põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. Kõige enam veiseid Järvam. 33,4 tuh, L.-Viru 31,4 tuh ja Pärnu 25,9 tuh v.Piimat. koondub suurtootjatele 46%loomi , kus tootmise efekt. kõrgem kui väiketoot 11% loomi. 31. 03 lõppenud 06/07 kvoodia. tarnisid Eesti piimat. lõpptarbijale 600,4 tuh t .piima täitsid Eestile eraldatud piimakvoodist 93%. Eestile kvoot oli 646,4 tuh t sellest tarnekvoot 633,4 tuh t ja otseturustus 12,9 tuh t. Tarnekv. täideti 593,0 tuha t.- 94% ja otseturustusk. 7,4 tuh t ehk 57%.Veiseliha osatäht. kogu lihatoodangus oli tõusnud - 28%. Veiseliha tootmine suurenes lihaveisekasv.edendamise tulemusena. PRIA andmetel oli lihatõugu veiste arv 30. 06. seisuga 21,8 tuh, mis on 8,6% kogu veiste arvust. 4
Kodustatud vorm: india veepühvel Liik: filipiini pühvel Kodustatud vorm: puudub 3. Perekond: aafrika pühvlid (Syncerus) Liik: kahverpühvel Kodustatud vorm: puudub Pärisveislaste sugukond jaguneb kolmeks perekonnaks: 1. veis (Bos) 2. aasia pühvel (Bubalos) 3. aafrika pühvel (Syncerus) Veiste perekond on arvukas ja neist on paljud kodustatud. Koduveiste ulukeellaseks peetakse ürgveist ehk tarvast (Bos taurus primigenius). Viimased tarvad surid välja 17 sajandil. Tarvas oli levinud laial territooriumil ja teda kodustati mitmes kohas. Ta oli suurt kasvu (turja kõrgus 140-150 cm), raske pea, tugeva massiivse kaela ja sügava rinnaga, pika kerega, sirge seljaga ja jämedate jalgadega
Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loomade arvu vähendada Eestis veiste arv pidevalt väheneb. Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat. Piimaveiste jõudluskontrollis oli 2011 seisuga 88 984 lehma, mis moodustab 93% Eesti lehmadest. Jõudluskontrolli Keskuse andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2010. aasta keskmine piimatoodang 7613 kg. Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 7778 kg ja eesti punasel tõul 7152 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4850 kg. Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2011 seisuga 16 967 veist. Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (4971), seejärel limusiini (4116) ja herefordi (3442) tõugu lihaveiseid. 4. Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuuluv koduloomade rühm mingil territooriumil. Neil on sarnane välimik
Optimaalne kehamass seemendusealistel mullikatel peaks moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist. Noorpullidelt alustatakse sperma võtmist 12-14kuul. 16. Ind, tiinestamine, kunstlik viljastumine, embrüosiirdamine - Ind on emasl.füsioloogiline seisund, otsib isaslooma lähedust ja laseb ennast paaritada. Ind on seotud munarakkude valmimisega munasarjas. Sel ajal eritub munasarjadest verre innahormoon östrogeen, mis põhjustab muutusi emaslooma käitumises. Lehm muutub rahutuks ja hüppab selga teistele lehmadele või vastupidi. Indleva lehma tunnus - laseb end teistel endale selga hüpata. Innaperiood kestab keskmiselt 12-20 tundi (kõikumine 3-36 tundi). Inna tunnused hakkavad ilmnema enne munaraku valmimist. Valminud munarakk vabaneb munasarjast ja liigub munajuhasse. Seda nimetatakse ovulatsiooniks. Viljastumine toimub munajuhas. Kui munarakk püsib liiga kaua
loomade arvu vähendada. Lisaks loomade produktiivsusele suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasutada põllumaad. Eestis on seoses turumajandusele üleminekuga veiste arv pidevalt vähenenud. Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis 2011.a seisuga on Eestis 88 984 lehma, mis moodustab 93% Eesti lehmadest. Jõudluskontrolli Keskuse andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2010. aasta keskmine piimatoodang 7613 kg. Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 7778 kg ja eesti punasel tõul 7152 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4850 kg. Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2011 seisuga 16 967 veist. Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (4971), seejärel limusiini (4116) ja herefordi (3442) tõugu lihaveiseid. 4. Tõug- ühte liiki kuuluvate koduloomade suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik, majanduslikult kasulikud omadused ja ühesugused nõuded keskkonnatingimuste
Maatõugudel sarvi ei kasvagi. *Ammlehmad-lihalehm, kellelt vasikad piima imetavad *Veised saavad suguküpseks 6-8 kuuselt. , enne paaritumist vajalik saavutada õige kehamass!! 6 kuu vanuselt emased eraldatakse isastest, et vältida juhuslikke tiinestusi. *Esmakordne seemendamise opt. vanus 15-18 kuud. (Mullikate kehamass peab moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist). Peale seemendamist tiinus, mis kestab umbes 9 kuud. Umbes 2 aastaselt võiks lehm esimest korda poegida. Tiinestamine kas kunstlikult või loomulikult. Kunstlikult lahjendamata ja lahjendatud sperma. Nii värske kui sügavkülmutatud spermaga, mis säilib -196 C. 60% EMASVEISTEST TIINESTUB ESIMESEL KORRAL KUNSTLIKUST SEEMENDAMISEST. *50% sünnib emasvasikaid, 50% pullvasikaid. Seetõttu oluline sorteerimine, sorteeritakse XY kromosoome, et sünniks rohkem naislehmi. *Embrüo siirdamine annab emasloomalt rohkem järglasi, tehakse tulevikus spermapullide saamiseks.
Lihaveiste tõug Aberdiin-angus *Pärineb Sotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast. Aretust alustati 18. sajandil. Loomad leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes. Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu. Keskmise suurusega tõug lehmad 600...700 kg, pullid 1000 kg. Mustad, kuid on ka punakaspruune. Nudid tunnus pärandatakse kindlalt järglastele. Lehmad on küllaldase piimakusega; neil on head emaomadused. Head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Pikaealised, taluvad hästi madalaid temperatuure. Nende liha maitseomadusi peetakse parimaks. Aastast 1917 jäi domineerima must karvavärv. Eestisse toodi seda tõugu veised Soomest 1994. Aastal. Limusiin *Pärit Prantsusmaa keskosast Limousini ja Marche`i mägialadelt. Juba 17. sajandil kasutati neid nii veo- kui ka lihaloomadena. Esimene tõuraamat ilmus1886. Aastal
Tänu hollandi tõule muutus mustakirjute veiste kehaehitus kompaktsemaks, märgatavalt paranes lihastus ja suurenes piimajõudlus. Soovimatuks osutusid mitmed jalgade vead (püstiseis, halb sõrgade kuju) ja udaravead (nõrk keskside, rippudar). Samad vead olid omased ka mustakirjutele veistele Hollandis. Alates 1976. aastast hakati seemendusjaamades kasutama USA-st imporditud pulle või spermat. Holsteini tõu kasutamise tulemusena suurenes eesti mustakirju karja piimatoodang, paranes udara kuju, veidi vähem jalgade seis ja sõrgade kuju. Holsteini tõu pikaajalise kasutamise tulemusena on eesti mustakirju tõug muutunud geneetiliselt üha enam sarnaseks holsteini tõuga. Seepärast kannab eesti mustakirju tõug alates 1998.a. uut nime – eesti holstein. 2013. aastal oli 71 716 eesti holsteini aastalehma piimatoodang 8611 kg, piima rasvasisaldus 3,97% ja piima valgusisaldus 3,36 %. Eesti holstein moodustas 79,1% aastalehmade arvust. Kõikides maakondades.
Lehma piimajõudlust hinnatakse piimatoodangu, piima rasva ja valgusisalduse ning rasva ja valgutoodangu alusel. Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. Kehamass: kaudne lihajõudluse näitaja. Suurema kehamassiga loomalt saadakse harilikult rohkem liha. Tapamass: lihakeha mass koos sisemise rasvaga. Lihakeha: mass, kuhu hulka rasva massi ei arvata. 12. Lehma piimatoodang aastas millest see sõltub? Mõjutavad tegurid: 1) pärilikkus; 2) füsioloogilised ja väliskeskkonna tegurid; 3) looma vanus; 4) kinnis ja uuslüpsiperioodi pikkus; 5) lehma vanus esimesel poegimisel; 6) kehamass; 7) söötmis pidamistingimused; 8) lüpsitehnika. 13. Põllumajandusloomade kasv ja areng Arenemise all tuleb mõista organismi kvalitatiivset muutumist, tema diferentseerimist ja kujunemist keerukama struktuuri ja mitmekesisemate funktsioonide suunas.
..2000 a. ema. Kesk-Aasias kodustati tarvas umbes 8000...7000 a. ema. Muinas-Roomas ja Egiptuses tunti koduveist väga kauges minevikus, Kreekas 5.aastatuhandel ema, Jeerikus 3500 a. ema. Tarva kodustamise üks vanimaid kohti on ka Kesk-Euroopa. Arvatakse, et Eesti territooriumil ei ole tarvast kodustatud. Koduveised saadi Lõuna-Euroopa rahvastele. Koduveis kodustati 7000 ekr Põhja-Kreekas ja Anatoolias. 2. Veisekasvatuse areng maailmas (alljärgnevad on 2012 loengu andmed) Veis on levinud kõikidel mandritel, kuid suurim arv on Aasias. · Veiste arv maailmas on üle 1,4 mld, millega ületab 10-kordselt hobuste ja eeslite arvu ja sigade arvu 2 korda. · Ainult lammaste arv on sarnane. · Loomade arv · Esmane toodang · Lõpptoodang · Piima kogutoodang maailmas aastal 2010 oli 83,2 %. · Euroopas 34,5% kogu maailma veisepiima toodangust. · Elaniku kohta 2001 aastal oli 80,5 kg piima.
aastal eluskaalus 25 tuh tonni. Ühes karjas kuskil 300 lehma. Kõige enam aberdiin-anguse tõugu veiseid, järgnesid herefordid ja limusiinid. Eestis aretatavad piimaveisetõud, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Eesti holsteini tõug (EHF) – enne eesti mustakirju tõug. Kohaliku karja ristamisel hollandi mustakirju tõuga. Aretuse algus 1838. a. Algselt nimetati ristandeid eesti hollandi-friisi tõugu veisteks, hiljem eesti mustakirju tõug. Alates 1998.a – eesti holstein. Aastalehma piimatoodang 8611 kg, piima rasvasisaldus 3,97% ja piima valgusisaldus 3,36 %. Eesti holstein moodustab 79,1% aastalehmade arvust. Kõikides maakondades. 4 Eesti punane veisetõug (EPK) Kohaliku karja ristamisel angli ja taani punase tõuga. Aretuse alguseks 1862 a, hiljem loobuti taani tõust ja toodi sisse angli tõug. 1980-ndatel hakati uuesti kasutama taani punast tõugu pulle. Eesti punast tõugu veiseid on 1/3 veiste üldarvust
Tiinestamine loomuliku paarituse teel pulliga: regul paaritus ja vabapaaritus(pull karjas). Kunstlik seemendus võimaldab ähendada emsaloomade tiinestamiseks vajaminevat pullide arvu (saab valida parimaid aretusväärtusega pulle). Embrüosiirdamine loomulikul teel saadakse ühelt lehtmalt 1 kuni 2 järglast. Lehmale süstitakse hormoonpreparaate , millega kutsutakse esile superovuluts s. o mitme munar üheaegne vabanemine. Seejärel seemend lehm kürge aretusväärtuse pulli spermaga. 6-7 päeva pärast loputatakase embrüod emakast välja, kontr nende seisundit ja seejärel siirdatakse retsipendile. Sünnitus- lehm muutub rahutuks ja häbemest eritub lima. Pannakse alla puhas põhk ja vlm ette sünnitusabi vahendid, tavaliselt kulgeb sünnitus ilma abistamiseta. Vastsündinu hooldamine vastsündinu ninast ja suust tuleb eemaldada lima ja pannakse kohe ema ette, ta limpsib vasika puhtaks, see stim vasika vereringer ja hingamist
Võimaldab spermat effektiivsemalt kasutad, sest ühest ejakulaadist saab mitu spermadoosi ja seemendada rohkem emasloomi kui loomulikul paaritusel. Embrüosiirdamine on bioteniline meetod,mis võimaldab emasloomadelt saada ühe sigimistsükkli jooksul normaalsest tunduvalt suuremal arvul järglasi. 17. Sünnitus ja vastsündinu hooldamine Lehmale tuleb panna puhast allapanu ja valmistada ette sünnitusabi vahend.Normaalselt lehm sünnitab ise kuid sageli on vaja ka inime abi.Vasika sünnimisel esimena ona vaja eemaldada ninast ja suust lima ning lasta lehmal vasikas kuivaks lakkuda.Seejärel tuleb vasikas panna nia otsa imema nii ruttu kui võimalik selleks et ta saaks emast ternespiima. 18. Abort, enneaegne sünnitus, esmaspoegimise vanus, ahtrus. Tiinuse katkemist kuni 210. Tiinuspäevani nimetatakse abortiks.Tiinuse katkemist 211…266 päevani nimetatakse enneagseks sünnituseks.Ahtraks nimetatakse
Piimakari Koosneb veistes, kes on aretatud piima tootmiseks ehk piimaveised(piimatõud). Lihakari koosneb lihatootmiseks aretatud tõud(lihatõud). Veis-(liigi nimetus) liik, kes kuulub imetajate klassi, rohusööjate hulka(mäletseja), sõraline,veislaste perekonda.Veise esivanem on Tarvas Lehm- emane veis alates esimesest poegimisest. Ammlehm+sugupull -ainult imetab järglasi- põhikari Lüpsilehm moodustab lüpsikarja - põhikari Vasikas - esimesel pool aastal, kuni 6 kuud noorveis kes tarbib piimatooteid(piim, piimapulber) Mullikas - 6-ndast elukuust kuni esimese poegimiseni Lehmik - emane noorveis Pullik - isane noorveis Pull: Muupull - lihapull testpoll - pull keda testitakse, noor pull kellele ei ole hinnangut antud. aretuspull - on antud hinnang Härg - kastreeritud isas loom
Kasvu poolest võistlevad selle tõuga vaid Simmentali tõugu veised. Värvus varieerub helekollasest ja beezist valgeni. Shorthorni tõug ... - vana Inglismaalt pärinev kuulus universaalne lihatõug (shorthorn täh. inglise keeles lühisarviline). Sellest pärinevad paljud kaasaegsed lihaveisetõud vanad tõud enne lühisarvelisi olid pikasarvelised. Liha on väga rasvane - majanduslik tasuvus on vähenenud. Tapasaagis 70 %. Lehmad lüpsavad 3005-4000 kg piima aastas. Tänapäeval on eraldatud tõurühm, keda aretatakse piimatoodangu suurendamise suunas, et luua uut piima-lihatõugude hulka kuuluvat tõugu. Longhorni tõug Limousine'i tõug ... laudjas ebaharilikult kõrge võrreldes turja kõrgusega suured singid Belgian Blue ... silmapaistvalt arenenud lihastikuga, geenimutatsiooni tulemusena kahekordne lihastik
Värvuselt on loomad valged kreemika kõrvaltooniga. Ka ninapeegel, sõrad ja sarved on heledad. Lihastik on väga hästi välja kujunenud turjal, landel, laudjal ja sinkidel. Suur sünnimass (üle 40 kg) põhjustab raskeid sünnitusi. Pole harvad keisrilõikused. Seepärast ei saa kasutada piimatõugu mullikate seemendamisel. Hele akviteen e. akviteeni hele: aretatud Prantsusmaal. Originaalnimega Blonde d`Aquitaine tõug on väga heade lihajõudlusomadustega veis. Lihastik on väga hästi nähtav looma välimikus. Iseloomulik on nn topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Seda tunnust kannab üle 35% vasikatest. Belgia sinine tõug: see tõug on kujundatud mitme tõu kombinatsioonina. Sagedased on rasked, sünnitused, mille põhjustajaks on olnud sarolee tõu kasutamine aretuses. Rasked sünnitused on üheks põhjuseks, miks see tõug pole väga ulatuslikult levinud. Värvuselt heledad. Piemont: tõug on aretatud Itaalias
udarast (Kiiman, 2011). 1.3 Piimajõudlus Lehmade piimajõudlust ei hinnata ainult saadud piima koguse järgi, lisaks määratakse iga lehma piimast rasva- ja valgusisaldus. Nende alusel saab välja arvutada valgu- ja rasvatoodangu kilogrammides kogu aasta, laktatsiooniperioodi, 305 päeva laktatsiooni ja eluaja kohta. Lisaks tuuakse veel välja rasva- ja valgutoodangute summa (JKK, 2013a). Piimajõudlust väljendatakse kirjapildis: 7000-4,0-280-3,0-210-490 s.t piimatoodang - 7000 kg, rasvaprotsent - 4.0%, piima rasvatoodang - 280 kg, valguprotsent - 3.0%, valgutoodang 210 kg, V+R - 490 kg. Lisaks võetakse proove suhkru, karbamiidi ja somaatiliste rakkude sisalduse kohta. (PIKK, 2014a) 4 2. Lehmade sigimine 2.1. Tõuaretus Selleks, et saada võimalikult palju tulu piima tootmisest tuleb luua terve, suuretoodanguline piimakari. Et püsida konkurentsivõimelisena tuleb karja pidevalt
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
Lüpsmine Tähtsaimad lüpsireeglid, mida tuleb täita: 1)udara ettevalmistus olgu piisava kestusega 2)aparaadi allapanekuga ei või hilineda 3)vältida kuivlüpsi 4)lüpsisedmed puhtad. Sõõrdumine ehk piima väljutamine udarast on kaasasündinud ehk tingimatu refeks, mille esilekutsemiseks ei ole vaja erilisi asjaolusid peale udara närvilõpmete ärritamise. Töö käigus kujunevad tingrefleksid. Sõõrdumisele on need väga tähtsad. Tuleb arvestada, et lehm harjub kõigega(ka ebasoovitavaga)kiiresti, kuid omandatud harjumusest lahti saada on väga raske. Seepärast tuleb igal juhul vältida lehmale mittesoovitavate harjumuste õpetamist. Katsetega on kindlaks tehtud, et puudulik ja lühiajaline udara ettevalmistus ei kutsu esile intensiivset sõõrdumist. Seetõttu aga ei lüpsa lehm udarat tühjaks, sest jääkpiim ei tule alveoolidest välja ja jääbki kätte saamata. Selle ostseseks tagajärjeks ongi lubamatult pikk
piimasaaduseid kasutatakse piiratud kogustes peamiselt sigadele ja lindudele. Söödad sisaldavad mitmesuguseid keeruka ehituse ja koostisega ühendeid, milliseid nimetatakse toitaineteks või toitefaktoriteks. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata tarvis: * energiat, mida loomad saavad sööda süsivesikutest, rasvast, proteiinist, * proteiini ja selle koostises leiduvaid nn. asendamatuid aminohappeid (põllumajandusloomadel 9, lindudel 11), * rasv ja selle koostises leiduvad asendamatud rasvhapped, * neliteist vitamiini (A-, B1-, B2-, B6-, B12-vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, D-, E-, K-vitamiin), * kakskümmend neli mineraalelementi (kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor, väävel, raud, tsink, mangaan, vask, koobalt, jood, seleen, molübdeen, vanaadium, nikkel, tina, alumiinium, kroom, fluor, räni, arseen, liitium), * vesi ja õhuhapnik.
........................................................ 2 1. ÜLDINE STATISTILINE ANALÜÜS....................................................................4 1.1. Sisuline valitud muutujate analüüs.................................................................... 4 1.2. Põhiliste statistiliste näitajate leidmine ja iseloomustamine..............................4 2.REGRESSIOONANALÜÜS.....................................................................................2 3. KESKMINE PIIMATOODANG LEHMA KOHTA Y...........................................2 3.1. piimatoodang lehma kohta.................................................................................2 3.2. piima müük........................................................................................................ 3 3.3. Piimalehmatoetus (EEK)................................................................................... 4 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................
3. Madalad tegevuskulud, tööviljakus suur. 4. Ühele loomale vajaminev pind väike. Puudused: 1. Juurutamisel ja ümberrühmitamisel esineb loomadel stress. 2. Põhisöötade individuaalne normeerimine ei ole võimalik. 5 3.VEISEFARMI RISTLÕIGE 3.1. Veiste puhke-söötmis (kombilatrites) pidamine Veiste kombilatrites pidamisel on igal loomal eraldi puhkeala. Lõaspidamislautadest erineb see sellepoolest, et lõad puuduvad. Lehmad fikseeritakse latritesse latri tagaosas paikneva konksuga varustatud kapronköie abil. Kasutusel on ka variant, et lehmad fikseeritakse latripiirde tagaosa külge liikuvalt kinnitatud raamikujulise sulguri abil. Vastava mehhanismiga on võimalik korraga vabastada kogu loomarühm ja suunata see lüpsikotta [3, lk 187]. Kombilatritega lehmalauda ristlõige on esitatud lisas A, joonisel A.1. 3.2. Veisefarmi mõõtmed Veisefarm on projekteeritud 351 looma jaoks
energia kogus MJ päevas jagatud looma metaboliseeruva energia tarve elatuseks, MJ päevas) Söötmistase sõltub loomaliigist ja söödaratsioonist ning peab kindlasti olema üle ühe. Kui söötmistase on alla ühe, siis loom nälgib, kui aga ühega võrdne, siis loom elab ära, kuid toodangut ei anna. Suure toodangu eeliseks on kõrge söötmistase, kuid söömusel on piirid, ehk söötmistase ei saa lõputult suureneda. Enamasti on söötmistase 3...4 piirides. Kui lehm lüpsab päevas palju piima peab söötmistase olema maksimaalsuse piiril. Nuumsigade kindla juurdekasvu säilitamiseks tuleb määrata vastav söötmistase, mis tavaliselt on 3 piirides. Madalam on söötmistase munakanade söötmisel, sest nende elatustarve on suhteliselt suur. Loomade aretuse üheks põhieesmärgiks peaks olema söömuse suurendamine, seeläbi suureneb ka maksimaalne söötmistase, mis on eeltingimuseks söötmistaseme võimalikuks kasvuks. (Ülo Oll 1994 ) 1
millegi taastootmiseks, keha uuendamiseks. Keha vajab päevas paarkümmend grammi valku, kuid iga päev vahetub kehas pool kilo valke. Katabolism-lammutamine(osa aineid kasutatakse ära anabolismiks) Anabolism- üles ehitamine Toitefaktorid Toitefaktoriteks nimetatakse organismi toitumiseks vajalikke keemilisi elemente ja orgaanilisi ühendeid ning nendes sisalduvat energiat. Toitefaktorid on: a) Energia b) Proteiin ja selles leiduvad asendamatud aminohapped (loomadel 9, lindudel 11) c) Rasv ja selles leiduvad asendamatud rasvhapped d) 24 mineraalelementi Ca, P, Mg, K, Na, Cl, Fe, Zn, Mn, Cu, Co, I, Se, Mb, Cr, vanaadium, Ni, Sn, Al, F, As, Li. e) 15 vitamiini A, B1, B2, B6, B12- vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, lipoonhape, D-, E- ja K-vitamiin. f) Vesi ja õhuhapnik. September-detsember 2008. a. Energia Keemiline energia(ATP), mehhaaniline energia 30%(tööenergia, mida saadakse ainevahetuse
laktatsiooninädalal ja hakkab seejärel aeglaselt langema. Heade emiste päevatoodangud võivad ulatuda 10 kg-ni ja rohkem. 1 Kolmandal ja neljandal poegimisel on emised kõige viljakamad, sel ajal saavutavad nad ka maksimaalse piimatoodangu. Emise piimatoodangut mõjutavad tegurid: Põrsaste arv pesakonnas, emiste söötmistase ja vanus (poegimiskord), keskkonna (lauda) temperatuur, emise kehavarude suurus laktatsiooni algul. Emise piimatoodang ja selle koostis muutub kogu laktatsiooniperioodi jooksul. 4) Põrsaste rauatarve, jootmine ja lisasöötmine. Põrsad vajavad esimesel paaril elunädalal 5–7 mg rauda päevas. Emisepiim ei rahulda põrsaste rauatarvet. Rauda vajab põrsas vere hemoglobiini moodustamiseks. Põrsaste vere normaalne hemoglobiinisisaldus on 10–12 g/dl. Selle vähenemine 8 grammini põhjustab aneemiat, suuremal vähenemisel põrsas hukkub.
400 44,7 268 420 46,4 278 440 48,1 288 460 49,7 298 480 51,3 308 500 52,9 317 LEHMAD 400 42,3 254 450 46,2 277 500 50,0 300 550 53,7 322 600 57,3 344 650 60,9 365
..............................................19 6.3. Töötajate töötasu....................................................................................20 6.4. Allapanu maksumus............................................................................... 20 6.5. Sööda maksumus...................................................................................20 6.6. Veisefarmi kulud aasta kohta.................................................................20 6.7. Veisefarmi piimatoodang........................................................................20 Tabel 6.1. Veisefarmi tehnilis-majanduslikud näitajad...................................22 KOKKUVÕTE...................................................................................................... 23 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................... 24 LISAD......................................................................................................
aastat e.m.a. Põhja-Kreekast ja Anatooliast. · Hobune kodustati märgatavalt hiljem. Arvatakse, et kodustamisprotsess algas ilmselt 4. aastatuhande e.m.a. lõpus Musta- ja Kaspia mere steppides, kuhu tarpan liikus Ida- Euroopast. · Põhja-Aafrika ja praegune Sahaara kõrb oli üks esimesi loomade kodustamise kohti, kust koduloomad edasi levisid Niiluse orgu. 5000-4000 a. e.m.a. oli Egiptuses juba arenenud loomakasvatus, kus koer, siga, kits, veis ja hani olid tuntud koduloomadena. Hiljem kodustati antiloobid, eeslid ja kaamelid. · Tigrise ja Eufrati jõgikond Aasias (praegu Iraak) oli Mesopotaamia kultuuride levikuala. Nende jõgede lääne- ja idapoolsetes mägedes kodustati kitsed, lambad, sead ja anti üle jõgede orgudesse, kus neid ja hiljem ka veiseid ning eesleid kasutati. India ja Hiina kultuuride piirkonnas kodustati seebu, pühvel, gaur, kana ja siga, kuna veis,
Platsillüps . Lüpsiplatsil lüpsmist kasutatakse eelkõige lehmade lõastamata pidamise korral. Sisuliselt on tegemist lühikese piimatorustikuga torusselüpsiseadmega. Lüpsja töökoht on kanalis, mis asub lehmade asemetest ligikaudu 0,8...1,0 m võrra madalamal. See loob lüpsjale võimaluse töötada sirge seljaga. Üldjuhul on kanal lauda põrandast madalamal, lehmade asemeid on võimalik tõsta kõrgemale. Sellisel juhul liiguvad lehmad platsile mööda kaldteed, harva ka treppi mööda. Ämbrisselüpsiseadmed võivad olla nii paiksed kui teisaldatavad. Paiksetel on vaakumseade paigaldatud masinaruumi, kantakse lüpsimasinaid. Teisaldatavad ämbrisselüpsiseadmed on ette nähtud väikeste karjade lüpsmiseks. Nende vaakumseade on monteeritud kärule, kuhu asetatakse ka üks või kaks lüpsimasinat. Paiksel ämbrisselüpsiseadmel on kolm põhiosa: vaakumseade, lüpsimasinad ja puhastusseade
hobusekasvataja. Kohalikku hobust oli püütud parandada mitme tõuga, kuid üldiselt see ei õnnestunud. Berg ostis Poolast Klementsovo hobusekasvandusest norfolk-roadsteri täku Hetmani, kes osutus sobiva tüübiga tori hobusetõu alustajaks. Hobuste aretuses oli suuri teeneid ka Mihkel Ilmjärvel, Otto Nuudil ja Harri Mauringul. Veisekasvatus Eestis 16.-17-saj suurem eesmärk saada võimalikult palju sõnnikut. 18.saj anti veistele ainult sooheina ja põhku. Lehm võis anda aastas 500-800kg. 19.saj väga visa arenema piimatoodangu suunas. 1885.a avati tõuraamat ja 1886. aastal see trükiti. 1900-1940 1.karjakontrollühing suutis 1903.a kontrolli alla viia 34 mõisa karja 2500 lehmaga. 8.märtsil 1909 otsustati asutada karjakontrolli osakond, mille liikmeks asusid 19 talupidajat. Asutati ühispiimatalitusi, mis said ajendiks põllumeeste seltside loomisel.
piiratud kogustes peamiselt sigadele ja lindudele. Söödad sisaldavad mitmesuguseid keeruka ehituse ja koostisega ühendeid, milliseid nimetatakse toitaineteks või toitefaktoriteks. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata tarvis: * energiat, mida loomad saavad sööda süsivesikutest, rasvast, proteiinist, * proteiini ja selle koostises leiduvaid nn. asendamatuid aminohappeid (põllumajandusloomadel 9, lindudel 11), * rasv ja selle koostises leiduvad asendamatud rasvhapped, * neliteist vitamiini (A, B1, B2, B6, B12vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, D, E, Kvitamiin), * kakskümmend neli mineraalelementi (kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor, väävel, raud, tsink, mangaan, vask, koobalt, jood, seleen, molübdeen, vanaadium, nikkel, tina, alumiinium, kroom, fluor, räni, arseen, liitium),
RHF 2 627.2 11948.2 3.81 3.60 sorditu RHF 2 601.6 9740.1 3.01 3.28 sorditu RHF 2 644.5 10356.2 3.62 3.37 kõrgem RHF 2 661.5 10011.2 3.05 3.83 kõrgem RHF 2 596.2 10087.2 3.93 3.33 kõrgem eesti mustakirju holstein eesti punane tõug eesti punasekirju holstein ma laktatsiooninumber hma kehamass, kg ma piima kogutoodang lüpsiperioodi jooksul, kg - rasvasisaldus, % valgusisaldus, % piima kvaliteediklass Ülesanne 1. Kas piimatoodang esimesel ja teisel laktatsioonil on erinev? Ülesanne 2. Prognoosida lehma piimatoodangut tema kehamassi alusel. Kui suur võiks keskmiselt olla piimatoodang 600 kg kaaluval lehmal? Ülesanne 3. Kas lehmade piimatoodang sõltub tõust? Kõik ülesanded lahendage eraldi töölehtedele, kopeerides sinna eelnevalt andmestiku (või analüüsideks vajalikud veerud) lehe Uued töölehed nimetage vastavalt 'Ülesanne1', 'Üleanne2' ja 'Ülesanne3'.
Süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik, kaltsium ja fosfor moodustavad taime- ja loomaorganismist põhiosa (98,5%). Keemilise koostise andmed näitavad, palju toitaineid sööt sisaldab. Nende andmete põhjal on võimalik teataval määral otsustada sööda toiteväärtuse üle. Kõige enam vajab organism hapniku kõrval vett. Vee roll on osaleda lahustaja ning transpordivahendina organismis. Lisas lihtsustab see veel loomal ka sööda mälumist. Kui organismis on rasv või pool valkude kogusest lammutatud, jääb organism ellu. Kui organism kaotab 1/10 oma veekogusest, tähendab see organismi surma. Loomorganismi veesisaldus veise kehas on 55-65%, vastsündinud vasika kehas 75-80% ning nuumatud looma kehas 50%. Veerikkaid söötasi nimetatakse mahlakateks söötadeks, milleks on juurviljad, silod, haljasrohud ja kartulid. Vähe vett on terades, seemnetes, heintes, põhkudes ja kalajahus. 1 kg sööda kuivaine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
