Elekter - füüsika (0)

ELEKTER
Koostaja : 
Rühm: 
 
Elekter on energialiik, mille tekitab 
elektronideks nimetatud 
üliväikeste osakeste liikumine.
 
 Kaasaegses  arenenud maailmas 
on see elutähtis  energiaallikas .
STAATILINE ELEKTER
 Staatiline elekter on äratanud inimestes 
huvi juba sajandeid.
 
 Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas 
kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et 
kui siidriidega hõõruda kivistunud 
puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, 
hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja 
teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. 
 
 Nüüd on teada, et külgetõmme tekib 
sellepärast, et hõõrumine viib osa 
elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale.
 Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga 
ligi kergeid objekte, sest püüab neile 
kaotada oma üleliigseid elektrone.
 
  Samasugune  efekt tekib, kui tõmmata 
kammiga korduvalt läbi kuivade juuste 
või lohistada jalgu mööda nailonvaipa.
 
 Seda tüüpi elektrit nimetatakse 
staatiliseks, sest laeng püsib laetud 
objektil – merevaigul, kammil või 
inimesel -, kuni elekter leiab mingi viisi 
äravoolamiseks või 
elektrilahenduseks.
 
 Välk on suuejooneline näide looduslikust 
elektrilahendusest.
 
 Tõusvad ja langevad õhuvoolud panevad 
äikesepilves veetilgad põrkuma ja 
purunema.
  See põhjustab pilve sees järkjärguliste 
laengute kogunemist. 
 
 
 Aegajalt muutub laeng küllalt suureks, et 
põhjustada elektrilahendust tohutu 
maapinnani ulatuva sädeme välguna.
  Palju väiksemad sädemed põhjustavad 
vaid praksuvat heli, mis mõnikord on 
kuulda, kui kokku panna villast või 
nailonriiet.
  ELEKTRIVOOL
 Elektrivool on elektronide vool kohast, kus on 
liiga palju elektrone, kohta, kus on elektrone 
liiga vähe, just nagu vesi voolab kõrgemast 
kohast madalamatele tasanditele.
 
 Kuivõrd välk on katastroofiline laengupurse, 
siis elekter, mis  varustab  kodusid soojuse, 
valguse ja energiaga, on korrapärane vool, mis 
läheb mööda elektrikaableid sinna, kus teda 
vajatakse. 
 
  Kaablid on elektrijuhid – valmistatud 
materjalist, mille elektronid saavad 
hõlpsalt ühelt aatomilt teisele hüpata.
 Suurem osa elektrivoolust saadakse 
generaatorite abil elektrijaamades.
 
 Muist tuleb patareide keemilistest 
reaktsioonidest või valguse toimest 
fotoelementidele. 
 Elekter on kasulik sellepärast, et seda 
saab muuta teisteks energialiikideks. 
  Elektrimootorid muudavad elektrienergia  
mehaaniliseks energiaks, mida 
kasutatakse liikumise tekitamiseks. 
 
 Elektrisoojendid tekitavad 
soojusenergiat, kui vool läbib nende 
kütteelemente.
  Elektrilambid annavad  valgusenergiat  
sarnaselt soojenditega – vool läbib 
peenikest traati, mis lööb helevalgelt 
hõõguma.
 

Itaalia  teadlane   Alessandro  Volta (1745-1827) oli üks elektriõpetuse 
pioneeridest. 1800. aastaks oli ta leiutanud esimese  patarei , mis oli 
võimeline hoidma elektrilaengut. Seda nimetati Volta sambaks.
 

USA füüsik Robert Millikan (1868-1953) võitis 1923. aastal Nobeli 
füüsikapreemia elektroni laengu mõõtmise eest.
 
        TÄNAN       
TÄHELEPANU              
         EEST!! 
              :)                   
               

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14