Silikaattooted (0)

Sissejuhatus

Referaadis on kokkuvõtlik ülevaade silikaattoodete ajaloost, tegemisviisist ning valik erinevaid tooteid. Infot sain erinevatelt Eesti internetilehekülgedelt. Samas peab tunnistama, et silikaattoodete kohta väga palju materjale ei ole leida, mis on kummaline just seetõttu, et silikaattellis on väga populaarne ehitusmaterjal nii nõukogude ajast ning ka praegusel ajal väga kasutatav eriti meie ilmastikuolusid arvestades.

Silikaatkivi on raske, mürakindel, suure soojamahtuvusega, väljast hooldevaba, tulekindel ning pea viis korda tugevam tavaliselt kivist. Vähe tähtis pole ka fakt, et silikaatkivi koosneb ainult looduslikest materjalidest nagu lubi, liiv ja vesi. Seega sobib silikaatkivi ideaalselt Eesti niiskesse ja jahedasse kliimasse.

Käesoleva referaadi eesmärk ongi uurida lähemalt silikaattooteid ning nende kasutamist.

Ajalugu

Silikaatkivide tootmise tehnoloogia patenteeriti 1880. aastal Saksamaal peale mida silikaattooted suurt populaarsust võitsid. Eriti palju hooneid on ehitatud Hollandisse ja Saksamaale, aga ka mujal Euroopas on see materjal väga hästi kasutust leidnud. Eestis hakati silikaattelliseid tootma 1910. aastal. Tegelikkuses sai Tallinnas Järvel asuv Silikaat alguse juba 7. märtsil 1899. aastal, kui Martin Böckler ostis praegusel aadressil Pärnu maantee 238 oleva 76 500 ruutmeetri suuruse maalapi. Valede tehnoloogiliste võtete tõttu aga jõuti tootmiseni alles aastal 1910, mil vabrik läks uue omaniku kätesse ning sai nime Tallinna silikaat-telliskivi vabrik O. Amberg ja KO – kohe muutus see ehitusmaterjal ka populaarseks. Tähelepanuväärsemate silikaatkivist ehitatud hoonetena on Eesti ajalukku kindlasti läinud 1913. aastal valminud teater Estonia ja 1939. aastal Baltimaade kõrgeimasse punkti püstitatud Suure Munamäe vaatetorn.

Silikaadi kõrgajad Eestis on langenud nõukogude aega, mil sellest kivist ehitati üles kõikide Tallinna suurte linnaosade paneelmajad. Vabariigi taastulekuga aga hakati rohkem rajama eramaju ja au sisse tõusis kergbetoon. Käesolevaks ajaks on aga palju ehitajad pöördunud tagasi silikaatkivi poole, sest näiteks kergbetooni pole mõtet suuremate ehituste puhul kasutada.

Tooted

Silikaattooted on hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav materjal.

Reakivid – täiendavat viimistlust vajavate sise- ja välisseinte ning müüride ladumiseks.

Silikaattellised – täiendavat viimistlust mittevajavate puhasvuukseinte ja müüride ladumiseks.

Lõhestatud ja klombitud silikaattellised välisfassaadide, müüride ja postide ladumiseks.

Õõnessilikaattellised – täiendavat viimistlust mittevajavate puhasvuukseinte ja müüride ladumiseks.

Õõnesplokid – kande- ja vaheseinte ladumiseks.

Aiapostide moodulid ja mütsid – valmistatakse klombitud silikaattellistest ja kaetakse nö aiaposti mütsiga.

Omadused

Survetugevus

reakivi, silikaattellis, lõhestatud ja klombitud silikaattellis – M25

õõnessilikaattellis – M15

õõnesplokk – M20

Tihedus

täistellis 1850...1950 kg/m3

õõnestellis 1200...1300 kg/m3

õõnesplokk 1300...1400 kg/m3

Tegemist on materjaliga, mille poorsus on cá 30 %. Selline küllalt suur avatud poorsus põhjustab intensiivse niiskusvahetuse ümbritseva keskkonnaga ekspluatatsioonis. Nagu aga üldiselt teada, põhjustab vesi materjali omaduste muutumist, seda eriti materjali vahelduval külmumisel-sulamisel konstruktsioonis. Seetõttu määratakse silikaat-tellisel mitmeid veesisalduse ja tema muutumisega seotud omadusi.

Veeimavus

10...15%

Selline veeimavus tagab tellise hea nakke mördiga, mida pole võimalik saavutada madala veeimavuse puhul. Silikaattellisese survetugevus vett täisimanud olukorras moodustab umbes 80 % tema tugevusest väljakuivatatud olukorras.

Veeimavuse kiirus

0,6...1,0 kg/m2min

Niiskuskahanemine

ε = 0,2...0,4 mm/m

Soojuserijuhtivus

kuiv kivi λ= 0,7...0,8 W/mK

niiske kivi (W = 5%) λ = 1,0 W/mK

õõnestellis ja -plokk 0,56 W/mk

Erisoojusmahtuvus

silikaattellised ja -plokid c=0,9 kJ/kgK

Paindetugevus

4...5 N/mm2

Külmakindlus

vähemalt 50 tsüklit

Praktika näitab, et ehitusjuhistest kinnipidamisel ei esine silikaattellisest müüritisel külma-kahjustusi meie kliimas ka pärast 60-aastast ekspluatatsiooni.

Tulekindlus

mittepõlev (euroklass A1)

Tulepüsivus

1-kivisein – 120 min

½-kivisein – 60 min

¼-kivisein – 40 min

Müraisolatsiooniindeks

1-kivisein, õõnestellis ja -plokk – 56 dB

½-kivisein – 48 dB

¼-kivisein – 44 dB

Kasutusohutus

ei esitata erinõudeid

Hügieenilisus, tervise- ja keskkonnaohutus ei ohusta tervist ega keskkonda.

Veepidavuse nõuet silikaattellisele ühegi maa standardites ei esitata. Spetsiaalselt korraldatud katsed näitasid, et 150 mm veekihi all hoides ilmusid esimesed märjad laigud tellise pinnale 88 tunni möödudes, esimesed veetilgad – mitte varem kui 130 tunni möödudes. Võrdluseks katusekividega, millel veepidavus on kõige olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes katsetamise algusest (EVS-EN 539-1:1994 „Keraamilised katusekivid ülekattega laotistele. Füüsikaliste näitajate määramine. Osa 1. Veepidavusteim“).

Silikaatkivi on olemuselt raske materjal. See on peamine põhjus, miks silikaatkivi kasutatakse vaheseintes. Raske materjal on tunduvalt helikindlam kui nii mõnigi mahult suur, kuid kaalult kergem toode. Seepärast kasutatakse silikaatkivi vaheseintes kontserdisaalides, koolimajades, eramutes, garaažides – kohtades, kus kõrvalruumis toimuv ei tohiks teistes ruumides olijaid segada.

Raske materjali teine suurepärane omadus on akumuleerumisvõime ehk lihtsalt öelduna: külma ilmaga on ruum soojem ja küttekulud väiksemad.

Oma koostise tõttu on silikaatkivi hallikas. Silikaatkivist fassaadi ei pea järeltöötlema: see, kas valminud fassaad katta värviga, on juba omaniku maitseasi.

Oluliseks omaduseks tarbija seisukohalt on materjali pikaealisus, mis sõltub materjali struktuurist (nii tema poorstruktuurist kui ka kristallstruktuurist). Tellise struktuuri ja pika-ealisuse hindamiseks kasutatakse hulka kaudseid näitajaid.

Et silikaattellisest välisvooder püsiks ekspluatatsioonis pikalt ja defektideta, tuleks järgida häid projekteerimis- ja ehitustavasid ning esmajärjekorras silmas pidada:

* mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites,

* eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga,

* vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele (katuseräästa õige laius, sokli kõrgus),

* vuukide korralik täitmine müürimördiga,

* tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades),

* deformatsioonivuugid (minimaalselt 10 m sammuga),

* korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal),

* ankurdus põhikonstruktsiooni külge ( vähemalt 4 ankrut/m2),

* talvistel müüritöödel järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseks madalatel temperatuuridel.

Kasutatud materjalid

Sisukord