Veetilgad (0)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Pindpinevus - V. Grigorjev, G. Mjakisev  

edelike üheks olulisemaks omaduseks on pindpinevus. Pindpinevus on nähtus, mis iseloomustab vedeliku molekulide vahel mõjuvaid jõude. Vedelik püüab alati võtta sellise kuju, et tema vaba pind oleks võimalikult väike. Kui kõrvaliste jõudude mõju on tühine, võtab vedelik kera kuju, sest kera pindala on vähim antud ruumala korral (näiteks võrreldes kuubiga). Kõigile teada, et vesi tuleb taevast tilkadena (vihmana). iks tilgad? Kuidas nad koos püsivad? Mis seos on sellel kõigel maa gravitatsiooniväljaga? Pindpinevus on nähtus, mis paneb vedeliku pinna käituma kui elastse "lehe". Nii et vedelik on alati justkui õhukese kelme sees, mis üritab vedeliku pinna minimaalseks "sikutada". Millal on vedeliku pind minimaalne? Siis kui ta moodustab sfäärilise, st kerakujulise tilga. Kui ainult gravitatsiooni ei oleks - meie jaoks tavalistes tingimustes saab see ju ilma

Füüsika

2

doc

Aine ehituse alused

Vedeliku pinnal asuvale molekulile mõjub vedeliku sisse suunatud jõud. Pindpinevusjõuks nimetatakse jõudu, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Märgamisega on tegu kui vedelik tõkestamatult mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamisega on tegu kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole. Piirnurk on nurk tasapinnalise aluse ja tasapinnaga piirneva vedelikukoguse vahel. Täieliku mittemärgamise puhul on veetilgad peaaegu kerakujulised, nurk on 180°. Osalise mittemärgamise puhul püüdlevad tilgad kera kuju poole, kuid täiuslikust ei saavuta, nurk on nürinurk. Osalise märgamise puhul tahab vedelik laiali valguda, kuid täielikult see ei õnnestu, nurk on teravnurk. Täieliku märgamise puhul püüab vedelik mööda alust takistamatult laiali voolata, nurk on 0°. Pindpinevustegurit kasutatakse erinevate vedelike pindpinevuse iseloomustamiseks (1 N/m; F = l)

Füüsika

9

docx

Elektroni kiirguse lainepikkus

SISSEJUHATUS Mis on füüsika ja tema aine? Füüsika on loodusteadus, mille eesmärgiks on füüsikalise (st materiaalse) maailma üldiste seaduspärasuste väljaselgitamine Traditsiooniliselt loetakse füüsika uurimisvaldadeks Mehaanikat, Termodünaamikat, Elektrit ja magnetismi, Optikat, Aatomfüüsikat, Tuumafüüsikat, Osakeste füüsikat, Kondenseeritud aine füüsikat, Astrofüüsikat, Biofüüsika? Miks ei saa mustkunsti või okultismi teaduseks pidada? Teaduse aluseks on teaduslik meetod, mille olulisemad punktid on Vaatlus ja katse (eksperiment) Analüüs ja hüpotees Mudel ja teooria Ennustus ja kontroll Eeldades lõpmatut Universumit, miks me näeme tähti tumedas taevas, mitte ühtlaselt valgustatud taevavõlvi? Umbes 25% Universumi massist on mittekiirgav,valgust mitteneelav ja ka mittehajutav tumeaine, mis avaldub vaid gravitatsioonilise mõju kaudu. Hiroshimale heidetud pommi puhul muundati energiaks kõigest 0.6 g massi. Kui palju energ

Füüsika

32

pptx

Udukogu

UDUKOGU  MIS SEE ON? • Udukogu on tähtedevahelise st tolmust, vesinikust, heeliumis t ja teistest ioniseeritud gaasidest koosnev pilv • Algselt kasutati "udukogu" üldnimetusena kõigi ulatuslike astronoomiliste objektide kohta • Näiteks nimetati Andromeeda galaktikat Andromeda udukoguks, enne kui Edwin Hubble galaktikad avastas • Edwin Powell Hubble • Andromeeda galaktika ehk Andromeeda udu on meie Galaktika (Linnutee) naabergalaktika • Asub 2,9 miljoni valgusaasta kaugusel • Selgub, et naabergalaktika on teinud kokkupõrke 29. jaanuaril 2007 • Hawaii saarel on astronoomid vaadelnud Andromeeda galaktika ääreosade ja tähtede spektreid, ning otsustasid, et ta on umbes 700 miljonit aastat tagasi põrganud kokku teise galaktikaga • Niisuguse häirituse tõttu võis tekkida ketta spiraalne struktuur • Eestis on Andromeeda udukogu vaadeldav aasta ringi. • Paremad õhtused vaatlusajad on sügisel j

Füüsika

12

doc

Pythagorase koolkond antiikfilosoofias

TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Nimi Rühm PYHTAGORASE KOOLKOND ANTIIKFILOSOOFIAS Referaat Juhendaja:  Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................... 3 1. PYTHAGORAS................................................................................................................................. 4 1.1 Pytharorase elukäik....................................................................................................................... 4 1.2 Pythagorase isik.................................

Filosoofia

2

docx

Füüsika, gaasid

4. Kõige lihtsam ja ilmekam viis tilkade saamiseks ongi lasta vedelikul aeglaselt välja voolata vertikaalse toru alumisest otsast. Kui vedeliku pealevool on piisavalt aeglane, on hästi näha, kuidas veepind hakkab tasapisi allapoole kumerduma. Pealetuleva vedeliku pind venib raskusjõu toimel üha allpoole ja järsku annab miski järele. Tekkinud tilk kukub alla. eraldunud vedelikukogus võtab kiiresti kera kuju ja pole langedes sugugi ,,tilgakujuline". Paigalseisvad tilgad (kastepiisad) ja vabalt langevad või hõljuvad tilgad (vihmapiisad) on siiski kerakujulised, kiiremal langemisel natuke langemissuunas lapikuks surutud. 5. Tihedaks vajunud mullast on ka vee auramine kiirem, st kobestamata muld kuivab kiiremeini kui kobestatud muld. Kõik see aga omakorda mõjutab toitainete kättesaadavust, taimekasvu ja hiljem saagikust. Parim aeg kobestamiseks on pärast kastmist ja tugevamaid vihmasadusid. 6

Füüsika

3

doc

Lühikokkuvõte Päikesesüsteemist ja planeetidest

Planeet Allikas: Vikipeedia Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat. Definitsioon Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi 24. augustist 2006 nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis tiirleb ümber Päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse". Kui täidetud on ainult kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid kääbusplaneediga. Nii on ka varem planeediks peetud Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on Kuiperi vöö. Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma päikesesüsteemis. Nüüd aga on avastatud Päikesesüsteemi väliseid planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaarkehi sageli ka

Füüsika

4

doc

Planeedi definitsioon

SISUKORD Definitsioon.................................................................................................................................2 Planeetide teke............................................................................................................................ 2 Jaotus...........................................................................................................................................2 Nimetamine.................................................................................................................................2 Päikesesüsteemi planeedid..........................................................................................................2 Merkuur...................................................................................................................................3 Veenus....................................................................................................................................

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)