul talvedel püsiv lumikate moodustuks. Brasiilias voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi. Brasiilia jõgedevõrk on tihe ja jõed on üldiselt hästi laevatatavad. Seetõttu on jõelaevandus Brasiilias väga oluline, eriti hõredalt asustatud piirkondades tähtsam kui maantee- või raudteevõrk. Taimestik Peaaegu 58% Brasiilia pindalast on kaetud metsaga. Vihmamets hõlmab peaaegu kogu Amasoonia, suurema osa Mato Grossost ja teistest kiltmaa piirkondadest, samuti rannikumäestikud. Amasoonias kasvab rikkalikult troopikapuid: palme, palisandreid, brasiilia
Machu Picchu Machu Picchu [m'atsu p'iktsu] (ketsua keeles Machu Pikchu [mtu pixtu], 'vana mägi' või 'vana tipp' tuntud ka inkade kadunud linnana) on hästi säilinud inkade kindlustatud asula Peruus, mis arvatavasti ehitati valitseja Pachacuteci juhtimisel 15. sajandil. Machu Picchus on säilinud enam kui 200 hoonet, see on inka kultuuri tuntuim mälestis ja oluline sümbol. Machu Picchu on 2430 meetri kõrgusel troopilise mägimetsade keskel Urubamba oru kohal. Lähedal voolab Urubamba jõgi. Machu Picchu kuulub alates 1983. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. 2003. aastal külastas paika 400 000 inimest, mis oli UNESCO arvates liiga palju. Külastajate voo ohjeldamatu kasv ja nende mõju võib tingida Machu Picchu kandmise ohustatud objektide nimekirja. Machu Picchu Ajalugu Machu Picchu ehitus algas umbes aastal 1440. Seni pole teada, kes on Machu Picchu ehitanud, arvatakse et ehituse algataja oli inkade valitseja Pachacutec. Machu Picchus ja
Kuulus oma jalgpalli ja Rio De Janeiro karnevalide poolest. Ta on väga suurte kontrastide maa Sao Paulo linnamosaiigist, kultuurilise Pernambuco ja Bahia ja puutumatute Amazoni vihmametsadeni välja. Brasiilia on maailmas suuruselt viies riik. Ta on jagatud viieks regiooniks, peamiselt osariikide järgi, kuid see jaotus järgib looduslikke piire. Naabriteks on Brasiilial kõik Lõuna Ameerika riigid v.a. Tsiili ja Ecuador. Brasiilia põhjanaabrid on Suriname, Guyana (Guajaana), Venezuela, Colombia ja Prantsuse Guajaana departemang, lõunas on tal ühine riigipiir Uruguay (Ürümqi) ja Argentiinaga, läänes Paraguay, Boliivia ja Peruuga. Viimased 140 aastat on Brasiilia elanud rahus kõigi oma 10 naabriga-viimane sõda millesse Brasiilia oli kaasatud oli konflikt Paraguay ja "Kolmikliidu" vaheline konflikt 1860.a. Brasiilia mustanahaliste kogukond on Nigeeria järel maailma suurim. Jaapanlaste kogukond
Yukon* 1.2 Pinnamood Kanada hiigelmõõtmed tähendavad geograafilist mitmekesisust. Riigi saab jagada viieks selgesti erinevaks suureks piirkonnaks. Peaaegu poole mandriosast hõlmab suur Kanada kilp ehk Laurentia kiltmaa – avar, harvade kõrgendikega tasandik. Jääajast on sinna jäänud palju järvi ning kärestikulisi jõgesid. Kilbist läänepool laiuvad Suurtasandiku preeriad. See on tõeliselt viljakas piirkond. Veel kaugemal läänes, Vaikse ookeani ääres asub mägismaa, mida piiravad Kaljumäestik ning Rannikuahelik. Suure järvistu ümbruses ja Saint Lawrence'i jõe äärsel madalikul valitseb hea kliima ja seepärast on ka sealsed maad üles haritud ning sinna on koondunud suurem osa rahvastikust. Lõpuks, Atlandi ranniku provintsid ning riigi 4 idapoolsemad saared kujutavad endast madalate, rannikuga paralleelselt kulgevate Apalatši mägede jätku. Riigi kõrgeim tipp on läänepiiril asuv Logan (5959 m). 1
Novembri vahel ulatuda üle 38. kraadi. Lõuna-Brasiilias on aga kõige külmem, talvel võivad temperatuurid minna ka alla nulli. Brasiilias sajab üldiselt kõikjal väga palju, paljudes kohtades mitu meetrit aastas. Leidub üksikuid kuivemaid paiku, idaosas isegi alla 500 mm aastas, aga päris kõrbe ei ole. Samuti pole Brasiilias paiku, kus enamikul talvedel püsiv lumikate moodustuks. Brasiilias voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi. Brasiilia jõgedevõrk on tihe ja jõed on üldiselt hästi laevatatavad. Seetõttu on jõelaevandus seal väga oluline, eriti hõredalt asustatud piirkondades tähtsam kui maantee- või raudteevõrk. Brasiilia asub kolmes ajavöötmes. Aastaajad on vastupidised Euroopale ja USA-le. Kevad on 22 sept 21dets, suvi 22 dets 21 märts, sügis 22 märts 21 juuni ja talv 22 juuni 21 sept. On olemas viis piirkonda: Põhja-, Kirde-, Kesk-Lääne-, Kagu- ja Lõunapiirkond.
lõunast). See on pikk ja kitsas. Selle rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 802 km². 3 Loodus 1. Reljeef Norra on väga mägine. Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Ta moodustab suure mägismaa. Iseloomulikud on mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood (näiteks Hardangervidda). Norra idaosas on suured orud. Paljudes kohtades on mäed ümarad ja maastik kujutab endast suurt lainjat lavamaad, kus orud ja lahed ei anna tooni. Norra kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (2469 m) Jotunheimenis, kus on kogu Skandinaavia kõrgeimad tipud. Varem oli kõrgeim tipp Glittertind, kuid selle liustikumüts on praeguseks nii palju sulanud, et mäe kõrgus on 2464 m
annaabi.ee 
