Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vene Aeg ( mõisted )". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
talupoeg, mõisnik, pärisorjus, reduktsioon, kirikuelu, forselius, harjunud, piiramatud, venelastele, karmim, soodus, maariik, omavalitsus, valitsemisega, kubermanguks, aadlikud, seisuslik, alaliselt, kollegium, maapäev, läänistamine, keskvalitsuse, kuivama, viljaait, väljavedu, suundus, kadus, tsunftikord, manufaktuurid, venelased, soomlasedkodukariõigus- mõisniku õigus oma alamaid karistada Mõisnik koormisi tõsta ei saa Karistuseks nüpeldati talupoega piitsa vm.ga 8. ,,vana hea Rootsi aeg" majanduslikus ja õiguslikus mõttes eestlastele Pärisorjadeks olid talupojad tehtud juba oruaja lõpul. Talupoegi hakati müüma, vahetama ja ostma. Mõisnike sissetulekud sõltusid eelkõige talupoegade arvust. Raskenema hakkas teokoorem. Mõisate arv kasvas, aga talupoeg oli ja jäi mõisniku omandiks. Mõisnikel oli kodukariõigus( võis talupoega peksta). Makse ja koormisi ei saanud mõisnik tõsta, aga kui ta seda tegi võis talupoeg ta kohtusse kaevata. 9. Kuidas mõjutas Eesti kultuurilugu Rootsi riigi usupoliitikat? Kirikud olid suhteliselt näruses seisundis. Rootsi-Poola sõda pühkis ära selle viimasegi, mis alles oli jäänud. Erandiks oli Tallinn, millest kujunes tugev luterlik keskus
Sõja ja hädaaegadel pärisorjus mõnevõrra leevenes. Mõisnike sissetulek sõltus eelkõige tema talupoegade arvust, seetõttu oli pagemine võimalik ja mõisnikud ei saanud talupoegadele eriti suuri koormisi peale panna. Talupojad kandsid ja kasutasid isegi tulirelvi. Mõisate arv tõusis ca 1000-le. Talupojad ei jäänud siiski täiesti ilma õigusteta. Mõisnik võis küll omal tahtel talupoega peksta, kuid makse ja koormisi tõsta ei saanud, siis võis talupoeg mõisniku kohtusse kaevata. Põhimõtteliselt oli võimalik oma häda kurta isegi kuninga enda ees. 8.Mida tähendas ,,vana hea rootsi aeg" majanduslikus ja õiguslikus mõttes eestlastele? Talupojad pärisorjastati ning see oli mõisnikele väga hea, kuna nende sissetulek olenes suurel jaol talupoegade arvust. Mõisnikel oli kadukariõigus, nad võisid talupoegi füüsiliselt peksta, aga maksude ja koormiste suurendamise õigust neil ei olnud (see oli talupoegadele suureks plussiks). Vastasel
Testament“ mis oli osa sellest. 16) Milles seisneb nn Forseliuse seminari tähtsus eesti kultuuriloos? - Seal hakati ette valmistama eesti koolimeistreid ja köstreid. 17) Kuidas korraldas Rootsi riik kirikuelu Eesti alal? - Alg selt oli kirikute seisukord vilets, mõisnikud jätsid riigi korralduset tõitmata. Hiljem moodustati kirikuvalitus, konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas oli Eestis piiskop ja Liivis kindralsuperintendent. Kirikuõpetajad olid kohusetundlikud, eesti keelsed loengud. 18) Kuidas kulges ja millise tulemusega lõppes Kolmekümneaastane sõda Rootsi jaoks? - 16 48. aastal lõpetati Vestfaali rahulepingutega pikk ja verine Kolmekümneaastane sõda. Rootsi sai endale märkimisväärseid territooriume
höölduspärane.(vana kirjaviis) 15) Millal ilmus Vastne Testament? Miks oli eestikeelse Vastse Testamendi ilmumine oluline, põhjenda? -ilmus 1686.a. Kuna eestikeelse piibliväljaandmiseni ei jõutud, tehti „Vastne Testament“ mis oli osa sellest. 16) Millalja kus loodi Forseliuse seminar? Milles seisneb nn Forseliuse seminari tähtsus eesti kultuuriloos? -1684.a Tartu lähedal Piiskopmõisas. Seal hakati ette valmistama eesti koolimeistreid ja köstreid. 17) Kuidas korraldas Rootsi riik kirikuelu Eesti alal? -Algselt oli kirikute seisukord vilets, mõisnikud jätsid riigi korralduset tõitmata. Hiljem moodustati kirikuvalitus, konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas oli Eestis piiskop ja Liivis kindralsuperintendent. Kirikuõpetajad olid kohusetundlikud, eesti keelsed loengud. 18) Milles seisnes nn suur reduktsioon? -Seisnes riigitulude suurendamise eesmärgil. Karl XI alustas uuemate erakätesse läinud riigimaade tagasivõtmist kogu Rootsi riigis, ka Saare-, Eesti ja Liivimaal 1680.a.
Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras mõisavalitsejate kuritarvitust talupoegade vastu. Kreisifoogtid asusid aadlikest sillakohtunike asemel Liivimaal politseilisi ülesandeid täitma, kes oli riigi poolt määratud ametnikud. Johan Skytte tema eestvedamisel loodi Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium. 1630.a. Seesama gümnaasium sai 1632.a. ülikooliks. Tartu Ülikool avati 15. oktoober 1632.a. Andreas Virginius tõlkis 1686.a. välja antud Uue Testamendi lõunaeesti keelde. B. G. Forselius oli koolmeistrite väljaõpetaja. Õpetas talupoisse tasuta. Oli Piiskopimõisa seminari ainus õpetaja. H. Stahl Koostas 1637.a. esimese eesti keelse grammatika. J. Hornung avaldas 1693.a. ladinakeelse eesti keele grammatika. Reeglid kehtisid kuni XIX saj. keskpaigani. I Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus. Nagu enne, nii ka nüüd jäi Eesti ala jagatuks kahe kubermangu vahel
Maarevisjoon- korraldati iga 7-8 aasta tagant, kus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad Rüütlimõis- eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis- riigimõisad, mis olid välja renditud riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud Pastoraat- kirikumõisad, mis olid väiksemad kui rüütli ja kroonumõisad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. Rakmetegu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd rakendiga Jalategu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd jala Abitegu- teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne) tegemiseks Loonusrent- talupoegade tasu kasutatava maa eest maaomanikule( mitte raha) Moonavoor- talupoeg viis ühe mõisniku ntks vilja vms tema sugulastele/ sõpradele( teisele mõisnikule) Laevaehitusmaterjal: plangud, köied, tõrv, täkat
talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes LõunaEestis. ÕPETAJATE SEMINAR Harjumaalt, rootsi pastori perest pärit Bengt Gottfried Forseliusel rajas 1684. aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa (Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius. Oluline oli sorav lugemine ning usuõpetus, veidi õpiti ka raamatuköitmist, kirikulaule, arvutamist ehk rehkendamist ja saksa keelt. Et õpperaamatuid ei olnud, kirjutas Forselius ise 1686. aastal aabitsa, mille järgi lugemist õpetas. Vihikuid veel ei tuntud, kirjutati paberilehtedele, mida õpilased hiljem ise raamatukesteks köitsid. Forselius hakkas kasutama ka uut lugemismeetodit. Kooris veerimise asemel luges üks poiss loo valjusti ette, teised jälgisid teksti
Viimane surmaga lõppenud nõiaprotsess toimus 1699. aastal. Rahvahariduse edendamine: Et tugevdada luteri usu mõju, peeti vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Algul oli lootus köstritel, kellelt oodati, et nad õpetaksid maalapsed lugema. Lugemisoskus levis aga ikkagi väga aeglaselt, sest köstreid oli vähe ja nende haridus puudulik. Peamiseks ülesandeka oli koolmeistrite väljaõpetamine. Selle töö võttis endale Bengt Gottfried Forselius. Ta oli sündinud Soomest pärit rootsi pastori peres. Pere oli väga talurahvasõbralik. Forselius kõneles eesti ja saksa keelt. Õppis Tallinna gümnaasiumis ja Saksamaa ülikoolis. Ta alustas talupoiste tasuta õpetamist. 1684.aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrita ja köstrite ettevalmistamiseks. Selle kooli ainsaks õpetajaks oligi Forselius. Õpiajaks oli kaks aastat. Enamik õpilastest olid Tartu lähistelt
Kohaliku aadli murdmiseks määras kuningas Liivimaa kindralkuberneriks Jacob Johan Hastferi. Kuningas saatis laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäevad kindralkuberneri kontrollile. Aadli omavalitsus Liivimaal praktiliselt kaotati. 1694 hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia Eesti-Läti rahvuspiiriga. Talurahva olukord Säilitati talupoegade sunnismaisus. 1645 fikseeriti sunnismaisus ja pärisorjus Põhja- Eestis. Mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised. Seega talurahva olukord pigem halvenes. Suur osa mõisatest läks riigi kätte, seega mõisnike võim talupoegade üle kitsenes märgatavalt. Talupoegadele teatati, et nüüd on nad üksnes kuninga alamad. Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Politseilisi ülesandeid asusid täitma kreisifoogtid
Kohaliku aadli murdmiseks määras kuningas Liivimaa kindralkuberneriks Jacob Johan Hastferi. Kuningas saatis laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäevad kindralkuberneri kontrollile. Aadli omavalitsus Liivimaal praktiliselt kaotati. 1694 hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia Eesti-Läti rahvuspiiriga. Talurahva olukord Säilitati talupoegade sunnismaisus. 1645 fikseeriti sunnismaisus ja pärisorjus Põhja- Eestis. Mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised. Seega talurahva olukord pigem halvenes. Suur osa mõisatest läks riigi kätte, seega mõisnike võim talupoegade üle kitsenes märgatavalt. Talupoegadele teatati, et nüüd on nad üksnes kuninga alamad. Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Politseilisi ülesandeid asusid täitma kreisifoogtid
Pulli Hans-Tartu eesti kaupmees, kes arvati linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks (eestlaste tõusmine tähtsaks kaupmeheks võis olla vaid suur erand, sest kõigis linnades peale paljurahvuselise Narva domineeris saksa kaupmeeskond). B.G.Forselius-õpetas välja koolmeistreid; 1684. aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks ja ainsaks õpetajaks selles koolis oligi Forselius; Forselius koostas eestikeelse aabitsa ja tema järgi on tulnud foneetiline kirjaviis (kirjutad nii nagu kuuled). Ignatsi Jaak(Kambja kihelkonnast pärinev) ja Pakri Hansu Jüri Forseliuse kaks parimaid õpilasi; koos tõestasid nad ka kuningas Karl XI ees, et eesti poiste võimed on hiilgavad. Heinrich Stahl-Tallinna toomkiriku õpetaja, kes koostas 1637. aastal esimese eesti grammatika, mille sisu seisnes küll eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga.
ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes Lõuna- Eestis. Õpetajate seminar Harjumaalt, rootsi pastori perest pärit Bengt Gottfried Forseliusel rajas 1684. aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa (Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius. Oluline oli sorav lugemine ja usuõpetus, veidi õpiti ka raamatuköitmist, kirikulaule, arvutamist ehk rehkendamist ja saksa keelt. Et õpperaamatuid ei olnud, kirjutas Forselius ise 1686. aastal aabitsa, mille järgi lugemist õpetas. Vihikuid veel ei tuntud, kirjutati paberilehtedele, mida õpilased hiljem ise raamatukesteks köitsid. Forselius hakkas kasutama ka uut lugemismeetodit. Kooris veerimise asemel luges üks poiss loo valjusti ette, teised jälgisid teksti
Mõisate tagastamise järele kasvasid riigitulud silmapaistvalt. 1694. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldus-jaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia EestiLäti rahvuspiiriga. Kahe distrikti piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, jättes ka Valga linna koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele. Talurahva olukord. Erinevalt Rootsi talurahvast, kes oli vaba ning esindatud koguni Riigipäeval, säilitati siinmail talupoegade sunnismaisus. Talupoeg pidi nagu ordu ajalgi, teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks. Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid koristatud. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist maksma ka riigimakse. 1645.aastal fikseeris Eestimaa kuberner Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus
Pärast Jüriöö ülestõusu: halvenes eestlaste õiguslik seisund – vasallid asusid elama mõisatesse – kujunes välja teoorjus - talurahvas säilitas sisemise diferentseerituse: adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad Rootsi aja alguses: Eesti oli sõdadest kurnatud – rahvaarv ca 100 000, 17. sajandi lõpuks 400 000 (rahuaeg+ migratsioon) Rootsi ajal – suurenes teoorjus, 1671.a vormistati Liivimaal juriidiliselt pärisorjus (Karl IX parandas talupoegade olukorda), samas Gustav II Adolf reformis kohtukorraldust: talupoegadele jäi alles õigus mõisnike peale kaevata; 1672. a sai kuningaks Karl XI, kelle reformidega riigimaadel pärisorjus sisuliselt kaotati ja selle täielik kaotamine oli vaid lähemate aastate küsimus Rootsi aja lõpus: 1695-1697 Suur nälg – hukkus umbes 70-75000 inimest Vene ajal – kehtestati terveks sajandiks taas pärisorjus, talurahva heaolu oli alguses suhteliselt suur,
5) Kohtukorraldus Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike seast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ül oli: uurida/analüüsida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid (neid karistada) a) Eestima Ülemkohu Tallinnas b) Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas 1681, sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv (sõjaretked kulukad ja sissetuleku allikad puudusid), seega alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagastamist – riigistamine. 3) Koormiste liigid Teorent – talupoeg pidi teatud arv päevi nädalas tegema mõisniku põllul tööd, mispärast ei jäänud aega enda põllu korrashoiuks.
Kogu provints jagati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere ja Lihula. Riigimõisasid valitsesid kohapeal fogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut. 1600. aastal ühtlustati maksud kogu Põhja-Eestis. Kümnis asendati kindla viljamkasuga ja koormiste liike vähendati. Sõdade tõttu oli rahva arv vähenenud, kuid mõisatöö vajas tegemist- tõusis teopäevade arv. Eramõisates oli aadli võimupiirid suured. Mõisnik juhtis oma maaalal kogu elu. Ainsaks tähtsamaks mõisniku kohustuseks oli ratseteenistus sõjaväes: iga 15 adramaa kohta pidi kutse korral riigi teenistusse ilmuma üks täisvarustuses ratsanik. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, millel oli oma asutused ja ametiisikud. Toimis konkureerivana riigivõimu kõrval. Rüütelkonna kõrgeimaks asutuseks oli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad. Eestimaa jagunes 4 maakonnaks ehk kreisiks: Harju, Viru-, Järva- ja Läänemaa
arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kubermangutasandil lahendati raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad. 1. Eestimaa Ülemkohu Tallinnas 2. Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. Ajaloo arvestuse 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas aastal 1681. Reduktsioon sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv(sõjaretked olid kulukad ja sissetuleku allikad puudusid) ja seega alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist. See tekitas otseloomulikult balti aadlis tugevat vastuseisu. Tagasivõetud mõisad anti enamasti rendile nende endistele
õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung". 3 Negatiivsed küljed Talupojad olid endist viisi oma maa külge seotud. Kui nad põgenesid, võisid mõisnikud neid tagasi nõuda. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitas mõisnik tihti kurjasti. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel. Kohustuste koorem tundus raskena ka selle pärast,
-Saaremaa rüütelkond Saaremaal (tekkinud Taani võimu ajal) -Liivimaa rüütelkond Liivimaal (tekkis alles Rootsi võimu ajal) *Rüütelkonnad ühendasid Eestimaa ja Saaremaa mõisaomanikke *Poola võimu ajal ei olnud eriti palju võimu *Rüütelkondade liikmed käisid koos maapäeval -Saaremaa rüütelkond Saaremaa maapäeval, Liivimaa rüütelkond Liivimaa maapäeval... -Arutasid seal kohalikku ellu puutuvaid probleeme (talupojad, mõisnik vs riik) -Kutsuti kokku üle kolme aasta *Maapäevade vaheajal olid maanõunike kolleegiumid -Eestimaal ja Liivimaal 12 nõunikku -Saaremaal vähem liikmeid (4-6 liiget) -Võib nimetada antud piirkonna kõrgemaks võimuinstitutsiooniks, kes tegutses kuberneri eesistumisel *Maanõuniku amet oli eluaegne Kohtuvõim *Kubermangudes veidi erinev *Alamastme kohus: -Eestimaal adrakohtunikud -Liivimaal sillakohtunikud
väiksemateks maakondadeks. • Ühtne riigivõim tekkis Rootsis 11.-12. sajandil, seoses ristiusustamisega. • 13. sajandiks oli Rootsi muutunud enam-vähem ühtseks riigiks, mille koosseisu kuulus ka Soome. Rootsi oli kristlik riik, mida valitses kuningas, ent riikluse tekkimise alused ei olnud mitte pärit Lääne-Euroopast ja frankidele ja gootidele omasest feodaalsüsteemist, vaid Skandinaavia traditsioonidest, mille üheks aluspõhimõtteks oli, et talupoeg on alati vaba mees. Rootsi riikluse areng • Rootsi oli keskajal tihedalt seotud Taaniga. 1397 Taani, Norra ja Rootsi isegi ühinesid, kui loodi Skandinaaviamaid ühendav Kalmari unioon. Riigi keskus asus Taanis, Rootsit nähti pigem kui ääremaad. • Rootsi iseseisvus uuesti 1523, kuningas Gustav Vasa I juhtimisel. Iseseisvununa algasid Rootsis mitmed reformid. Algas majanduslik kasv ja moderniseerumine, Rootsist sai Liivi sõja ajaks üks
Teotöö kasvas Teotöö kasvamine: · Korraline- teopäevad nädalas olid kindlaks määratud o Rakmetegu (härgadega) o Jalategu (inimene) · Abitegu (kiired hooajatööd, kui vaja. Enamasti saadeti lapsi, sulaseid 50% talurahvast oli pererahvas. 25% olid vabadikud ilma maata, tegid hooajalist palgatööd. 15% sulaseid ja teenijaid. 10% mõisateenijaid Rootsis pärisorjust polnud, talupojad olid vabad (võrdlus Eesti omadega). Eestis pärisorjus kujunes keskajal. Eesti kubermangus 1645 Oxenstierna uuendatud maakorraldus; Liivi kub- 1668/71 (võeti vastu/kehtis)- Totti maapolitsei korraldus. Talopoeg on sunnismaine ei tohi lahkuda. Talle kehtib mõisniku politsei ja kohtuvõim. Em kub teostas seda see kohtunik, kes oli ka adrakohtunik. Rootsi aja lõpp: Reduktsioon- riigi poolt annetatud maade tagasivõtmine. Liiga palju maid oli antud mõisale, riigi enda sissetulek vähenes.
taludest välja tõsta. Piirati mõisnike kodukariõigust. jesuiidid Katoliku mungaordu Jeesuse Selts liikmed, ordu asutamise eestvedajaks oli Ignatius Loyola koos kuue sõbraga, Tartusse saadetud jesuiitide juhtimisel algas rekatoliseerimine. kindralsuperintendent reformatsiooni järgse protestantliku kiriku teatava ringkonna vaimulik juht. Eestimaa ja Liivimaa aladel oli pärast Rootsi võimu kehtestamist kõrgeimaks piirkondlikuks vaimulikuks ja kirikuelu korraldajaks. magasivili valla ühisomandis olev viljavaru hädaaegadel laenuandmiseks Õpetatud Eesti Selts asutati Tartus 18. jaanuaril 1838, seltsi põhiülesandeks eesti rahva mineviku ja oleviku, keele ja kirjanduse ning eestlaste poolt asustatud maa uurimine. Ühtlasi nähti ette seltsi toimetiste väljaandmine, eesti rahva ajaloo ja kultuuri esemeliste ning kirjalike mälestusmärkide kogumine, muuseumi rajamine. Eesti Vanemuise Selts Asutati 24. juunil 1865. aastal J.V
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad paremini
*Soome tähtsaim linn keskajal oli Turu Maarahvas. *Läänimeese võim oma talupoegade üle suurenes *Vajadusel kasutati füüsilist vägivalda. *Talupoegade õiguslik seisus halvenes. *Eestist müüdi välja lääne euroopasse teravilja. *Oli kvaliteetne, säilis kaua, talus hästi trantsportimist *Viljamüük muutis maarahva jõukamaks. *Suurenes mõisate arv(16 saj. Keskel u 500) *Talupoegade töökoorumused suurenesid ja tekkid teoorjus( talupoeg töötas mõisa põllul, oma tööriistade ja loomadega) *Talupoegade töö sundija oli Kubjas. *Talupojad põgenesid tihti teise mõisa, linna või venemaale. *Põgenikkue otsisid taga ja tõid mõisa tagasi adrakohtunikud *15 sajandi lõpuks kujunes välja talupoegade välja talupoegade sunnismaisus. a. teatud omavalitsused b. õigus vallasvarale c.õigus olased maakaitses *Släilisid õiguslikud ja varanduslikud erinevused.
maapolitseikorraldusse. Need seadused ainult fikseerisid olemasoleva korra, mis tegelikult kehtisid juba varem. Reduktsioon - maade tagasi võtmine riigile. Rootsi oli välja (ära) andnud oma riigimaid, mistõttu hakkas riigile üha vähem raha laekuma. 1680a. Rootsi Riigipäev langetas otsuse reduktsiooni läbiviimise kohta. Maapäevad pidid reduktsiooni heaks kiitma, aga seda nad ei teinud. Kuninga käitumine oli vastumeelne, eriti Liivimaal. Nüüd otsustati reduktsioon Liivimaal veel ulatuslikumalt läbi viia kui Eestimaal. Peale reduktsiooni kuulus Eestimaal umbes 1/2, Saaremaal 1/4 ja Liivimaal 4/5 maadest riigile. Sellega seoses suurt midagi ei muutunud: maad anti rendile tema endistele omanikele, keda ei peetud enam omanikeks vaid rentnikeks. 2/3 tuludest, mis antud maadelt saadi, läks riigile; 1/3 tuludest mõisa ülalpidamise kuludeks. Talupojad olid kui riigi talupojad. Pärustalupojad (talupojad nendel maadel, mis riigile ei kuulunud) ei kadunud
Vallutati Padise klooster. Lühikese ajaga oli kogu maksavad korralikult makse. See kõik oli puhas väljamõeldis. Harju (v.a. Tallinn) võõrvõimust vaba. Ülestõusnud valisid endale neli kuningat ja ühine vägi liikus Tallinna alla. Linna vallutamiseks paluti abi Rootsilt e. Turu foogtilt. 1558 Liivi sõja algus Vene väed tungivad Tartu piiskopkonda. 11. mail alistus venelastele Vahepeal puhkes ülestõus ka Haapsalu lähistel (Ordu alad!). Ordu pidi sekkuma, loobudes Narva ja 18. juulil Tartu Vene sõjakäigust. Eestlaste juhtide ja ordu vahel toimusid Paides läbirääkimised, kus eestlaste · Venelased vallutasid väiksemaid linnuseid, eesmärgiks jõuda Tallinna alla kuningad tapeti. Mässajad olid edasipidi ilma peata ja seega ebaedukad
aastani. · Ülesanded: 1. kaitsta kohalike aadlike õigusi; 2. osaleda kohalike seaduste koostamisel; 3. valida kohtunikke, politseiametnikke Maapäev rüütelkonna esindusorgan (iga 3 aasta järel). · Maapäeva vaheajal tegelesid rüütelkonna asjadega 12 maanõunikku, s.o eluaegne ametikoht. · Eestimaa ja Saaremaa rüütelkonnajuhiks pealik; Liivimaal maamarssal. 4) Reduktsioon millal, miks, kelle poolt, tulemused (vakuraamatud) Reduktsioon mõisate eravaldusest riigistamine. · Millal? 1680. a, kuningas Karl XI ajal. · Miks? Sest riigi sissetulekud vähenesid. · Sisu: riigistati kõik maad, mis antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal; mõisnikest said rentnikud. · Liivimaal kujunes aadli vastasseis, juhiks J. R. von Patkul. · Tulemused: 1
raha võtta ja riigile vähem üle anda kui ette nähtud. Et pettust vähendada, andis Karl IV 1600. aastal korralduse maksude ühtlustamiseks kogu Põhja-Eestis. Kümnis asendati kindla viljamaksuga ja koormisi vähendati. Et aga sõdade tõttu oli rahvaarv vähenenud ja mõisapõllul oli endiselt vaja tööd teha, kasvas teopäevade arv. Elamine eramõisas oli aga hullem, kuna aadlil olid kõik senised õigused ja eesõigused, mis tähendas et mõisnik juhtis kogu elu oma maa-alal. Ainsaks tähtsaks ülesandeks mõisnikul oli ratsateenistus sõjaväes, iga 15 adramaa kohta pidi kutse korral riigi teenistusse ilmuma üks täisvarustuses ratsanik. Aadlite hulgas domineerisid endiselt sakslased, kuigi Eestis tühjaks jäänud mõisad läänistati tuntud Rootsi suguvõsa liikmetele. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, mis konkureeris riigivõimu kõrval. Rüütelkonna kõrgeimaks asutuseks
tegutsesid kuberneri eesistumisel. Maanõuniku amet oli eluaegne ja ainult siis kui ise tagasi astuti või ära surdi muudeti koosseisu. Kohtuvõim oli kahes kubermangus (Eestimaa ja Liivimaa) erinev. Kõige alama aste kohus oli EM adrakohtunikud (pidi jälitama põgenenud talupoegi ja nad tagasi tooma, karistasid talupoegi väiksemate kuritegude eest nt varastas kanu, kakles) ja LM sillakohtunikud. Maakonna tasandil kohtud EM meeskohus ja LM maakohus (nt kui talupoeg tappis teise). Sinna sai ka adrakohtunike otsuseid edasi kaevata ntks. Kubermangu tasandil EM ülemmaakohus (Tallinnas) ja LM õuekohus (Mitte Riias vaid Tartus, sest seal oli ülikool ja seal õpetati juriste, õigusteadlasi), (aadlikke omavahelised kaebused). LM veel üks kõrgem kohus Stockholmi õuekohus. Linnas olevate inimeste üle mõistis kohut hoopis raad, nemad selle kohtusüsteemi alla ei kuulunud. Põllumajandus ja talurahva olukord
Maa-aadel ja talurahvas: rahvaa. Kasvas. Enamus olid talupojad. Adratalupojad : maksid andameid ja tegid teokoormisi. Üksjalad adratalupojade pojad, kelle isakodus tööd ei jätku ja on asutanud oma enda talu. Maavabad kohustusi polnud, ainult sõjaväeteenistus. vabatalupojad olid end osadest värkidest lahti ostnud. . Vabadikud (kõige madalam) maata mehed, sulased ja teenijad, kes müüsid oma teenuseid ~ aastaks. Tuli teokohustus. Sunnismaisus. Lõpuks kujunes Liivmaal välja pärisorjus. Linnad ja kaubandus: kodanikuks või saada ükskõik kes oli vaba, kui elas linnas ja maksis pidevalt maksu, kohustused: vahiteenistus linna müüriil ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt vajalikest töödest. Eesõigused: kohtu mõistmine ainult linna kohtus, võisid tegeleda käsitöö ja kaubandusega linna piires, vabastatud tollimaksetest. Linna valitses raad, kui mõni liige suri, valis ainult raad ise uue. Tasu selle eest ei saanud, tehti vahetustega. Pool aastat
kaitsma linna huve, kandma hoolt kirikute ja koolide eest, korraldama vaesta ja tõbiste ülalpidamist. Raad oli kõrgeim kohtuvõim linnas. Sündik õpetatud jurist, kes tundis hästi seadusi ning oli bürgermeistritele tähtsuselt lähedane. Bürgermeister üks rae koosseisu kuuluvatest ametnikest, kes moodustasid juhatuse. Linnafoogt maahärra esindaja rae juures. Agul eeslinn, kus elas vaesem rahvas. Seek linnast eemal asuv hopidal. Johann von Üxküll Riisipere mõisnik, kes hukati, sest ta oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja, kes oli linnas viibinud juba ,,aasta ja päeva", mis kinkis tol ajal talupojale vabaduse. 1404 valmis Tallinna praegune raekoda. 1422 avati Tallinnas Raeapteek. 1535. aastal hukati Johann von Üxküll. 14. Katoliku kirikukorraldus Eesti alal 13.-16.s. Piiskop oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik.Sinod piiskopkonna vaimulike koosolek ja visiatsioon
juurduma ja kujunes abiteost nädalateoks - 15.saj II poolel hakkasid hollandlased vahendama Vana-Liivimaa vilja Lääne-Euroopasse: umbes 1450-1550 hoogne mõisate asutamine - Tänapäeva seisukoht (Ligi, Tarvel, Kahk): Tegelikule mõisamajandusele üleminek toimus Põhja- Baltikumis alles varauusajal umbes 1550-1650 - Sunnismaisus (alates 15.saj): 1. Päris-/adratalupoja isikliku vabaduse kaotuse vorm, kus talupoeg ei tohi elukohta vahetada 2. Talupoja suguvõsa seoti pärimiskohustuse kaudu oma taluga - Ajaloolaste vaidlused, kas sunnismaisus tähendab otsest pärisorjust? (Leibeigenschaft) ja millal see siin kujunes?? - Teised maarahva kategooriad: 1. Vabatalupojad 2. Üksjalad (väiksema maksukohustusega uudismaa harijad) 3. Vabadikud (maata talurahvas või kehviktalupojad) 4. Linnadesse ärajooksnud Vana-Liivimaa talupoegadel keelati ära relva kandmine 1507
Talupoegade lahkumine oli aga kahjulik mõisatele ning XV saj algul hakati talupoegi tagasi tooma ja välja nõudma.(''mees või võlg'' talupoja vastu võtnud mõisnikule).Hakati sõlmima kokkuleppeid riikide vahel pagenute väljaandmiseks. Pagenute kindlaks määramisel, üles otsimisel ja tagasi toomisel seati ametisse adrakohtunikud. Aadlikud võtsid õiguse taluinimest kui enda omandit müüa, vahetada, kinkida või pärandada.XVI saj alguseks oli kehtestatud pärisorjus. Adratalupojad- Saud bune adramaade järgi, kuid talude suurused olid tegelikult erinevad, kõikudes 1/2 kuni 5 adramaani Üksjalad- adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud ning asustasid seetõttu oma väikese talu kuhugi ääremaale.Kohustus oli mõisale tegu üks jalapäev nädalas. Vabatalupojad - tasusid koormisi rahas ja olid seetõttu teotööst vabad maavabad- Neid oli üksikuid, enamasti muistsete eesti ülikute järglased. Ei kandnud
annaabi.ee 
