VENESTUSAEG ärkamisaja ja 20saj alguse vahel Põhjused: · vajadus kaasajastada iganenud vene halduskord · rahvusluse tõus · vene riigi julgeoleku huvid Koolireform (kõige tähtsam). Kõik koolid allutati Venemaa haridusministeeriumile ja alates 1887.a tuli talurahvakoolides alates kolmandast klassist lapsi õpetada vene keeles, peagi muudeti õpetus venekeelseks juba algusest peale. Seejuures ei tohtinud lapsed emakeelt kõneleda isegi mitte omavahel ega vahetunnis. Keelu vastu eksijaid karistati ja mõnitati mitmesuguste leidlike vahenditega, näiteks spetsiaalse häbimärgiga. Paljud lapsed ei saanud õpetatava sisust enam aru ja olid sunnitud õppetükke lihtsalt mehaaniliselt pähe tuupima. Koolireformi tagajärjeks oli, et kirjaoskuse tase hakkas langema. Kuni 1886. a oskas nekrutiks võetud eesti poistest lugeda 98%, siis 1901. a kõigest 80%. + vene keskvõim hakkas asutama koole Vallareform-1889 1886. a tehti vene keel asjaajamiskeeleks kõi
valla koolmeistrid ja vallakirjutajad 4. Eestlastest kõrgharitlaste olemasolu Rahvuslikus liikumises erinevad etapid: 1. Ärkamisaeg 1857-1881 rahvustunde tekke periood. 1857 on aasta, kui hakkas ilmuma Perno Postimees. Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõige karmim venestusaeg oli kuni 1896 aastani. 2. Uus tõus Rahvuslikus Liikumises 1896- Tõnisson ja Päts kerkisid esile. Sündmus Jaan Tõnisson saab Postimehe toimetajaks- Tartu renessanss. 1918 Eesti Vabariigi loomisega kulmineerub. Ärkamisajast Uue Tõusuni pöörati tähelepanu kultuurilistele küsimustele: haridus, eestikeelsed kooliõpikud, ühistegevus, seltsitegevus. Talupojakultuur, mis seni oli eksisteerinud, muuta kõrgkultuuriks
Rahvuslik liikumine: Palvekirjade aktsioon. -1840-1850.aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse, mis jäi püsima veel järgnevatel aastakümnetel. -Eriti suuri lootusi seati keiser Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. -1864.alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva -Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. -9.novembril 1864.a. õnnestus delegatsioonil Tsarskoje Selos tsaariga kokku saada. Uus vallaseadus -1866.kehtestati uus vallaseadus -Uue seaduse järgi moodustasid kõik taluperemehed(ka talurentnikud) ning kümnendik maatameestest valla täiskogu. -Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida peremeeste ja pool maatameeste hulgast ( käsitöölised, mõisatöölised ja sulased ning täiskasvanud perepojad, kel talu oli veel is
"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" 30 ptk Rahvsusliku ärkamisaja eeldused ja algus Pärimuskultuuri langemine 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik mal moel valmistasid ette sajandi teisel poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Inimesed pöörasid taas massiliselt selja oma vanadele pattudele, lõpetasid kõrtsiskäimise ja mõisa tagant näppamise, koondusid kogudusteks ,ehitasid ise palvemaju ja uurisid üheskoos pühakirja, välja ilmus mitmesuguseid prohveteid(Maltsvet, Järva Jaan). Seda nim ärkamiseks ja hilisema rahvusliku ärkamine sai oma nimetuse just võrdluses sajandi esimese poole usulise ärkamisega. Vennastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nad taunisid usulislet äragnud muude vanade kommete hulgas ka rahvarõivaid(pidades
)' Venestusaeg 1. Põhjused ja algus a) Põhjused: · 1881 võimuletulnud uus keiser Aleksander III oli tagurlike vaadetega. Rahulolematust riigis püüti leevendada õigeusu ning keisri- ja isamaa armastuse süvendamisega. See tõi kaasa äärealade venestamise. · Balti autonoomia muutus Venemaale ohtlikuks ka Poola ülestõusu (1863-64) ja Saksa keisririigi loomise tõttu (1871). · Eestis sai venestus alguse 1885, kui uuteks kubernerideks said vürst Sahhovskoi Eestimaal ja kindral Zinovjev Liivimaal. b) Algus - vene keele ja vene meele pealetungipoliitika: · kõik omanäoline tuli kaotada. 1882 tuli Balti kubermange külastama Vene senaator Manassein baltisakslaste kaebuse peale rahvusliku liikumise üle, kuid kogus eestlastelt palju sakslastevastaseid kurtmisi
uurivad. Need olid estofiilid, päritolult baltisakslased, mõne soontes voolas aga ka eesti verd. Mitmed otse rahva keskelt tulnud tudengid leidsid oma koha estofiilide ringkonnas. Rahva keele, kommete, uskumuste heade tundjatena olid neil seal tegutsemiseks suurepärased eeldused. Nendest eesti päritolu ja eesti keele ja rahvakultuuri vastu huvi säilitanud tudengitest said esimesed eesti rahvuslikud kõrgharitlased. Eesti rahvuslus sündis kõrgharitlaste ringkonnas, eeskätt Tartus, Pärnus, arenes edasi Peterburis jm. Kõrgharitlased olid tihedamalt omavahel seotud, neid ühendas alma mater, samuti teaduslikud seltsid. Ideed, sh rahvusideed liikusid selles ringkonnas elavalt. Rahvuslus jõudis eestlasteni peamiselt saksa keele ja kirjanduse kaudu. Lihtsate maakooliõpetajateni, kes ei olnud omavahel pealegi kuigivõrd seotud, need ideed esialgu ei ulatunud. 19
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt..................
hoida saadeti 1882 senaator Manassein revisjoni läbi viima. Revisjon oli mõeldud Balti erikorra halvustamiseks, lätlastelt ja eestlastelt saadud 50 000 märgukirja baltisakslaste laiutamisest kasutati hoopis venestamise toetuseks. Revisjoni tulemusi kasutati ettekäändena poliitiliste muudatuste läbiviimiseks. 1885 määrati Tallinna kuberneriks Sergei ahhovskoi. Sakslaste asemel määrati kõikjal ametisse umbkeelsed vene ametnikud, ametiasutuste ametlikuks keeleks sai vene keel. Paljud rahva poolt valitud vallategelased vallandati puuduliku vene keele oskuse tõttu, kaotati talurahvakohtud kihelkondades, maakondades seati sisse talurahvaasjade komissarid. Hariduse ümberkorraldamine 1887 - sunduslikuks õppekeeleks vene keel, vallakoolides jäi emakeelseks vaid usuõpetus, kahes esimeses klassis tuli õppida sellises keeles, et kolmandal saaks üle minna vene keelele. Eesti keelt ei tohtinud õpilased ka omavahelises
Vanemuise Seltsis oma kuulsa I kõne kolmest isamaakõnest. 1869. I üldlaulupidu. 1870. asutati Tartus Eesti Põllumeeste Selts, 1871. EAK Eesti Alexandrikooli komitee. 1872. Eesti Kirjameeste Selts. 1878. "Sakala" sai väga populaarseks leheks. Jakobson asutas. Suurlõhe Hurda ja Jakobsoni vahel, ainus asi, millega ühel meelel oldi Alexandrikooli asjus. Peale Jakobsoni surma 1882. hakkas rahvuslik liikumine allakäima, sest suuri juhte enam polnud (Hurt Peterburgi) 1880. algas venestusaeg, mis levis ka Eestisse. Alexander II suri, Alexander III. Venestusaeg: (kestis kuni ~20sajandi algus) Alex.III 1881. Esimene Vene valitseja, kes jättis kinnitamata Balti-Saksa aadlike privileegid. Eesti-Saksa ametnikud, kes venekeelt ei osanud lasti lahti. Kaotati ära talurahvakohus. Ametikeeleks ainult vene keel. Ehitati kirikuid ja kloostreid, et näidata kes on peremees. Suur osa läks venestamisega kaasa. Venestuse vastu võitlejaid oli vähe
Sisukord Uusaeg: Eesti 19. saj esimesel poolel. Krimmi sõda Eesti 19. saj teisel poolel. Aleksander II reformid, tööstuse areng ja rahvuslik ärkamisaeg Venestusaeg. 20 saj algus 1905. aasta revolutsioon Eesti enne Esimest maailmasõda Esimene maailmasõda Veebruarirevolutsioon, märtsirevoutsioon ja oktoobripööre, Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Lähiajalugu: Eesti vabariigi väljakuulutamine Saksa okupatsioon (1918) Balti Hertsogiriik Eesti Vabariik Vabadussõda (1918-1920) Eesti vabariik (1920-1940) Välispoliitika (1918-1939) Kultuur, majandus Eesti Teises maailmasõjas Baasideleping, juunipööre ja anneksioon Stalini aeg: Nõukogude okupatsioon (1940-1941) Saksa okupatsioon (1941-1944) 1944. aasta lahingud Eestis ja Otto Tiefi valitsus Stalini aeg: Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda Hrustsovi aeg Breznevi aeg Gorbatsovi aeg: Perestroika, laulev revolutsioon ja iseseisvuse taastamine Eesti NSV suveräänsusdeklara
tulirelvad) Ajendiks sai Vene valitsejate poolt välja mõeldud „Tartu maks“ justkui Liivimaa oleks Venemaale võlgu Ivan IV Julm (1533-1584) Vene valitseja – Alustab Liivi sõda, Saab tuntuks kui üks julmemaid valitsejaid maailma ajaloos. 1558.a. alguses – Vene väed (tatarlasest palgasõdurid) ründavad Liivimaad. Vallutatakse Narva ja Tartu. Vastupanu peaaegu pole. Vana-Liivimaa lõplik lüüasaamine 1560 Härgmäe e. Oomuli lahingus. Venelased vallutavad Viljandi. Põhjusel, et Ordu ei suuda oma valdusi kaitsta, antakse end teiste kaitse alla: 1559.a. Saare-Lääne viimane piiskop müüs oma valdused Taani kuningale. 1561.a. juunis alistus Põhja-Eesti (Tallinn) Rootsile. 1561.a. (28.nov.) Alistus ülejäänud Vana-Liivimaa Poolale - Vana-Liivimaad ei olnud enam. (keskaja lõpp Eestis) 1570-77 Liivimaal oma riik - Liivimaa kuningriik (Venemaast sõltuv vasallriik, pealinnaga
Modernism. On seotud kapitalistliku modernse ühiskonna tekkega. Tekkis ameerikas ja lääne euroopas. Ühiskond pidi muutuma dünaamiliseks.. Rahvuslus peab muutuma masside ideoloogiaks. Rahvus on suveräänne. Kui keskajal arvati, et võim valitsejatele tuleb jumalast. Monarhid valitsesid jumala tahtel, päritolust. Nüüd aga peab saama valitseja võimud rahvalt. Rahvuse liikmed on põhimõtteliselt võrdsed. Kaks rühma rahvuslusi. Idatüüpi ja lääne tüüpi rahvuslus. Seda nimetatakse Hans Kohni dihhotoomia. Rahvuslus on süvik, ja idatüüpi efnik, läänes on liberaalne rahvuslus ja idas illliberaalne. Piir nende kahe vahel jookseb Reini jõge pidi. Kohn püüdis ida ja lääne rahvuslust lähendada periodiseerimisega. EESTI RAHVUSLIKU ÄRKAMISE EELDUSED. Eelduseks oli laiemas mõistes moderniseerimine, ehk tema kõigis vormides. Majanduslik areng, sotsiaalne areng, kihistumine, kapitalism, kommunikatsioon, liikuvus, vormide muutus.
hõimumurdest, põhja-eesti, lõuna-eesti ja kirde-eesti hõimumurdest. Esimesed Eesti koha- ja isikunimed on säilinud Läti Henriku Liivimaa kroonikas. Tootmise arenemise, majanduse tugevnemise ja kultuuri ühtlustumise tagajärjel algas sel ajal eestlaste kujunemine ühtseks rahvaks. Eestlased nimetasid end maakonniti sakalasteks, harjulasteks jne. Soomlastele on virulaste (virolaiset) ja lätlastele ugalaste (igauni) nimetus hakanud tähendama kõiki eestlasi. Venelased nimetasid eestlasi ja kõiki läänemeresoomlasi tuudideks. Ka Liivimaa kroonikas kasutati kõrvuti maakondlike nimetustega ühisnimetust Estones. Eestlased ise omandasid ühisnimetuse "eestlased" alles 19. sajandi rahvusliku liikumise ajal. Eestlaste vabadusvõitlus (1208-1227); Lembitu; Madisepäeva lahing; vabadusvõitluse lõpp Kuni XII sajandini olid eestlased iseseisvad, vabad, kõrge kultuuriga põlluharija ja meresõitja rahvas. 13
Sõjategevus siiski jätkus ning abi taodeldi Rootsist. Rootsi tugipunktiks sai Tallinn(1561). 1561. Läks ordu&peapiiskopkond täielikult Poola alla (Sigismund 2.August- Kuramaa hertsogiriik ja Üleväina- Liivimaa) Vana-Liivimaa oli langenud, kuid Liivi sõda oli kujunenud suureks rahvusvaheliseks heitluseks. Kuni 1570.aastani jäid venelased sõjategevusest kõrvale. 1570.a toimus esimene Tallinna piiramine ja 1577.a toimus Tallinna teine piiramine. Esimene oli edukas, teine edutu. 1578.aastal alustas Poola uus kuningas Stefan Batory pealetungi venelaste vastu. 1582.a sõlmiti Jam Zapolski rahu, mis andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1581.a vallutas Rootsi kõik tähtsamad linnused Põhja- Eestis. 1583
Liitlaste lootus võiduks oli ka see, et äsja oli Rootsi kuningaks saanud noor Karl XII. Karl XII oli aga saanud täis rahakassa ja esmaklassilise armee. Põhjasõda algas Poola ründamisega Riiat. Samal ajal ründas Taani Rootsi valduseid Põhja-Saksamaal, kust aga nad said lüüa ja lahkusid sõjast 1700. Venemaa teadmata Taani tagasiastumisest, kuulutas samuti Rootsile sõja ning asusid Narva alla. Karl XII otsustas esialgu purustada venelased Narva all ja siis minna Riiga. Nii ka läks. Sügisel 1700 koondusid Rootsi väed samuti Narva alla ja said Narva lahingus võidu osaks. Järgmise aasta kevadel liikusid nad juba Leedu ja Poola aladele. Karl XII oli pärast Narva lahingu võitu väga enesekindel ja ei uskunud, et venelased end nii ruttu koguda suudaksid. Ta eksis. Uued Vene rüüsteretked algasid juba 1701 suvel. 1704. alustasid Vene väed korraga Narva ja Tartu piiramist. Juulis vallutati Tartu, kuu aega hiljem ka Narva
Linna vallutamiseks paluti abi Rootsilt e. Turu foogtilt. 1558 Liivi sõja algus Vene väed tungivad Tartu piiskopkonda. 11. mail alistus venelastele Vahepeal puhkes ülestõus ka Haapsalu lähistel (Ordu alad!). Ordu pidi sekkuma, loobudes Narva ja 18. juulil Tartu Vene sõjakäigust. Eestlaste juhtide ja ordu vahel toimusid Paides läbirääkimised, kus eestlaste · Venelased vallutasid väiksemaid linnuseid, eesmärgiks jõuda Tallinna alla kuningad tapeti. Mässajad olid edasipidi ilma peata ja seega ebaedukad. Ordu asus sõjategevusse, · Ordu asus pealetundile Rootsi väed jõudsid kohale liiga hilja. Taani vahendusel lühike vaherahu, Taani kuningas ostis vennale hertsog Magnusele Saare
Lõpus on veneväe seisukoht, et kas võetakse vastu palved või lükatakse eemale. Esimene punkt oli kaitsta enda evangeeliumi usku Augsburgi usutunnistuse järgi. (Vene tsaari võim tahtis peale suruda õigeusu, millesse Euroopas suhtuti negatiivselt), pastori valimise võim kogudusel ja kihelkonnal (Tsaar kinnitas Luteri usu). Teine punkt, kõik privileegid, tiitlid, maad, annetused alles hoida (Tsaar nõustus, taastas õigused enne Rootsi poolt tehtud muudatusi). Asjaajamis keeleks jäi saksa keel. Ettepanek luua uus kohtu nimega tribunal, kus lahendatakse Balti asju kohapeal (Kõige kõrgeim kohus). Vene võim oli poolikult nõus, kuid tegelikult sellist kohaliku tribunaali ei loodud. Kaebati edasi Peterburgi, senatisse. Carl Schirren - 1869 kirjutas oma kuulsad sõnad Juri Samarinile, "Me ei ole kunagi vallutatud, me oleme lepinguliselt alistunud." Juri Samarin - Slaavi filosoof ja arhitekt.
rahumeelsed ning põhinesid kaubavahetusele. Naabriteks olid: lõunas liivlase ja latgalid, idas venelased, põhjas soomlased ja karjalased, läänes rootslased ja taanlased. Kaubanduse peamiseks vormiks oli vahetuskaubandus (st kaup
Moskva allutas endale järk-järgult kogu tollase Venemaa, 1478. aastal ka Novgorodi feodaalvabariigi. Vana-Liivimaal sellest vajalikke järeldusi ei tehtud ja 1480. aastal, mil Moskva suurvürst Ivan III oli seotud sõjaga tatarlastega, leiti olevat õige aeg Pihkvat rünnata. Vastuseks tungisid Moskva väed 1481. aastal Eestisse ja laastasid siin tõsisemat vastupanu leidmata. Hirmutavaid märke tuli aina juurde: 1492 rajasid venelased otse Narva vastu Ivangorodi kindluse, 1494 suleti suurvürsti käsul Novgorodis Hansa kaubakontor ja algas pikaajaline kaubandus-sõda. Samal 1494. aastal sai Liivimaa Ordu ordumeistriks Narvas sündinud Wolter von Plettenberg (valitses 1494-1535), keda on sageli peetud silmapaistvaimaks seda ametit pidanute seas. Plettenberg andis endale selgelt aru Venemaa poolt ähvardava hädaohu suurusest ja hakkas selle tõrjumiseks ette valmistama preventiivsõda
Radikaalsem EP mõjutus. Õppis usuteadust kirikuõpetaja. Rajas Aleksandri kooli. Hurta süüdistati saksa meelsuses. C. R. Jakobson (18411882) Radikaalsem EP mõjutus . Venestunud veidike Kirjutas palju kooliõpikuid : aabits, geograafia. Olid popid 06.02.2009 1885 Lm kuberneriks sai M. Zinovjev Em || S. Sahhovskoi (eriti järjekindel venestaja) · ametlikuks asjaajamise keeleks sai vene keel (ainus koht, kus sai eesti keelega hakkama oli valla kohus) · vene ametnikud · kooliharidus vene keelne · usuõpetus oli veel eesti keeles ja ka eesti keel · ka kõrgemates koolides mindi üle vene keelele (ka ülikool) · toimus vene õigeusu peale surumine (suurem üleminek EM), tagasi pöördumine luteri usku oli praktiliselt võimatu · kaas ajastati kohtupidamine (kõik kohtus võrdsed) · raed asendati valitavate asjadega
Läänemere-äärsetes provintsides 1710. aastast kuni Vene impeeriumi kokkuvarisemiseni 1917. aastal. · Eesti uusaega periodiseeritakse tavaliselt ajaga 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi alguseni. Taas pole kindlaid datumeid, kuid vägagi tihti paigutatakse uusaja lõpp 1918. aastasse, kui kuulutati välja Eesti Vabariik. Perioodi alaetappidena võivad eristuda eestlaste rahvuslik ärkamisaeg ja venestusaeg. · Eesti lähiajalugu ehk Eesti uusim aeg. Selle perioodi alla loetakse enamasti aeg pärast 1918. aastat ning seda jaotatakse sageli okupatsioonide (Saksa esimene 1918, Nõukogude esimene 19401941, Saksa teine 19411944, Nõukogude teine 19441991) ja iseseisvuse (esimene 19181940, teine alates 1991) aegadeks. Muinasaeg : · Kiviaeg Eesti ajaloo alguseks loetakse üldiselt Pulli asula umbkaudset eksisteerimisaega 9000 eKr
Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks. Sõja põhjuseks oli see, et Rootsi muutus tänu oma võidukate lahingutega tugevaks suurriigiks, ning hakkas oma võimuga häirima teisi naaberriike. Venemaa kuulutas Rootsile sõja ning ründas septembris Rootsile kuuluvaid riike. Venelased aga asusid oma väega Narvat piirama. Rootsi kuningas otsustas oma vägede eesotsas Liivimaale suunduda. Jõuti Pärnusse ning sealt juba Narva.. 30. novembril 1700 ründas Rootsi vägi Vene väge. Paar päeva enne lahingut oli tulevasest lahingupaigast lahkunud tsaar Peeter I, jättes vägede juhatamise alluvatele. Et Vene väed oli väheste kogemuste ja halva varustusega, siis saavutasid rootslased Narva all hiilgava võidu. Oma osa mängis ka ilm: tihe
-20. novembril 1700, millest rootslastel õnnestub välja tulla võitjatena. Toona olid rootslased veendunud, et Jumal soosib neid, mitte barbareid, kelleks nad venelasi pidasid. Algul oli siin kohal ka kuningas Karl XII. 1701 läheb ta Kuramaale (Poola aladele). Rootsi peaarmee jätab provintsid maha ja kohale jääb nõrk, hajutatud Rootsi kaitsemeeskond. Siia jääb Schlippenbach, ala hakkab hõivama Boriss Seremetjev. Edasi pole siin rootslastel mingit edu. Eesti- ja Liivimaal on venelased edukad. Erastvere lahing detsembris 1701, kus rootslased saavad lüüa. Juulis 1702 toimub Hummuli lahing. Suuremaid territooriume esialgu ei hõivata, pigem tehakse soomust, võetakse, mida võtta annab. Esimeseks suuremaks vallutuseks siinsel alal on 1704 juulis Tartu hõivamine ja augustis Narva hõivamine. Need on kaks olulist pidepunkti. Samasse aega jääb ka Ivangorodi langemine. Toonase arusaama järgi oli territoorium vallutatud ainult siis, kuid tähtsaimad
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline; ● Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Tallinna toomkirik
o majanduslik kriis o hea geograafiline asend o Eesmärk: tagasi vallutada Rootsi poolt ,,röövitud" alad. o Leeri kuulus ka Johann Reinhold Patkul(Liivimaa rüütelkond) o liit poolaga 1700 ründasid August II saksi väed Riia linna, maha võtta ei suudetud, kuid piirati kaua aega. Samal ajal ründasid Taani väed Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal(Holsteinis). Rootsi väed maabusid augustis Kopenhaageni lähedal ja sundisid Taanlasi sõjast välja astuma. Venelased ei teadnud alistumisest ja alustasid rünnakut Narva alla. See oli edutu, peamiselt ebaõnne tõttu(halvad sõjariistad, pori, umbusaldus teiste sõjameeste vastu). Novembris saabusid Rootsi väed Narva alla ja venelased said lüüa(rootsalsi oli poole rohkem, lumetorm). Talvel sõjategevust ei toimunud ja Rootsi väed talvitusid Laiusel ja Tartus. Kevadel kandus suurem sõjategevus üle Leedu ja Poola aladele. Venemaa kogus end ja tegi suured ümberkorraldused. 1701 suvel agasid ende uued
saarlased vallutasid selle ja lammutasid maha 1222. a algas saarlaste eestvedamisel üleeestiline ülestõus, mis levis kiiresti üle kogu maa, kõik linnused (peale Tallinna) vabastati, ristiusk pesti maha, võetud vangid vahetati välja varem sakslaste kätte jäänud pantvangide vastu, linnused ehitati tugevamaks, ehitati kiviheitemasinaid ja õpetati üksteisele sakslastelt saagiks saadud ambude käsitsemist eestlased asusid ühendusse Pihkva ja Novgorodiga ja venelased saatsid abivägesid Vladimir, Suzdali suurvürst saatis oma venna Jaroslavi Eestisse Tartus käis vürst Vjatsko, kellele oli Novgorodis lubatud valitsusvõim Tartus ja teistes maakondades, mida ta suudab vallutada 1223. a kevadel tegid eestlased ühe suurema rüüsteretke Ümera piirkonda ja sinna ruttas sakslaste tugev vägi, millel õnnestus parajasti Ümera jõge ületavaid eestlasi ootamatult rünnata ja teises Ümera lahingus saavutasid võidu sakslased 1223
Saaremaal ja Lääne-Eestis maalinnad. 1)-3) Iseloomulikud VIII-XI saj, 4) XII-XIII saj. Ingvar - rootslaste kunigas Ingvar tuli 600. a paiku väega Eestisse ja rüüstasid ühes maakonnas, eestlased ründasid ning Ingvar langes(PWNT). Järgneval aastal olevat Ingvari poeg teinud õnnestund tasuretke. Tsuudid - Eestlasi ja mõningaid läänemersoomlasi (ida pool Peipsit) kutsuti tsuudideks (aitasid Vana-Vene riiki). Jaroslav Tark ja Jurjev - Suhted halvenesid X saj. lõpul, kui venelased üritasid Eestit enda võimu alla saada. 1030. aastal tegi Jaroslav Tark sõjakäigu eestlaste vastu. Ta võitis ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nmetas Jurjeviks. Sossolid - Sõjaretkel vallutati vürst Izjaslavi juhtimisel Keava linnus Harjumaal. 1060. a vürst maksustas kroonikates sossoliteks nimetatud eesti hõimud. 8. Eestlased muinasaja lõpul (26-29) : Adramaa - põllumaa, mida hariti ühe adraga. Põllumaa suurust arvestati adramaades
keele kasutamisvõimaluste kõrval tunduvalt ka eesti keele oma piirati. Paljud rahvuslased pettusid ürituses, mõnest said venestuse pooldajad (näiteks Jakob Kõrv), teistest nihilistid (Ado Grenzstein). Venestusmeelsus eestlaste seas siiski eriti laialt ei levinud ning pigem hakati rohkem tähelepanu pöörama majandusele ning asjaajamisele vallavalitsustes, mis olid endiselt eestlaste käes, ka tegelikuks töökeeleks jäi seal eesti keel. Venestusaeg pakkus eestlastele ka teatud määral paremaid võimalusi eneseteostuseks, sest baltisaksa eriõigusi oli tunduvalt kärbitud. Nii said nad näiteks saada valitud linnavolikogudesse ja koguni proovida linnavalitsust enda kätte võtta. See õnnestus esimesena Valgas, kus see toimus koostöös lätlastega, Tallinnas tehti seda koostöös venelastega. 1896. aastal sai Tartus Eesti Postimehe peatoimetajaks Jaan Tõnisson, kellel oli Lõuna-Eesti
o Viikingiajal (aastail 800-1050) suhted Skandinaavlastega tihenesid. o Saagad kõnelevad viikingite sõjakäikudest Eestisse. o IX saj esimesel poolel püstitati Rootsis mitmeid ruunikive, mis pühendatud Eestimaa langenud viikingitele. o VII-IX saj paiku hakkasid meie aladele saabuma esimesed idaslaavalsed. o Suhted Vana-Vene riigiga. Tuntud vene vanem kroonika „Jutustusi möödunud aegadest“ põhjal kutsusid 862.a. venelased ja mõned teised Põhja-Vene rahvad endale Skandinaaviast valitsejaks kolm venda- Rjuku, Sineuse ja Truvori. o Vana-Vene riigi alguseks loetakse aga aastat 882, mil Rjuriku kaalane Oleg vallutas Kiievis ja ühendas Venemaa lõuna- ja põhjapoolsed hõimud. o Eestlaste suhtes venelastega olid rahulikud, venelased kutsusid Peipsi idapool elanud rahvaid tsuudideks. o X saj vene eesti suhted halvenesid
Talud paiknesid suhteliselt lähestikku, moodustades küla. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna (muinaskihelkondi oli umbes 45). Eestis oli 8 suuremat ja 6 väiksemat muinasmaakonda. Suuremad olid: Saaremaa, Läänemaa, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi. · Suhted naabritega: olid valdavalt rahumeelsed ning põhinesid kaubavahetusele. Naabriteks olid: lõunas liivlased ja latgalid, idas venelased, põhjas soomlased ja karjalased, läänes rootslased ja taanlased. · Riiklus: Tähtsamaid küsimusi arutati ühiselt rahvakoosolekutel, kus valiti ka vanemaid. Muinasaja lõpul oli varanduslik ebavõrdsus: rikkam kiht- talupojad, madalam kiht- sõjavangidest orjad. Külad olid jaotatud teatud maksustamisüksustesse ehk vakustesse. 5. EESTLASTE MUINASUSUNDID · Vägi: on üheks muinasusundi põhimõisteks ja elemendiks. Väge oli teatud objektides,
väega appi. Vahepeal puhkes ka Läänemaal sarnane ülestõus ja paljud sakslased hukati sarnaselt harjus toimunule. Saksa elanikkonna pilgud pöördusid ainukesele võimalikule päästjale Liivi ordule. Eestlaste pealikud ei tahtnud orduga sõdida ja nõustusid läbirääkimistega, kus nad kahjuks tapeti. Ordu väed hakkasid Tallinna peale liikuma. Seal anti ülestõusnutele tugev hoop ja nad löödi laiali. Teine vägi liikus läänemaale teist ülestõusu maha suruma. Vahepeal aitasid venelased 5000 pealise väega eestlasi Lõuna-Eestist, mis sundis sakslased sinna minema. 24. juulil alustasid saarlased oma ülestõusuga. Piirati Pöide ordulinnust ja ka vallutati see. Taani abiväed hävitasid ja laastasid Harjumaa täielikult ja siis liiguti Saaremaale, kus Taani vägesid saatis edu. Saaremaa sunniti alla andma. PT 17. Haridus ja kultuur Koolid olid seotud tihedalt kirikuga ja peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid
ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. Ida-Preisimaa operatsioon 1914, 15. augustil ületasid Venemaa 1. armee ja 20. augustil 2. armee Ida-Preisimaa piiri. Armeesid lahutas 80 km laiune Masuuria järvistu, mis võimalas sakslastel anda löök mõlemale Vene armeele eraldi. Järgnenud Tannenbergi lahingus (23.–30. augustil) piirasid Saksa väed ümber Vene 2. armee ja purustasid selle. Lahingu käigus kaotasid venelased ligikaudu 92 000 meest vangilangenuna ja ligikaudu 50 000 tapetuna. Tannenbergi lahingul oli suur tähtsus, sest sellega päästeti Ida-Preisimaa ja peatati ülekaalukate Vene vägede pealetung Sileesia tööstuspiirkonna ja Berliini suunas. Arvulisse vähemusse jäänud Vene 1. armee sunniti Masuuria järvede lahingute käigus Ida-Peisimaalt lahkuma Saksa vägede suurpealetungid 1915, mere- ja õhusõda Eesti ruumis.
Nõuti vanemate poegi pantvangideks, kes ristiti. Muistne vabadusvõitlus oli lõpule jõudnud ja sellega sai otsa ka muinasaeg ehk muistne iseseisvusaeg. 11. Muistse vabadusvõitluse lõpp. Eestlaste allajäämise põhjused Lk.49-50 *Muistse vabadussõja lõpp- 1224.aasta suveks oli mandriosa peamiseks vastupanupunktis jäänud sakslastel vaid Tartu vallutada, mida kahel piiramisel polnud õnnestunud vallutada. Venelased olid lubanud eestlastele appi tulla, kuid nad jäid hiljaks. Pärast kaheksat päeva piiramist vallutasid sakslased Tartu ning sellega kuulus kogu Eesti sakslastele. 1220.jaanuaris tungisid sakslased Muhu linnuse alla. Muhulased pakkusid rahu, aga sakslased keeldusid nad tahtsid ise vallutada ja see neil õnnestuski kuuendal päeval. Edasi mindi Valjala (Valjala linnus oli Saaremaa suurim ja tugevaim linnus) alla, seal võtsid rahu vastu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
