Koostas: Kristiine Kull Väike-Maarja 2009 Venezuela Riigi nimetus: Venezuela Bolivari Vabariik (Republica Bolivariana de Venezuela) Riigikord: presidentaalne vabariik Pealinn: Caracas Pindala: 912 050 km2 Rahvaarv: 24 287 670 (2002) Keel: hispaania keel Usundid: rooma katoliku 96%, protestandid 2%, muud 2% Rahaühik: bolivar (VEB) President: Hugo Chávez Venezuela asub Lõuna Ameerika põhjaosas. Naaberriigid on idast Guyana ja Brasiilia, lõunast Brasiilia, läänest Colombia, kirderanniku lähedal on Trinidad ja Tobago. Põhjast on pikk merepiir Atlandi ookeani ja Kariibi merega. Kokku on merepiiri pikkus 2800 km, maismaapiiri pikkus on 4993 km. Reljeef on väga vahelduv. Piki põhjarannikut kulgeb rannikumadalik. Kirdeosas on kõrge Andide mäestik, kus kõrgemad tipud ulatuvad üle 5000 m. Kõige kõrgem
Venetsueela Venetsueela Riik LõunaAmeerikas Piirneb: Kariibimere ja Atlandi ookeaniga Kolumbia, Brasiilia, Guyanaga Riigihümn: Gloria al bravu pueblo Pealinn: Caracas Pindala: 912 050 km² Riigikeel: hispaania Rahaühik: bolivar Riigikord: presidentaalne President: Nicolas Maduro Venetsueela mitmekesine loodus pakub ränduritele erinevaid võimalusi. Venetsueelas saab matkata nii rahvusparkide kergetel ja korralikult tähistatud radadel, kui ka metsikus dzunglis. Hulgaliselt on võimalusi nii seiklusspordiga tegelemiseks, kui ka rannapuhkuseks. Lisaks loodusele tasuks tutvuda ka indiaanlaste traditsiooniliste küladega. Riigi kõrgeim tipp on 5007 m kõrgune Bolivar. Atlandi rannikul asub lai soostunud Orinoco delta.
Bolivari Vabariik Venezuela Venetsueela Roman Voisnis Tartu Kunstikool 2009 Lipp Vapp Asukoht Üldinfo Asukoht: LõunaAmeerika põhjaosas Pealinn: Caracas Riigikeel: hispaania Riigikord: föderaalne vabariik President: Hugo Chavez Pindala: 916 445 km² Rahvaarv: 28 199 822 ( 2008) Rahvastiku tihedus: 30.2 in/km² Rahaühik: bolivar Ajavöönd: UTC 4:30 Hümn: Gloria al Bravo Pueblo Religioon: katoliiklus Hugo Chavez Bolivar Tüüpilised Venetsueela autod Caracas on Venetsueela suurim linn ja pealinn asutatud 25.juuli 1567 linnapeaks on Antonio Ledezma pindala on 1930 km² elanikke on 2 762 259 (2001), tihedus 1. 431,5 in/km² Caracases on viis haldusüksust: Baruta ,El Hatillo,Chacao,Libertador ja Sucre
Orinoco • Jõgi Orinoco asub Lõuna-Ameerikas. • Jõe pikkus on 2140 kilomeetrit. Statistiline info • Jõe lähe on Guajaana mägismaal. • Jõgi suubub Paria lahte, Mao suu lahte ning Atlandi ookeani. • Jõe vooluhulk on 33 000 m³/s. • Jõe kõige kõrgem koht on 1047 meetri kõrgusel ja madalaim 0 meetrit. Info • Jõgi Orinoco voolab läbi Venezuela ja Colombia. • Jõgi voolab läbi tähtsate linnade nimedega Puerto Ayacucho, Puerto Carreno, Ciudad Bolivar ja Ciudad Guayana. • Läbi Orinoco saavad sõita laevad ja seal saab ka kalu püüda. Jõestik ja valgla • Valgla pindala on 880 000 km². • Parempoolsed lisajõed: Ocamo, Padamo, Cunucunuma, Puruname, Magua, Ventuari, Stpapo, Parguaza, Suapure, Cuchivero, Caura, Aro ja Caroni. • Vasakpoolsed lisajõed: Mavaca, Siapa, Casiquiare, Atabapo, Guaviare, Rio meta, Capanaparo, Aracua, Apure ja Pao. Tüüp • Jõgi Orinoco on tasandikujõgi. • Jõeorg on looklev.
1. Lennujaamu on kokku 2010 aasta seisuga 428 . See näitaja on väga hea, kuna nad on 18 maailma arvestuses. Raudteede kogupikkus on 965 km. Eestiga võrreldes on seda vähem, arvatavasti kasutatakse neid rohkem kaupade ja asjade transportimiseks , kui inimeste vedamiseks . Maanteede pikkuseks on 43,670 km. 2. a) Neid jõgesid kasutatakse kalastamiseks, inimeste vedamiseks, b)Suuremad sadamad on Guayaquil, Manta, Puerto Bolivar. Neid sadamaid kasutatakse transiitvedudeks. c) d) Õhutranspordi tähtsus on enamjaolt suur, kuna inimesed lendavad Ecuadoris lennukitega ühest linnast teise, see on mugavam ja kiirem võimalus kohale jõudmiseks. e) 3. a) Enimlevinud turismiliigid : Kalastamine, seiklusturism, loodusturism, ajalooliste ehitiste turism, sukeldumine b) 6,6% moodustab turism kogu riigi SKT-st
sothoga . Riigikord - presidentaalne vabariik Pindala - 1 219 090 km² Rahvaarv - 49 320 000 (2009) Rahaühik - rand (ZAR) Venezuela Venezuela (varasem ja praegu mööndav nimekuju: Venetsueela) on riik Lõuna-Ameerikas. Piirneb põhjas Kariibi merega, kirdes Atlandi ookeaniga, läänes Colombiaga, lõunas Brasiiliaga ja idas Guyanaga. Riigikord - Presidentaalne vabariik Riigikeel - Hispaania keel Pindala - 912 050 km² Rahvaarv - 24 287 670 (2002) Rahaühik - bolivar (VEF) Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/
Venezuela pealinn on Caracas, mis on samuti ka ühendriigi suurim linn. Ametlik riigi keel on hispaania keel, peamiselt sellepärast, et Venezuela oli 16.sajandil Hispaania poolt koloniseeritud. Praegune president on Hugo Chávez ning asepresident José Vicente Rangel. Lipul olev kollane värv tähistab maa rikkust, sinine julgust ning punane tähistab Hispaania okupatsiooni alt pääsemist. Venezuela iseseisvus 5. juuli 1811. Hetkel käibel olev rahaühik on bolivar. Joonis 1. Venezuela riigikaart. Allikas: http://geology.com/world/venezuela-satellite- image.shtml Riigi suurim majandusharu on naftatööstus. Nafrtamaardlad paiknevad Maracaibo järve ja Venezuela lahe all. Nafta ja naftatooted moodustavad 80% riigi ekspordituludest. Eksporditakse ka boksiiti, alumiiniumi, terast ja põllumajandussaadusi. Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja Liidusõltkondadeks. Osariigid:
Iseseisvussõda Algas 19. aprill 1810.a. Ülestõus, millega kukutati hispaanlaste võim Caracases 2 etappi: 1810-1815 ja 1816-1826 I etapp - silmapaistavad võidud ning enamike linnade iseseisvumine II etapp - hispaanlased olid oma võimu peaaegu kõikjal taastanud, oli iseseivumisprotsess läinud nii kaugele, et seda polnud võimalik enam peatada. I etapi silmapaistvad võidud Hispaania asumaad, mis jäid püsima pärast Iseseisvussõda - Kuuba ja Puerto Rico Simón Bolivar Iseseisvussõja üks suuremaid kindraleid Tänu tema sõjalistele võitudele saavutasid iseseisvuse Venezuela, Colombia, Panama, Ecuador, Peruu ja Boliivia Iseseisvussõja tulemused Likvideeriti koloniaalreziim peaaegu kogu Ladina-Ameerikas ja moodustati sõltumatud riigid Peaaegu kõigis riikides kehtestati vabariikilik parlamentaarne riigikord Võeti vastu omad põhiseadused Kohalike rahvaste rahvuslik iseteadvuse kasv ning kiire rahvuste kujunemine
Riigihümn Gloria al bravo pueblo Pealinn Caracas Pindala 912 050 km2 Riigikeel(ed) Hispaania keel Rahvaarv 24 287 670 (2002) Rahvastiku tihedus 30,2 in/km2 Riigikord Presidentaalne vabariik President Hugo Chávez Iseseisvus 5. juuli 1811 SKT 353 mld dollarit (2009) [1] SKT elaniku kohta 12 354 dollarit (2009) [1] Rahaühik bolivar (VEF) Ajavöönd maailmaaeg -4:30 Tippdomeen .ve Suurimad linnad (koos linnastuga) 1. Caracas- 1 975 000 (3 009 000) 2. Maracaibo- 1 614 000 3. Valencia- 1 409 000 Rasside vaba ühendus Väljendit ,,vaba ühendus" tarvitatakse Venezuelas selleks, et kirjeldada, kuidas eri päritolu inimesed liituvad ja segunevad rahvuseks. Suurem osa riigi rahvastikust põlvneb põliselanike ja kolooniasse tööle toodud neegritega segunenud Hispaania asunikest
· Oblaat paberlipik kirjade kinnikleepimiseks · Finess peensus, üksikasi · Kandelaaber küünla- või lambijalg · Drüaad metsnümf · Musliin riidesort · Paaz - daami saatja, austaja, rüütliõpilane, paazikorpuse kasvandik Venemaal · Spliin raskemeelsus, elutüdimus · Pild pildumine, sadu · Apsat(king) kontsa(king) · Fiaal - kitsa kaelaga nõu, ehistornike gooti arhitektuuris · Peleriin - lühike keebitaoline õlakate · Bolivar laiaääreline kübar · Pantaloonid pikad meestpüksid · Ohta Peterburi eeslinn · Sefiir-õhud õrnad läänetuuled · Apaatne ükskõikne, tium, loid · Frisuur soeng · Profaanne asjatundmatu, võhiklik
Venezuela rahvastik 1.Riigi rahvaarv Rahvaarv: 27 223 228 (Juuli 2010) Maailma mastaabis on see väikeriik. Rahvaarvult on maailmas Venezuela 45. kohal. Peaaegu samapalju inimesi elab : Nepalis (28 951 852) Malaysias ( 28 274 729) Uzbekistanis ( 27 865 738) 2. Rahvastiku paiknemine Rahvastiku keskmine tihedus on 30,40 inimest ruutkilomeetri kohta. Sarnane rahvastiku tihedus on Bahamal (30,70) ; Kongo Demokraatlikus Vabariigis (30,29) Venezuela on hõredalt asustatud riik Venezuela Density, 2000 Tihedamalt on asustatud Venezuela põhja, ida ja lääneosa, sest seal on maavarasid (nafta, maagaas, boksiit)ning paremad võimalused töötamiseks ja elamiseks. Hõredamalt on aga asustatud lõunaosa, kus on vihmametsad. 3.Rahvaarvu kasv Rahvaarv on iga aastaga suurenenud. Kui aastal 1950 oli rahvaarv ~5 miljonit ,siis aastaks 2010 oli see arv juba kasvanud ~27 miljonini. Prognoosi järgi ka...
Jevgeni Onegin 1pt Jevgeni Onegin- nõtke, elegantne, vaba hoiak, meeldiv. Daamihuuled võib imeruttu naeratama võluda. Puudus kirg heli ees, luges Adam Smithi. Vabalt valitses armuteaduses. Noorelt jahe, ükskõikne, siiras, ustav, teravmeelne, armukade, kurvameelne, sädelev. Sai endale onu mõisa- seal oli tal igav. Diana- Onegini armastus ballisaalist. 2pt Vladimir Lenski- noor ja sirge poeet naabermõisast. Südames valitses arm ja truudus. Uskus, et sümpaatseid hingi peab kokku viima elutee. Otsis unelmaid. Kõnerikas. Onegin ja Lenski- vastandid. Hakkas meeldima koos ratsutada ja vestelda. Sümpaatia. Olga- lihtsameelne, siniste silmade ja blondide juustega, rõõmus. Tatjana- Olga vanem õde. Perekonnanimi Larin. Kahvatu, kartlik, nukker, tõsine, vaikne, hoidis nukkudest eemale, ei vallatlenud. Köitsid tuisuhood ja hirmujutud. Luges romaane. Pandi mehele. Jumaldus teisest- mängurist, frantist. Harjus mehega, tekkis rutiin. Valitses mehe üle...
(1) Venezuela riigikeeleks hispaania keel, riigis on elanikke 2 808 900, pealinnaks on Caracas, mis on ühtlasi Venezuela suurim linn, riigi majandus- ja kultuurikeskus. Linn asub 920 m kõrgusel Ávila mäeaheliku jalamil 18 km kaugusel Kariibi mere rannikust. Linn koosneb viiest omavalitsusest, millest neli (Baruta, Chacao, el Hatillo ja Sucre) asuvad Miranda osariigis ja viies, Libertador, moodustab Liiduringkonna. Venezuela pindala on 912 050 km². Rahaühikuks on bolivar. Riigihümniks on Gloria al bravo pueblo. Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja Liidusõltkondadeks. Valitsevateks uskudeks on: rooma katoliku 96%, protestandid 2%, muud 2% (2, 3) Presidendiks on Huga Chavez sündis 28. juulil 1954. Ta on olnud Venezuela president alates 1999. aastast. Ta on endine sõjaväelane ja vasakpopulist, kes on võitnud Venezuela rahva vaesunud enamiku poolehoiu ja pälvinud suure osa kesk- ja ülemklassi vaenuliku suhtumise. Hugo Chávez lõpetas 5
Suurem osa troopiliste kultuuride saagist saadakse istandustest, toidukultuure kasvatatakse eeskätt talundeis. Oluline koht on aiandusel ning tubaka-ja seesamikasvatusel. Loomakasvatus on valdavalt ekstensiivne, sellega tegeletakse peamiselt Orinoco tasandikel. Oluline on kalapüük. Maanteid on 96155 km, raudteid on 682 km. siseveeteid on 7100 km. maracaibo järvel ja Orinoco jõel saavad sõita ka merelaevad. Tähtsad sadamalinnad on La Guaira, Puerto Cabello, Maracaibo, Ciudad Bolivar. Naftajuhtmeid on 7484 km ja gaasijuhtmeid on 5262 km. lennujaamu on 373. välja veetakse peamiselt naftat, alumiiniumi, terast, kemikaale ja põllumajandustooteid, 50,9% läheb USAsse, 7.2% hollandi antillidele. Sisse tuuakse peamiselt toorainet, masinaid, sõidukeid ja ehitusmaterjale põhiliselt USAst, Colombiast ja Briasiiliast. Venezuelat külastas 2005 aastal 492 000 turisti(tulu 641 mln$). POLIITILINE SÜSTEEM: Venezuela on föderatiivne presidentaalne vabariik
esimene president, üks kuulsamaid Ühendriikide alusepanijat, üritas mõnede katsetega Londoniga kokku leppida · Thomas Jefferson 18-19saj, USA kolmas president, üks kuulsamaid Ühendriikide alusepanijat, iseseisvusdeklaratsiooni autor · Benjamin Franklin 18saj, Ühendriikide saadik Pariisis, kuulus teadlane, valgustaja ja riigimees; propageeris koos Jeffersoniga kodumaal ellu rakendatud põhimõtteid prantsuse poliitikutega · Simon Bolivar 18-19saj, ladinaameeriklaste peamine liider ja väejuht; Ladina-Ameerika vabadusvõitlus, tegutses Venezuelas, Ecuadoris, Colombias, Boliivias · Jose San Martin 18-19saj, ladinaameeriklaste peamine liider ja väejuht; Ladina- Ameerika vabadusvõitlus, tegutses Argentinas, Tsiilis ja Peruus · Mirabeau 18saj, Prantsuse krahv, kuulus Asutava Kogu vasakpoolsete hulka · Maximilien Robespierre 18saj, Prantsuse abt, äärmusvasakpoolne advokaat, jakobiinide
Angeli juga ehk Salto Angeli juga (hispaania Salto Ángel) on kõrgeim juga maailmas (979 meetrit, 20 korda Niagarast kõrgem). Samuti on see pikima vee vabalangemisega juga maailmas, selle takistuseta langus on 807 m. Angeli juga asub Lõuna-Ameerika põhjaosas Venezuelas Caroni lisajõel Churunil. Vesi kukub alla suurelt Auyantepui tepuilt ehk platoolt Guajaana mägismaal. Kuna vesi kukub kilomeetri kõrguselt, aurustub see vahepeal ära ja moodustab keskel aurupilve, mis all taas veerohkeks joaks muutub. Juga on saanud oma nime USA seikleja, kullaotsija ja lenduri Jimmie Angeli järgi, kes avastas joa 14. septembril 1933. aastal ja 1937. aastal maandus sellel tepuil. Seal on asutatud Canaima rahvuspark, mille territoorium on kolmveerand Eestit ja kus elab vaid kümme tuhat inimest, kellest enamus on indiaanlased. Pargi teevad imeliseks tasase pinnaga mäed, mida kutsutakse tepuideks (inglise keeles table mountains). Turistid külastavad juga v...
Millised jõed on kanalitega ühendatud? Jõetransport ei ole olulisel kohal, sest asub kaugel tähtsamatest linnadest. Laevatatavatest jõgedest suurim on Orinoco jõgi, mida mööda saab sõita 400 km. Jõgi kulgeb ühtlaselt läbi terve riigi. Ülejäänud suuremad jõed on Orinoco lisajõed. Maracaiba järvel on ookeanile sõitvad alused. Suurim kanal on Casiquiare canal, mis on ühenduses Orinoco jõega. Tähtsamad sadamad on La Guaira, Puerto Caabello, Maracaiba, Guidad Bolivar, Cuidad Guayana. d) Meretransport. Tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes. Kanna kontuurile suuremad ja tähtsamad sadamad. Venezuelas on meretranspordis olulisemal kohal rahvusvahelised veod. Kõige enam laevu on naftatankerid, neid on 17, kaubalaevu 16, reisilaevu 10, puistlastilaevu 8, kemikaalide tankereid 3. Välismaiseid laevu on 15. 11 e) Õhutransport. Tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes. Kanna kaardile suuremad lennuväljad.
organilistest hapetest, 12% tselluloosist, 8% vaikust ja vahast, 7% valgust ja 1-5% nikotiinist. Sigarette saab jaotada tõrva ja nikotiini järgi full flavouriks, lightiks, extra lightiks ja ultra lightiks. Tubakat saab siutsetada sigarettidest, sigaritest, sigarillodidset ja piibust. Eestis tohib müüa tubakatooteid vähemalt 18 aastasele inimesele ja isekustuvaid. Suitsupakkidel peab olema märgistatud hoiatusmärk ja maksumärk. Tuntumad kaubamärgid on Marlboro, L&M, Royal Star ja Bolivar Bontas. Toiduainete hügieeninõuded Toiduainete hügieeni kohta kehtib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004, mis sätestab järgmised punktid: Esmavastutus toiduohutuse eest lasub käitlejal; toidu ohutus tuleb tagada kogu toiduahela ulatuses, st "farmist lauale" põhimõtte rakendamine; külmaahela säilitamine toidu jaoks, mida ei saa säilitada toatemperatuuril; HACCP põhimõtetel rajanevate menetluste rakendamine
Tänapäeval kuulub 4 provintsi seitsmest (Navarra , Alava Vizcaya, Guipuzcoa) Hispaaniale, ülejäänud 3 (Labourd, Basse Navarre, Soule) on Prantsuse departemangu Basse-Pürenee osad. Nende ainulaadsust on tõestanud ka antropoloogid veregrupi uurimisega. Baskidel on Euroopa madalaim B-veregrupi esinevus, kõrge 0-veregrupi esinevus ja maailma kõrgeim reesusnegatiivse veregrupi esinevus. Kuulsaid baske - Maurice Ravel (helilooja), St.Ignatius Loyola (Jesuiitide ordu asutaja), Simon Bolivar (poliitik Ladina-Ameerikas), Juan Sebastian de Elcano (esimese laeva, mis läks ümbermaailmareisile, kapten). Baskid on laulurahvas ja väga kergejalgsed tantsijad. Neil on laulud igaks elujuhtumiks. Nn. igavene laul-baskid laulavad kõikjal. Zamalzain (kunagine paganlik viljakuse tants, millega tähistati kevade saabumist) - vanim baskide tants, kus sümboolselt hea võitleb kurja ja ilu inetuse vastu, inimese igavene püüdlus üle olla ümbritsevatest oludest.
mandril. Euroopa kolonialismi ajalugu algab 16. saj ja euroopa varauusaja esimene etapp 16. saj 1820. uusaja alguseks oli esimene etapp hakanud vaikselt läbi saama, SB kaotas Ameerika koloniaalvldused ameerika iseseisvussõjad, kaotas ka Prm oma valdused nn Uus-Prantsusmaa 1763 kui ka San Domino 1804 loodi Haiti riik, võimul endised neegerorjad. Võitis: Alzeeria. Hispaania kaotas 1810-1826: Francisco Miranda ja Simon Bolivar Venezuela, Columbia, Panama, Ecuador, Peruu ja Boliivia, 1810 (1818) Tsiili ja Argentiina (Jose de San Martin). Hispaaniale jäi ainult kolm peamist koloniaalvaldust- Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinid. Kuubast sai Hispaaniale kõige tulusam koloniaalvaldus. 1822 Brasiilia iseseisvus. 1760-1830 Euroopa uusaja esimene koloniaalekspansiooni etapp. Selle märksõnaks valduste hõivamine aasias, eelkõige SB poolt. Kuigi SB kaotas oma valdused põhja-
uusajal hoopis uue ilme, 19.saj alguseks varauusaegne etapp sai läbi ühelt poolt sellega, et Ameerika Ühendriigid iseseisvusid, Kesk-ja Lõuna-Ameerika riikide iseseisvumine toimus, kus Hispaania kaotas oma valdused seal järjest, mis sai alguse 1810.aastast. Lõplikult Hispaania kolooniad iseseisvusid 1826.aastaks (1926????). Tegu selgelt oli Pr rev mõjuga + Ameerika Ühendriikide iseseisvumise järellainetuse. Iseseisvumisliidriteks olid seal Miranda ja Bolivar, B juhtimisel tekkisid Boliivia, Kolumbia, Venezuela, Peruu, sama iseseisvumisperioodi võib liigitada ka Panama ja Ecuadori iseseisvumise. 1810.a kuulutasid end iseseisvaks ka Tsiili ja Argentiina, kes lõplikult said iseseisvaks 1818. Seal oli liidriks José de San Martin. Hispaaniale, kes oli olnud varauusaja suurim koloniaalvõim, jäid 19.saj keskpaigaks (?) Kuuba, Filipiinid ja Puerto Rico; suure sissetulekuga oli neist ainult Kuuba maailma suurim suhkrutootja.
Euroopa varauusaegse kolonialismi etapi lõpp: Prantsusmaa kaotused Seitsmeaastases sõjas, Prantsusmaa loovutas Suurbritanniale Kanada, Louisiana idaosa, mitu Lääne-India saart ja oma India- valdused ning Hispaaniale Louisiana lääneosa. Ladina-Ameerika Hispaania kolooniate iseseisvussõjad 1810-1826 (Miranda, Simón Bolívar, San Martin) ja allesjäänud Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinid. Hispaania kaotas 1810-1826: Francisco Miranda ja Simon Bolivar Venezuela, Columbia, Panama, Ecuador, Peruu ja Boliivia, 1810 (1818) Tsiili ja Argentiina (Jose de San Martin). Hispaaniale jäi ainult kolm peamist koloniaalvaldust- Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinid. Kuubast sai Hispaaniale kõige tulusam koloniaalvaldus. Portugal kaotab Brasiilia. Koloniaalse ekspansiooni uus etapp 1760-1860 ja Suurbritannia: Austriaalia (Cook, Botany Bay, Uusmeremaa), Esimene inglane, kes Austraaliasse jõudis, oli William Dampier, kuid James Cooki uurimisretked
T hese rain fo rest s, incl ud in g th e majo r home to man y Indi genou s peop les. Th ey are vit al to th e fo rests pin po in ted here, rem ain un der serious threat. Threats to Tropical Sundarbans (Bangladesh /India) Rain Forests Bolivar State (Venezuela) Threat diJff' Threat If!) Q Risks: The world's largest mangrove forest. Agricultural Risks: Habitat s for several indigenous Habit at for the world's largest Ratanari Province (Cambodia) clearing peop les/ cultures
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
