Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vene õigus kui õiguse allikas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
redaktsioon, arvutivõrgus, karistus, jaroslav, jaroslavi, säte, veritasu, feodaal, karistusõigus, teadlaste, kuritegu, mainitud, ibid, redaktsioonid, tapmise, moskva, meieni, õigusajaloo, analüüsis, feodaalse, sätete, karistusõiguse, kogumiku, artiklit, tapja, ulatuslikust, ordaalid, üleval, teostamine, normatiiv, õigusallikas, seadustik, 1072Rooma õigust peetakse Euroopa õiguskultuuri aluseks ja just sealt kujunes välja ka eraomand tänapäevases mõistes. Omand on olnud läbi ajaloo olulisel kohal inimeste igapäevases elus. Rooma õiguse levikule Lääne-Euroopa aitasid kaasa Püha Rooma Keisririik ja Katoliku kirik. Rooma õiguse iseloomustuseks võib kasutada Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase J. A. Pokrovski (1868-1920) ilmekat ütlust, et see õigus on "üle elanud teda 1 Britannica Entsüklopeedia. Arvutivõrgus: http://www.britannica.com/EBchecked/topic/507759/Roman-law loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma" Rooma impeeriumi ajal ja Rooma õiguse retseptsiooni käigus. Rooma õigusele avaldas ka olulist mõju Kreeka kultuur.2 III Rooma õiguse tähtsamad allikad Õigusajalooliselt on teada, et vanimaks õiguse allikaks on tava ja moraal, mis ei olnud algselt seotud õigusliku sunniga. Riigi tekkimisega asus tavade asemele tavaõigus, st käitumisreeglite
konkurentsi vastu jms.2 Autoriõigus kui iseseisev normistik riigi õigussüsteemis moodustab eraõiguse ühe osa ehk instituudi.3 Autoriõigus kui loojatele garanteeritud õigused on üks inimõiguste liike, mis on tunnustatud rahvusvahelise õiguse normidega. Eestis on autori õigused samuti üks põhiseadusega 2 H. Pisuke, Eesti ja Euroopa Liit, Autoriõiguse põhimõtted, Mis on autoriõigus?: arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikantselei.ee/failid/Autori_guse_p_him_tted.pdf (12.10.2009) 3 Samas 5 garanteeritud põhiõiguste liike.Autoriõiguse moodustavad kaks autorile tagatud õiguste gruppi: isiklikud õigused ja varalised õigused.4 Eesti Vabariik on alates 01.05.2004 Euroopa Liidu liikmesriik ning sellest tulenevalt on Eesti õiguskorra lahutamatuks osaks ka Euroopa Liidu õigus. Intellektuaalse omandi valdkond kuulub
19 1. 1 Notari õiguslik staatus Eestis...................................................................................... 19 1.1.1 Notar kui avalik-õigusliku ameti kandja...................................................................... 20 1.1.2 Notar kui vaba elukutse esindaja............................................................................... 21 1.2 Notari õiguslik staatus Venemaal.................................................................................. 22 . Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.garant.ru/law/10002426-000.htm................................................. 22 2. Notari tegevuse põhimõtted ja notari funktsioonid .......................................................... 25 2.1 Notariaalse tegevuse põhimõtted Eestis....................................................................... 25 2.2 Notariaasle tegevuse funktsioonid Eestis...................................................................... 26 2
Õigust pandi kirja et seda selgemaks muuta, reformida ja ühtsustada. Russkaja pravda - Kiievi Venemaa õiguskoodeks, mis pandi kirja 12. sajandi alguses. Vanim säilinud tekst 1284. Koosneb umbes 100 käsikirjast. Esmakordselt publitseeris August Ludvig v. Schlözer 1757. Kasutati Vene õiguse alusena väga pikka aega. Kuigi Vana-Vene riik oli Bütsantsiga tihedates sidemetes, on seadustes Bütsantsi mõju vähe. Koosneb Jaroslavi õigusest (1016), mis on kirjutatud Jaroslav Targa pool ning sisalsab palju slaavlaste tavaõigust ja Jaroslavitshite õigusest (1054), mis on olemasoleva õiguse täiendused. 9. Heebrea õiguse ajalooline areng (juudi õigussüsteem) Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik usund. See tekkis 2. aastatuhandel eKr. Tänapäeval tugineb see Tanahile (eriti Toorale) ning talmudile. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Heebrea õiguse üldiseloomustus: 1
Tartu 2019 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1ISLAMI ÕIGUSE OLEMUS....................................................................................................4 1.1Islami õigussüsteem ja šariaat............................................................................................4 1.2Islami karistusõigus............................................................................................................4 2ISLAMI KARISTUSÕIGUSE AJALUGU JA ARENG...........................................................6 2.1Islami karistusõigus enne koloniseerimisajastut................................................................6 2.2Islami karistusõigus koloniaalajastul.................................................................................6 2
jumalat, kaks õigust ja kibe tarvidus ühte kui teist ehk mõlemaid korraga teenida.“ *2 Kehtivad seadused on otseses seoses riigi põhikorra, riigis kehtivate väärtushinnangute ja põhimõtetega. Karistusõiguse puhul on tegemist õigusharuga, mille normid kehtestavad teo karistatavuse tingimused ja teo järelmid, karistused ja muud mõjutusvahendid. Karistusõigus toimib retrospektiivselt ehk see reageerib juba toimunud konfliktile.*3 Tekkinud konflikti lahendatakse konkreetsete normide alusel. Selleks et õigus- norme rakendada, peavad need olema kehtivad ning formaalselt määratud. Kalle Merusk on kirjutanud, et õigusnormid peavad olema lihtsad, selged ja keskmisele isikule arusaadavad.*4 20. sajandi alguseks oli Tsaari-Venemaal (seega ka praegustel Eesti aladel*5) tekkinud olukord, kus kehtisid mitu kriminaalseadustikku
viisakusreeglid) reguleerivad indiviidi käitumise välist külge. Need normid on diferentseerunud vastavalt sotsiaalsele ja kultuurikeskkonnale ning aegade jooksul on erinevad sotsiaalsed kihid väärtustatud neid küllaltki erinevalt. 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus Aeg, kui puudusid kirjutatud õiguslikud allikad – nimetatakse õiguse eelajalooks, ius non scriptum. Otsustamise aluseks olid kehtivad käitumisetalonid. Väljaheitmine, veritasu jms – need on õigusemõistmise tunnused, kuid nad puuduvad kirjapandud kujul. Õiguse eelajalugu iseloomustab see, et õigus polnud piisavalt eraldunud tava- ja moraalikorrast. Õiguse ajalugu – kirjapandud õigus. Vanimateks õiguse allikateks on Manu seadused, XII tahvli seadused, Russkaja Pravda. Need on uskumatult sarnased (kuigi riigid on üksteisest tohutult erinevad ning asuvad täiesti erinevates piirkondades)! Siiski ei tähenda kirjapandud
• Stabiilne (orgaaniliselt muutuv koos ühiskonnaga) • Eesmärk on rikutud õiguskorra taastamine (mitte süüdlase karistamine) • Hüvitatakse tagajärge, mitte tegu • Kasuistlik (võib olla väga detailne) • Maagia ja ordaalid • Taliooniprintsiip: süüdlasele tekitatakse võimalikult samasugune kahju nagu ta ise tegi • Vanne (mingi puu juures, mõõga najal) • Heastamine (trahv õnnetuse heastamiseks, annetus, tervendav loits) • Veritasu (tapmine kättemaksuks) 5. Arusaam tõest arhailises ja modernses õiguses, tõe väljaselgitamine erinevates õigustes. Arusaam tõest • Tõe või tahtluse tuvastamine pole oluline • Vormikindel maagia tõe säilitamiseks • Appikutsega süüdistamine (Mordgeschrei) • Vanne – võis süüdistatava kahtlustest vabastada. Kultusesemed, algelemendid, vandeabilised (7-12 meest) • Kindlad vormelid
“*5 Seega on seadusega määratletud kaks põhilist valdkonda, milleks advokatuur on ellu kutsutud ja kus ta tegutseb. Need on: − õigusteenuse osutamise korraldamine era- ja avalikes huvides ning − advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmine. 1 Ladina-eesti sõnaraamat. Tallinn: Valgus 1986, lk 59. Vt ka Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. kd. Tallinn: Valgus 1985, lk 64. 2 IBA International Principles on Conduct for the Legal Profession, lk 10. Arvutivõrgus: http://www.advokatuur.ee/?id=138. 3 RT I 2001, 36, 201; RT I, 14.03.2011, 3. 4 Vt lähemalt Advokatuuri arengusuunad. Periood 2011 kuni 2020. Arvutivõrgus: http://www.advokatuur.ee/get/4686/ Advokatuuri+arengusuunad+2011-2020.pdf. 5 Siin ja edaspidi autori rõhutused. JURIDICA VII/2011 487
koostamise nõuet. Tänu sellele, sai töö uurimisobjektiks võtta seaduse, mis jääb õigusmaastikul autori huviorbiiti. Kõnealuse kirjaliku seminaritöö eesmärgiks on analüüsida KarS'i. selle kuuluvust Eesti õiguskorda ning vastavust Euroopa Liidu õigusele, viies läbi analüüse nii süsteemiteooriast lähtuvalt, normipõhiselt kui ka rakendamispraktika spetsiifiliselt. 1 Telesaade Vabariigi kodanikud 10.12.2013. Arvutivõrgus: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=144652. 2 I. Saarelaid. Silmaring- peatükk filosoofia G. W. F. Hegel. Viljandi 2008. Lk. 137. 3 1. Õigustloova akti üldandmed Käesoleva õigusakti pealkiri on karistusseadustik. Seadus on vastu võetud 06.06.2001. aastal Riigikogu poolt. President on kõnealuse õigusakti oma otsusega välja kuulutanud. 3 Karistusseadustik jõustus 01.09.2002
kandmisest tingimisi vabastatu üle. Koos kriminaalhooldusõiguse ja täitemenetlusõigusega moodustab vangistusõigus formaalse karistusõiguse täitmismenetlust reguleeriva haru.17 13 Kolk, T., Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 20 komm 12.2. 14 RKÜKo 21.06.2011, nr 3-4-1-16-10. 15 Põllumäe, S. Lühikonspekt. Vangistusõigus. Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.google.com/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&frm=1&source=web&cd=15&cad=rja&ved=0CEAQFjAEOAo&url=http%3A%2F %2Fwww.e-ope.ee%2F_download%2Feuni_repository%2Ffile%2F2108%2FVangOI_e-kursus.zip %2FVangOI_e- kursus_lyhikonspekt.doc&ei=5eVCUZu2Gemc0AXF24CYDQ&usg=AFQjCNExUlNLuPkD7R7DN4aaBfcqdK dNpA (01.03.2013). 16 Vangistusõigus. Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.vangla.ee/41293 (01.03.2013). 17 Sootak, J. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, § 1 komm 1.1.
Peamiselt mõistetakse narkootikumide tarne ehk varustamise vähendamist kui seadustes keeldude jõustamist, samas nõudluse vähenemine hõlmab aga kliinilist kui ka sõltuvuse vastast ravi, samuti ka hulga 1 S. Phelps. World of criminal justice. Vol 1 - USA 2007, lk 243. 2 http://www.riigiteataja.ee/akt/13081833 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/13082019 4 Narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.valitsus.ee/failid/Narkomaania_ennetamise_riiklik_strateegia.pdf 5 M. Paimre. Narkomaania probleemid Eesti ajakirjanduses ja poliitikas. Juridica Nr 4 2010. 6 Narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012. Arvutivõrgus kättesaadav: http://eusk.tai.ee/?id=547 tegevusi, mis hoiaksid ära noorte narkootikumide kasutamist (nt meediakampaaniad, kooli 7 haridusalased programmid jne). 17. detsembri 2003
Lapsed: mees pidi sündinud lapsed esmalt omaks tunnistama ning alles siis järgnesid kohustused lapse ees. Juhul, kui last omaks tunnistatud, kui laps sündis vigasena või rahvaarv liiga suus- vastsündinu tapeti. Rahvakoosoleku ees toimus ka lapsendamine. Pärimisõigus: algas isa surma või vangistusega, vara said ka tütred. Krim. õigus: kasutusel taliooni põhimõte (silm silma, hammas hamba vastu). Kahju sisse nõuda olikannatanu või tema lähisugulase mure. Taolist õigust nim. ka veritasu õiguseks. Kompensatsiooni õigus: tuli majandusliku mõtteviisi arenguna, s.t kahju heastamine rahaga asendas veritasu ausa tapmise korral. Põgenemise instituut- k/t aegumine. Asüül e. varjupaik koht, kuhu süüdlane põgeneb ja kus teda ei tohi kinni võtta. Kohtutegemine: tuleproov, veeproov, hobuse astumine, linnu lend. 2. Võimukorraldus Vana- Eestis. Allikas: Läti Hendriku kroonika (12/13 saj). Periood: XII saj., Eesti iseseisev ( enne võõrallutusi). Eesti asus 12.- 13. saj
rendamist suhetes teiste võimuharudega ning avalikkusega, samuti sellise selge statistika analüüsi süsteemi ja aruandlussüsteemi loomist, mis annaks ühtlasi kohtunikule vajalikku tagasisidet tema töö kohta.*4 Need meetmed on ilmselt preventiivse toimega. Samas kui distsiplinaarmenetluse puhul on 1 International Covenant on Civil and Political Rights. Vastu võetud ÜRO-s 16. detsembril 1966. Selle art 14 deklareerib õiguse pädevale, sõltumatule ja erapooletule kohtule. Arvutivõrgus: http://www.unhchr.ch/html/menu3/b/a_ccpr.htm (28.03.2006). Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Vastu võetud Euroopa Nõukogus 4. novembril 1950. Selle art 6 dekla- reerib samuti õiguse õiglasele asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõist- mise volitustega institutsioonis. Euroopa Nõukogu soovitus R (94) 12 kohtunike sõltumatuse, töö tõhususe ja rolli kohta. Vastu võetud 13
kahekordses väärtuses, kuid mitte alla 200 frangi. Käesolevat sätet kohaldatakse iga ülalnimetatud ametiisiku, agendi või voliniku suhtes, kes vastuvõetud ettepanekute või lubaduste, saadud kingituste või annetuste tulemusena hoiduvad tegudest, mis kuuluvad nende töökohustuste hulka. 10 Code penal. Paris, Treuttel & Würz, 1810 8 Code Penal eeltoodud säte Eestis kehtiva Karistusseadustiku kohaselt on pistise võtmine (§ 293), sest tegu, mille eest karistati, oli ametniku teenistuskohustuste seaduspärane täitmine. Lisaks oli juba tollajal karistatav lubaduste vastuvõtmine antud kontekstis, mida ei ole siiani paljudes Euroopa riikide kriminaalseadustike eriosades eraldi välja toodud. Samas puudus ka seaduse üldosas võimalus vastupidise tegevuse karistamiseks, seetõttu ei
mise nõude eesmärk on pakkuda konventsiooniosalistele riikidele võimalust ennetada või heastada oma 1 Ülevaadet selle kohta, millised tingimused peavad olema EIK-sse pöördumisel täidetud, vt M. Kuurberg. Euroopa Inimõiguste Kohtusse individuaalkaebusega pöördumise tingimused. – Juridica 2010/10, lk 727–739. 2 EIKo kaebuse vastuvõetavuse kohta 04.01.2012, Velleste vs. Eesti, 67623/10. Eestikeelsena arvutivõrgus: http://www.vm.ee/ sites/default/files/Velleste_ET.pdf. 3 EIKo kaebuse vastuvõetavuse kohta 04.01.2012, Andrejev vs. Eesti, 64016/10. Eestikeelsena arvutivõrgus: http://www. vm.ee/sites/default/files/Andrejevi%20otsus_ET.pdf. 4 RT II, 2010, 14, 54. 5 Interlakeni deklaratsiooni preambuli p 6, deklaratsiooni p 2. Eestikeelsena arvutivõrgus: http://www.vm.ee/sites/default/ files/Interlakeni_deklaratsioon%20_EST.pdf; Izmiri deklaratsiooni p 4
olid tihti lühendatud ja tekst neis sageli juba varem muudetud. Neid muudatusi nimetatakse glosseemideks ehk Justinianuse-eelseteks interpolatsioonideks. Digestide koostajad ise muutsid vajaduse korral teadlikult vana redaktsiooni, terminoloogiat, tegid täiendusi ja ka lühendeid. Neid Justinianuse-aegseid muudatusi nimetatakse emblemata Triboniani. 3. Seadustekogu kolmas osa Codex Iustinianus on märksa vähema tähtsusega. Selle koodeksi esimene redaktsioon Novus codex Iustinianus koostati juba 529.a. Koodeks sisaldab imperaatorite korraldusi constitutions. 530.a.andis Justinianus 50 korraldust, mis pidid lahendama vastuolu õigusallikate vahel. 534.a anti koodeks välja uues redaktsioonis nime all Codex Iustinianus repetitae praeloctionis. Koodeks koosneb 12 raamatust, raamatud tiitlitest. Igal tiitlil on pealkiri. Tiitlitesse on paigutatud nummerdatud korras üksikud constitutions. Pikemad constitutions on jaotatud paragrahvideks
Hammurabi. Akkadi klassikalises kirjanduslikus keeles tekst paikneb 51 veerus, (eelamlased on kõrvaldanud 7 veergu, seega on kadunud 35-40 normi). Seadustik algab proloogiga, lõpeb epiloogiga. Koodeks koostati Hammurapi valitsemisaja lõpul, s.t. mõned aastad enne 1750.a. (teine versioon valitsemisaja keskel, pärast Isini ja Larsa vallutamist). Vähemalt proloogi osas on olemas vanem redaktsioon. 1750 e.Kr koostati Hammurapi koodeks. Ühtedeks koodeksi loomise põhjusteks võib pidada keskvõimu tsentraliseerimist ja uute maa-alade integreerimist. Koodeksi puhul peame rääkima seadustest, mis asuvad koodeksis ja lisaks koodeksist väljaspool asuvast tavaõigusest, seega Hammurapi koodeks ei hõlma kogu kehtivat õigust. Hammurapi koodeksit peetakse pigem reformiks, sest selle koodeksi loomisega kaasnes üldse esimene üldine kodifitseerimine ja kirjapanek
Ei teata, kust need kroonikad pärinevad, vanemaks peetakse ,,jutustusi möödunud aegadest" (Ajalike aastate lugu) Esimese versiooni sellest koostas munk Nestor 1113. aastal Kiievi Petserski kloostris. Nestori redaktsiooniks nimetatud. Sellest kaks ärakirja, ise see säilinud pole. Vladimir Mnomahh, Kiievi suurvürst, lasi ümberkirjutuse teha ning seda redigeerida, et ta seal parem välja paistaks. Autor oli Silvester. Silvesteri redaktsioon 1116. Kolmas redaktsioon 1118 tundmatu autori poolt. Ühtegi neist pole orginaalkujul säilinud. Kõiki on kasutatud teiste kroonikate koostamisel. Silvesteri redaktsioon kõige täielikumalt ühes Nisli-Novgorodi kroonikas 1377. 1118 redaktsioon kõige täielikumal kujul 15. sajandi Ippati kroonikas. On arvatud, et 10. sajandil erinevates kohtades kroonikaid peetud, nende kohta täpsemat infot pole. Probleem ka, et sel ajal ei pandud paljusid asju kirja aastaarvudega.
seisukohal, et niikaua kuni justiitsminister on ühtlasi ka peaprokurör, ei ole kohta autonoomsele ja poliiti- liselt mõjutamata prokuratuurile.“*6 Asi rahunes alles pärast seda, kui uus valitsus otsustas justiitsministri ja peaprokuröri institutsiooni lahutada. Sellekohane seadus jõustus 2010. aastal. 1 Artikkel kajastab autori isiklikke seisukohti. 2 RT I 1998, 41, 625; RT I, 16.03.2011, 2. 3 Vt nt 09.02.2010 algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seadus (683 SE). Arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee/?page =eelnou&op=ems&emshelp=true&eid=919753&u=20111101140030. 4 A. Pogorzelski. Organization of Prosecution Services and Their Attitude to the Cabinet and to the Ministry of Justice. – Státní Zastupitelství 2009/7-8, lk 30. 5 Freedom House on tuntud rahvusvaheline mittetulundusorganisatsioon peakorteriga Washingtonis, mille eesmärgiks on edendada maailmas demokraatiat, poliitilist vabadust ja inimõigusi. 6 Freedom House
mis pärineb Rooma õigusest. Õigusest üleastujaid karistati mitmeid moodi. Varajaste karistuste eelvormidena võib vaadelada ohverdamist või sugukonnast välja heitmist ehk pagendust. Tänapäevase kriminaalkaristuse algvormiks võib aga pidad veretasu, mis tähendas kättemaksu perekonna- või suguliikme vastu suunatud raskemate kuritegude, eelkõige tapmise eest. Kättemaksu kohustus lasus kannatanu lähimal meessoost sugulasel ning tähendas süüdlase tapmist, aga veritasu ei tulnud kõne alla sugukonnakaaslase tapmise puhul, siis karistati teda sugukonna enda poolt. Lisaks esines karistusena ka kompositsioonisüsteem ehk valurahasüsteem, mis oli alternatiivne variant verise kättemaksu kõrval. See süsteem oli germaanlaste ja frankide tavaõiguses valdav ning seda võib lugeda rahatrahvi eelkäijaks. Saksi peegli ajaks 13. sajandil oli algne valuraha jagunenud 4 sanktsiooniliigi vahel: 1. Otsese varalise kahju hüvitamine 2
....................................................................................................................... 29 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU:................................................................................. 31 SISSEJUHATUS: Üks inimese põhivajadusi on vajadus turvalisuse järele. Thomas Hobbes´i ühiskondliku lepingu teooria järgi on riigi kohustuseks kaitsta inimesi, kindlustada neile avalik rahu ning turvalisus.1 Kirjeldatud eesmärki aitab riigil saavutada karistusõigus, mille ülesanne demokraatlikus õigusriigis ongi ühiskonna kui inimeste sotsiaalse kooselu kaitse, rakendades seadusandja poolt ettenähtud sanktsioone, makstes nende kohaldamisega kätte tehtud ülekohtu eest ning uut ülekohut ära hoides.2 Tihti aga ei täida karistus oma eesmärki: vanglast vabanenu ohustab taas inimeste turvatunnet ning ei karistusõigus ega riik suuda sanktsiooni kohaldamisega täita oma kohustust. Lihtsalt kättemaksmisel puudub aga käesoleva töö autori
Testamendi kui usulise teksti eesmärk on Jahve ja juutide vahelise seose näitamine. Piibli eksegeetiliste uuringute eesmärgid on määratud teoloogide poolt. Ülevaatlik vana-heebrea õiguse õigusajaloolist käsitlus puudub. Olulisemate autoritena võib nimetada A. Alt'i, F. Horst'i, R. Yaron'i, M. Elon'i töid. 2.3.1. Vana Testament Tekkelugu Pikk tekkeaeg esimesed pärimused on umbes aastat 1500 e.m.a. (nn. Moosese ajastust), siia hulka kuulub ka Dekaloog. VT kaanoniks tunnistatud redaktsioon kujunes 5/6. sajandil, mil ta kodifitseriti Pärsia kuninga Artaxerxes II ülesandel. VT hakati kirja panema pärast 1000.a. e.m.a. (nn. kuningate ajal), viimased redaktsioonid 5.- 4. saj. e.m.a. Heebreakeelne Vana Testamendi tekst sai lõpliku kuju umbes 100 a. Tõlked Kreekakeelne tõlge - Septuaginta (LXX, seitsekümmend) Kristlikus traditsioonis tuntuim VT tõlge. Legendaarne tekkelugu: Egiptuse kuningas Ptolemaios II Philadelphos (285-246.a. e.m.a) lasi VT juba 3. saj. e.m.a
kuritegu) Saksi õiguspeeglis. Kasutati jumalikke jõude otsustamisel, kas keegi on toime pannud rikkumise. Ordaaliad- jumalakohus, süütuse tõestamine- nt. antakse mürki, kui sureb, on süüdi; ka vetteviskamine, hõõguva raua kandmine peos, seaduslik kahevõitlus, tõestuse kinnitamine vandega, kindla arvu tunnistajate kaasvannetega. 3 .Sugukondliku korra karistuse vormid Karistus tekib koos riigiga. Ohverdamine- pidi vaigistama jumalate viha, seetõttu oli vaja lunastusohvrit. Ka tänuohver- pidi tänama jumalaid. Lindpriius- sugukonnast väljaheitmine. Hiljem kasvas sellest väljasaatmine. Veritasu- kättemaks perekonna või sugukonna liikme vastu toime pandud teo, enamasti tapmise aga ka kehavigastuste tekitamiste eest ja naiseau rüvetamise eest. Tekib kättemaksu kohustus, mida pidi kandma lähim meessoost sugulane
SEMINAR NR. 5 LÜÜBEKI ÕIGUS KÜSIMUSI JA MATERJALE KÜSIMUSED 1. Keskaegse linnaõiguse üldiseloomustus 1.1. Linna määratlemine Linn kompaktse hoonestusega asula, millel on oma haldusorganid ja juriidilised õigused. 20. sajandi linna võis iseloomustada järgmiste tunnuste abil. Ta oli: juriidilise isiku staatuses olev korporatsioon poliitiline kooslus, mida tavaliselt juhib valitud meer koos valitava nõukoguga, kes omab volitusi palgata ametnikke, määrata makse, sundvõõrandada eraomandit jne. majanduslik üksus, mis kindlustab (või vähemalt kontrollib kindlustamist) ennast vee, energia, transpordiga, reguleerib ehitamist ja elamispinna kasutamist, majanduslike ettevõtete paigutamist sotsiaalset heaolu tagav kooslus, mis korraldas hariduse andmist, tervishoidu jne. M. Weberi hinnangul võib lääne tüüpi l
karistuseadustikku, Eesti Vabariigi põhiseadust, A. Kirise, P. Nuuma, A. Kukruse ja E. Oidermaa poolt koostatud Õigusõpetuse õpikut ning muid erialalisi raamatuid ja väljaandeid. Kirjutan allikatele tuginedes ja viidates, kuidas toimib karistusseadustik, seletan lahti mõisted, toon näiteid elust enesest jpm. 1. KARISTUSÕIGUSE ÜLESANDED JA PÕHIMÕTTED Üldises õigussüsteemis on karistusõiguse üleanne määrata karistus tegude eest, mis on seadusevastased. Karistusõigus peab kaistma isiku kui õigussubjekti hüvesi, tegema kindlaks, et ei piirataks isikuvabadusi. Karistusseadus kaitseb samamoodi ka riiki ning see peab aitama kaasa riigi ja isiku vaheliste kokkulepete leidmisele. Karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel lähtuti sellest, et regulatsioon peaks olema riigi seisukohalt võimalikult mõjus ning kasutoov. Karistusõigus määrab, mis on süütegu ning millised on nende eest kohaldatavad karistused.
Eraõigus: tööõigus, tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus), kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga- ja börsiõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus, intellektuualse omandi õigus (autoriõigus, tööstusomandiõigus, naaberõigused)). // Avalik õigus: tööõigus, rahvusvaheline õigus, riigi- ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus, kohtu- ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus. 17 39. Esitage skemaatiliselt: ajalooliselt väljakujunenud õigussüsteem õigusperekondade kaupa ning Õigus: Läheb kaheks (Eraõiguseks ja Avalikuks õiguseks). Eraõigus: laieneb tsiviilõiguseks (mis omakorda võlaõuguseks, asjaõiguseks,
aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktid liikmesriikide õiguse suhtes ülimuslikud nimetatud kohtupraktikaga kehtestatud tingimustel.“ 6 Itaalia Konstitutsioonikohtu 16. detsembri 1965 otsus Acciaierie San Michele, p 2. – Gazzetta Ufficiale 1965/326. 7 Saksa Liidukonstitutsioonikohtu otsus BVerfGE 123, 30.06.2009 (Lissabon). – BVerfGE 123, lk 267, p 298. 8 Tšehhi Konstitutsioonikohtu 8. märtsi 2006. a otsus Pl. US 50/04. Ingliskeelne versioon on kättesaadav arvutivõrgus: http://angl.concourt. cz/angl_verze/doc/p-50-04.php. 9 Sama seisukohta väljendati ka hiljutises Lissaboni lepingut puudutavas otsuses, p 298, p 191. 10 C. Costello. The Bosphorus Ruling of the European Court of Human Rights: Fundamental Rights and Blurred Boundaries in Europe. – Human Rights Law Review 2006 (6), lk 101. 324 JURIDICA V/2010
süüdistaja funktsioon. Iseseisvaks kuulutamisega 1917. aastal sai prokuraattorist õiguskantsler (oikeuskansleri).*16 Tänase, 1999. aastal vastuvõetud ja 1. jaanuaril 2000 jõustunud Soome põhiseaduse (perustuslaki) § 69 kohaselt on õiguskantsler valitsuse liige. Paragrahv 48 lõige 2 annab õiguskantslerile osalemis- ja sõnaõiguse parlamendi täiskogu istungil. Paragrahv 108 teeb õiguskantslerile ülesandeks valvata valitsuse ja presidendi tegevuse seaduslikkuse üle. Sama säte annab tema pädevusse järelevalve selle üle, kas kohtud, kõik haldusorganid ja ametnikud ning muud avaliku võimu teostajad järgivad sea- dust ja täidavad oma kohustusi. Oma ülesannete täitmisel on õiguskantsler kohustatud valvama põhi- ja inimõiguste realiseerimise üle. Lõpuks annab ta valitsusele ja presidendile juriidilist nõu. Kodusõja järel 17. juulil 1919 vastuvõetud Soome Hallitusmuoto lõi lisaks õiguskantslerile Rootsi eesku-
protsessi juhtis kohus jaametisse seatud eriline süüdistaja.Tavaarusaama järgi on piibel mõjutanud euroopa õigust kahes suunas: inimlikkus ja õiglus.Piibli mõju oli palju mitmetahulisem, ka karmistav mõju õigusele.Varases kanoolises seaduses on suur roll Augustiiniuse jne töödel.Piibel on ilmalikku õigust mõjutanud ka otse, ilma kanoonilise õiguse vahenduseta: - Corpus Iuris Civilises on Piibli mõju selgelt näha, CIC sisaldab palju norme kristluse kui riigiusukaitseks, riiklik karistus paganluse eest. - Alfred suure seaduste kogu algab kümne käsuga Vanast Testamendist. - Saksa talurahva sõjas ja reformatsioonis oli 10 käsku aluseks, ühtegi karistust, mida Mooses polekehtestanud, ei tohi kehtestada. Inimene ei tohi karistada karmimalt kui jumal, Vana Testament on kehtivõigus. - Anglo-ameerika maades veel XIX sajandil VT normid käibel kui kehtiv õigus.Ilmalikud valitseja kaalusid VT kehtestamist kehtiva õigusena.XVI-XVII
4. Lastele tuleb teha kättesaadavaks mitmesugused abinõud, nagu hooldus, suunamine, järelevalve, nõustamine, katseaeg, tugiperekond, hariduse ja kutseõpetuse programmide rakendamine ja muude alternatiivid hooldusasutustele, et tagada lastele selline kohtlemine, mis garanteeriks nende heaolu ja oleks vastavuses nii nende olukorraga kui ka nende poolt toime pandud õiguserikkumisega. Artikkel 41 Ükski selles konventsioonis sisalduv säte ei mõjuta mis tahes tingimusi, mis kaitsevad paremini lapse õigusi ja mis võivad sisalduda: a) osalisriigi seaduses või b) selles riigis kehtivas rahvusvahelises õiguses. II OSA Artikkel 42 Osalisriigid kohustuvad teavitama sobivate ja toimivate vahendite kaudu nii täiskasvanuid kui ka lapsi konventsiooni põhimõtetest ja sätetest. Artikkel 43 1
– eeslinnas. Keskaegsest õigusest aru saamiseks tuleb teada, et: 1)Keskaegse maailmapildi järgi oli vaba mehe surm lahingus normaalne, aga surm voodis ebanormaalne 2)Väärikas surm oli ka mõõgaga. Tükkideks rebimine, raidumine ja ülespoomine oli alandav. Pea maha raidumine oli alternatiiv - et väärikalt surra. 3)Kui mehed kaklesid ja peksid üksteist rusikatega, oli see normaalne, aga kui üks mees lõi teist lahtise käega, siis selle eest tuli määrata suurem karistus, sest alandus oli suur. Alandamine on kõige hullem, mis saab vabale mehele omaks saada. Inimese au ja väärikuse kaotust ei kompenseeri mitte miski. Voldemar Eeriku lääniõigus-mõisad. Provitsiaalõiguse osa sisaldas ka Voldemar Eeriku lääniõigust. Läänid muutusid päritavaks, varem võis maahärra selle tagasi küsida. Erinevatel aladel on kohtusüsteem erinev. Oli Taani variant, Ordu variant. Talupoegade
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigust Un
annaabi.ee 
