ei hinnata, vaid antakse ilma valikuta. Sõnastikus antakse võõrkeelsele terminile eestikeelne seletus. Näites toodud n tähendab näiteks nimisõna. Kõik lühendid on toodud eraldi lühendite peatüki all sõnastiku alguses. Eestikeelsete vastete pikkus sõltub võõrkeelsest terminist. Selgelt piiritletud terminid, nagu näitena toodud ultimate consumer, on saanud lühikese, enamasti ühesõnalise vaste. Nii-öelda hägusamate piiridega terminite vasted, nagu umbrella trademark, on pikemad,
• Marikeelne kõrgharidus peaaegu olematu • Probleeme marikeelsete teoste avaldamisega (1990 - 72 teost, 1999 - 8 teost, 2014 - 49 teost) Sarnasused eesti keelega • Umbes 200 ühise päritoluga sõna • luu - lu • lumi - lum • neelama - neelaš • tulema - tolaš • Soome keelega rohkem sarnasusi Mida väikerahvana maridelt õppida? • Omariikluse tähtsus • Omakeelne (kõrg)haridus • Riikliku keelehoolde tähtsus • Omakeelsete vastete loomine jäägu mõistuspäraseks Kokkuvõte • Keskkond mõjutab inimese tervist tema teadmata • Inimene saab parandada enda enesetunnet! Kasutatud allikad • Keelesaade ,,Mari keel ja mari meel”. Vikerraadio, 07.05.2017 http://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/db504cc3-180c-4e35-aa03-ec661d20 e7fb/keelesaade-mari-keel-ja-meel • ,,Mari keel teel trepist alla - kas eestlastel on sellest midagi õppida?” Sven-Erik Soosaar, Sirp. 28.04.2017 http://www.sirp
rõhutamine läbi selle stereotüüpide. Mõlematel on omad puudused ja tõlge toimib üksnes ,,haritud" keeltes. 11. Väljendite ja idioomide hävitamine Proosa on täis piltlikke väljendeid, vanasõnu, kõnekujundeid jne., mis osaliselt pärinevad kõnekeelest. Nende edastamiseks otsitakse paralleele, ent tihtipeale on idiomaatlise väljendi asendamine tema vastega otsekui rünnak võõrteose kui terviku suhtes, isegi kui tähendus on identne, sest ,,paljas vastete otsimine ei ole tõlkimine". 12. Keelte eripärade tagaplaanile jätmine Iga proosateos sisaldab endas keelelisi eripärasid (Bakhtini heteroloogia, heteroglossia, heterofoonia). Tõlkija peaks neisse süüvima ja püüdma ilmtingimata taolisi originaalteksti eripärasid - dialekti ja tavakeele, koiné või mitme koiné vaheline suhe, pingestatus - säilitada.
ei tulnud. Seejärel proovisin ,,Shaljapin" ning endiselt mitte midagi. Lõpuks katsetasin ,,Schaljapin" ning tuli 2 vastet. Avasin lingi ,,2 result(s)", et saada rohkem informatsiooni. Sealt näen, et peaks otsima hoopis sellise kirjapildi järgi nagu ,,Chaliapin, Fyodor Ivanovich". Sain 11 vastet. LIBRIS: Alustasin sellega, et valin keeleks inglise keele. Otsingul valin ,,Index A-Ö" ja autori järgi. Panen otsingusse kohe lihtsalt ,,Saljapin". Vastete seast valin ,,Saljapin Fedor Ivanovic" ning sellele saan 22 vastet. 2. Avage Euroopa virtuaalraamatukogu Europeana: http://www.europeana.eu ja leidke helilooja Arvo Pärdi heliteos, mille ühe osa pealkiri on ,,Ave Maria". Esitage pealkiri. Kuidas otsingut läbi viisite? Otsingukasti sisestasin ,,Arvo Pärt Ave Maria" Tulemus: Der Mensch lebt und bestehet - Geburt ~ Endlichkeit ~ Ewigkeit / Man lives and exists (Birth ~ Finiteness ~ Eternity)
ka -teooria küsimustele. K. A. Hermanni muusikaharidusliku tegevuse hinnatavamaid külgi on eesti rahvalaulu propageerimine ning levitamine. 1888. a. avaldas ta üleskutse "Tähtjas soov ja palve", milles õhutas kooliõpetajaid rahvaviise koguma ja talletama. Veel hilises eas pidas K. A. Hermann paljudes Eesti linnades ettekandeid rahvamuusika arengust ja tähtsusest. Keelemehena pani K. A. Hermann rõhku muusikaterminitele eestikeelsete vastete leidmisele. Karl August Hermann suri 11. jaanuaril 1909. aastal. KARL AUGUST HERMANNI HELILOOMING Karl August Hermann oli produktiivne helilooja: talle kuulub üle 300 helitöö. Suurema ja parema osa moodustavad koorilaulud. Vähemal määral on ta katsetanud klaveri- ja viiulipalade ning soololauludega, kirjutanud ka muusikalise lavateose "Uku ja Vanemuine". Koorilaule kirjutas K. A. Hermann kogu eluaja ning nende arv ulatub 200- ni
Mis artikliga on KULTUURIMILJÖÖ TEKKELOO tegu? POSTKRISTLIKU KONTUURJOONI TŠEHHI JA EESTI NÄITEL Harjutus 4. Liitotsing Teosta liitotsing märksõna food preservation (SU Subject Terms) ja märksõna listeria järgi (SU Subject Terms). Lisa töölehele ekraanipilt sisestatud otsingutingimustega. a) Mitu vastet andmebaas väljastas? 433 b) Muuda otsitingimusi nii (kasuta lisaks veel ühte otsivälja), et vastete pealkirjades sisalduks ka sõna meat (TI Title). Lisa töölehele ekraanipilt sisestatud otsingutingimuste ja kasutatud loogikaoperaatoriga. 2 c) Mitu vastet väljastas andmebaas? 570 d) Piira otsingut nii, et tulemuslehel kuvatakse ainult täistekstilised vasted, mis on ilmunud alates aastast 2015 kuni 2019. Esita tulemuste kuvast ekraanipilt. 3
õiguse" finaaliks.Teos on ühiskonnakriitiline,kasuahne.Selles teoses võtab Tammsaare kokku oma lunastuse teema 9 Tammsaare tõlkjana Tammsaare alustas tõlkimisega Treffneri gümnaasiumis,et lisaraha teenida.eriti tähtis oli talle tõlkimine Kaukaasia perioodi ajal.Tammsaare kirjutas kirjastuste ülesandel teostele ees ja järelsõnu.Tammsaare tõlkis soome keelest Lauri Pihkala "Poiste spordiõpetuse" ning oli hädas eestikeelsete vastete leidmisega.Samuti tõlkis Walter Scotti "Ivanhoe" ,milles oli palju arhaisme.Tõlkis F.Marryati "Tüürimees Tubli",selles oli probleeme mereasjanduse terminoloogiaga. Tammsaare ütles,et tõlkimin on talle omalaadseks puhkuseks,sest keeli millest ta tõlgib valdav ta piisavalt.Tõlkis ta Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus",mille eest sai ta Eesti kirjanike Liidu juhatus andsi talle maailmakirjanduse tõlgete võistlusel auhinnaks 125 krooni. Tammsaare tõlkes on ilmunud:
Kokkuvõte Teadusliku etümoloogiasõnaraamatu standarditele ETS siiski päriselt ei vasta. Sõnaraamatuga on ära tehtud väga suur töö, mille edasine parandamine ei peaks olema ülemäära raske: tuleks lihtsustada ülepingutatud tähendusseletusi ja raskesti defineeritavate põhimõistete puhul nendest loobuda, on vaja teha vahet primaarsete ja sekundaarsete (metafooriliste) tähenduste vahel, ökonomiseerida sugulaskeelte vastete esitamist, kindlasti tuleb märksõnad esitada nende väljalugemist võimaldaval viisil, seda ka lõunaeesti vastetes.
sandaale kandev välejalgne käskjalg. Titaanitar Leto sünnitas Zeusile kaksikud - APOLLONI ja ARTEMISE. Mõlemast said tähtsad Olümpose jumalad: Apollonist valguse- ja päikesejumal, tema kaksikõest aga jahi- ja loodusjumalanna. Koos nendega saame olümplaste arvuks 12. Kordamise mõttes on igati hea nende 12 peajumala nimed ning ka funktsioonid meelde tuletada. Kuna aga Vana-Roomas samastati juba 3. saj. e. Kr. enamikku rooma jumalusi kreeka omadega, meenutame ka nende rooma vastete nimesid. Nii on hea kunstiteoseid lihtsam mõista. Need 12 peajumalust on: · Zeus - rooma Jupiter - peajumal · Hera - rooma Juno - peajumala abikaasana taevakuninganna · Athena - rooma Minerva - neitsilik tarkuse- ja mõistusesejumalanna · Poseidon - rooma Neptunus - mere- jm. veekogude jumal · Apollon (samastati ka Heliosega) - rooma Apollo - valguse- ja päikesejumal · Artemis - rooma Diana - neitsilik jahi- ja loodusjumalanna
ennast ravis. Paljudele teostele kirjutas Tammsaare kirjastuse ülesandel ka ees- või järelsõna. 20. sajandi esimesel poolel ei olnud Eestis välja kujunenud kindlat tõlketeooria käsitlust. Keele seisukohalt oli tõlkimine eelmise sajandi alguses kindlasti väga oluline, seda eriti just terminoloogia rikastamise ja eestindamise osas. Tammsaare tõlkis 1918.aastal soome keelest Lauri Pihkala "Poiste spordiõpetuse" ning oli hädas eestikeelsete vastete leidmisega. Samuti oli ta hädas W.Scotti "Ivanhoe" tõlkimisega, kuna teoses oli palju arhaisme. Nende "lahti hammustamiseks" kasutas Tammsaare saksa- ja venekeelseid tõlkeid, mis Tallinna Keskraamatukogus olemas olid. F.Marryati "Tüürimees Tubli" tõlkimisel oli jällegi probleeme terminoloogiaga, nimelt mereasjanduse oskussõnastikule vastete leidmisega, mida ta otsis erinevatest teatmeteostest. Tammsaare ise avaldas arvamust, et tõlkimine ei valmista talle erilisi raskusi ega pingutust
Vesilikud on veekogudes sigimisajal. Nad ei häälitse. Pärast sigimise lõppu toituvad ja talvituvad maismaal. Emasloomad mässivad munad taimelehtedesse. Isastel on pulmarüü – seljale kasvab hari ning keha muutub kirevamaks. Tähnikvesilik on levinud üle kogu Eesti. Harivesilikku leidub Lõuna- ja Kagu-Eestis ning Järva- ja Virumaal. Harivesilik on nõudlikum sigimisveekogude kvaliteedi suhtes, ei kasuta veekogusid, kuhu on asustatud kalu. Vesilikke saab eristada ka vastete järgi. Harivesiliku vastse saba tipus on iseloomulik niitjas jätke, sabauimel on mustad täpid. Tähnikvesiliku vastse saba on ühtlaselt hallikas. Kärnkonnad: Kärnkonnadele on iseloomulik sarvestunud nahk, kus on palju mürginäärmeid. Pea piirkonnas asuvad suured parotiidnäärmed. Peamiselt öösel tegutsevad loomad. Isased häälitsevad sigimise ajal, et emaseid meelitada. Kudu on nöörikujuline, kullesed tumedat värvi, lapiku kehakujuga. Talvituvad maismaal.
2.2. TAMMSAARE TÕLKIJANA Tammsaare alustas tõlketegevusega Treffneri gümnaasiumis õppimise ajal, et endale lisaraha teenida. Eriti oluliseks elatusallikaks oli tõlkimine talle Kaukaasias viibimise ajal , kui ta seal end ravis. Paljudele teostele kirjuats Tammsaare kirjastuse ülesandel ees-või järelsõna. Tammsaare tõlkis 1918. aastal soome keelest Lauri Pihkala ,,Poiste spordiõpetuse" ning oli hädas eestikeelsete vastete leidmisega. Samuti oli ta hädas W.Scotti ,,Ivanhoe" tõlkimisega, kuna teoses oli palju arhaisme. Nende lahti mõtestamiseks kasutas Tammsaare saksa-ja venekeelseid tõlkeid, mis Tallinnna Keskraamatukogus olemas olid. F.Marryati ,,Tüürimees Tubli" tõlkimisel oli jällegi probleeme terminoloogiaga, nimelt merenduse oskussõnastikule vastete leidmisega, mida ta otsis erinevatest teatmeteostest. Tammsaare ise avaldas arvamust ,et tõlkimine ei valmista talle erilist raskusi ega pingutust
Keelte arv: a) Ühekeelne - Õigusleksikon - Õppesõnastikud b) 2-keelne - Eesti-vene, eesti-inglise, eesti-ladina = palju õppesõnastikke c) 3-keelne (nt eesti-inglise-vene) d) Enamakeelne (49-keelsed sõnastikud, nt 9-keelne keskonnasõnastik) Keeled kombineeritakse sõnastikus · võrdväärseteks sõnastikuosadeks, nt inglise-eesti ja eesti-inglise turismisõnastik · põhikeelseks märksõnastikuks + teiskeelsete vastete registriks (viited lk-ga, mõistenumbriga, tähe- ja mõistenumbri kombinatsiooniga või põhikeelsete vastetega) Mõistete avamine oskussõnastikes: - seletusteta oskussõnastik (teiskeelsete vastetega) - piirdeselgitused - määratlused ehk definitsioonid - entsüklopeediline kirjeldus - kontekstpiiritlus - tsitaatnäited (nt vastava koolkonna esindajalt) - käsitlusviited (kust saab täpsemaid viiteid?) - seled - terminiloomeandmed
võib öelda, et 1960.1970. aastatel vabanes foto mõnevõrra propaganda teenistusest -- ideoloogilise maailmaesituse kõrvale ilmus ridamisi erinevaid subjektiivseid nägemisviise. Samas ei saa me aga väita, et fotograafia ja kino oleksid täielikult pööranud oma retoorilise potentsiaali korrumpeerunud ühiskonna vastu. 1980. aastatel asendub hoogne modernism teatava dekadentslikkusega, mille märksõnadeks võiksid olla "diskreetsus" stilistikas, rõhutatud juhuslikkus ja visuaalsete vastete otsimine alateadvuslikele kaemustele. Oluliseks nihkeks, mis hakkas kujundama uusi autorihoiakuid 1990. aastate eesti fotos, oli kindlasti võimaluste avanemine enesetäiendamiseks välisriikides (Kaido Teesalu Göteborgis, Peeter Linnap San Franciscos, Peeter-Maria Laurits New Yorgis; Toomas Volkmann Londonis jne). [3] Kunst 1940.aastate lõpupoole hakkasid võimud lisaks nö. präänikule ka piitsa kasutama. Alguses
vasteid kaugemates soome-ugri keeltes, milleks on samojeedi, ugri, permi või volga keeled. Huno Rätsepa andmeil moodustab vana soomeugrilise sõnavara eesti keele tüvede üldarvust ainult ühe seitmendiku. (Rätsep 2002:49 50) Omaette probleemiks soome-ugrilise sõnavara tuvastamisel on, et kuidas saaks rohkem arvestada eesti murdesõnavaraga. Praeguse tava järgi kasutatakse rahvusvahelises fennougristikas ehk soome-ugri keeleteaduses eesti vastete allikana ikka endiselt Wiedemanni sõnaraamatut. Wiedemanni sõnaraamat ei kajasta aga kogu eesti murdesõnavara ja lisaks veel rahvalaulude sõnavara, siis peaks vanemate soomeugriliste sõnatüvede hulk eesti keeles kasvama. (Rätsep 2002: 50) Tähtsaks küsimuseks on kerkinud soomeugrilise sõnavara küsimus. Üksikud keeleteadlased on avaldanud pooldavaid arvamusi, et soome-ugri keeltel on minevikus olnud sugulussuhteid indoeuroopa, altai ja teiste keelkondadega. 1960
kõnerütmisüsteemi, mille omakorda võis esile kutsuda Skandinaavias kõneldud muinaspõhja keele mõju. PRAEGUNE EESTI KEELE ASTMEVAHELDUS ON TEKKINUD RÕHU- JA KVANTITEEDISUHETE AJALOOLISE ARENEMISE TULEMUSENA. 6. Kuidas on tekkinud eesti keele laadivaheldus? Laadivaheldus – tugevas astmes esineb klusiil. Üks vanemaid astmevahelduse liike. On omane vanale sõnavarale, genuiinsetele sõnadele ja varasematele laenudele. Selle sünnitas sulghäälikute nõrkade vastete kadu või muutumine mõneks muuks konsonandiks pearõhulise silbi järel. Muutus arvatakse toimunud olevat XIV-XV sajandil, sest veel XIII sajandi kohanimedes on klusiili nõrk vaste säilinud, vrd. Kohanimed Andikevaerae ’Annikvere’, Eghöntakae ’Jõetaga’, Jogentagania, Raudanal ’Raua-’, Hergaenpae ’Härjapea’ XIII sajandi ürikuis, aga XIV sajandi algul juba ka Meintacus ’Mäetaguse’, Waympere ’Vaopere’
olemasolevate tüvede alusel. Viimase aja uurimusi arvesse võttes saaks soomeugrilise omasõnavara hulka arvata ainult need sõnatüved, millele leidub vasteid kaugemates soome- ugri keeltes (Samojeedi, ugri, permi või volga keeltes). Omaette probleemiks on, kuidas saaks soome-ugrilise sõnavara tuvastamisel rohkem arvestada eesti rikkalikku murdesõnavara. On kujunenud tavaks, et rahvusvahelises fennougristikas kasutatakse eesti vastete allikana Wiedemanni sõnaraamatut, kuid see ei kajasta kaugeltki mitte eesti murdesõnavara kogu küllust. Kui võrdlevas fennougristikas käibele panna kogu eesti murdesõnavara ja ka rahvalaulude sõnavara, peaks vanemate soomeugriliste sõnatüvede hulk eesti keeles kasvama. Samuti on aktuaalseks probleemiks soomeugrilise sõnavara üldises iseloomustuses. See puudutab karjandus- ja põllumajandussõnu. Eesti keele soome-permi sõnavaras on sellealasteks sõnadeks näiteks vart ja rehi
· kriitiline mõtleja ja otsustaja · probleemide leidja ja lahendaja · huvitatud ühiskonna, riigi ja kekkonna heast käekäigust Hea Alguse programm aitab lastel kujundada oma arusaam: · füüsilisest maailmast (mõõtmine, kaalumine, klotsidest ehitamine, puutöö, vee- ja liivamäng, värvide segamine) · ühiskonnast ja kultuurist (mängud, kokandus, lugude lugemine, loovmäng) · loogikast ja matemaatikast (mõõtmine, võrdlemine, loendamine, vastete leidmine, korrastamine, järjestamine, sorteerimine) · kõnest ja kirjakeelest (lugemine, kirjutamine, joonistamine, dikteerimine, kuulamine, ideede väljendamine) Programm on rajatud arenguteooriatele, seega on õppekava keskmes on laps tervikuna. Arvestatud on kõiki arenguvaldkondi füüsilist, sotsiaalset, emotsionaalset ja kognitiivset. Õppekava soodustab: · füüsilist arengut (liikumine, ronimine, viskamine)
õpetatakse erinevaid vanu loomingulisem ja kombeid, oskusi ja maagilisem koht traditsioone. Baltikumis. 5. SIHTKOHATURUNDUSE ANALÜÜS LÄHTUVALT PIIRKONNA VISIOONIST Sihtkohaturunduse analüüsi tegemisel võtsin aluseks ametlikud turismiportaalid, otsingumootori vastete õigsuse (esimesed 5 vastet), ning minule, kui tarbijale jäänud mulje alusel. Näitaja Hiiumaa Eesti Gotland Aastal 2015 on Hiiumaa Aastaks 2013 on Läänemere Eesti atraktiivne regioonis tuntud reisisiht, mis oma ja siseturul
Selle tulemusena tekib assotsiatiivne seos kahe ärritaja vahel. Assotsiatiivse tingituse olemasolul kutsub ühe idee või sündmuse meenutamine esile sellega paaris oleva sündmuse või idee meenutamise. Klassikaline tingitus on vaadeldav assotsiatiivse tingituse erijuhina. Koolis toimub paljude lihtoskuste õppimine assotsiatiivse tingituse kujundamisega. Selleks kasutatakse mehaanilist harjutamist. Nii treenitakse õpilastel korrutustabeli kasutamist (välkkaardid), võõrsõnade vastete kiiret leidmist (näidikute pakid), klaverimängu jne. Õppimine drillimise teel on sageli tüütu ja selle vältimiseks ning õppimise tõhustamiseks on soovitatav kasutada motiveerivaid võtteid mängu- ja võistlusmomendid. (Krull E, 2000) 8 3. OPERANTNE TINGITUS Operantse tingituse puhul ei vallanda käitumist tingitud ega tingimatu ärritaja, vaid hoopiski
Rummo elamusesituse assotatiivsus. Luuletus muutub tal järjest rohkem mingi hingeseisundi lummuslikuks tervikväljaanduseks. Mõnigi kord jääb enamus luuletusse fikseeritud välistajudest ilma kandvamast tähenduskonkreetsusest ja loob sõnareale kaudseoste abil sootuks uue tähendustausta. Selle arengu ühe tippteostusena varjundab raamatut eelpoolmainitud luuletus ,,Oo, et sädemeid kiljuks mu hing".(Kalda, 1991) Selle perioodi Rummo luule võrdub lihtsalt välismuljetele sobivate vastete avastamisega ja arendamisega inimteadvuses, väliste impulsside teatava kodustamisega inimeste poolt. Luuletus on vaid tegevuse kõrvalsaadus, juhuslik kuju, mille luule või luuletamine on võtnud. Samuti on Paul-Eerik Rummo sel perioodil väidnud, et luule igapäevases praktikas on harva valmistulemus, sagedamalt vaid tee selleni. (Kalda, 1991) 3.4 Oo et sädemeid kiljuks mu hing Tegemist on 1985 aastal ilmunud valikkoguga. Eessõnas tutvustab Paul-Eerik Rummo meid
pikemaks ajaks, osaliselt isegi kogu eluks. Lühiajaline mälu on seotud teadmistega, mille üle me parajasti mõtleme või mida vajame konkreetse probleemi lahendamiseks. Tema ülesandeks on hoida meeles vaimse töö tegemiseks vajalikke teadmisi (Toomela 2002). Lühiajaline mälu suudab hoida vaid piiratud hulka informatsiooni. Kui enam mitte korrata, läheb informatsioon kaduma. Siinkohal on vanemate tegevus osaliste vastete leidmisel ja mälutegevuse arendamisel määrava tähtsusega. Kordamine on väikelastele oluline seoste leidmiseks ja struktureerimiseks. Lapsed mõistavad rohkem, kui öelda suudavad, ning seega, mida enam ta kuuleb- näeb, seda kiiremini ta ka õpib. Laps kaldub meelde jätma asju, mille tähendus on talle arusaadav esiteks konteksti kaudu (seostudes juba tuntuga) ja teiseks mõistmise, arusaamise kaudu. Nii kindlustatakse
transpordikulud, riigilõivud, tollimaksud, testimisega seotud kulud, makstud palk jne) Põhivara üksteisest eristavad komponendid Kui põhivaraobjekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid. Ebaolulise maksumusega komponente pole vaja eraldi arvele võtta isegi kui neil on erinevad eluead. Amortisatsiooni mõiste erinevate vastete tähendus ning kasutusala Depretsiatsioon ehk mahaarvestis- materiaalsete põhivaraobjektide puhul (kuluks kantakse vastavalt kasulikule eale kindla meetodi järgi) Depletsioon ehk depletsieerimine- loodusressursside kuluks kandmine (toimub vastavalt ammutamisele, kaevamisele) Amortisatsioon- immateriaalsete varade kuluks kandmine Kasutatakse üldnimetust amortisatsioon! Amortisatsiooni arvestamise eesmärk ning põhivarade jaotamine amortisastsiooni arvestamise seisukohalt
põhjuseks eelnevaid kadusid ja lühenemisi. Paul Ariste esitas vastupidise seisukoha: vältevaheldus põhjustas kaod ja lühenemised ja see lähenemisviis on pooldajaid leidnud. Sel puhul on vältevahelduse põhjuseks peetud muutunud rõhu- või kõnerütmisüsteemi, mille omakorda võis esile kutsuda Skandinaavias kõneldud muinaspõhja keele mõju. 6. Kuidas on tekkinud eesti keelde laadivaheldus? Laadivahelduse sünnitas sulghäälikute nõrkade vastete kadu või muutumine mõneks muuks konsonandiks pearõhulise silbi järel. Muutus arvatakse toimunud olevat 14.-15. sajandil. 7. Kuidas kadus vokaalharmoonia eesti keelest? Kadus enne 1800 AD. Kuigi tänapäeva eesti kirjakeeles ühtki vokaalharmoonia juhtudest ei esine, leidub vokaalharmooniat eesti murdeis, kõige järjekindlamalt võru murdealal. Sellepärast on põhjust arvata, et vokaalharmoonia on eesti keeles vana nähtus
Nad püüavad lähtuda enam oponendi kui iseenda tasutast või kontekstist, milles nad olukorda näevad. Seetõttu meeldivad väljast sõltuvad inimesed teistele enam, neid peetakse südamlikeks, taktitundelisteks ja tähelepanelikeks. 6. Millise testiga saab hinnata õpilaste kontseptuaalset tempot? Konseptuaalse tempo erinevused ilmnevad kõige selgemini ja on ka mõõdetavad J. Kagani jt väljatöötatud (1964) tuttavate kujundite vastete leidmise testiga. Testimisel palutakse last vaadata kaadri ülaosas olevat näidist ja leida seejärel allosa kuue joonise seast täpne koopia. Et joonised on küllaltki sarnased, kalduvad impulsiivsed lapsed valima esimese joonise, mis satub nende tähelepanuvälja, reflektiivsed lapsed aga käituvad palju ettevaatlikumalt ning langetavad oma otsuse alles kõigi alternatiivide analüüsimise järel. 7. Millise testiga saab hinnata õpilase psühholoogilise diferentseerimise eripära?
sõnastikes harva? 21. Kui otsida määratlustest sama sõnastiku märksõnu ja teha kõik sellised sõnad määratlustes linkideks vastava märksõna juurde, miks siis peab tulemust käsitsi kontrollima? Mis sorti vigu niimoodi tõenäoliselt tekib? Lugemist • Erelt 2007 eristab mõiste määratlemist (lk 48-59) ja avamist (lk 376-384). Avada saab mõistet lisaks ülejäänud siinloetletud selgituseliikidele ka muude keelte vastete abil ning õpiku või käsiraamatu vormis, kas nii et sõnastik ise ongi sidusa õpikutekstina kirjutatud, mitte märksõnaartikliteks jaotatud, või et ta selgituste asemel viitab mõnele eriala käsiraamatule. Lisaks mainib Tiiu Erelt mõiste avamise peatükis ka terminiloomeandmeid, mis küll käivad termini, mitte mõiste kohta. • Terminitöö terministandard Standardikeskus (2002a,b) kir-
Piiblitõlke käsikiri, mis ulatub Iiobi raamatuni, on tänaseni alles. "Kurtzer Bericht" kirjeldab maarahva uskumusi ja maailmapilti, leidub üksikuid eestikeelseid lauseid, koha-, isikunimesid. Sisaldab haruldast kultuuriloolist dokumenti - piksepalve üleskirjutis. Gutslaffi suurim töö, piibli tõlge lõunaeesti keelde, ei jõudnud trükki. Tõlkimist alustas VT-st, tõlkides seda heebrea ja aramea keelest. Lõunaeestiliste vastete leidmine piibliterminitele oli raske. Gutslaffi keelekasutus: 1648 I lõunaeestikeelne grammatika + I eesti k sisaldav TÜ trükikojas trükitud teos "Grammatilised vaatlused eesti keelest". Grammatika seletav tekst on ladina k. Sõnastik jääb pooleli w juures. Sõnastikus ~2000 eesti sõna, grammatika järgib misjonigrammatika kaanonit. Grammatika käsitlusmaht ja argumenteeritus Stahlist põhjalikumad. Esitab grammatikas lihtsad reeglid, lisades eriarvamused kommentaaride või
sündmust on lähestikku, järgnevad üksteisele, on sarnased või vastandlikud. Assotsiatiivse tingituse olemasolu kutsub ühe idee või sündmuse meenutamine esile sellega paaris oleva sündmuse või idee meenutamise. Klassikaline tingitus on vaadeldav assotsiatiivse tingituse erijuhuna. Koolis toimub paljude lihtoskuste õppimine assotsiatiivse tingituse kujundamisega. Nii treenitakse õpilastel korrutustabeli kasutamist, võõrsõnade vastete kiiret leidmist, klaverimängu jne. 3) Operantne tingimine (S-R seos, kinnitamine, efekti ja harjutamise seadus). Operantset tingimist nimetatakse ka stiimul-reaktsioon õppimiseks. Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandele tasustamise mõjul. Olulised on siinkohal E.L. Thorndike uurimused. Psühholoogid nimetavad operantse tingituse puhul tasustamist ka käitumise kinnitamiseks ehk sarrustamiseks.
erinevate faktidega, kuna on oletatud, et tumeenergia piirid võivad olla teiste universumite piirid. Kui me kasutasime Elmo tööarvutit, et vaadata sealt selle populaarsust maailmas, saime NASA infosüsteemist ADS teada, et seal leidub lausa 289 vastet, mis olid teaduslikud artiklid ja enamus neist avaldatud mõnes teadus 32 ajakirjas. Kõige varasem artikkel pärines aastast 1994. Saamaks objektiivsemat arvamust vastete arvust, panime otsingusse sõna: ,,tumeenergia". Sellele tuli oluliselt rohkem vasteid, tervelt ligi 50 000. Selline võrdlus annab aimu, kui uus ja uuendusmeelne on multiuniversumite mõte. See alles alustab ning ehk jõuab tehnika ühel päeval järele. 33
Sageli on niisuguseid tüvesid liigitatud vastavalt onomatopoeetilisteks ja deskriptiivseteks. Käesolevas sõnaraamatus nimetatakse neid häälikuliselt ajendatud tüvedeks, onomatopoeetilisi ja deskriptiivtüvesid täpsemalt eristamata. Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüved on nt ammuma, jorisema, kahisema, kiljuma, nihkuma, paiskama, vabisema. Häälikuliselt ajendatud tüvesid on ka vanemates sõnavarakihtides. Kaugemate sugulaskeelte vastete puhul tuleb aga enamasti arvesse rööpse kujunemise võimalus. Omatüvede hulka võib tinglikult lugeda ka need laenuetümoloogiata tüved, millel on vasteid ainult läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluvates keeltes (liivi, vadja), nt abu, jõrm, kasi-(ma), kolku-(ma), niiske, või mis esinevad ainult eesti keeles, nt kaan, noomima, võldas. Suure tõenäosusega on need tüved laenatud mõnest seni
vastus, valides kahe või enama usaldusväärse variandi seast. Õpilaste kontseptuaalne tempo avaldub mitmesuguste ülesannete lahendamisel. Erinevad ülesanded eeldavad edukaks lahendamiseks sageli erisugust kontseptuaalset tempot. On alati õpilasi, kes lahendavad ülesande kiiresti ja teevad vähe vigu. Kontseptuaalse tempo erinevused ilmnevad kõige sagedamini ja on ka mõõdetavad J. KAGANi (1964) väljatöötatud tuttavate kujundite vastete leidmise testiga. Testi kasutatakse laste klassifitseerimiseks impulsiivsuse-reflektiivsuse järgi. Impulsiivsed õpilased kalduvad valima esimese usaldusväärsena näiva lahendusvariandi, reflektiivsed aga kalduvad põhjalikult juurdlema lahendusvariantide sobivuse üle. Õpilaste ülemäärane impulsiivsus takistab normaalset õppimist. Liigse impulsiivsuse põhjuseks on kas liigne ärevus või kaitseseisund, mitte tingimata haiglaslik hüperaktiivsus.
Kui “Väike deemonite ja vaimolendite leksikon” nõustub sellega, öeldes, et pimedusehaldjad elavad maa all ning neid samastatakse härjapõlvlasega (Petzoldt 2003:79), siis krüptozooloogid, kes lähtuvad evolutsiooniteooriast, käsitlevad raamatus “Varjatud maailma looduslugu” härjapõlvlasi halflingide mitte haldjate alamliigina (Levy 2001:152). 1.2. Tänapäeva haldjad ehk segadus sõnadega Eriti raskeks teeb haldja mõiste määratlemise ingliskeelsete vastete rohkus. Haldjana on tõlgitud sõnu fairy, pixie (ka pixy), elf ja sprite. Kuigi ingliskeelne kultuur teeb siinkohal neil siiski ka mõningast vahet, on tegemist pigem eestikeelse haldja erinevate liikide vastetega, kui erinevate olenditega. Põhijoonteks on võluvõimed ja soovil omandatav antropomorfne välimus, mis iseloomustab ka meie haldjaid. Tänapäeval on siiski hakatud eesti keeles kasutama ka sõnu “elf”, “piksi” ja “fee”, millest
... Poliitika kujundamise tulemuseks on konkreetsed otsustused: seadused, määrused, rahaeraldised plaanide elluviimiseks. ... Niisiis kujutab poliitika endast süsteemi, kus omavahel on seotud eri huvid, võimu- ja valitsemisinstitutsioonid ning nende toimimist kujundavad normid." Ja veel samast, terminoloogiliselt ja kokkuvõtvalt. Demokraatlikus riigikorralduses on poliitika protsess, mille olemust kajastavad kaks-kolm ingliskeelset terminit, millele eestikeelsete vastete väljatöötamisega tegeldakse. Politics võib olla kasutusel üldterminina, et tähistada poliitikat igas mõttes. Kitsamalt on see aga sisendipoliitika, s.o valitsemisinstitutsioonidele suunatud kodanike ootused ja nõudmised, mille kaudu inimesed väljendavad oma huvisid ja püüavad lahendada erimeelsusi. Mitmesuguste tasakaalupunktide, sh poliitilise võimu sobiva jaotuse, otsimine on sisendipoliitika keskseid ülesandeid. Policy
coli, enterokokkide ning sulfiteid redutseerivate klostriidide arvukuse määramine. Kui analüüside tulemused näitavad bakterite arvukust üle piirnormi, tuleb desinfitseerida ettevõtte veesüsteemi, kasutades selleks lubatud meetodeid (klooriga töötlemine jt). 3.8. LÜHENDITE LOETELU Tuginedes asjaolule, et paljud lühendid on eestikeelses erialakirjanduses või prak- tikas kasutusel ingliskeelsetena, piirdutakse üksnes eestikeelsete vastete esitami- sega. ATP Adenosiintrifosfaat BG Briljantroheline (agar) BOS Sapioksalaat-sorboos (puljong) BPW Puhverdatud peptoonvesi CCD Puusüsi-tsefoperasoon-deoksükolaat (agar) CFC Tsefaloridiin-futsidiin tsetrimiid (agar) CFU Kolooniat moodustav ühik CIN Tsefsulodiin-irgasaan-novobiotsiin (agar) CT SMAC Tsefiksiim-telluriit-sorbitool-MacConkey (agar)
kohanimesid. 19201924 muudeti mitmes Eesti linnas (Haapsalu, Tallinn, Tartu) tänavanimesid eestipärasemaks, suurematest kohtadest said 1922. a eestipärase nime Kõlleste (seni Krootuse) ja Otepää (seni Nuustaku). 1921. aastast alates esitati kaebusi võõrkeelsete nimesiltide vastu ja ettepanekuid ka saksa ja vene keeles hakata tarvitama eesti kohanimesid, viimane kampaania hoogustus 1930. aastatel, kui ka ametlikul tasandil avaldati sellekohast survet. Riiginime Eesti võõrkeelsete vastete kohta peeti mõttevahetust (kas ainult Eesti või siiski Est(h)onia/Estland jms?), kuid 10. novembril 1926 tegi valitsus lõpuks otsuse inglis-, itaalia-, hispaania- ja portugalikeelse nimena tarvitada Estonia, saksa-, rootsi-, norra-, taani- ja hollandikeelse nimena Estland (Politseileht 20.11.1926). Peamiselt 1920. aastatel, ent ka hiljem tegeldi palju kohanimede keelelise korrastamisega. Selle ülesande võttis endale Akadeemilise Emakeele Seltsi
() Vastab k¨usitavalt toodud omadusele. Ei vasta toodud omadusele. argi Indekseeritud vastavalt skip positsioneeritud joontearvule ning ka inglisekeelsete vastete j¨ M¨arkide jaotus vastavalt Jaapani Haridusministeeriumi nimekirjadele. Indekseeritud suvaliste graafiliste m¨ argikomponentide j¨argi Indekseeritud v~otmesse mittekuuluva m¨ argiosa joontearvu j¨
annaabi.ee 
