Sisukord Sissejuhatus.................................................................... 2 1. Betooni iseloomustus.................................................3 2. Betoontellis..................................................................5 3.Telliste tüübid ja omadused........................................6 Sissejuhatus Betoonist valmistatakse tänapäeval majade vundamentide, kandepostide, silluste, vahelagede, kandvate seinte jms kõrval ka põrandaid, sissesõiduteid, õuesillutisi, õuemööblit, basseine ja nende ümbrust, aiainventari, tööpindu, mööblit, baarilette, kaminaid ja nende ümbrusi, vesiseadmeid. Ning kõik need võivad osaval tegijal välja kukkuda märksa isiku- ja kunstipärasemad kui muudest materjalidest valmistatuna. Sest betoonil on omadusi, mida teistel materjalidel ei ole sellest võite kohapeal luua nii samalaadse pinna ja vormi, mida võimaldavad ka teised materjalid, kuid ka sellise, mida muud materjalid ei võimalda. Betoon on tu
Tartu Kutsehariduskeskus AS Silikaat tooted Iseseisev töö Koostaja:Kadri Braun(EV110) Juhendaja:Tarmo Rand 24.10.10 Silikaatkivid SILIKAATKIVID - JA PLOKID Loe. Artiklitest "Miks ma kasutan elamu ehitusel silikaattellist?"
Kogenud müürsepp suudab ühe minuti jooksul koguni 3-6 tellist müürida. See aga ei tähenda, et müüritise ladumine oleks lihtne. Müüritööde tegemiseks on oma kindel tööde järjekord. Samuti on ka erinevaid tehnikaid kuidas müürida. Lõpetuseks tahaksin öelda, et silikaattellistest hooned on Eestis nii levinud, et iga õige eestlane on vähemalt ühte näinud. VIIDATUD KIRJANDUS Müüritööd. Tallinn: Ehitame kirjastus, 2001. Silikaat AS. Silikaat. http://www.silikaat.com, 03. november, 2011 Müüritiste ladumine. http://www.annaabi.com/, 05. november, 2011 LISAD Lisa 1. Silikaattellistest hoone ................................................................17 Lisa 2. Lõhestatud nurga-silikaattellis .......................................................17 Lisa 3. 10-korruseline silikaattellistest elamu ..............................................18 Lisa 4. Külmakahjustusega silikaattellistest välisvooder .......................
Fibo kergplokk on tugev, vaatamata kergusele on hea tulepüsivusega ja külmakindel on hea soojustusvõimega olles hingav seinamaterjal, on samas ka hea heli neelamis/isoleerimisvõimega on hõlpsalt töödeldav, olles suurepärane aluspind krohvimiseks. ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase ei karda niiskust ega kemikaale ei hallita ega mädane Kergplokke kasutatakse ehitamiseks nii peal- kui allpool maapinda Plokkide mõõtmed (mm) Kuivkaal (kg) Laius Kõrgus Pikkus Fibo 3 (3 MPa) Fibo 5 (5 MPa) 100 185 490 6 8 150 185 490 9 12 200 185 490 12 16 250 185 490 15 20 300 185 490 18 25 350 185 490 21 - Fibo Term Taldmiku plokk 490
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ott Levisto Ehitusmaterjalid REFERAAT Õppeaines: Ehitusmaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 2 Sisukord 1. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVAMINE.....................................................................4 2. SAVITELLISE TOORMATERJAL, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................... 8 3. ISETIHENEV BETOON.................................................................................................................... 12 4. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................17 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................................21 Lisa 1: Puidu kuivatamine vabas õhus.................................................................................................... 22 Lisa 2: Õõnestellis.....................
. 13 4. ISETIHENEV BETOON..................................................................................................................14 4.1. Isetiheneva betooni omadused................................................................................................. 15 4.2. Isetiheneva betooni kasutamine...............................................................................................16 5. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...........18 5.1. Silikaattooted.............................................................................................................................18 2 1. SISSEJUHATUS Referaat räägib puidust, savitellisest, isetihenevast betoonist, silikaattoodetest ja vastavalt nende toorainetest, tootmisest, omadustest ja kasutusalast. Kõik on väga laialdaselt kasutusel olevad ehitusmaterjalid. Iga materjal on erineva iseloomu ja kasutusalaga
TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING REFERAAT ppeaines: EHITUSMATERJALID I Ehitusteaduskond pperhm: KEI 12 Juhendaja: lektor Sirle Knnapas Tallinn 2008 SISUKORD. 1. Niiskuse mõju puidule ja puidu kuivatamine.................................. 3 1.1. Puidu niiskussisaldusest........................................................................................................3 1.2. Kuivatite klassifikatsioon..................................................................................................... 4 1.3. Projekteerimisest...................................................................................................................4 1.4. Kokkuvõtteks........................................................................................................................5 2. Savitellise toormaterjal, tootmine, omadused ja kasutamine.........6 2.1. Toormaterjal.......................................
Läike võtavad peale kõvemad kivimid. 17. LOODUSLIKUST KIVIST EHITUSMATERJALID 1)Sõmerad looduskivimaterjalid: Need esinevad looduses nö valmiskujul. Vajavad ainult kaevandamist ja transportimist. (harva töötlemist) - Liiv on tekkinud suurte kivimite murenemisel. Jagunevad -mäeliivad, uhteliivad ja lendliivad. Eestis on peamiselt uhteliivad ehk siis kvartsliivad. Ehitusliivaks loetakse tera jämedusega 0,15-5,0mm. Liiva kasutatakse segudes, teedeehituses ja silikaat telliste valmistamsel. - Kruusad jagunevad-mäekruusad(looduslik killustik) uhtekruusade terad (vee toimel siledaks lihvitud) ja moreenkruusad(mannerjää kulutamise tulemusena). Eesti kruusad on enamjaolt moreenkruusad(kuid neid leidub suhteliselt vähe). Ehituskruusaks nimetakse materjali jämedusega 5-70mm. Kruusa kasutakse peamiselt teedeehituses ja vähem betooni täitematerjalina. - Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku toimel. Väga peeneteraline läbimõõt alla 0,005mm
Kõik kommentaarid