poolest. Arvan, et noored käituvad nii, et saada populaarseks, kardetuks ja elada end teiste peal välja. Põhjus on ka selles, et kui kodus on pidevalt selline kord, siis laps arvabki, et elu käibki nii, ja avastab, et on ka temasuguseid, kes arvavad temast nii, nagu tema oma isast. Probleemi lahendada on peaaegu võimatu, sest inimene, kes on vägivalnde, ja seda nii rangelt, kui Eriku isa, siis ta ei saa aru, et tema teod on valed. Psühholoog oleks vaid raharaiskamine, vastuhakkamine teeks asja hullemaks. Arvan, et ainuke lahendus on vägivallatseja juurest ära kolimine. Oma isaga on mul halvad suhted, ka tema vahel elab välja end, ja just minu peal ja sellest tean ka, et vastuhakkamine teeb hea tunde, aga see ei vii kuhugi. 5)Ent mõne päeva pärast teadis ta päris täpselt,mismoodi ta Tuletornist jagu saab.Mitte tema kiirus ei pidanud olema otsustavaks teguriks, selle kaalusid hõlpsasti üles tema kaal ja jõud.Ent Tuletorn mõtles aeglaselt ning tal võttis kaua
HELLENISTLIK KIRJANDUS Teater kaotas oma senise tähtsuse Aleksandria luule luulelt ei oodatud mingit sügavat sisu, vaid elegantset stiili. FILOSOOFIA Epikuros ja järgijad uskusid, et kõik koosneb vaid aatomitest ja surm tähendab vaid hingeaatomite lagnumemist, siis ei ole surma mõtet karta. Surmahirmust üle saades ja mõistlikult elu nautides saavutabki inimene hingerahu. Stoitsism kõik on jumalatest ja saatusest ette määratud ning saatusele vastuhakkamine seega mõttetu ja halb. Filosoofia aitab inimestel hirmudest ja muredest vabaks saada. TEADUSE ARENG Eratosthenes arvutas maa ligikaudse ümbermõõdu ja koostas kogu Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise järjestuse. Eukleides ,,Elemendid", kus sõnastas elemenetaargeomeetria põhitõed. Archimedes formuleeris hüdrostaatika (kehade veeväljasurve) seaduse. ,,Heureka!". Tiguülekanne ja sõjatehnilised seadmed. Astronomid maa on kerakujuline
Taoism Dao (hiina keel)- tee või kulg. Tao on loomulik jõud, mis juhib universumi. Taole vastuhakkamine toob kaasa häda ja kannatusi. Inimese elu on harmoonias universumi korraga aga siis kui ta järgib looduslikku kulgu. Seda korda hoiavad tasakaalus yin ja yang. Kaks pidevalt muutuvat ja teineteises toimivat väge, mis annavad korra kogu elule. Taoism on hiinlaste usund. Seda järgivad hiinlaste kogukonnad kõikjal maailmas. Taoistlik mõtlemine, kirjandus ja filosoofia on aga muutunud populaarseks ka mittehiinlaste seas. Olulisemad palverändurite sihtpunktid on viis taoismiga seotud mäge
võitlema. 2)Kuidas ta jäksas nii palju koguaeg teha, kui mina oleksin tema asemel olnud siis ma poleks küll nii palju jäksanud. 4. 3 küsimust raamatu kohta. 1)Miks Bruno nii palju erinevaid assju õppis kuigi ta seda nii väga ei tahtnud? 2)Miks rääkis Bruno nii palju raamatus sõpradest? 3) Kui vanaks sai Bruno kui ta tuli tagasi maale elama? 5. 4 olulist sõna mis iseloomustavavad seda raamatut. 1)Vanaaegne 2)Nõukogudeliit 3)Vastuhakkamine 4)Talutöö 6.Lisainfo autori kohta. - Lisainfo raamatu kohta: raamatu väljaandmist on toetanud AS Saare Liinid ja AS Saare Paat. Fotod:Bruno Pao pildikogust.Esikaane foto. Autor Hiiumaal Tahkuna neemel, kus seisab kreenis mere poole Estonial hukkunud laste mälestusmärk. Tiitellehe foto: 19 aastane Bruno Pao. Hind 8.00 kr. 7.Lisaülesanne. Leia täherägastikust Ülesse nimed, neid on 20. b e n h a r d õ v v b u r y t t p ü õ n a c
Ernst von Mindeni muutis värvikaks ajalootegelaseks skandaal (väidetavalt oli ta levitanud laimu, et Tallinn tahtis rünnata Taani kuningat, mida ta ise eitas) ning tema elu dramaatiline lõpp, kus ta mõisteti surma. 1969. aasta Eduard Bronhöhe romaanil ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad", põhinev film kajastab kristliku ordu kultuurilugu. Kirik ning klooster olid üliolulised institutsioonid ning nendele vastuhakkamine lubamatu. Filmi kangelanna sakslasest aadlipreili Agnes otsustab, et ta ei soovi abielluda ,,Liivimaa parima ratsutaja" Hans von Risbieteriga (kes lubas abiellumise korral kloostrile anda kultuuripärandi) ning kangelaslikust Gabrielist kujuneb tema päästja, mistõttu hakkab neid jahtima klooster. ,,Viimne reliikvia" omab olulist tähtsust meie kultuuriruumis. Tema hea jälgitavus ja lihtne süzee on muutnud ta rahva seas populaarseks mõjutades iga eestlast, kes seda filmi on näinud
Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikele probleemidele inimeste hingelistel hingevajadustel. Kujunes välja mitu mõjukat filosoofiakoolkonda (arvasid, et filosoofia aitab inimestel oma hirmust ja muredest vabaks saada): 1) Epikuros ja tema järgijad uksusid, et kõik koosneb aatomitest ja surm on inimese hingeaatomite lagunemin. 2) Stoitsism loojaks Zenon, kus kõik maailmas toimuv oli jumalate ja saatuse poolt ära määratud ning sellele vastuhakkamine on halb. Teadus Hellenismiperioodil eraldus üha enam teadus filosoofiast. Kuigi Aleksandria raamatukogu juhtinud Eratosthenes tegeles nii astronoomia, geograafia ja ajalooga. Ta arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu ja koostas Kreeka ajaloo kronoloogilise süsteemi. Matemaatik Eukleides koostas elementaargeomeetriast väga põhjaliku teose ,,Elemendid". Matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes formuleeris hüdrostaatika seaduse. Tema paljude leiutiste seast
Prokurör, inkvisitsiooni teenistuses olev ordu munk esines süüdistajana. Arst jälgis, et süüdistatav piinamise käigus enneaegu hinge ei heidaks. Timuka roll oli piinata ja tappa. Lisaks nendele kuulus inkvisiatsioonitribunali hulk veel teenindavat personali: vangivalvurid, teenrid. Inkvisitasiooni loeti kõrgeimaks riigiorganiks, temale pidi kuuletuma kõik ilmalikud ja kristlikud võimuorganid. Inkvisiatsiooni või tema tegevusele vastuhakkamine võis süüdlase õige kähku tuleriidale viia. SÜÜDISTUS Selleks, et kedagi vastutusele võtta. oli loomulikult vaja teatavaid põhjendusi. Usuküsimustes kõlbal niisuguse põhjendusena see, kui üks inimene süüdistas teist ketserluses, ketserlusele kaasatundmises või ketserite abistamises. Inkvisitsiooni jube kuulsus lõi elanike hulgas hirmu ja terrorit, mis omakorda sünnitas hulgaliselt pealekaebusi, mille enamiku aluseks olid väljamõeldud või juhmid ning naeruväärsed kahtlused
hingevajadustele. Kujunes välja mitu mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid inimese hingeaatomite ahela lagunemist, siis pole mõtet seda karta. Tuleb vaid surmahirmust üle saada ja inimene leiabki hingerahu. Suurema populaarsuse saavutas aga teine koolkond stoitsism. Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Kõik oli jumalatest ja saatusest ette määratud ning saatusele vastuhakkamine seega halb ja mõttetu. Vana-Kreeka teater oli hobuserauakujuline. Seal olid kivist pingiread. Näitlejateks olid mehed. Teatrit käisid peaaegu kõik vaatamas, vaesed võisid odavamalt või tasuta tagaridadest vaadata. Teater kaotas hellenismiperioodil oma senise tähtsuse. Jätkus küll tragöödiate ja komöödiate kirjutamine, kuid nende traditsioonilised teemad vahetusid. Esiplaanil oli luule. Klassikalises Kreekas toimusid etendused millegi auks ning toimusid
· Otsustamismeeskonnad (tippjuhid) · Kvaliteediringid Meeskondade arengustaadiumid: 1. Mittearenenud meeskond *juhile orienteeritus ja juhi ainuisikuline otsustamine *eesmärgid meeskonna liikmetele ebaselged *tegeletakse konkreetsete ülesannete täitmisega 2. Eksperimenteeriv meeskond *juhile vastuhakkamine *aktiivsuse kasv, juhi otsustesse sekkumine *konfliktide tekkimine *meeskonna produktiivsus langeb 3. Ühinev meeskond *suhete parandamine, töö tulemuslikkuse tõus *tekivad eesmärgid ja sihipärane tegutsemine 4
•Õpetuse ainuvõimalikkus ja eksimatus •Tugev distsipliin •Kontroll liikmete mõtete ja tegude üle •Grupp võtab endale õiguse sekkuda inimese otsustesse ja tegemistesse ka eraelus •Autoritaarne valitsemine; liidrile või juhtorganitele tuleb kuuletuda vastuvaidlematult •Liidri/juhtorgani tahe on võrdne Jumala tahtega või väljendab ta Jumala tahet •Kahtlemine, kritiseerimine, vastuhakkamine on karistatav •Iseseisvat mõtlemist taunitakse •Tihe ajagraafik; väga palju kohustuslikke ja vabatahtlikke ülesandeid •Lunastus/pääsemine tuleb ära teenida (kõigi ettekirjutuste täitmine, ennastsalgav töö ühenduse edendamiseks) •Aktiivne ja pealetükkiv misjon (see on enamasti liikmetele kohustuslik ning sageli seotud kindlate töötundide ja pööratavate arvuga; nad on selleks korralikult
Prokurör, inkvisitsiooni teenistuses olev ordu munk esines süüdistajana. Arst jälgis, et süüdistatav piinamise käigus enneaegu hinge ei heidaks. Timuka roll oli piinata ja tappa. Lisaks nendele kuulus inkvisiatsioonitribunali hulk veel teenindavat personali: vangivalvurid, teenrid. Inkvisitasiooni loeti kõrgeimaks riigiorganiks, temale pidi kuuletuma kõik ilmalikud ja kristlikud võimuorganid. Inkvisiatsiooni või tema tegevusele vastuhakkamine võis süüdlase õige kähku tuleriidale viia Põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuse määramine, kui võrd ketserite ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine. Inkvisitsioonikohtu protseduuri kulgemine: Kohtunikud e inkvisiitorid saatsid mingisse linna või piirkonda teate oma tulekust. Kohal pidasid nad jutluse , milles kutsusid oma patte üles tunnistama, ketserlusest loobuma. Need,
omakasupüüdlik, pahatahtlik, uhke, õel, ükskõikne), kusjuures kõige sagedamini toodi välja, et kiusaja on ülbe. Sageduselt järgmine kategooria, mis seostus kiusaja iseloomustamisega oli suhte iseloom kiusaja ja kiusatava vahel õpilased leidsid, et kiusajal on rohkem jõudu kui ohvril. Kolmas sagedamini esitatud kategooria seostus kiusaja antisotsiaalse käitumisega (agressiivsus, alkoholi tarvitamine, istuma jäämine, popitegemine, suitsetamine, halb õppeedukus, õpetajatele vastuhakkamine). Ohvrit iseloomustati kõige enam tema isoleeritu ja tõrjutud staatusega ning võimupositsioonil alamal positsioonil olemisega (arg, hirmunud, kartlik, nõrgem, tagasihoidlik, vaikne, eemaletõmbunud, alandlik, kinnine, nukker, vihane). Õpilased andsid ohvrile negatiivse hinnangu (loll, jobu, nohik). Samuti arvati, et kiusatav on teistest erinev ega seisa enda eest, kui teda kiusatakse. 3. Narkootikumid Kas narkomaania on kooliõpilaste seas probleem? Vastus: paraku küll
KOOSTÖÖ, MOTIVEERIMINE, DELEGEERIMINE MEESKOND TEEB OMA ARENGUS LÄBI 4 ARENGUSTAADIUMIT: Mittearenenud meeskond siin on iseloomulik juhile orienteeritus ja juhi ainuisikuline otsustamine. Eesmärgid on selles faasis meeskonnaliikmetele ebaselged ja omavahelist suhtlemist ei toimu, tegeldakse konkreetsete ülesannete täitmisega. Selles faasis saavad meeskonnaliikmed rahuldada oma sõltuvusvajadust juhist. Eksperimenteeriv meeskond siin on iseloomulik rahulolematuse tekkimine ja vastuhakkamine juhile. Aktiivsus kasvab, sekkutakse juhi otsustesse ja tekivad konfliktid, paljud lahkuvad. Selles faasis meeskonna produktiivsus langeb, sest töö jaoks jääb vähem aega. Ühinev meeskond siin on iseloomulik suhete paranemine ja töö efektiivsuse tõus. Selles faasis arenevad grupinormid paindlikkuse suunas, tekivad eesmärgid ja sihipärane tegutsemine. Koostöötav meeskond kus on iseloomulik "meie-tunde" tekkimine. Formaalne
Positiivne järgnemiskäitumine: lojaalne ja toetav meeskonnamängija, dialoogides osalemine ja ettepanekute tegemine, teravate küsimuste tõstatamine, liidri ideedele, eetilistele väärtustele ja tegevustele konstruktiivselt vastamine, potentsiaalsete probleemide ennetamine. Negatiivne järgnemiskäitumine: konkurents liidriga, kriitika puudumine („jah“-inimene, kes automaatselt nõustub), vastuhakkamine ( opositsioonis hea liidriga või halva liidri toetamine), passiivsus. Käitumuslikud liidristiilid Liidristiil tähendab kombinatsiooni filosoofiast, oskustest, omadustest ja hoiakutest, mis ilmnevad isiku käitumises. Töötajad ei vasta mitte sellele, mida liidrid mõtlevad ja teevad ning ütlevad ja kavatsevad, vaid kuidas nad tajuvad liidrite käitumist. Eestvedamine on tegelikult vaataja silmades. Positiivsed ja negatiivsed liidrid
Riskantne, aga tulus meresõit aitas kaasa linnade majanduse arengule. Kallist kaubareisi rahastati sageli hulgakesi (commenda), tekkisid pangad ning riskide vähendamiseks kindlustus, arenes rahvusvaheline kaubandusõigus. Nii sai Põhja-Itaaliast tolle aja Lääne-Euroopa kõige jõukam ja arenenum piirkond. Külaelu koondus kiriku ümber. Piirkondlikku ühtekuuluvustunnet aitasid tugevdada tähtpäevad, usutalitused, tööd ja muu vastastikune abi ning ühine vastuhakkamine võõrastele. Linnade jõukus ei tähendanud aga linnade tagamaade jõukust. 13. sajandi jooksul kasvasid kiiresti külakogukondade maksud, linnadele tuli anda soodsat laenu, maksta külades viibivate ametnike tasu ning osaleda sõjaväe- ja tööteenistuses. Sageli määrasid linnad põllumajandussaadustele enda jaoks soodsad hinnad. Majandusraskused sundisid külasid müüma ühisvalduses olevad karjamaad ja metsad, mida just vaesem rahvas enne kasutas
Kujunes välja mitu mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid inimese hingeaatomite ahela lagunemist, siis pole mõtet seda karta. Tuleb vaid surmahirmust üle saada ja inimene leiabki hingerahu. Suurema populaarsuse saavutas aga teine koolkond stoitsism. Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Kõik oli jumalatest ja saatusest ette määratud ning saatusele vastuhakkamine seega halb ja mõttetu. Hellenistlikul perioodil toimus teadusharude süvenev eraldumine filosoofiast. Pikka aega Aleksandria raamatukogu juhtinud Eratosthenes oli mitmekülgne teadlane. Ta arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu (meridiaani pikkuse) ja koostas varasemat Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi. Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes aga formuleeris muu hulgas hüdrostaatika seaduse
Neid ei huvitanud, et esimese klassi laps saab õhtul kell pool seitse koju, kui väljas on juba kottpime, poed kinni ja karjanaised lüpsavad lehmi. Kell pool kolm läks liinibuss, kuid sellega ei tohtinud minna, sest direktor käis bussi ajal bussijaamas haarangut tegemas. Kui ta sai sealt mõne lapse kätte, viis ta lapse oma valge Moskvitsiga kooli tagasi. Ükskord lapsed, kes bussijaamas olid, märkasid direktorit ning jooksid metsa peitu. See oli koolikorrale vastuhakkamine. Metsa direktor järgi jooksma ei hakanud, ta sõitis minema. Lapsed läksid liinibussi peale ja said varem koju. On suur vahe, kas saad koju pool neli, või pool seitse. Laupäeviti sai ema koju koolibussiga kell neli. See oli lühem päev. Ema jaoks oli kõige hullem mälestus see, et bussiga sai nii hilja koju ja väga vara tuli tõusta. Ema ütles, et laps peaks niikaua kodu ligidal koolis käima, kui vähegi võimalik. Ema arvates
valitsuse vastu (Johannes Vares/Jüri Uluots) · 6. august Eesti liidetakse > liiduvabariik KAS EESTI OLEKS PIDANUD 1939. AASTAL VASTU HAKKAMA? · Päts: "Mitte keegi ei tule Eestit aitama NL rünnaku korral." (1925) · J. Laidoner: "Kui me Venega kokkulepet ei saavuta, siis on sõda. [...] võime vastu panna teatava aja, on raske öelda, kui kaua see kestab." (1939) · A. Jürima: "Võidelda või surra täielikult - võiduvõimalusi ei ole." (1939) · H. Laretei: "Vastuhakkamine oleks nõudnud küll ohvreid, kuid see oleks jätnud terveks rahva hinge." (1992) 7. Nõukogude Eesti aeg 1. Baaside aeg · 23. august 1939 - MRP - Salaleping · September 1939 - Poola vallutamine; nn Orzeli juhtum · 28. september 1939 - vastastikuse abistamise pakti sõlmimine Eestiga (25 000) · 18. oktoober 1939 - nõukogude vägede saabumine · oktoober 1939 - algas baltisakslaste lahkumine Umsiedlung (13 000) 2. Esimene nõukogude aasta · 17. juuni 1940
· Rahuldus suhtlemisest · Õppimis ja kohanemisvõime 20.Meeskonna areng Meeskondade arengustaadiumid: Mittearenenud meeskond juhile orienteeritus ja juhi ainuisikuline otsustamine. Eesmärgid on selles faasis meeskonnaliikmetele ebaselged ja omavahelist suhtlemist ei toimu, tegeldakse konkreetsete ül täitmisega. Meeskonnaliikmed saavad selles faasis lah oma sõltuvusvajadust juhist. Eksperimenteeriv meeskond rahulolematuse tekkimine. Juhile vastuhakkamine. Aktiivsuse kasv, juhi otsustesse sekkumine. Konfliktide tekkimine, paljud lahkuvad. Meeskonna produktiivsus langeb, sest töö jaoks jääb vähem aega Ühinev meeskond suhete paranemine ja töö tulemuslikkuse tõus. Rühmanormid arenevad paindlikkuse suunas. Tekivad eesmärgid ja sihipärane tegutsemine. Arenenud koostöötav meeskond ,,meie" tunde tekkimine. Formaalse juhtimishierarhia lagunemine. Liidrirolli jaotumine situatsioonist lähtuvalt
lapsed. - Salliv e minnalaskev stiil Kodus puuduvad selged reelgid, lapsele antakse järele ka põhjendamatute nõudmiste puhul. Vanematepoolne kasvatus sõltub sageli tujudest ja hõivatusest, puudub järjekindlus. Vanemate vajadused on tähtsamad ja sellest tulenev hoolimatus, mis ei tarvitse olla tahtlik. Lapsed võivad olla agressiivsed, madala eneseusaldusega, nõrga saavutusele orienteeritusega. Iseloomulik on tujutsemine ja vanematele vastuhakkamine. Lapsega manipuleerimine: - Lapse sundimine kui laps vanema tahtmist ei täida, siis ta ei saa endale meelepärast (nt korista mängusajad ära, muidu õue ei saa) - Lapsele valetamine algul lubatakse midagi, millest hiljem keeldutakse - Erinevate käitumisviiside kasutamine karjumine, hirmutamine - Armastuse väljendamine (kui täidad vanema soovi, siis oled armastatud) - Laps on objekt teeb seda, mida käsitakse. Pole vääriline partner
o omavaheline sobivus o ühised käitumisnormid o rollide jaotus meeskonnas o meie-tunne Rollid meeskonnas- Koordineerija, Kujundaja, Innovaator, Hindaja, Võimaluste otsija, Teostaja, Viimistleja, Meeskonnatööline, Spetsialist Meeskonna arengustaadiumid o MITTEARENENUD MEESKOND juhi ainuisikuline otsustamine, juhile orienteeritus, eesmärgid ebaselged o EKSPERIMENTEERIV MEESKOND juhile vastuhakkamine, rahulolematuse tekkimine, meeskonna produktiivsus langeb, o ÜHINEV MEESKOND suhete paranemine, töö tulemuslikkuse tõus, tekivad eesmärgid, sihipärane tegutsemine o ARENENUD KOOSTÖÖTAV MEESKOND meie tunde tekkimine, ei lahkuta kergelt, tekib initsiatiiv ja vastutustunne, emotsionaalne rahulolu suurenemine, töötulemused paranevad Kontrollimine Kontrollimise eesmärgid ja liigid
probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid inimese hingeaatomite ahela lagunemist, siis pole mõtet seda karta. Tuleb vaid surmahirmust üle saada ja inimene leiabki hingerahu. Suurema populaarsuse saavutas aga teine koolkond stoitsism. Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Kõik oli jumalatest ja saatusest ette määratud ning saatusele vastuhakkamine seega halb ja mõttetu. Hellenistlikul perioodil Eratosthenes arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu (meridiaani pikkuse) ja koostas varasemat Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi. Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes aga formuleeris muu hulgas hüdrostaatika seaduse. Hellenismiperioodi astronoomidele oli enesestmõistetavalt selge, et Maa on kerakujuline. Üks tolle aja astronoome, Aristarchos, aga
hingevajadustele. Kujunes välja mitu mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid inimese hingeaatomite ahela lagunemist, siis pole mõtet seda karta. Tuleb vaid surmahirmust üle saada ja inimene leiabki hingerahu. Suurema populaarsuse saavutas aga teine koolkond stoitsism. Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Kõik oli jumalatest ja saatusest ette määratud ning saatusele vastuhakkamine seega halb ja mõttetu. Hellenistlikul perioodil toimus teadusharude süvenev eraldumine filosoofiast. Pikka aega Aleksandria raamatukogu juhtinud Eratosthenes oli mitmekülgne teadlane. Ta arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu (meridiaani pikkuse) ja koostas varasemat Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi. Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes aga formuleeris muu hulgas hüdrostaatika seaduse. Veel on kuulsad nn Archimedese kruvi ja paljud tema
eelkõige põnevuskirjanik, kes fabuleerib metsavendade võitluse, Siberi ja ohtlike põgenemiste teemal action-romaane. Teose tegelaskond Teose tegelaskonna ulatus, mis on keskpunktis ja toese tüüpilisus Tegevus toimub Eesti külas 1944 aasta oktoobrist alates. Teoses on palju tegelasi ja kogu tegevus keerleb siiski peategelase ümber. Teose põhiteemaks on Punaarmeele vastuhakkamine ja üle lahe minek. Keskpunktiks on peategelase seiklused ja läbielamised Nõukogude Liidu valitsemise ajal. Viirlaiu teoste põhiteemaks ongi metsavendlus ja lahingud Punaarmeega. Tegelaste jagunemine gruppidesse Teoses on kaks põhigruppi: venelased ja eestlased. Eestlased jagunevad omakorda veel mitmeks grupiks: 1. need, kes pooldavad Nõukogude Liitu ja kes on nii öelda koputajad. 2. need, kes võitlevad Nõukogude Liidu vastu ja on metsavennad. 3
Selle üle olid talupojad rõõmsad. Andsid rahulubaduse äraminemiseks, kuid nii, et need(ordumehed) ei tohtinud enesega midagi ühes võtta, ainult härrad tohtisid võtta kaks hobust ja mis mahtus ühte sadulakotti. Aadlikud tohtisid igaüks ühe hobuse ja mõõga ühes võtta. Kui nüüd väravad avati, hakkasid nad kurvalt minema. Talupojad aga ei pidanud oma lubadust, vaid loopisid kividega nad kõik surnuks. Seal langes foogt 5 orduvennaga ühes palju muu perega." See saarlaste vastuhakkamine tundus ordule palju tõsisemana kui harjulaste mäss, mis oli ordule tulnud esialgu ainult kasuks, sest ta oli saanud sellega Harju ja Viru oma valdkonda. Talve ajal eestlased ei saanud enam pelgupaikadesse varjule pageda. Kõige halvem oli harjulaste seisukord, kellel ei olnud vallutatud ühtegi linnust, kus nad oleksid saanud vastu panna. Ehitati küll kaks metskindlust, kuhu oma naiste, laste ja varaga varjule mingi, kuid need polnud küllalt kindlad orduvägedele vastupanuks
isiklikele hingevajadustele. Tekkisid mitu filosoofilist koolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna köik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid inimese hingeaatomite ahela lagunemist, siis pole mötet surma karta. Kui saadakse surmahirmust üle ja nauditakse möistlikult elu, saavutab inimene hingerahu. Teine koolkond oli stoitism (rajajaks Zenon), kes uskusid, et köik oli jumalatest ja saatusest ette määratud ning saatusele vastuhakkamine on halb ja möttetu. Köigepealt tuli oma hirmudest lahti saada, sest need ei lase saatusega leppida. Mölemad röhutasid, et filosoofia aitab muredest ja hirmust vabaks saada. 6. Teadus: Teadus ei püsinud enam samas raamis filosoofiaga, iga teadusharu süvenes eraldi. Eratosthenes Aleksandria raamatukogu juht, arvutas Maa meridiaani, koostas Kreeka ajaloo kronoloogia / Eukleides matemaatik, kes koostas teos ,,Elemendid",
mm, Tartu 2006, l k 57 5 ibid 5 Looduskaitseseaduse ajaloost Seadus pannakse kirja ja maksma siis, kui on tarvis suhetes kellegi-mille gi vahel midagi piirata. Kuidas mingi suhe kehtestada, see põhineb kõnesoleva suhte arengul ja väärtushinnangute l. Nii on ka inimese ja loodusega. Kuni inimene tundis end osana loodusest, polnud v a jadust loodust kaitsta looduse l oli inimese üle selline võim, mille le vastuhakkamine oli kindel hukatus. Nii asendasidki me ie esivanematel seadusi tabud, rahvausundid, aukartus looduse kui millegi inimese elust tähtsama ees. Tehnoloogiline areng ja eriti urbaniseerumine muutis olukorda. Looduse vahetu mõju inimesele vähenes. Inimene tundis oma võimu kasvu ning tema aukartus looduse ees vähenes. Ürgne looduse mõtestamine taandus loodus(vara)de kasutamise ees. Ometi on loodus säilitanud ka tänapäeval inim konna üle sellise võimu, mille le vastuhakk on kinde l hukatus
Selle üle olid talupojad rõõmsad. Andsid rahulubaduse äraminemiseks, kuid nii, et need(ordumehed) ei tohtinud enesega midagi ühes võtta, ainult härrad tohtisid võtta kaks hobust ja mis mahtus ühte sadulakotti. Aadlikud tohtisid igaüks ühe hobuse ja mõõga ühes võtta. Kui nüüd väravad avati, hakkasid nad kurvalt minema. Talupojad aga ei pidanud oma lubadust, vaid loopisid kividega nad kõik surnuks. Seal langes foogt 5 orduvennaga ühes palju muu perega." See saarlaste vastuhakkamine tundus ordule palju tõsisemana kui harjulaste mäss, mis oli ordule tulnud esialgu ainult kasuks, sest ta oli saanud sellega Harju ja Viru oma valdkonda. Talve ajal eestlased ei saanud enam pelgupaikadesse varjule pageda. Kõige halvem oli harjulaste seisukord, kellel ei olnud vallutatud ühtegi linnust, kus nad oleksid saanud vastu panna. Ehitati küll kaks metskindlust, kuhu oma naiste, laste ja varaga varjule mingi, kuid need polnud küllalt kindlad orduvägedele vastupanuks
Positiivne järgnemiskäitumine: lojaalne ja toetav meeskonnamängija, dialoogides osalemine ja ettepanekute tegemine, teravate küsimuste tõstatamine, liidri ideedele, eetilistele väärtustele ja tegevustele konstruktiivselt vastamine, potentsiaalsete probleemide ennetamine. Negatiivne järgnemiskäitumine: konkurents liidriga, kriitika puudumine („jah“-inimene, kes automaatselt nõustub), vastuhakkamine ( opositsioonis hea liidriga või halva liidri toetamine), passiivsus. Head kaaslased, järgnejad, on edukad oma töös, kui nad aitavad liidreid olla edukad nende töös. Käitumuslikud liidristiilid Liidristiil tähendab kombinatsiooni filosoofiast, oskustest, omadustest ja hoiakutest, mis ilmnevad isiku käitumises. Töötajad ei vasta mitte sellele, mida liidrid mõtlevad ja teevad ning ütlevad ja kavatsevad, vaid kuidas nad tajuvad liidrite käitumist
(,,Väike käsiraamat neile, kes loodusest hoolivad" Koostanud Piret Kiristaja ja Uudo Timm, Tartu 2006, l k 57) Looduskaitseseaduse ajaloost Seadus pannakse kirja ja maksma siis, kui on tarvis suhetes kellegi-millegi vahel midagi piirata. Kuidas mingi suhe kehtestada, see põhineb kõnesoleva suhte arengul ja väärtushinnangutel. Nii on ka nimese ja loodusega. Kuni inimene tundis end osana loodusest, polnud vajadust loodust kaitsta loodusel oli inimese üle selline võim, millele vastuhakkamine oli kindel hukatus. Nii asendasidki meie esivanematel seadusi tabud, rahvausundid, aukartus looduse kui millegi inimese elust tähtsama ees. Tehnoloogiline areng ja eriti urbaniseerumine muutis olukorda. Looduse vahetu mõju inimesele vähenes. Inimene tundis oma võimu kasvu ning tema aukartus looduse ees vähenes. Ürgne looduse mõtestamine taandus loodus(vara)de kasutamise ees. Ometi on loodus säilitanud ka tänapäeval inim konna üle sellise võimu, millele vastuhakk on kindel hukatus
Seekord saadi isegi kuningas vangistatud. Kuid sõjakäigud nõudsid raha ja kuna varakambrid olid tühjad, nõuti rahvalt makse. See aga põhjustas üldsie pahameele. Inimestel polnud enam midagi maksta. Üks asi oli tegelik viletsus, teine asi oli selgelt tajutav vastuseis kuninga poliitikale ning see, mis andamikogujad ärevusse ajas ja kuningat kohutas, ei olnud mitte vabandused ja palved maksmisest vabastada vaid maksmisest keeldujate kangekaelne ja vihane vastuhakkamine. Kuningakotta hakkasid saabuma teated mässudest. Vastuhakud levisid. Henry otsustas siiski mitte mässajaid karistada ning see tema ehk päästiski, kuna sellise armulikkusega õnnestus tal taastada oma hea maine. Koletise sünd Aja möödudes pärast mitmeid läbikukkumisi hakkas Henryle omane võimukus kahanema. Kadus teadmine, et ta suudab olla kõigist ja kõigest üle. Kõik see tuhmistas Henryle loomupärast sära. Ta tõmbus eemale
mittearenenud meeskond; 2. eksperimenteeriv meeskond; 3. ühinev meeskond; 4. koostöötav meeskond. Mittearenenud meeskonnale on iseloomulik juhile orienteeritus ja juhi ainuisikuline otsustamine. Eesmärgid on selles faasis meeskonnaliikmetele ebaselged ja omavahelist suhtlemist ei toimu, tegeldakse konkreetsete ülesannete täitmisega. Meeskonnaliikmed saavad selles faasis rahuldada oma sõltuvusvajadust juhist. Eksperimenteerivale meeskonnale on iseloomulik rahulolematuse tekkimine ja vastuhakkamine juhile. Aktiivsus kasvab, sekkutakse juhi otsustesse ja tekivad konfliktid, paljud lahkuvad. Selles faasis meeskonna produktiivsus langeb, sest töö jaoks jääb vähem aega. Ühinevale meeskonnale on iseloomulik suhete paranemine ja töö efektiivsuse tõus. Grupinormid arenevad paindlikkuse suunas, tekivad eesmärgid ja sihipärane tegutsemine. koostöötavale meeskonnale on iseloomulik "meie-tunde" tekkimine. Formaalne juhtimishierarhia laguneb, liidriroll jaotub situatsioonist lähtuvalt
4 tk: 1. mittearenenud meesk (käivitamine)- ühendub või ühendatakse grupp inimesi täitmaks ühist eesmärki; juhile orienteeritus, otsustaja juht; eesmrgid liikmetele ebaselged; horisontaalset suhtlemist ei toimu; tegeldakse konkreetsete ül-te täitmisega; liikmed saavad rahuldada oma sõltuvusvajadust juhist. Produktiivusus ja loovus on selles faasis madalad. 2. eksperimenteeriv meesk (pingutamine)- meeskonnaliikmed on valmis riskina; rahulolematuse tekkimine; juhile vastuhakkamine; aktiivsuse kasv, juhi otsustesse sekkumine; konfliktide tekkimine, paljud lahkuvad; produktiivsus langeb, sest töö jaoks jääb vähem aega, 3. ühinev meesk (arendamine)- suhete parenemine ja töö tulemuslikkuse tõus; rühmanormid arenevad paindlikkuse suunas; tekivad eesmärgid ja sihipärane tegutsemine. Juhi roll ei ole enam nii oluline kui varasemates faasides ja otsustusprotsess muutub demokraatlikumaks. 4. arenenud
Koer hüppas lauale ja vaatas targalt peremehele otsa. See aga teatas, et kunagi oli koer inimene, kes ei tahtnud temale kuuletuda, ja sellepärast moondas kõikvõimas maag ta koeraks. ,,Saitan, ehkki sa külmetasid teel ja su hääl kähiseb, kuid jutusta siiski ise," pöördus illusionist koera poole. Koer noogutas pead, avas suu ja rääkis hämmastunud publikule puhtas araabia keeles, et nüüd ta enam ei kahtle selles, et maailmas pole võimsamaid võlureid kui prantslased ja nendele vastuhakkamine on kasutu. 27 Nende sõnade kinnituseks astus Robert-Houdin raudplaadile. Abiline süütas tema jalgade ette lõkke. Tuli ja suits haarasid ,,võluri". Kärgatas plahvatus, tuli kustus silmapilkselt ja laitmatus frakis ning valgete kinnastega vigastamatu artist kummardus naeratades publikule. Keegi vaataja haaras vöö vahelt püstoli ja sihtis ,,võlurit"
kaudu. Heaelu loomise loogikal puuduvad keelud aga tähtis on märgata seda, kuidas kultuuri mitme mõõtmelisus niiöelda inkorporeeritakse. Adorno on öelnd selle sama nähtuse kohta ,,iga üks, kes vastu hakkab, saab ellujääda aind sobituse kaudu.... ,, ehk inimese erilusust saab ära peita. Me ei saa ennast kujutada väljaspool olevana. Meie vastuhakkamine on iseenesest miski mida saab süsteemi sisse adapteerida. o Marcuse: Repressiivne desublimatsioon: o inimest juhtiakse justkui tema ihasid vabastades, kuid samas see ihade vabastamine on represiivne protsesess. o See on siis, et me tunneme elust mõnu. o Marvuse arvates meid valitsestakse mõnude kaudu, füüsilise naudingu kaudu.
käitumine Lapseiga varane noorukiiga hiline noorukiiga (kaaslastega seotud) Suur tõenäosus ,et igas klassis 1-2 probleemset. 2. kulg vähemtõsised antisotsiaalse käitumise liigid. 4-5 last sinu klassis vähemalt. saab alguse noorukieas. Perega seonduvaid ja isiksuse ning akadeemilisi probleeme pole. Nende noorukite hulk, kelle probleemid noorukieas, 25% kangete alkohoolsete jookide proovimine, 80% suitsetamine, vastuhakkamine, lahjad alkohoolsed joogid, poistel kampadevaheline kaklemine, autojuhtimine hulljulgelt, ilma lubadeta. Alla poole jäävad uimastid jms. Põhikooli ülemastmes Peab aitama, muidu süvenevad. KÄITUMISPROBLEEMIDE LIIGITUS. Käitumisprobleemide kolm külge: I. sotsiaalpsühholoogiline (millest ka mõistete all räägiti.) teo sotsiaalne raskus tagajärjega seotult 1. antidistsiplinaarne käitumine 2. antisotsiaalne käitumine 3
- mittearenenud meeskond; - eksperimenteeriv meeskond; - ühinev meeskond; - koostöötav meeskond. Mittearenenud meeskonnale on omane juhile orienteeritus ja juhi ainuisikuline otsustamine. Eesmärgid on selles faasis meeskonnaliikmetele ebaselged ja omavahelist suhtlemist ei toimu, te-geldakse konkreetsete ülesannete täitmisega. Meeskonnaliikmed saavad selles faasis rahuldada oma sõltuvusvajadust juhist. Eksperimenteerivale meeskonnale on iseloomulik rahulolematuse teke ja vastuhakkamine juhile. Aktiivsus kasvab, sekkutakse juhi otsustesse ja tekkivad konfliktid, paljud lahkuvad. Selles faasis meeskonna produktiivsus langeb, sest töö jaoks jääb vähem aega. Ühinevale meeskonnale on iseloomulik suhete paranemine ja töö tulemuslikkuse suurenemine. Grupinormid arenevad paindlikkuse suunas, tekkivad eesmärgid ja sihipärane tegutsemine. Arenenud koos töötavale meeskonnale on iseloomulik "meie"- tunde teke. Formaalne juhtimis-hierarhia
veel vähemalt viis erineva kavaga džässikontserti. Siin tuleks eriti toonitada Hans Speegi julgust, sest kui Priit Veebeli viimase kontserdi ja Leo Tautsi kontserdi (kontsertide) toi- mumist saab seletada ka uute võimude võimetusega kõiki kultuuritahke nii kiiresti täieliku kontrolli alla saada, siis Saksa okupatsiooni ajal, mil Speegi kontserdid toimusid, oli tegemist hästi sissetöötatud süsteemiga, millele vastuhakkamine võis juba täiesti reaalseid karme tagajärgi tuua. Tegemist oli ju kõige otsesema kodanikuallumatusega. Paistab, et Speegi sõnum jõudis publikuni, sest saalid olid igal õhtul täis. Seega leiab tõestamist väide, et džäss kujunes meil 1930. aastate teisel poolel tõsiseltvõetavaks kontsertmuusikaks ja säilitas selle staatuse raskuste kiuste ka läbi okupatsioonide. Peab tõdema, et nii muusikute kui publiku poolt aktsepteeritavat, tõsiseltvõetavat ja regu-