Millised tegurid aitasid kaasa talude pärisostmisele? Paljude talumeeste unelmaks oli kindlasti omada oma talu ja oma põllumaad. Talupoegadel tuli palju võidelda oma eesmärkide eest ning 1850. aastal algaski talude päriseksmüümine. Millised olid need tegurid, mis aitasid kaasa talude pärisostmisele? Talude pärisostmisele aitas kindlasti kaasa pärisorjuse kaotamine 1816. aastal. Pärisorjuse kaotamise järel hakkas järjest rohkem mõisnikke aru saama, et senine teoorjuslik majandamine ei ole konkurentsivõimeline ning vana süsteemi püsimine võib kaasa tuua täieliku laostumise. Sellepärast nõustusid mõisnikud talupoegadele suuremaid vabadusi andma. Talupoegadel olid veidi suuremad õigused ja see arvatavasti andis neile vapruse midagi öelda ja ette võtta. Nad ei tahtnud olla kellegi sõltuvuses, vaid elada omaette ja luua perekond oma talus. Päris vabadust pärisorjuse kaotamine muidugi ei andnud. See andis pigem tõuke talu...
EESTI VABADUSSÕDA ALGAS 28 NOVEMBER 1918 MAHTRA SÕDA TOIMUS 1858 TARTU RAHULEPING SÕLMITI 2 VEEBRUAR 1920 JA SELLEGA LÕPPES VABADUSSÕDA . EESTLASTE ESIMENE LAULUPIDU TOIMUS TARTUS, 1869. SEE PÜHENDATI JÄRGMISELE SÜNDMUSELE : PÄRISORJUSE KAOTAMINE LIIVIMAAL. LAULUPEO ÜLDJUHTIDEKS OLID ALEKSANDER KUNILEID JA JANSENN. K.PÄTS VALITI EESTI PRESIDENTIKS 24.APRILL 1938 1949 25 MÄRTS UUS MASSIKÜÜDITAMINE , MILLE OHVRIKS LANGES UMB. 20 000 INIMEST . 1700 1721 PÕHJASÕDA 1343 JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 1217 MADISEPÄEVA LAHING 1210 ÜMERALAHING 1525 ESIMENE EESTIKEELNE TEADAOLEV RAAMAT 1816 PÄRISORJUSE KAOTAMINE EESTIMAAL 1819 PÄRISORJUSE KAOTAMINE LIIVIMAAL JAAN POSKA KIRJUTAS ALLA TARTU RAHULEPINGULE JÜRI VILMS ISESEISEV MANIFESTI AUTOR 1802 TARTU ÜLIKOOLI TAASAAVAMINE GEORG LURICH MAADLEJA JAAN TÕNISSON AJAKIRJANIK , JURIST JOHAN KÖLER EESTI MAALIKUNSTI RAJAJA EESTI TAASISESEISVUMINE OLI 20 AUGUST 1991 REDUKTSIOON MÕISAMAADE...
Helen Poobus 11B Eesti talupoegade olukord Vene riigi koosseisus, pärisorjuse süvenemine, pärisorjuse kaotamise vajadus ja järkjärguline kaotamine. Aleksander I valitsemise ajal hakkas Eestis paranema talupoegade senine kehv elukorraldus. 1802.aastal kinnitas ta talurahva regulatiivi, mis tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise ning sätestas, et korralikult talu majandanud talumehelt ei tohi seda ära võtta. Piirati ka talupoegade müüki. Täpselt sama protsess toimus ka Liivimaa talupoegadega. Kaks aastat hiljem, 1804. aastal, kiideti heaks ka Eestimaa talurahvaseadus. See oli oluline samm edasi, kuid kokkuvõttes ei rahuldanud need ei mõisnikke, talupoega ega ka riiki. Algas pärisorjuse järkjärguline kaotamine. Hakati mõtlema seaduste revideerimisele. Uued seadused võeti vastu Eestimaal 1816. aastal ning Liivimaal 1819. aastal, päris...
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass PÄRISORJUSE SÜVENEMINE JA KAOTAMINE Referaat Tallinn 2016 SISUKORD: 1. BALTI ERIKORD.................................................................................................... 3 1.1 PÄRISORJUSE SÜVENEMINE............................................................................... 3 2. PÄRISORJUSE KAOTAMINE................................................................................... 4 2.1 UUED TALURAHVA SEADUSED..........................................................................5 2.2 1802. aasta regulatiiv "Iggaüks..."...................................................................5 2.3 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus............................................................5 2.4 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus.................................................
Ajalugu Pärisorjuse kaotamine Eestu(1816) ja Liivimaa(1818) Pärisorjus(Rosebi deklaratsioon) 1. isiku sõltuvus- pärisori ei tohtinud mõisast lahkuda. 2. maasõltuvus - talupojad kuulusid oma isandale, kuulusid ka talupoja vara isandale. a) teotöö b) naturaalrent - oma põllumajandus saadus. c) raharent 3. kohtusõltuvus - talupoja füüsiline karistamise õigus. Pärisorjuse kaotamine 1. isikusõltuvuse kaotamine perekonnanimed 1820-1830 2. maa jäi mõisale; talude vabad rendi lepingud > talude päriseks osr 1960-nd. 3. kohtusõltuvus kaob va. mõistapolitsei. Venestusaeg Eestis 19. saj . lõpp- 1918. a. Miks viidi läbi venestamine? 1881. aastal võimaluse saanud keiser Aleksander III otsustas karmikäeliseks veba rahvuselise soosijaks , kes jättis Balti erikorra järski kinnitamata. 1880-1890-ndatel läbi viidud venestusreformide eesmärgiks oli: - Balti erikorra aegse korralduse likvideerimine. - Balti kubermangude t...
Talurahva omavalitsus 1. Esimesed talurahvaseadused ja pärisorjuse kaotamine Aasta Kubermang Olulisemad sätted 1802 Eestimaa · Lubatakse omada vallasvara · Talu põline kasutamisõigus, kui mõisakoormised on täidetud 1804 Liivimaa · Määrati kindlaks talupoja koormised Eestimaa · Piirati kodukariõigust mõisniku õigust anda talupojale ihunuhtlust 1816 Eestimaa PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1819 Liivimaa · Isiklik vabadus talupoeg ei kuulu enam mõisnikule · Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida · Anti piiratud liikumisvabadus · Talupojad said perekonnanimed 1849 Liivimaa · Üleminek teotöölt raharendile 1856 Eestimaa · Talude päriseksmüümine 2...
Pärisorjast peremeheks Eesti rahavaajaloo üks tähtsamaid sündmusi oli pärisorjuse kaotamine, mis Eestimaal toimus 1816. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. Ametlikult jõuti sellele otsusele sammhaaval. Pärisorjuse kaotamisel oli kaks külge positiivne ja negatiivne, mis on tüüpiline omadus iga ajaloo sündmusele. 18.sajandil oli mõisnikel hea elu soodne viljaturg ning kõrge sissetulek, seega ei huvitunud keegi mõisamajanduse muutmisest. Sajandivahetusel aga olukord muutus, mõisnike sissetulek oli väiksem kui väljaminek, samuti viljahind maailmaturul langes. Mõisad sattusid võlgadesse, rajati uusi põllumaid tänu millele talurahva koormised suurenesid. Ainuke viis, kuidas elujärku mõisnike kui ka talurahva jaoks paremaks teha oli reformide korraldamine. Muutused olid miski, mida talupojad olid oodanud. Seda võib järeldada pearaharahutustest kui ka vennastekoguduseliikumistest. Ratsiona...
§14 Eesti põhjasõja järel Rahvastiku olukord pärast Põhjasõda: rahvastik oli langenud kuni 150 000 inimeseni. Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati olukord paranes. Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia surmad. Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida-Euroopas ja sadamad. Balti erikord: luteri usk, saksa keel säilis, baltisakslastel privileegid, kohalikud seadused säilisid, tollipiir jäi kehtima, rüütelkondade omavalitsus säilis. Balti erikorra posit küljed Balti erikorra neg küljed · Ei tulnud vene õigeusk(see ei · Pärisorjuse taaskehtestamine soosinud haridust) · Mõisate restitutsioon(talurahva · Säilis tollipiir,seega vene olukord halvenes) sisserändajaid ei tulnud ja eestlaste · Baltisakslased jäid otsustavateks omapära säilis Talurahva oluk...
III. EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Saja Olulisemad sündmused nd 19.sa 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. j 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. 1804 vallakohtute loomine. 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwaNäddali-Leht". 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwalditoimetatud ajakiri"Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 1849 Liivim...
Balti erikord - Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Põhjus: Venemaa ei saanud vallutatud aladele püsimajäämises kindel olla ja tuli võita baltisaksa aadli poolehoid. Balti erikorra tunnused Tollipiiride säilimine Eesti-Vene kaubavahetuses. Valitseva usundina säilis luterlus. Kuni 1797. aastani puudus nekrutikohustus (sõjaväekohustus) Asjaajamiskeeleks oli saksa keel. Viidi läbi restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine. Koostati aadlimatrikklid ehk põlisaadlike nimekirjad. Linnadel säilisid omavalitsused, uusi linnakodanikke võttis vastu linnavalitsus. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne- Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Rahvusli...
Pärisorjuse kaotamine Eestis. Esimesed kriisinähud mõisamajanduses: · Balti mõisnikud ei olnud huvitatud majandusuuendustest. · Kriis sundis neid jälgima Saksamaa elustandardit · Kõik maksis palju ja palju võeti võlgu. Reformide taotlused: · Talurahva olematud õigused seadsid Vene riigi halba valgusesse. · Petri ,,Eestimaa ja eestlased" kritiseeris pärisorjust Eestimaal. · 1801. võimule Aleksander I 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused: · ,,Iggaüks..." eesti keelse teksti algussõna. · Talupojad said õiguse talusid edasi pärandada. · Teokoormiste normeerimine (1804). · Vallakohtutes kohtumeesteks talupojad ise. Rahutused Põhja-Eestis: · 1804. aasta seadused ei rahuldanud kumbagi poolt. Mõisnikud arvasid, et seadused seovad neid talupoegadega ja talupojad tahtsid veel rohkematki. · 1805. jõudsid rahutused Eestimaale. Napoleoni sõjad ja Eesti: · Nelson- tungis 1801.aastal eskaadriga Talli...
Pärisorjuse kaotamine Pärast Napoleoni sõdade lõppu kerkis taas päevakorda talurahva vabastamine, mida valgustajad olid soovitanud juba 18. sajandi lõpul. 1816. aastal kinnitas Aleksander I Eestimaal pärisorjuse kaotamise talurahvaseaduse, 1817. aastal selle seaduse Kuramaal ja 1819. aastal Liivimaal. Peale seda seadust polnud talupoeg enam mõisniku omand ja teda ei tohtinud enam osta ega müüa, teda ei võinud vahetada hobuste või koerte vastu. Talupojad moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse. Kaotamise põhjused 1.Mõisnike suuri kulutusi ei suutnud ajast ja arust mõisamajandus enam katta 2.Uuendusmeelsete mõisnike katsed muuta olemasolevat mõisamajandust 3.Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene mainet Euroopas 4.Haritlaste väljaastumised pärisorjuse kaotamise suhtes Tähtsus: 1.Talupoeg sai isiklikult vabaks, kuigi maa jäi mõisnikele 2.Talupoegade omavalitsuste(vallad) moo...
Alexander I reformid. Riigisüsteemi valitsemise ümberkorraldamine, haridusreformi ühisekooli loomine. Araktsejevlus. Venemaa tegelik valitseja Alexander I valitsus aja lõpul, on keisri usaldusalune krahv kindral Araktsejev, kes valitseb riiki väga karmilt ja täpselt nagu sõjaväe osa. Dekabristide ülestõus Pärast Alexander I surma pole Venemaal 2 nädalat valitsejat, seal ajal korraldavad aadlikud ja sõjaväelased mässukatse kodanike vabaduste kehtestamiseks ja pärisorjuse kaotmiseks, mäss kukub läbi, juhid hukatakse paljud saadetaks sunnitööle. Läänlased ja sladofiilid Läänlased tahavad Venemaale kiiret lääneunoopaga sarnast arengut ja kodanliku monarhia kehtestamist.Slavofiilid tahtsid Venemaa rahvusliku arengut, ülistasid minevikku ja pooldasid tsaari piiramatut võimu. Pärisorjuse kaotamine Eesti ja Liivimaal Eesti ja liivimaa olid esimene paik vene tsaari riigis, kus kaotati pärisorjus.Eestimaal võeti vastu pärisorjuse kaotamise seadu...
Pärisorjuse kaotamine I Pärisorjusliku majanduse kriis 18.saj lõpul milles väljendus? - mõisate väljaminekud suurenesid, kuna püüti jälgida Saksamaa tõusvat elustandardit (vt. EAL, dok. lk.298, 294) - vajadus suurendada sissetulekuid, mida taheti saavutada majandusviisis põhimõttelisi muudatusi tegemata. See tähendas, et laiendati mõisapõlde ja suurendati teokoormisi, mitte ei võetud kasutusele uusi kultuure (nagu kartul), ja uusi põlluharimismeetodeid (viljavaheldus, väetamine, kultuurheinamaad, maaparandus jmt), ei võetud kasutusele põllumajandusmasinaid ega tegeldud tõuaretusega. - järjest süvenev pärisorjuse kriitika nii siin kui välismaal - Aleksander I surve Eestimaa rüütelkonnale (1801) II 19.sajandi I poole talurahvaseadused 1) 1802 Eestimaal "Iggaüks..." - talude pärandatav kasutusõigus 2)1804 Liivimaal: talude pärandatav kasutusõigus teorendi normeer...
Kordamine Ajalugu Inglismaa Inglismaal levisid sotsialistlikud ideed vähem kui mujal Euroopas, sest seal oli tööliste olukord parem. Inglismaa suutis teostada hiilgava isolatsiooni poliitika tänu heale asukohale ja tugevale sõjalaevastikule. 19. sajandi teisel poolel suurenes Briti koloniaalimpeerium Austraalia, Uus-Meremaa, India, Kanada ja ka Aafrika arvelt ning asumaad olid eelkõige odava tooraine allikaks. 19. sajandi teist poolt tuntakse Inglismaal kui Victoria-ajastut. Siis kujunes Inglismaast maailma suurim koloniaalriik. Inglismaa turvalisuse tagas tugev sõjalaevastik. Inglismaa ei hoolinud püsivaid liitusi teiste riikidega ning püüdis olla eraldatud. Mõisted. Viktoriaanlik ajastu kuninganna Victoria valitsusaeg 19. saj teisel poolel Ametiühingud nende eesmärgiks oli üksteise abistamine ja majandusliku korra parandamine Tööerakond poliitiline jõud parlamendis kui ka ühiskondlikus elus te...
Pärisorjast peremeheks 17. sajandil, kui rootsistamispoliitaka Eestis läbi ei löönud ning mõisad läksid erakätesse taaskehtestati sunnimaisus, mis oli sõdade ajal mõnevõrra nõrgenenud. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse peamisi tunnuseid. Sellega kinnistati talupoeg maa külge ning neil puudus liikumisvabadus. Siis allus talupoeg täielikult feodaalile ning ilma tema loata ei tohtinud elukohta vahetada. Talupoegade elu oli sel ajal äärmiselt raske, kohustuste kõrvalt, mida pidi täitma feodaali ees, pidid talupojad veel ülal pidama ning toitma oma peret. Oma pere ülalpidamine näis justkui olevat teisejärguline tegevus, sest peamine oli teenida maa omanikku. Teorendi suurus 17.-18. sajandil oli keskmiselt 6 teopäeva, mis oli nädala normiks. Teotöö koormus oli suur, sest Eesti oli Rootsile kui viljaait. Endale, kui talupojale parema elu kujundamine näis füüsiliselt võimatu. Pärisorjuse o...
1. Eesti vabadussõda algas-1918.28 nov-2.veeb 1920 2. Tartu ülikool avati-1632 3. Tartu rahuleping sõlmiti-1920 Sellega lopes-vabadussõda 4. Eestlaste esimene laulupidu toimus-tartus 1869 5. See pühendati järgmisele sündmusele-50 aasta möödumisele pärisorjuse kaotamisele liivimaal. 6. Laulupeo üldjuhtideks olid-Jansen,Kunileid 7. K.Päts valiti eesti presidendiks-24.aprill 1938 8. 1949.25 märts-uus massiküüditamine,mille ohvriks langes 21 tuh. inimest 9. 1648-forceliuse kooli rajamine 10. 1700-1721-põhjasõda 11. 1343-jüriöö ülestõus 12. 1217-madisepäeva lahing-eestlaste otsustav lüüasaamine ristirüütlitelt 13. 1210-ümera lahing 14. 1525-Lübecis trükitakse esimene teadaolev eestikeelne raamat 15. 1816-pärisorjuse kaotamine eestis 16. 1819-pärisorjuse kaotamine liivimaal 17. Jaan Poska-tartu rahu allkirjastaja 18. Forcelius-rajas õpetajate ja köstrite kooli 19. Jüri Vilms-poliitik ja iseseisvusmanifesti autor 20. Tartu ülikooli taasavam...
1. Millised olid pärisorjuse kaotamise eeldused ja põhjused? · Mujal kaotati juba see ära ja kuna meil võeti eeskuju euroopast, eriti saksamaal. · Prantsuse revolutsioon. · Kriis põllumajanduses · koolid ja haridustaseme tõus 2. Mida pärisorjuse kaotamine eesti rahvale andis? Mida mitte? · Võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara · nende müük keelustati · Ei saanud: · likumisvabadust ja elukutset ei tohtinud vahetada 3. Mida kujutas endast 19. saj. vald? Milise olid valla ülesanded? · selle moodustas ühel maaalal elevad talupojad, kandsid mitmesuguseid kohustusi: · magasivilja kogumineõ · koolide- teede ehitus · vaeste hoolekanne · kohtuvõim · koormiste kontroll 4. Mida valdade loomine Eesti rahvale andis? · Esiteks andis eelduse omariikluse tekkeks · andis oskuse kaasa rääkida ja omavalitseda 5.Mis oli järgmiste seaduste põhisisu ja tähtsus eesti rahva...
Mõisted Eesti Kirjameeste Selts - kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest Õpetatud kirjameeste selts - eesmärk edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist Estofiil - baltisakslastest eestihuvilised Neljaastmeline ühtluskool - kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool Passikorralduse seadus - vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks passi Magasivili - viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta Raharent Kindralkuberner - kindralkubermangu kõrgeima võimu esindaja Kroonupalat - majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile Piiratud liikumisvabadus - talupoegade viibimine väljaspool kodukohta oli võimalik üksnes pas...
Pärisorjuse kaotamine Eestis · Liivimaal 2 vöörmündrit 1801.a. võimule tulnud Aleksander l(1801- Talurahva koosseis 1825) oli nõius muutma majanduslikke olusid. · Mõisarahvas 10% Jakob v.Berg-Eesti rüütelkonnapeamees 1802(Eestimaa)-1804(Liivimaa) · Pererahvas 40% Talurahavaseadused: · Vabadikud e. Popsid 20% · Pärisorjuse kaotamin Talurahva koormised. · Teaoteekoormiste normeerimine · Teotöö (Liivimaal) · Naturaal andamid · Talude pärandatav kasutamisõig. · Raharent · Talupoegade müümine keelati · Nekruti andmine ( Riiklik ) · Kodukariõigus : 2 p. Arestis v 15 · Pearahamaks ( 70 kopikat hiljem 5x kepihoopi ...
Ajaloo kt konpekt 1. Talurahva omavalitsus, talurahva jagunemine ja koormised Kuidas moodustus vallakogukond? Valla kogukond moodustus talurahvareformide tulemusel ühe mõisa piirides elavatest talupoegadest. Millised ülesanded pandi vallale? 1) Kohtupidamine 2) Ühisvastutus magasivilja eest 3) Vaestehoolekanne 4) Ühisvastutus maksude laekumise eest Milline roll oli mõisnikul valla elus? Säilitas politseivõimu vallakogukonna üle, kutsus kokku kogukonna üldkoosoleku ja kinnitas ametisse kogukonna poolt valitud valla juhid. Talurahvas jagunes kaheks: 1. Külarahvas: peremees ja perenaine, sulased, teenijad, saunikud, popsikud 2. Mõisarahvas: mõisas töötavad inimesed, majateenijad, käsitöölised, kiltrid, kupjad Mõisakoormised: teotöö (rakmetegu ja jalategu), naturaalandamid (talus valminud toodang), rahamaks. Riiklikud maksud: pearaha ja nekrutiandmine (kohustus m...
1. Vene keisrid 19. sajandil kuidas mõjutasid Venemaad ja Eestit Aleksander I, Aleksander II, Aleksander III, Nikolai II? Aleksander I Jätkas Katariina II poliitikat ja tühistas Paul I reforme. Kõrvaldas raudse eesriide, lubati Venemaale reisida, pehmendati tsensuuri. 1802. aastal taasavati Tartu ülikool. Tema eestvedamisel kaotati pärisorjus Balti provintsides, Eestis 1816. Aleksander II Hakkas Venemaal läbi viima reforme, nt. keelas kehalise karistuse ja edendas ülikooliharidust. 1861. aastal kaotas Venemaal pärisorjuse, teda kutsuti Vabastaja Aleksandriks. Aleksander III Soovis Venemaal võimu koondada keisri kätte, tema valitsusaeg oli venestamise kõrgaeg. Karmikäeline ja jõuline valitseja. Nikolai II Otsustusvõimetu ja selgrootu valitseja, oma populaarsuse tõstmiseks ründas 1904 Jaapanit, aga sai lüüa. Venemaa viimane keiser, Venemaast sai kommunistlik riik. 2. Valgustus ja ideed pärisorjuse kaotamisest Ve...
Eesti Iseseisvumine (õpik) · Balti kubermangud kuulusid Vene keisririigi enamarenenud piirondade hulka · 20.saj algus: kohalike mõisnike suve, järkuv venestamine · 1905. aasta sügisel streigid, meeleavaldused linnas; detsembris mõisate rüüstamised ja põletamised (Vene valistsuse karistussalgad surusid maha) · I ms puhkamisel võtsid riigivõimud suunaks Balti erikorra kaotamine > baltisakslasi represseeriti (keelati saksa keele avalik kasutamine, suleti saksa koolel) · Pärast Veebruarirevolutsiooni algust 1917, puhkesid rahutused ka Eestis, mille käigus sunniti lahkuma senised kubermangu võimud · Ajutine Valitsus nimetas kubermangukomissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. · Toimusid Maapäeva vaöimised (Eesti ajutine Maanõukogu) · 1917 septembris muutus olukord Eestis keerulisemaks, kuna Saksa väed asusid pealetungile Vene kokkuvarisenud armeele, ning jõudsid ka Eestisse....
Pärisorjuse kaotamine 1)Pärisorjuse kaotamise põhjused (ka eeldused) · Pärisorjus takistas majanduse arenemist (pärisorja töö mõisapõllul ei olnud enam tulus. Pärisorjad olid sunnismaised ja nad ei saanud minna linna tööle. · Kriis mõisamajanduses (kulud suuremad kui tulid, mõisnikud kulutasid palju. Tulud viinamüügist langesid. · Pärisorjus oli aegunud ja paljudes kohtades juba kaotatatud · Aleksander I soosis pärisorjuse kaotamist 2)Talurahvaseadused 1802-,,Iggaüks..."-talupojal õigus vallasvarale ja kui talupoeg mõisnikule võlgu ei ole, ei tohi mõisnik ta käest talu ära võtta 1804-seadus Liivimaal, talupoegadel õigus vallasvarale ja talu kasutamisõiguse pärandamisele 1816-seadus Eestimaal, kaotati pärisorjus, talupoeg sai isiklikult vabaks, aga maad talle ei antud, ta sai seda rentida. Liikumisvabadus ühe kubermangu piirides. Vallakohtud ja vallavalitsused. Perekonnanimed...
Kordamine. Eesti 19. sajandi I poolel 1. 1804. aasta talurahvaseadused Eesti- ja Liivimaal: sisu ja tähtsus. TV lk. 42 ül. 1. Talupoegade tähtsus pärandataval talude kasutamisõigusel: korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi talu ära võtta, ning ta võib selle oma lastele pärandada. Talupoegade tähtsus teokoormiste normeerimisel: koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Talupoegadel jäi aega oma majapidamise jaoks. Talupoegade tähtsus vallakohtute loomisel: talupojad valisid enda seast kohtunikud. Ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talust välja tõsta ega ka maad müüa. 2. Pärisorjuse kaotamine. Perekonnanimede panek. TV lk. 42-43 ül. 3. Perekonnanimi kajastas peremehe ametit: Kängsepp, Umbleja, Müürsepp Perekonnanimi tuletati talu nimest: Külaviir Perekonnanimi pandi mõne looma või linnu järgi: Sulg, Rebane, Jänes Perekon...
Venemaa ja Eesti 19. saj. II poolel ja XX sajandi alguses 1. Venemaa valitsejad 19. saj. II poolel ja XX sajandi alguses. AleksanderII 1855-1881; mõistis, et muutused kogu ühiskonnas on möödapääsmatud, kaotas pärisorjuse Venemaal, vabastas talupojad, tegi uued reformid: seisuslikud vahed vähenesid majanduselu elavnes kultuurielu elavnes ühiskond "vabanes vaimselt" AleksanderIII 1881-1894; muutis Venemaa sisepoliitilist olukorda, valitsemise põhisihiks oli: mitte kunagi lubada isevalitsusliku võimu piiramist, hakkas looma oma lähikonda n-ö tõelistest vene inimestest, liberaalsete vaadetega ministrid ja poliitikud vallandati, eesmärgiks oli tsaarivõimu kindlustamise kõrval paljude suurte reformide piiramine või tühistamine. ...
MÕISTED: Valgustaja- teadmiste levitaja; valgustusfilosoof, kelle eesmärgiks on enese ja teiste harimine ning ühiskonna õigele teele suunamine. Piibel- ristiusu peateos. Osadeks Vana ja Uus Testament. Uus Testament jaguneb omakorda neljaks evangeeliumiks. Juhuluule- salongi- e. tarbeluule, perekondlike ning seltskondlike sündmuste (nt pulmade, sünnipäeva, ristsete) puhuks kirjutatud värsid, pühendusluule. Estofiil- eestisõbralik, eesti keelt ja kultuuri harrastav muulane. Kalendrilisa- osa kalendrist, asudes seejuures kalendri lõpus; sisaldas endas ilukirjanduslikke jutte. Esialgu vaimulik sisuga, hiljem hakkasid tutvustama teisi maid, jag. nõuandeid tervishoiu ja põlluharimise kohta, ajaviiteks õpetlike juttude, valmide ja luuletustega. AASTAARVUD: 1525- Lübecki raad leidis vaadist katekismus, mida peeti vanimaks eestikeelset teksti sisaldavaks raamatuks. Pole säilinud, sest Lübecki raad arestis vaadi ning põletas selle, kui ,,luterli...
Rahvuslik liikumine-rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Ärkamisaeg-ajajärk Eesti ajaloos, rahvuse teadvustamine, rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Pärisorjuse kaotamine Eestis 1916a Venemaal 1961a. Vallaseadus(mõisnike eeskostest vabanemine)1866a. Valla eesotsas vallavanem:jälgis, et seadusi täidetaks, ja vallas kord valitseks. Valla eelarvet käsutas volikogu:kehtestas maksud ja määratles kulutused. Rahvusliku ärkamise eeldus-haridustaseme kasv. Tartus Eesti üliõpilaste selts1870a.Sinimustvalge Johann Voldemar Jannsen-Eluolu edenemine, õpetused talumeestele, Perno Postimees(1857) Vanemuine(1865), I üldlaulupidu Tartus(1869) Jakob Hurt-Eesti kirjameeste seltsi(1872)president, Hariduse parandamine, Rahvaluule kogumine, Aleksandrikool-eestikeelne kreisikool Carl Robert Jacobson- ajaleht Sakala(1878) Majanduslike olude üldine parandamine, õpetused talumeestele näid...
1. Talurahvaseadused 1802 - Eestis 1) Talude pärandatav kasutamisõigus 2)Talupojad said vallasvara omamise ja pärandamise õiguse 1804 Eestimaa ja Liivimaa 1)Teokoormisi piirati 2)Piirati mõisnike karistamise õigust 3)Vallakohtute loomine 1816/19 - 1)Pärisorjuse kaotamine ( maa jääb mõisnikele) 2)Perekonnanimed 3)Osalised liikumisvabadused ( 1 kubermangu piires) 1849/56 - 1)Järk-järguline üleminek teorendilt raharendile 2).......................................................................... 1863 - 1)Kodukarja õiguse kaotamine 2)Passiseadus ( täielik liikumisvabadus) 1865 Vald vabanes mõisniku kontrolli alt 1868 Teoorjuse kaotamine 2. Millistes vormides toimus talurahva liikumine 1840. Aastatel? 1) usuvahetusliikumine 2)Väljarändamisliikumine 3. Talurahva koormised ... mõisale Teotöö, naturaalandamid, rahamaksud, raharent riigile Pearaha ja nekrutian...
Vene aeg 5.1 Eesti pärast põhjasõda Sõja jäljed Sõja ja katku tõttu oli rahvaarv langenud u. 150 000 inimeseni. 18. sajandi lõpuks tõusus elanike arv üle 500 000. Väljastpoolt võõraid ei tulnud. Venemaa pidas lakkamatult sõdu, mis riivasid ka Eestit. 1797Aastani ei võetud eestlaseid Vene armeesse. Sõjad tõid kaasa suuremaid koormiseid, küüdikohustuse. Hiljem võeti eestlaseid nekrutiks 25 aastaks. Balti maariigi taastamine Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Venemaal vastuvõetavad seadused hakkasid siin kehtima alles pärast registreerimist kohapeal. Eesti- ja Liivimaa kindralkubernerideks nimetati 18. sajandil Venemaa teenistuses olnud välismaalasi. Kehtima jäid luteri usk, saksa keel ja 18. sajandi lõpuni tollipiir Venemaaga. Baltisaksa aadli eesõiguste põlistamiseks koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad aadlimatriklid, kuhu lisati uusi perekondi ...
Daatumid · 1582 Liivi sõja lõpp , Jam Zapolski vaherahu. ( Poola ja Venemaa) · 1583 sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, mis andis rootslastele Lääne ja PõhjaEesti · 1629 Altmargi vaherahu, Poola loovutab LõunaEesti Rootsile · 1632 Avatakse Tartu Ülikool · 1641 pärinevad esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. · 1645 Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare. · 1660 aastal Oliwa rahuga omandas Rootsi Rzeczpospolitalt Ruhnu saare. · 1681 Riigimõisate talupojade pärisorjuse kaotamine Rootsi riigi poolt · 1684 Forsseluis hakkas väljakoolitama koolmeistreid ja köstreid · 1686 Koolihariduse rajamine lihtrahva jaoks · 1688 Forsselius sai nõusoleku rajada koole sinna, kus tarvis · 1700 Põhja sõja algus · 1708 Tartu piiramine · 1710 Põhjasõja lõpp Eesti ja Liivimaa aladel · 1721 Põhjasõja lõp...
Prantsuse revolutsiooni mõju Eesti 19. sajandi ajaloos 18. sajandi lõpul süvenes Prantsusmaal üldine kriis: majanduslik olukord halvenes, seisuslikud vastuolud, kodanlus soovis aadliga võrdseid poliitilisi õigusi. 1789.a vallutas rahvas Bastille kindluse, mida peetakse Prantsuse revolutsiooni alguseks. Kuidas mõjutas Prantsuse revolutsioon (1789-1799) Eesti 19. sajandit? Eestis 18. sajandi lõpul vajas uuendusi mõisamajandus ning Euroopast jõudsid Eestisse revolutsioonilised vabaduse ja võrdsuse ideed. Tänu vabaduse ja võrdsuse ideele hakati Eestis kavandama talupoegade olukorra muutmist. Esimene samm tehti 1802. aastal talurahvaseadusega, millega kehtestati talude pärandatav kasutusõigus ja suuremad õigused vallasvarale. 1816. aasta talurahvaseadusega kaotati ka pärisorjus, mis tähendas, et talupojad said isiklikult vabaks, kuid pidid maad hakkama rentima. 1856.a talurahvaseadus lõi õigusliku aluse raharendile üle...
Eesti pärast Põhjasõda: eestlaste arvukus langes kriitilisele piirile. Maa oli laastatud ja inmieste elujärg vilets.Haldusjaotus jäi samaks mis Rootsi ajal. Balti erikord: Balti aadli omavalitsuse kinnitamine Vene võimude poolt. Omavalitsuse säilitasid ka linnad. Linnavõimuorganiks jäi raad,mis otsustas linnaeluküsimusi ja andis kodaniku õiguseid. Balti erikord garanteeris baltikumi püsimise Saksa kultuuriruumis. Balti provintsides domineeris Luteri kirik. Talurahva olukord halvenes 18.saj II poolel, seda väljendab ka Roseni Deklaratsioon.- Liivimaa maanõunik parun Otto Fabian Roseni seletuskiri Vene riigivõimule talupoegade õiguste kohta (1739) Eesti 18.saj II poolel. Venemaa keisrinnaks sai Katariina II. Tema eesmärgiks oli keskvalitsuse võimu tugevndamine ja ääre alade allutamine keskvõimule. Sel eesmärgil kehtestas ta 1783 Balti provintsides asehalduskorra(muudatused nii administratiivses kui ka poliitilises korralduses.) Balt...
III. EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Sajan Olulisemad sündmused d 19.saj · 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. · 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. · 1804 vallakohtute loomine. · 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". · 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. · 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. · 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). · 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. · 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. · 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. · 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, ...
Eesti valitsemine Põllumajandus 19. s Valitsemine: Keiser Paul I taastas Balti erikorra. Keskvõim Keiser- kindralkuberner – 3 kuberneri – 3 kubermanguvalitsust Eesti-, Liivi-, Kuramaa (maksud, rahvaharidus, arstiabi, vanglad, sõjavägi, nekrutid, ehitustööd) Balti provintsiaalseadustik Balti eraõigusseadustik Kohalik võim Baltisakslaste omavalitsusorganid (talurahvaküsimused, külakoolid, kihelkonnakirikud, teed) linnavalitsused 19. s loodi eesti ja läti talupoegade vallaomavalitsus Põllumajandus 19 sajandil Mõisamajandus: 19. sajandil kuulus kogu Eesti ala väljaspool linnasid mõisatele. U 1200 mõisat 1910 U 1-2 tuh ha maad igal Mõisa territoorium jagunes mõisamaaks ning talumaadeks Mõisa süda: härrastemaja...
Muinasaeg 13. saj alguses 8 maakonda ja Kesk-Eestis Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Kiviaeg Kunda, Narva, kammkeraamika ja 9000 eKr - väikesed maakonnad, 45 kihelkonda nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg 1227 Keskaeg Feodaalriigid, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne 1238 Stensby leping - Taani saab Põhja-Eesti (va Linnade rajamine, feodalismi kujunemine, 1227-1561 piiskopkond, Eestimaa hertsogkond Taani Järva) tagasi mõisate rajamine, talupoegade sunnimaisuse valdus Põhja Eestis (1227 ja 1238-1346), 1343-1345 Jüriöö ülestõus Taani müüb valdused kujunemine, katolik usulevik, kloostrite orduriik millele kuulus kuni 1238 ja alates (1346) Saksa ordule, see annab omakorda (1347) rajamine, munga ordud, domiiklased, ...
RAHVSULIKLIIKUMINE EELLUGU *pärisorjuse kaotamine *mõni esinduslikum mõisnik kehtestas talupoegadele eraseadused, millega laiendati nende pmavalitsust ja õigust vallasvarale ning loodai talurahvakohtud. *Paul I tema ajal talurahva elu kergenes, mõisad pidid koguma magasit- kus oli toit ikalduste ajaks. *Aleksander I avaldas survet Eesti ja Liivimaa talurahva olukorra kergendamiseks 1802 Eesti maapäev võtis vastu regulatiivi"igaüks.." sellega lubati talupoegadele talude pärandav kasutamisõigu, õigus vallasvarale ning loodi valla-ja kihelkonnakohtud, kus talumeeste kohtuasju arutati nende osavõtul. 1804 analoogiline seadus 1802 aastaga. 1816 Pärisorjus kaotati Eestimaal 1819 P.orjus kaotati Liivimaal. 1849 Kehtestati Liivim.uus talurahvasedaus->järkjörguline üleminek raharendile. Algas talude päriseks otsmine. 1856 Kuulutati Eesimaal välja uus talurahvasedaus, kus jäi abiteost (s.o kiireloomulised hooajatööd mõisas-sõnnikuvedu, külv, hen...
1 III. EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Saja Olulisemad sündmused nd 19.sa 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. j 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. 1804 vallakohtute loomine. 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetat...
Jaanika Märdimäe Eesti ajaloo pöördepunktid Eesti rahavas on pidanud arvestama ikka jälle uute vallutajatega. Eesti üle on valitsenud taanlased, sakslased, rootslased ja venelased. Järgnevalt tulebgi jutu alates Saksa võimul olekust kuni Eesti iseseisvuseni. Rüütlite aeg ehk Saksa ajal oli võim Eestis sakslaste käes. Maa jagati rikastele saksa soost ülikutele. Nad said endale palju maad ja tekkisid Eestisse suured mõisad. Igal mõisal olid talupojad, kes tegid ära mõisa tööd. Talupoegadel oli oma väike maja, kus nad ei võinud ära minna . Talupojad allusid mõisale ja mõisaomanikule. Mõnikord õnnestus neil linnadesse ära põgeneda. Kui nad suutsid ennast varjata ühe aasta ja ühe päeva, siis said nad vabaks kodanikuks. Mõisnikud otsisid põgenenud talupoegi, aga linnakodanikud aitasid neil ennast peita. Põgenenud talupoegadest said linnad endale uusi töötegijaid. 15...
Mida nimetatakse Balti erikorraks? Miks jäi see püsima? Balti erikord Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini Saksa mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Kuni Balti provintside vallutamiseni Moskva tsaaririigi poolt oli ta kehtiv valitsusvorm ning õigusüsteem. Sellel aitas püsida provintsiaalseadustik, mis seisis õiguste eest. Baltisakslased vastasid osavalt rünnakutele, sest said Saksamaaga hästi läbi ja Saksamaa rünnakut kardeti. Miks seati sisse kindralkuberneri institutsioon töökoht? Millised olid tema töö ülesanded? Keegi pidi esindama kõrgemat võimu valitsuse nimel. Selleks loodi institutsioon kindralkuberner, kelle võimupiirid olid üsna ulatuslikud, esialgu ministrilähedane töökoht. Kubermangude admistratiivparaadi kõrgeim juht, teostas järelvalvet kõigi tsiviil- politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Teda toetas valitsuse kantselei, mille kaudu suheldi...
Ajaloo kontrolltöö Vene aja algus 1. Balti erikord Balti kubermangudes eksisteerinud omavalitsussüsteem, mis põhines balti aadli seisuslikel privileegidel. (Eestimaa-, Liivimaa-, Kuramaa-, Peterburi-, Pihkva kubermang) Tunnused: a) asjaajamiskeeleks oli saksa keel b) valitsev usk oli luteri usk c) rüütelkondade suur võimutsemine d) restitutsioon e. riigi mõisate tagastamine eraomanikele e) kuni 1797.a. puudus nekrutikohustus f) tollipiiri olemasolu g) koostati aadlimatriklid e. põlisaadlike nimekirjad Nekrutikohustus- Vene keisririigi kehtestatud kohustus, mille alusel tuli talupoegadel enda seast anda Vene väeteenistusse teatud arv mehi ehk nekruteid Balti provintsiaalseadustik- Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu 1845. a. avaldati (aadlike,linnakodanike, vaimulike seaduslike õiguste ning eesõiguste kogu) Miks lubati? Põhjasõda oli võidetud nin...
Ajalugu Suurriigid XIX sajandil Viktoriaanlik Inglismaa Kuninganna Victoria *Valitses 1837 – 1901 *Viktoriaalsus – siivsus, väärikus Tööstusrevolutsioon 19. saj *Napoleoni sõjad 18. saj > 1. kolooniaid juurde, impeeriumi teke 2. vajadus relvade ja tekstiili järele Inglismaal edenevad kaevandused ja kaluritööstused *1816. a. leiutati „Buffing Billy“ söe vedamiseks, algab raudtee-ehitus Vabrikute rajamine *1830 – trei-, frees- ja höövelpingid *Tööpäeva pikkus 16-18 tundi *Massiline lapstööjõu kasutamine *Protestiks masinate purustamise liikumine *1847 – 10-tunnise tööpäeva seadus Poliitilised parteid *Inglismaal tegutseb Parlament 13. sajandist *Kahekojaline parlament: lordidekoda ja alamkoda *Majoritaarne valimissüsteem *Toorid > konservatiivid, >...
Kirjanduse kordamisküsimused 1) Realismi üldiseloomustus a) Millal levis? 19.saj (1830-1870) b) Kust sai alguse? Prantsusmaalt c) Kuidas iseloomustada? Väldib idealiseerimist, püüdleb tõepärase ja täpse kujutamise poole, kindlapiiriline ja käsitleb reaalsust sellisena nagu see näib tavalisele inimesele. 2) Mis teos on maailmakirjanduses esimene realistlik teos? Milline on eesti realismi tähtsaim teos? Maailmas- „Punane ja must“ (1831) Stendhal Eestis- „Külmale maale“ (1896) Vilde 3) Nimeta realistlike kirjanikke ja nende teoseid! Nii Eestis kui maailmas - „Punane ja must“ Stendhal - „Anna Karenina“ Tolstoi - „Isa Goriot“ Balzac - „Therese Raquin“ Zola - „Külmale maale“ Vilde - „Kuritöö ja karistus“ - „Tõde ja õigus I-V“ Tammsaare Dostojevski ...
Rahvuslikust ärkamisajast ja 1905.a revulutsioonist Eestis 1. Pärisorjuse kaotamine, talude päriseks ostmine, valla omavalitsus läks eestlaste kätte, suurenes eestlastest haritlaste arv. 3. C. R. Jakobson pidas 3 isamaalist kõnet, andis välja ,,Sakalat", ostis esindustalu Kurgjale, oli põllumeeste seltsi president, lootis Vene valitsuse toetusele. 4. J. Hurt rajas Aleksandri kooli, rajas Eesti Kirjameeste seltsi, kogus vanavara, püstitas eestlastele eesmärgi saada suureks vaimult, korraldas I laulupidu. 5. Õppekeeleks sai vene keel, levitati õigeusku, laulu ja mänguseltside kavva ilmusid sisulagedad näidendid, asjaajamis keeleks sai vene keel. 6. Venestamine pidurdas rahvusliku liikumise tegevust. Tartus alustas tööd Hugo Treffneri eragümnaasium, loodi Eesti Üliõpilaste Selts, 1884. a õnnistati sinimustvalge lipp. 7. Põllumajandus tooted saadeti peamiselt Peterburi, jätkus talude päriseksostmine, peamiseks põllumajandus haruks k...
1227 Liivi ordu võim Pindala: 45 227 km2 1583 Rootsi võim Rahvaarv: 1 340 341 (01.01.2009) 1645 Rootsi võim Saaremaal Eesti Kroon seotud euroga: 1:15,6466 1632 Tartu ülikool, Forselius Põhiseadus: 28.06.1992 (hetkel 4.) 1721 Põhja sõjaga Vene võim Parlamentaarne Vabariik 1816 (1819) Pärisorjuse kaotamine Lipp: juuni 1922, august 1990 1857 püsiv ajakirjandus (Perno) Haldusjaotus: põhiseadusega 1938 1866 vallaseadus Muutused NL perioodist: Rapla maakond 30.03.1917 Liivimaa Eestile 15 maakonda; 195 valda 24.02.1918 EV väljakuulutamine 34 linna 13 vallasisesed (Rapla) 02.02.1920 Tartu rahu Põhiseadused: EV ajaloos on kehtinud 4 põhiseadust....
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI 19. SAJANDIL Õpik lk. 128-139, 146-155. 1. Millised Venemaa poolt peetud sõjad ja kuidas mõjutasid ka Eestit? Krimmi sõda (1853-56)-eestlased nekrutiteks ja 25.aastaks teenima, lükkas edasi 56.a talurahvaseadust; Napoleoni sõjad- Eesti tpgi võeti maakaitseväkke. 2. Pärisorjuse kaotamise põhjused: Kriis põllumajanduses, viljahinna langus, p. Orjus ei toonud tulu, levisid vabaduse ja võrdsuse ideed, Aleks. I oli reformimeelne(soosis kaotamist); Eeldused: Valgustusideede levik, tähelepanu pööramine inimõigustele, kriis põllumajanduses, talurahvaülestõusud, moderniseerimine. 3. Millised muudatused toimusid järgmiste talurahvaseadustega Eesti-ja Liivimaal: 1802 ja 1804- Talurahva regulatiiv 'Igaüks'- õigus omada vallasvara, reguleeriti koormisi, tahteti talu pärandamise õiguse lastele pärandada (E); Sarnane L-maal- koormised reguleeriti vastavalt ta...
RAHVUSLIK LIIKUMINE Rahvusliku liikumise poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised eeldused - õigusliku ja majandusliku seisundi edenemine (talurahvaseadused!) 1816/19 pärisorjuse kaotamine - iseseisev otsustamisõigus, vallakogemus 1849/56 raharendile - majanduslik edenemine, parema haridusega lootus paremale elule Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste I põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Viis selleni et, eestlaste eneseteadvus tõusis, hakkasid teadvustama, oma minevikku ja keelt. Kujunes välja eesti rahvus. - suhteliselt soodne poliitiline õhustik Aleksander I ja Aleksander II ajal Rahvusliku liikumise juhid J. V. Jannsen: Hakkas välja andma Perno Postimeest, kus ta pöördus esimest korda maarahva asemel Eesti rahva poole. Hiljem Tartusse, Eesti Postimees. asutas t...
Ajaloo KT 16.PTK 1. Miks kerkis 19.saj alguses päevakorda talurahva olukorra parandamise küsimus? Pärisorjuse kaotamise järel jäi talurahvast ahistama terve hulk sotsiaalseid, majanduslikke, õiguslikke piiranguid. 2. Kas talupoegade olukord kergenes pärast pärisorjuse kaotamist? Ei, kuna talupoegade majanduslik seisukord oli halvenenud, neil oli suured koormised. Toimusid ka rahutused, usuvahetusliikumised, väljarändamised. 3. Miks jäid ka pärast pärisorjuse kaotamist alles mõisakoormised? Kuna talupojad vabastati ilma maata, nad pidid mõisalt oma talumaid rentima. 4. Milliseid ül pidi täitma talurahva omavalitusus? Vallal lasus ühisvastutus magasiviljakogumisel, vaeste hoolekandel ja koormiste täitmise ees. 5. Miks tekkisid talupoegade hulgas 1830-40 rahutused? Need aastad olid põllumajanduses rasked- viljaikaldused, millega kaasnesid näljahädad.Talupojad hakkasid väljapääsuteid otsima. 17.PTK 1.Milline o...
Kordamine 8.klass Peatükid:33-35. 1)Võrrelge Venemaal ja Eestis kaotatud pärisorjuse tingimusi-sarnasused ja erinevused ( vastuvõtmise aeg, kelle valitsusajal, positiivsed ja negatiivsed tulemused). Toimus Aleksander II ajal 1861. aastal Venemaal ja Alexander I ajal 1816-1819 aastal Eestis. Eestis sai perekonna nime, isikliku vabaduse. Venemaal sai osta maa 50 aastaks. Eestis ei saanud talupojad maad ja puudus liikumisvabadus, kuid Venemaal säilisid vene külad, mis jäid vaeseks. Sarnaseks oli pärisorjuse kaotamine ja isikliku vabaduse puudumine. 2)Võrrelge Aleksander II, Aleksander III ja Nikolai II valitsusaega ( poliitika valdkond, tähtsamad sündmused) Valitseja Valitsusaeg Poliitika Tähtsamad iseloomustus sündmused Aleksander I 1855-1881 Tahab teha Kultuurielu ...
Kreutzwald (1803 1882) Kalevipoja koostaja, Eesti keele terminite kasutuselevõtt, rahvavalgustuslikud teosed ( ,,Viinakatk"), eesti rahva kultuuripärandi jäädvustamine ( Eesti rahva ennemuistsed jutud) Faehlmann (1798 1850) Kalevipoja idee looja, Õpetatud Eesti Seltsi loomine, müütilised muistendid( Koit ja hämarik, Vanemuise laul) 1846. Kirjutas uues kirjaviisis luuletuse ,,Püha jutt". Peterson( 1801 1822) Ühendas antiikluule ja rahvaluule elemendid, tõi eesti kirjandusse oodi ja pastoraali. Koostas rootsi keele grammatika, tõlkis Soome "Finnische Mythologie", mütoloogia rootsi keelest saksa keelde. 1835 ,,Kalevala"/ 1853 alg ,,Kalevipoeg" ideena 1857 anti välja teaduslik ,,Kalevipoja" väljaanne / 1862 anti välja rahva ,,Kalevipoja" väljaanne 1857 Perno Postimees, J.V.Jannsen / 1864 Eesti Postimees , Jannsen 1869 esimene üldlaulupidu 1870 ,,Saaremaa onupoeg" esimene näidend, Koidula 1872 Eesti kirjameeste selts ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
