1. kuningas 2. suurfeodaalide kiht hertsogid, krahvid, markiid, parunid. Moodustus kuning otsestest vasallidest. Neile läänistati suuri maa-alasid, mida läänistati edasi väikevasallidele. 3. väikevasallid teenisid väes suurfeodaali juhtimise all ja kogusid oma läänist talupoegadelt makse. Peale läänide jagasid kuningad ka nn immuniteedikirju, millega läks osa riigivõimu funktsioone vasallile üle(nt kohtupidamine, maksude kogumine). Lään vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Benefiits lään Karl Martelli ajal, polnud pärandatav. Läänistati hiljem vasalli pojale edasi. Feood 9.-10.saj, vabalt pärandatav, senjööri kinnitust polnud vaja. Enamasti tasus vasall pärandi saamisel talle pärandimaksu. Domeenid kuninga maavaldused. Allood täielikus omanduses oleva maa, mida ei hõlmanud vasallisuhted.
Vaimulikud, kes kõigi eest palvetasid. Sõjamehed, kes kõiki kaitsesid. Töötegijad, kes kõiki oma tootva tööga ülal pidasid. Sellist ühiskonnakorraldust peeti Jumala poolt seatuks. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Feodaalkord Senjööri (isanda) ja vasalli (sõjamehest sõltlase) suhe, mille käigus andis senjöör vasallile maad vasalli väeteenistuse vastu. Feodaalkord kujunes välja kõrgkeskaja alguseks XI sajandil. Feood Vasallile antud maad hakati nimetama lääniks (saksa k Lehn laen) ehk feoodiks ja selle valdajat vastavalt kas läänimeheks või feodaaliks. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus aja jooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. Seega said läänidest perekonna pärusvaldused. Need, kes olid saanud oma maad pärandiks esivanematelt, ei pidanud
6. Vasall – Läänimees ehk teener, kes andis end isanda ehk senjööri teenistusse truudusevandega. Vasallivanne – Vasalli vanne isandale, mis koosnes truudusevandest ja lääni üleandmise tseremooniast. Olulist rolli mängisid žestid ja rituaalid, kuna 13. sajandil oli kirjasõna kasutamine vähe levinud. Feood – Lään, mille isand vasallile kasutada andis. See koosnes enamasti maavaldusest koos talupoegadega, kes vasallile andamit maksid. Lääneks võis olla ka amet või mõni muu tuluallikas. 7. Rüütlid olid sõjaväe aluseks Karolingide ajal. Rüütlid vajasid kallist varustust ja võimalusi oma oskuste treenimiseks, tänu sellele loodi tugev sõjavägi. Väljaõpe algas juba poisikesena, teismelisena saadi kannupoisteks ning umbes 20 aastasena rüütliks.
riikliku ühtekuuluvuse idee kirikus edasi ja pärast keisrivõimu kadumist said paavstidest linna tegelikud juhid kellele rahvas kuuletus. 2.Läänikord toimis põhimõttel, et vasall ehk läänimees vannub truudust senjöörile ehk suurmaavaldajale ning saab vastutasuks lääni ehk ameti, maavalduse või muu tuluallika. 3.Senjööri ja vasalli suhted põhinesid enamjaolt usaldusel ja truudusel.Vasall pidi andma senjöörile sõjalist abi, rahalist abi ja nõu. Senjöör pidi vasallile pakkuma eestkostet, ülalpidamist ja kaitset kohtus. 4.Keskajal kuulus maaomand valitsejale või maaisandale kes osa sellest koormiste eest talupoegadele läänistas.Talupojad pidid harima maad ja kandma teokohustust, et maaisanda valdustes elada. 5.Frangi riik tekkis pärast Rooma riigi kokku varisemist kui kohalikud frangi hõimupealikud võimu enda kätte said.Nende seas oli ka noor pealik Chlodovech kes oma territooriumi kõvasti laiendas
üha kallinevat varustust jõuaks muretseda ja säilitada, maavaldusi, millelt saadav tulu läks sõjamehe relvastuse soetamiseks ning äraelamiseks. Karl Suure valitsusajal tugevnes maa jagamine veelgi. Kujunes feodaalsüsteem, kus sõdur andis ennast valitseja alluvusse, olles kohustatud saadud maa eest isandat truult teenima. Pikapeale muutusid maad pärandatavaks ja kujunes välja senjööri ja vasalli seisused. Senjöör sai käsklusi jagada vaid enda vasallile, mitte aga oma vasalli vasallile jne. Suurt osa mängis feodaalide elus ja seega ka kogu ühiskonnas rüütlikasvatus. Juba 7aastaselt alustati noore rüütli koolitamist. 15aastaselt sai poistest rüütli kannupoiss, kes kandis tema relvi ja saatis teda sõjaretkedel. 20aastaselt sai kannupoisist rüütel, kes pidi alluma oma feodaalile, teda saatma sõjakäikudel ja vajadusel maksma feodaali eest lunaraha. Rüütlikasvatus mõjutas oluliselt ühiskonna arngut, tuues
linnakodanikud). Keskaegses Euroopas puudus tugev võimukorraldus, seega valitsemine sai põhineda vaid isiklikel suhetel. Suhe lääniisanda ja vasalli vahel oli varakeskajal kenasti paika seatud. Vasallid pidid oma lääniisandale lisaks truudusvande andmisele end abiks lubama ka oma lääniisandale, teenima tema sõjaväes ja toetama oma isanda otsuseid ning tema poliitikat. Vastutasuks andis lääniisand oma maa koos talupoegadega, kes maksid vasallile andamit, kasutada. Lääniisand oli samuti kohustatud pakkuma vasallile kaitset, nii füüsiliselt kui ka kohtus. 11.-14. saj, vahekeskaja algul, hakkas toimuma suurem põllumajanduse areng. Kliima oli muutunud soodsamaks, tekkisid uued viljasordid ning põlluharimis tööriistad muutusid kvaliteetsemaks. Tekkis kolmeväljasüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enam- vähem samasuuruseks tükiks, ja kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks
Ajalugu Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhetel. Vasall andis end senjööri kaitse alla ning senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega. Vastutasuks pidi vasall senjööri ustavalt teenima ja vajadusel ilmuma sõjaväeteenistusse. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusevandega. 40 päeva aastas oli vasall kohustatud senjööri sõjaväes teenima. Vasallidel oli õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Lisaks nendele õigustele ja kohustustele oodati vasallilt lunaraha maksmist kui senjöör on vangistusse langenud ning kingitusi senjööri vanema tütre abiellumisel.
Selle protsessi tagajärjeks oli kuninga domeeni vähenemine, kuna läänistatud maavaldus ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi. See tugevdas ka läänimeeste positsioone kuningavõimu suhtes üldse. Alloodideks kutsuti maavaldust, mis oli vasallsuhetest vaba, s.t kohustustest täielikult vaba maavaldus. Nende hulk keskaja arenedes pidevalt vähenes. Läänistamise protseduuri nimetati investituuriks, kus vasall tõotas ustavust oma läänihärrale ja läänihärra lubas vasallile kaitset ja maad. Lisaks läänidele jagati ka immuniteedikirju, millega osa riigivõimu funktsioone anti vasallile. Mõisamajandus keskajal Kogu keskaja vältel lähtus mingi maavalduse valitsemine suurel määral mõisatest, seega oli mõisamajandus feodaalkorra lahutamatuks osaks. Euroopas oli keskajal kujunenud kaks peamist mõismajapidamise süsteemi (põllumajanduse süsteemi). - Põlisrendisüsteem ehk rendihärrus
Nii kujunenud feodaalide reastust tähtsuse järgi,kus ülemisel astmel on valitseja ja kõige alumisel väikerüütlid nimetataksegi feodaalseks hierarhiaks. Süseräänkun Domeenkunni maavaldus järjekord-kuningas, hertsog/ krahv/ vürst, parun,rüütel ,talupojad benefiitslääni esialgne nimetus,maavaldus ilma pärimisõiguseta Alloo- vasallisuhetest vaba maavaldus investituur läänistamise protseduur,kus vasall tõotas ustavust oma läänihärrale ja läänihärra lubas vasallile kaitset ja maad immuniteedikiri- kuninga jagatud kiri,millega läks muist riigivõimu funktisoone vasallile üle Põllumaj süst-d: rendihärrus-talupoeg oli maa rentnik,pidi tasuma maksud ja võis maa kasutamisõigust pärandada. Maksud ja koormised oli kindlaks määratud ja olid seotud maaga,mitte talupoja isikuga. Maad ei saanud vabalt osta,müüa ega pantida Mõisahärrus maa oli mõisniku eraomand. Mõisamaa jag kahte ossa: mõisamaa(kus asus mõisa majapidamine ja mida
Lisaks oli vasallil kohustus pakkuda isandale materiaalset abi, näiteks osta isand vangilangemise korral lunaraha ees vabaks. Ta pidi veel oma isandale nõu andma, mis üldiselt seisnes kohustuses osaleda senjööri kokkukutsutud nõupidamistel ja kohtumõistmistel. Seda ei peeta üksnes nõupidamisena, aga vasall pidi toetama oma isanda poliitikat. Vastutasuks sai vasall oma isandalt kasutada lääni e. feoodi. Selleks oli tavaliselt maavaldus koos talupoegadega, kes maksid vasallile andamit. Lisaks oli isand kohustatud pakkuma vasallile kaitset nii füüsiliselt kui ka näiteks kohtus. Võiks öelda, et läänimehe ja isanda suhe põhines suuresti maaomandil ja sõjalisel teenistusel, kuid tänu kiriku suurtele maavaldustele leidus läänimeeste seast ka peapiiskoppe, piiskoppe ja kloostrite abte. 11. sajandil said isandad veel suurema võimu oma valdistu üle ning võim muutus päritavaks. 11
veevärk oli hooletu; Rooma linna foorumil karjatati loomi; rahvaarv vähenes 3. Feodaalkord - seleta lahti, kuidas toimus feodaalkord. Mõisted: vasall, lään, feood, feodaal. Kus feodaalkord tekkis? (ptk 11) Vasallivanne (pt 19) Feodaalkord toimis nii, et feodaal andis vasallidele kasutada maatükke, et nad sellega teeniksid piisavalt raha, et hankida omale ratsahobune ja raskerelvavarustus. Tekkisid vana Rooma keisririigi aladel. Vasall- alamfeodaal Lään- maatükk mille feodaal vasallile kasutamiseks andis Feood- suurfeodaalilt vasallile antud maavaldus (sama mis lään) Feodaal- maaisand Vasallivanne- vasall oli kohustatud oma kulul 40 päeva aastas teenima senjööri sõjaväes; vasallil oli õigus ja kohustus anda senjöörile nõu; senjöör pidi vasallile maksma, kui soovis teda kauemaks oma teenistusse; vasallilt oodati toetust lunaraha maksmiseks senjööri vanilangemise korral ja kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul 4
ja vasalli. Vasallil oli senjööri suhtes sõjaväeteenistus. Feodaalide saamahimu põhjustas kodusõdu, kuningavõim nõrgene, suurenes poliitiline ebastabiilsus. Vasall- ehk läänimees oli keskaegse euroopas lääni valitsev väikefeondaal. Vasallivanne- vasall oli kohustatud oma kulul 40 päeva aastas teenima senjööri sõjaväes, vasallil oli õigus ja kohustus anda senjöörile nõu, senjöör pidi vasallile maksma, kui soovis teda kauemaks oma teenistusse Feood- ehk lään on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamisks antud kinnisvara. Kes olid rüütlid? Rüütlid pärinesid ülikute suguvõsast. Kõigil rüütlitel polnud lääni. Keskaegne linn Gild- keskajast pärinev kutseorganisatsioon. Tsunft- käsitööliste vennaskond. Raad- omavalitsusorgan. Hansa Liit- kaubalinnade organisatsioon. Keskaegne kirik
Feodaalide asetus tähtsuse järgi. Tipus kuningas, alamal astmel väikerüütlid. Hõlmas ainult teist seisust Feodaal e. Läänimees Feoodi e. Lääni omanik *Senjöör suurfeodaal kes läänistas maad *Vasall feodaal, kellele läänistati maad *Investituur Toiming mille käigus vandus tulevane vasall oma isandale truudust. Senjöör andis talle vastutasuks lääni. *Immuniteedikiri Valitsejakiri, millega ta osa riigivõimu ülesannetest andis üle oma vasallile. Vasalliteedisuhted vasalli ja senjöör suhted. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör andis talle maatükki koos seal elavata talupoegadega. Vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Vasall kohustus 40 päeva sõjaväes olema. Vasall pidi senjööri lunaraha maksma, kui see peaks vangi sattuma. 2. Pärisorjus Talupoegade feodaalsõltuvuse raskeim vorm, mille üheks tunnuseks sunnismaisus.
Puhkes võimuvõitlus, eriti teravalt Gregorius VII ajal investituuri- tüli. Kokkuleppele jõuti 1122. a Wormsi kompromissiga, mille alusel piiskoppide ametisse määramise õigs anti vaimulikele, kuid sellega polnud võitlus siiski lõppenud. Feodaalkord - valitsemise viis,mis põhineb alluvussuhete võrgustikel Isand e senjööri ja vasalli e läänimehe suhe. Vasall annab end isanda teenistusse + truudusvanne. Teened: abistamine, nõu andmine (pidi toetama isanda poliitikat). Isand andis vasallile kasutada lääni e feoodi . Enamasti oli selleks maavaldus koos talupoegadega, kes maksid vasallile. Lääniks võis olla ka amet v muu tuluallikas. Isand pidi pakkuma vasallile kaitset nii füüsiliselt kui ka nt kohtus. Feodaalsüsteemi areng Sündis karolingide ajal, kujunes lõplikult välja aastal 1000. Alates 11. saj, said vasallid üha suurema võimu oma lääni üle (kujunesid päritavaks). Vasallivanne - žestid jms põlvitamine + sümboolne ese.
suur impeerium Saksimaa, Põhja- Karolingide renessanss Hispaania, Balkani, Baierimaa Verduni leping- Karl Suure pojapoegade sõlmitud kokkulepe, mis eraldas kunagise Frangi riigi lõplikult kolmeks osaks. Selle tulemusel joonistusid Euroopas välja uued arenguliinid. 3) Mõisted: (läänikord) Lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Sunnimaisus-talupoegadel keelati oma maalapilt lahkuda, et nende ümberasumist takistada. Pärisori- sunnimaiseid talupoegi nim. pärisorjadeks(sest isikliku vabaduse äärmise piiratuse poolest sarnanesid nad oma seisuselt orjadega) 4) Mõisted: ristiusukiriku tekkimine misjonär- ristiusu levitajad misjoni käigus Toomkapiitel- kanoonikute poolt moodustatud piiskopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu
FEODAALSÜSTEEM Feodaalsüsteem- Feodaal saab sõjateenistusse minemise eest suurfeodaalilt maavalduse. * Feodaalsüsteemi alusepanija on Karl Martell (pani aluse, sest araablaste vastu võitlemiseks oli vaja ratsaväge. SENJÖÖR- suurfeodaal * Senjööri peab pakkuma vasallile eeskostet, kaitset kohtus ja ülalpidamist. VASALL- alamfeodaal (maatüki saaja) * Vasalli peab andma senjöörile sõjalist ja rahalist abi, nõu. FEODAALSÜSTEEMI + 1) Riik sai sõjaväelasi ja nende ustavuse FEODAALSÜSTEEMI - 1) Kuninga võimu vähenemine 2) Kadus kontroll maa üle, andis võimu “alamatele” 3) Talupoegadest said sunnismaised * Feodaalsüsteemi ja naturaalmajanduse seos- Naturaalmajanduste tingimustes oli maatükkide
pakkus ta neile oma kaitset. Kuninga otsesed vasallid oli suurfeodaalid ( hertsogid ,parunid jne) , kellele läänistati maad ja kes omakorda läänistasid seda väikevasallidele. Oma läänist kogusid nad talupoegadelt makse ning samuti teenisid nad sõjaväes. Kehtis põhimõte "minu vasalli vasall ei ole minu vasall" ehk kohustusi tuli kanda ainult sellele, kellele oldi truudust vandunud. Tänu sellele oli maa äärmiselt killustunud. Maatükk, mis oli vasallile kasutamiseks antud koos seal olevate talupoegadega nimetati lääniks. Ajajooksul muutus läänipärimisõigus, kui algul tehti seda ainult isalt pojale, siis hiljem said pärimisõiguse ka tütred. Selle tagajäred olid: o eelduse vasallidest moodustava aadli tekkeks o kuningate maavalduste (domeenide) järkjärguline kahanemine, see tähendab seda, et mida rohkem nad maad jagasid ,seda vähem neile endile jäi. Vasallsuhete loomine toimud investituuri kaudu
Kuramaa piiskop Kuidas mõjutas seotus paavstiga Vana liivimaa maaisandate omavahelisi suhteid? - Ordu ja piiskopid püüdsid oma huve kaitsta Seisused õiguslikud ja sotsiaalselt piiritletud inimrühmad, mille liikmeskond oli suletud, õigused ja kohustused pärilikud Eramõis feodaali maavaldus koos selle juurde kuuluvate hoonete ja elanikega Lääne valdus maahärralt vasallile teenistuse eest kasutamiseks antud maa-ala Millised olid läänimehe õigused oma valdustes? Õigus koguda kümniseid, makse ja õigus pidada oma valduses kohut Senjööri kohustus kohustus lääni anda Vasalli kohustused isandale truu olema Ori võlgades talupoeg v sõjavang Vabatalupoeg oli ennast koormistest vabaks ostnud Adratalupoeg talupoeg kes maksis maaisandale makse ja kandis teokoormisi Vabadik Vaene, maata või vähese maaga
Mungaordud: * tsistertslaste ordu E * fransisklaste ordu * dominiiklaste ordu E * benediktlased Vaimulikud rüütliordud: (liikmed andsid munatõotuse, loobusid täiel määral ilmalikust elust, perekonnast;pühendusid täielikult ristiusu kaitsele) * templivendade ordu * johanniitide e hospitaliitide ordu * saksa ordu * mõõgavendade ordu E 6. Vasalli ja senjööri vastastikused kohustused Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör andis vasallile kasutada ehk läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vasalli kohustused: * pidi ustavalt teenima * senjööri käsul ilmuma sõjaväeteenistusse * andma truudusvande * maksma koormisi * anda nõu * lunaraha maksmine kui senjöör peaks vangi langema * kingitused senjööri vanema tütre abiellumise puhul Senjööri kohustused: * peab vasallile pakkuma eeskostet * kaitsma kohtus * ülal pidama (maad andma) * kaitsma vasalli maavaldust ja vara 7
Varakeskaeg algas 476 aastal Rooma riigi lagunemisega ning kestis 11. sajandini. Varakeskaega iseloomustab naturaalmajanus, feodaalne killustatus, kiriku tähtsuse suurenemine ning linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik. Lääne-Rooma lagunemise kaosest tekkis uus elukorraldus- feodaalkord. Feodaalkord reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid. Vasalli sõjaliste teenete eest andsis lääniisand talle nii kaitset kui ka toetust, see väljendus vasallile maavalduse annetamises. Tugeva valitsejaga valitsemisajal olid feodaalid kuulekad, kuid nõrkade valitsejate ajal suurendasid feodaalid oma võimu ja volitusi ning ajapikku loobusid üleüldse kuningate sõna kuulamast. Lõpuks jõuti seisukorrani, kus kuningas oli ainult "esimene võrdsete seas". Seega feodaalid kasutasid oma võimu ära ning kõikidel talupoegadel polnud võrdseid tingimusi. Selleks, et vasallid oma maalt ei lahkuks, muudeti nad sunnismaiseks
*sõjaväel pidi olema sissetulekut ja ressurssi varustuse hankimiseks maa saaja kohustus sissetuleku eest: *muretsema omale varustuse *ilmuma sõja korral maa-andja väeteenistusse *vajadusel toetama ka rahaliselt (N: sõjavangist lunastamisel) Feodaalsuhted rajanesid senjööri ja vasalli vastastikustele suhetele - Suhe lepinguline, lepingu sõlmimist nim. investituuriks - Suhe polnud võrdne - Suhet oli vaja elukutseliste sõjameeste ratsaväe toimimiseks - Senjöör läänistas maad vasallile - Maa läänistamise käik: pidulik tseremoonia, kus vasall annab ühel põlvel truudusvande, senjöör annab vasallile puuoksa, mulda. Vasall lubas oma isandat kaitsta, aidata rahaliselt jms - FEODAAL e. LÄÄNIMEES maatüki saaja läänistamisel, feoodi omanik - FEODAALNE HIERARHIA feodaalne astmestik: Kuningas omas kogu maad Hertsogid, krahvid omavad u. paarsada küla Parunid paarkümmend küla Rüütlid 2 3 küla DOMEEN kuninga maavaldus
Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Senjöör läänistad vasallile maatüki koos seal elavate talupoegadega ning vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima. feodalism - ehk läänikord. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. - vasall pidi 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima, kui senjöör teda kauemaks vajas pidi ta selle eest tasuma. Vasallil-oli õigus ja kohustus nõu anda oodati toetust lunaraha maksmise senjööri vangilangemise korral
Feodaalkord- See oli ühiskonna valitsemise viis, mis põhines alluvussuhete võrgustikel. Nende aluseks oli senjööri ja vasalli suhe. Aadlite elukorraldus. 6. Seleta lahti feodaalsüsteemiga seotud mõisted "vasall", "vasallivanne", feood" Vasall- Vasall ehk läänimees. Esikohal oli tal abistamine, mis tähendas teenimist isanda sõjaväes. Vasallivanne- Vanne, millega vasall andis end isanda teenistusse. Feood- Maavaldus koos talupoegadega, kes maksid vasallile andamit. 7. Kes olid rüütlid? Rüütel oli raskerelvastuses ratsameeste ja ka madalaim läänimeeste seisus. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. IV Keskaegne linn (Lk 86-87) 8. Seleta lahti mõisted gild, tsunft, raad, Hansa Liit! Gild-kaupmeeste või tsunftide ühendus Tsunft-ühe käsitööala meistrite ühendus. Raad- Linnade kodanike omavalitsusorgan. Hansa Liit- tegutses 13.sajandi lõpul. Liitu kuulus 70 suurt ning 100-130 väikest linna.Idast läände
Keskaja riigi ja majandusliku korralduse põhialuseks olid feodaalsuhted, mis rajanesid 2 inimese vahel vasalliteetsel sidemel. Põhjused: 1) Uut laadi süjaväeorganisatsiooni teke 2) Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Mõisted Domeen - kuninga maa valdus Benefiitsid - esialgsed läänid. See on maavaldused ilma pärandamisõiguseta Allood - vasallisuhetest vaba st. kohustustest vaba maavaldus Investituur - läänistamise protseduur, kus vasakk tõotas ustavust läänihärrale ja to vasallile kaitset ja maad. Feood - pärandamisõiguseda lään Rendihärrus - kogu feoodi maa oli renditud talupoegadele. Mõisahärrus - selle korral kasutasid talupojad väikest maalappi. Tasuks pidid nad käima ka mõisa maal tööl.
Rahalist abi omab Nõu andamid koormised Senjööri kohustused Senjöör peab pakkuma vasallile Eestkostet Sõltlasest talupoeg Maavaldus Kaitset kohtus Ülalpidamist
Kui üks pool kohustusi ei täida siis vasallisuhe katkeb. HIERASRHILINE: lepingu pooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal. ISIKULINE: Vasall oli kohustatud täitma ainult selle senjööri käsku, kellega oli leping. * 5. süserään- ehk kuningas senjöör- isik, kelle kaitse alla vasall end andis. Vasall- isik, kes oli senjööri kaitse all domeen kuningate maavaldused. Benefiits maatükk, mille senjöör oma vasallile kasutada andis. Sõlmiti leping ja tavaliselt sai vasall selle eluks ajaks. Siis tuli see edasi läänistada tema pojale. allood -on täielikus omanduses olev maatükk, mida ei hõlmanud vasallisuhted. Feood vabalt pärandatav maatükk ning senjööri kinnitust polnud vajagi. Immuniteedikiri- sellega läks muist riigivõimufunktsioone, näiteks kohtumõistmine ja maksude kogumine, vasallile üle. Kuninga ametnikel oli keelatud lääni territoorjumile tulla. 1.
Ketserlus-usust taganemine Piibel- ristiusu pühakiri Trubaduur-rändlaulik Keiser-impeeriumi juht Saaga-kangelaslaul Põllumaa jagunes- talivili, suvivili, kesa - 3 väljasüsteem Islami usu pühakiri- oraan Kaubalinnade liit Põhja- Euroopas - Hansa - Liit Linnavalitsus keskajal- raad Usuteadus - teoloogia Ülikooli juht- rektor Keskaegne filosoofia- skolastika Ebateadus, erinevatest ainetest püüti saada kulda - alkeemia Maavaldus koos talupoegadega, anti vasallile kasutamiseks - lään Islamiusu pühakoda – mošee Islami usuvool- šiidid Keskajal oli põllumajanduses kasutusel kolmevälja süsteem, kus maa jagunes talivilja, suvevilja ja kesa vahel. Kõrgkeskajal võeti põllumajanduses kasutusele ratas-ader, künniloomadeks olid härg ja hobune Kõrgkeskajal kasvas rahvaarv Lääne-Euroopas peaaegu 10 korda. Kõrgkeskajaks peetakse perioodi 11-13 sajandil.
kandis karu-tüvelist nime keegi linnuse või muistse Ugandi vanematest. Sakslased, muide, seda nime hilisematel sajanditel enam ei tõlkinud, kuni 20 sajandini käibis Muinas-Eesti nimekuju transkriptsioon Odenpäh. Piiskopilinnus, mille ehitamist alustati 1224, järgis tõenäoliselt eestlaste linnuse põhiplaani. 1343 aasta Jüriöö ülestõusu ajal asus seal Tartu piiskopi vägede staap Johan Üxkülli juhatusel. Seejärel kuulus linnus järgemööda mitmele vasallile. Kõigepealt ehitati välja üksnes ülemisel platool paiknev osa, mille jäänused on tõenäoliselt üks vanimaid Lõuna-Eesti telliskiviehitisi. Üks omapärane moodustis on linnuse hoovil asuv suur lohk, mida on paljude uurijate poolt peetud veetankiks - joogiveereservuaariks. Tegemist on Eesti keskaegses arhitektuuris unikaalse rajatisega - vaid Sangaste(Keeni) linnamäel on olemas midagi sellele sarnast. 13. sajandi lõpul ümbritseti ringmüüriga ka alumine platoo, mis sel moel kujunes
loomisega · Enda ümber koondati filosoofe, kunstnikke, luuletajaid · Järeltulijaid kasvatati ,,roomlaste kombel" · Rajati õppeasutusi ning kloostreid 5. Feodalism Feodaalne killustatus: Senjöör -> Vasallid -> Rüütlid 3 seisust Vaimulikud, Aadlid, Talupojad Feood maavaldus, mida saab pärandada Allood Maavaldus, mis ei too kaasa vasalliseisust Lään vasallile kasutamiseks antud maatükk, koos seal elavate talupoegadega Domeen kuningate maavaldus Rendihärrus kogu feodaali maa oli jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renri Mõisahärrus talupojad kasutasid väikest maalappi, mille eest tasuti teotööga. Suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Aadlik eelistatud seisuses olev isik, ühiskonnas väga vähe Rüütlid professionaalsed sõjamehed, kellel oli sõjaks vajalik varustus ning väljaõpe, teenistuse
4.Miks võib nimetada Karl Martelli aega Euroopa ajaloos murranguliseks? Tänu tema sõjaväe reformile pandi alus feodaalkorrale. 5.Selgita, mida tähendas põhimõte ,,minu vasalli vasall ei ole minu vasall" see tähendas seda et nt kuningal ei olnud võimu tema vasalli vasallide üle. 6.Millised olid senjööri ja vasalli vastastikused kohustused vasall senjöör annab sõjalist abi senjöörile eeskostet vasallile rahalist abi kaitset kohtus nõu ülalpidamist 7.Mõisted: naturaalmajandus, feodaalkord, feodaal, feood, aadel Naturaalmajandus-rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel. `Feodaalkord-ühiskonnakorraldus, kus feodaalide maal, harivad põldu talupojad jne Feood-maatükk Feodaal-maaomanik Aadel-suursuguste sõjameeste seisus. 8
hingeõnnistuse eest. Teise seisuse moodustasid aadlikud ehk elukutselised sõdurid. Nemad pidid tagama julgeoleku oma piirkonnas. Kolmandasse ehk kõige madalamasse seisusesse kuulusid käsitöölised ja kaupmehed, kes hoolitsesid selle eest, et esimene ja teine seisus elaksid mugavat elu. Inimeste seisustesse jagunemine algatas feodaalkorra kujunemise, mis on kindlasti väga tähtis etapp inimeste arengus keskajal. Feodaaltsivilisatsioonis kujunes välja läänipüramiid. Lään oli vasallile kasutamiseks antud maatükk, kus elasid ka talupojad. Levima hakkasid: 1. Rendihärrus ehk kogu feodaali maa jagati talupoegadele, kes maksid sellel elamise eest renti; 2. Mõisahärrus ehk talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, et toita oma peret ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad maksid oma maa eest feodaalile teorenti. 11. sajandi alguses oli feodaaltsivilisatsioon ära kannatanud demograafilise madalseisu ja
Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused: 1. Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. · Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht hertsogid, parunid, krahvid, markiid. · Vasalliteedi kaudu kujunes välja läänipüramiid e. Feodaalne hierarhia. · Feodaalidel tuli kohustusi kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truudussuhtes. Lään · Lään oli vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. · Domeenid kuningate maavaldused. · Allood täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei hõlmanud vasallisuhted. · Vasallisuhte sõlmimine toimus investuuri kaudu. Talupojad ja mõis · Talupoja ja isanda suhe sarnane vasallisuhtega: talupoegki kasutas maad tingliku omandi põhimõtte alusel ning tasus isandale selle eest. Tasuviisid: rent ja muud maksud ja/või teotöö.
Feodaalsuhete kujunemise põhjused: *Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. *Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Läänikord - ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad. Läänipüramiid: *Kuningas või keiser *Hertsogid, krahvid, markiid, piiskopid. *Parunid, vikontid *Väikerüütlid Senjööri ülesanded: annab lääni (maa), andis immuniteedikirju (millega läks muist riigivõimu funktsioone vasallile üle, nt maksude kogumine, kohtumõistmine), kaitsta oma vasalli. Vasalli ülesanded: olla truu oma senjöörile ja tulla tema kutsel sõjaväeteenistusse, osalemine senjööri nõukogus, erakorralised abikohustused (toetus senjööri vangilangemise korral välja ost) Lään e benefiits vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. See polnud pärandatav. Feood vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega, mis oli pärandatav.
oma feodaali või kiriku heaks tööd- teoorjus, 4)talupoeg pidi tasuma loonusrenti, 5)talupoeg ei tohtinud lahkuda oma maalt- sunnismaisus 6) talupoeg ei osalenud riigi elus, 7) talupoegad üle mõitseti kohut Feodaal-vasall, kuningas- feodaal, senjöör, benefiits- maavaldus,mis polnud omand ega ka pärandatav, feood- maavaldus, mis on omand ja ka pärandatav, allood- täielikus omanduses olev maavaldus, lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Domeenid- kuninga maavaldused, investituur- vasallisuhte sõlmimise akt, tulevane vasall vandus isandale ustavust ja senjöör andis lääni.Rendihäärus- kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Mõisahärrus- talupojad kasutasid ainult väiksest lappi, millest toita oma peret ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks, ta tasus feodaalile maa eest teorenti, käies mõisas tööl.
Erinevalt orjast müüdi neid koos maa ja perega. Talupojad pidid kandma koormisi. Nendeks olid näiteks mõisategu ja loonusrent. Talupojad elasid väikestes külades, kus majad paiknesid tihedalt koos. Majad olid üheruumilised, muldpõranda ning õlgkatusega. Põlluharimisel olid levinud aletegemine ja kaheviljasüsteem. Talupojad ei nurisenud oma saatuse üle ja olid rahul sellega, mis neile antud oli. Siit järeldub, et talupoeg oli vasalli oma ja vasalli feood oli vasallile kasulik koos talupojaga. Kõik feodaalid moodustasid rüütliseisuse. Seisustelt olid nad kõik võrdsed, muidugi oli suurfeodaalidel rohkem võimu, kui väikerüütlitel. Feodaalid elasid linnustes. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse näiteks kaljusele künkale või jõesaarele. Algul ehitati neid puust, kuid hiljem hakati ehitama kivilinnuseid. Kõige enam levinud linnused olid tornlinnused- Torni osa
eksisteeris aastatel 12371562. Saksa ehk Teutooni ordu -suurim rahvuslikul pinnal kujunenud rüütliordu, asutasid saksa rüütlid 1128 Jeruusalemmas. Ametliku tunnustuse sai ta 1190. 1198 kinnitati ta paavsti poolt ametlikult vaimulikuks rüütliorduks. Ordu tunnusmärgiks oli must rist valgel mantlil. Lään ehk feood on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. Lään anti vasallile kui madalamal astmel seisvale feodaalile haldus- või sõjaliste teenete eest koos sellel maa-alal elavate talupoegadega ja muude tuluallikatega. Vahel läänistati ka linnu või kuulus linn koos seda ümbritseva maaga lääni koosseisu. Eestis läänistati linnadest Haapsalu, Narva, Paide ja Viljandi. Läänimees- sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega)
Põhjused: 1) kliima jahenemine, rahvastiku kasv (otsiti uusi viljakamaid põllumaid) 2) impeeriumi sisevastuolude tõttu jäid piirikaitsesse lüngad (seda olukorda kasutasid barbarid-sisseränne) Karl Suur- (768-814) kuulsaim Karolingide soost valitseja. Geniaalne väejuht, kaunite kunstide kaitsja ja edendaja. Tema vallutuste tulemusel tekkis suur impeerium, mida hoidsid koos vaid relvad. Majanduslikult oli Frangi riik sel ajal alaarenenud ääremaa. Läänikord- ehk feodaalkord- vasallile antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Kujunemise põhjused: uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine- elukutselised sõjamehed said teenistuse eest maad (varustus kallis, rüütlite väljaõpe); vajadus luua stabiilne võimusüsteem; linnadest koliti maale. Kategooriad: benefiits- tähtajaline, pärandamisõigusteta; lääh e. feood- vabalt pärandatav; allood- täielikus omanduses maa, ei hõlmanud vasallikohustused; domeen- kuninga maavaldus
Tahtsis piiskoppe ametisse määratainvestittritüli) Heinrich 4 õhutas mäsülle vasalle, pidi vabandama. Sõdid usulastega edasi. Barbarosa valitsusajal(1152.1190) popid ja poliitikud verised võitlused eriti. Popide kõrgaeg saabus Innocentius3(1198-1216) mõned valitsejad koguni paavsti vasalliks, kujunes välja l ja p Euroopa katoliku kiriku tsentraliseeritud korraldus. Feodaalid ja dongihoted Feodaalkord- vasalli ja senjööri vaheline suhe. Vasall senjööri kaitse all, senjöör vasallile kasutada e. Läänistada maad seal elavate talupoegadega. Tasuks vasall senjööri teenis ustavalt, eelkõige sõjaväeteenistuses. Feood e lään- läänistatud maatükk, kogu sjustem feodalismiks e läänikorraks. Va kohustused sen ees kinnitati truudusvandega- vasall kohustus 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima. Kui pikemat aega senjöö tahtis vasalli, pidi maksma. Vasallidel õigus ja kohustus nõu and. Vasallidelt oodati
Prantsusmaa)anglid, saksid(Britanniasse) idagoodid(Itaaliasse) läänegoodid(Hispaaniasse) pandaalid(Põhja-Aafrikasse) Feodaalkorra kujunemine- 5.saj naturaalmajanduse seisuslikkord(vaimulikud, aadlikud, talupojad) feood-lään(suurmaavaldus, mida anti sõjaväes teenimise eest) Feodaal-läänimees, feodaalide astmes vastavalt jõukusele(Kuningas- Krahvid,hertsogid- parunid-rüütlid) senjöör-vasalli suhe(senjöör läänistab vasallile maa) talupoeg- maa harija, sunnismaisus-keelatakse lahkumine feodaali juurest, pärisorjus-isiklikult sõltuv, oma õigused kaotanud, teotöö-mõisas talupoja töö tasu, loonusrent-osa saagist ära andmine feodaalile, kümnis-kirikule saagist andmine 1/10, naturaalmajandus-kõik valmistatakse ja tarbitakse kohapeal, kiriku keskne roll ühiskonnas-tähtis, ilmalike võim, kuningad pidid alluma kirikule.
Keskaja algus ja lõpp: ALGUS: 476 Rooma keisri Romulus Augustuse võimult tõukamine LÕPP: 1453 Konstantsinoopoli vallutamine 1492 Ameerika avastamine 1517 usupuhastuse ehk reformatsiooni algus Mõisted: SENJÖÖR suurfeodaal; oma valdustes poliitiline-, kohtu- ja haldusvõim VASALL keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal; lään koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjäär vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest FEODAAL maaisand FEOOD maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e senjöörilt; pärandamisõigusega maavaldus DOMEEN kuninga isiklik maavaldus BENEFIITS maavaldus ilma pärandamisõiguseta ALLOOD kohustustest vaba maavaldus, pärusvaldus VARJAAG viikingite nimetus Ida-Euroopas NORMANN viikingite nimetus Lääne-Euroopas VIIKINGID muinas Skandinaavia päritolu
judaism – kristlus e. Ristiusk 4. sajandist alates Rooma ametlik usk 476 a. - Lääne-Rooma lõpp *Frangi riik Frangi riigi ajal käib kõik ümber usu ja maa lään – maa mis anti kasutamiseks. Vastutasuks pidi sõjaväkke minema ja osalema sõjakäikudel feood – maavaldus, mida võib pärandada feodaal – isik, kes omas feoodi e. Maavaldust, mida on talle pärandatud domeen – kuninga maavaldus allood – vasalli suhtes vaba maaala senjöör – annab maad vasallile vasall – alamfeodaal, see kes võtab maad senjöörilt Poiters'i lahingu tähtsus (juhtis Karl Martell) – hispaania ja araablaste vahel, alistati araablased Karl Suur – suur ja võimas vallutaja, kes sai keisriks(tekkis paavstiriik ehk Vatikan) Hiljem jagati frangiriik Karl Suure kolme lapse-lapse vahel ära(prantsusmaa, saksamaa ja itaalia) Keskaja ühiskond on seisuslik 1. vaimulikud 2. aadlid=feodaal 3. talupojad, kaupmehed jne Seisustesse sünnitakse
6) a) Ristisjaga vallutatud Eestit ja Ltit nimetati keskajal lhidalt Liivimaaks, tnapeval nimetame teda selguse mttes Vana-Liivimaaks. b) Phja-Eesti oli Taani valduses. Saare-Lne piiskopkond omas Saaremaad, Hiiumaad ja Lnemaad. Kagu-Eesti oli Tartu piiskopkonna all. Ja le jnd oli Ordu valdus. c) Ordumeister- juhtis ordut, vasall - lnimees, maahrra kest maavalduse (lni) saanud isik, keda seob maahrraga truudusevanne, ln- maavaldus, mis on antud vasallile kasutada ja prandada, kuid mis ei ole tema tielik omand,foogt-juhtis vikest haldusksust, komtuur- juhtis vikest haldusksust, stift- kus peapiiskopil oli tieiguslik vrst, ditsees- piiskopide vaimulik vimkond, d)Toomhrrad- valitses piiskopkonda nn toomhrradest koosneva toomkapiitliga. Piiskopkonnad- Saare-Lne piiskopkond ja Tartu piiskopkond Piiskopid- Tartu piiskop oli iseseisvam kui Saare-Lne piiskop. Peapiiskop pesitses Riias.
Kuninga otsesed vasallid oli suurfeodaalid ( hertsogid ,parunid jne) , kellele läänistati maad ja kes omakorda läänistasid seda väikevasallidele. Oma läänist kogusid nad talupoegadelt makse ning samuti teenisid nad sõjaväes. Kehtis põhimõte "minu vasalli vasall ei ole minu vasall" ehk kohustusi tuli kanda ainult sellele, kellele oldi truudust vandunud. Tänu sellele oli maa äärmiselt killustunud. Maatükk, mis oli vasallile kasutamiseks antud koos seal olevate talupoegadega nimetati lääniks. Ajajooksul muutus läänipärimisõigus, kui algul tehti seda ainult isalt pojale, siis hiljem said pärimisõiguse ka tütred. Selle tagajäred olid: o eelduse vasallidest moodustava aadli tekkeks o kuningate maavalduste (domeenide) järkjärguline kahanemine, see tähendab seda, et mida rohkem nad maad jagasid ,seda vähem neile endile jäi. Vasallsuhete loomine toimud investituuri kaudu
sajandist Sküütiat, Daakiat ja Pannoniat Basileus Bütsantsis nimetus keisri jaoks Satraap Ahhemeniidide riigis provintsi asehaldur, kellele kuulusid kõrgeim sõjaväeline, haldus- ja kohtuvõim Patriarh Õigeusu kiriku juht Kirikukogu Kõrgemate vaimulike koosolek Merovingid Clodovech Merovechist alguse saanud dünastia Karolingid Karl Suure järgi nimetatud dünastia Majordoomus Teatud piirkonna maaülikkonna juht Lään Vasallile kasutamiseks antud maatükk talupoegadega Feood Vabalt pärandatav lään Benefiits Sõjamehele antud lään (mitte pärandatav) Allood Täielikus omanduses olev maatükk Domeen Kuningate maavaldus Investituur Vaimulike tunnuste jagamise õigus Rendihärrus Talupojad maksid maa kasutamise eest renti Mõisahärrus Talupojad käisid mõisamaal tööl Pärisorjus Talupoegade sunnismaisus Varjaagid Viikingite nimetus Venemaal
Tekkis tüli.keisri arvates olid nad vasallid aga paavsti arust vaimulikd.Keisri positsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksamaa vasalle mässule,vabastades nad truuduse vandest keisri vastu.Seetõttu pidi keiser paavstilt 1077a Canossas andeks paluma, jätkates paavsti vastast võitlust 9.Inglismaa ja Prantsusmaa olid 2 tugeva võimuga riiki. 10.Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel.Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör andis vasallile kasutada maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks pidi vasall senjööri ustavalt teenima.Läänistatud maatükki nim feoodiks e. lääniks ning kogu süsteemi feodalismiks e.läänikorraks.Vasallo kohustused senjööri ees kinnitati truudusevandega. 11.Tulevane rüütel alustas 7a.teenistust paazina aadliperekonnas kus ta õppis seltskonnas käitumist ja häid kombeid.U.15a.sai temast kannupoiss.U.20a.löödi noormees rüütliks. 12
Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavust ustavust, Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid sõjaväeorganisatsiooniteke ja stabiilne võimusüsteem. Vasalliteedi kaudu kujunesid välja läänipüramiidid. Vasallisuhete sõlmimine toimus sümboole akti investuuri kaudu. 11. Lään, talupojad ja mõis Lään on vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Teisisõnu feood oli vabalt pärandatav ning senjööri kinnitust polnud vajagi. · Rendihärrus tähendas, et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. · Mõisahärruse korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi, millest toideti oma peret ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid feodaalie oma maa eest nn
FEODAALKORD a)maasuhted 1)vasall kohustas senjööri ustavalt teenima,eelkõige tema kutsel sõjateenistusse ilmuma 2)vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu andma 3) vasall pidi lunaraha maksma,kui senjöör vangi sattus ja kingitusi tegema, kui senjööri vanim tütar abiellus 4)vasall andis end senjööri kaitse alla,senjöör aga andis vasallile kasutada maatüki koos seal elavate talupoegadega b)rüütliks saamine 1)alustas 7 aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas,kus talle õpetati häid kombeid 2)15a. Sai paazist kannupoiss,kes õppis ka ise võitlus võtteid 3) 20a. Löödi noormees pidulikult rüütliks 4)rüütliks löömise traditsioonis kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned c) relvastus 1)piik-püüti vastast sadulast piasata 2)mõõk -kasutati
Saksamaa Lõunast Prantsusmaa Lõuna lagunes. 3.Feodaalkord: senjööri ja vasalli suhted. Laiemas tähenduses feodaal ühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus, pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Feodaalkord kujunes välja Frangi riigis, tänu Karl Martelli ratsaväele, kellele ta jagas teenistuseks maatükke. Tekkis, sest: - oli vajadus uut laadi sõjaväeorganisatsioonile - vajadus luu stabiilne võimusüsteem. LÄÄN- vasallile antud maa koos taloboegadega Benefiits: oli eluaegne, kuid Feood: Oli vabalt pärandatav lään. Pärandamiseks oli vaja vasalli Nõusolekut. (pärandati isalt pojale) Domeen- kuninga maavaldus Allood- maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Läänistamise protseduuri nim. investituuriks. Läänisuhe oli: - lepinguline: mõlema poolsete kohustustega - hierarhiline: 1 lepingupool oli teisest üle - isikuline: kehtis mentaliteet ,,Minu vasalli vasall pole minu vasall"
- linnaelu korraldamine, kohtupidamine, hoolitsemine vaeste ja tõbiste eest, linna kaitse, kaubandus, Lübecki õigus. - kuidas makse kogutakse, linna õigus, ei olnud rahu ja korda. Oleks tekkinud ainult üks valitseja Põlisrahva ühiskondlik ja majanduslik seisund linnades. - Tegid mustemaid töid, naha parkimine, voorimees, teenijad, ehitajad, eestlased meistriks tavaliselt ei saanud. Lään ja läänimees. Lään on maa-ala talupoegadega. Antakse vasallile. Lääni võib pärandada 1397.aastast Lääni andja ja lääni saaja kohustused ja õigused. - Oma vasalli kaitsta ja toetada. Andis elatusvahendid. Koguma pidi makse talupojalt. Sõjakäikudel pidi osalema. Pidi kaasa võtma oma sõjasalga. Esimese kutse peale. Pidi oma senjööri päästma. Ei tohtinud reeta teda. Õigus oli kasutada maaala talupoegadega. Valdemar-Eriku lääniõiguse ajalooline tähtsus. - Taani kuningas. Kehtestab feodaalkorra eestis. tõi läänikorra eestisse. tema
a viimse lääne-rooma keisri Romulus Augustuluse. Feodaalsuhete kujunemine Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasallsidemetel. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning aitas teda sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. Vasall ehk läänimees (vasallus) oli keskajal lääni haldav ja valdava väikefeodaal. Lään anti vasallile kõrgema feodaali poolt talle osutatud teenete eest eluks ajaks ning hiljem ka pärilikuks valdamiseks. Läänilepingu ja vasallivandega kohustati vasalli osutama senjöörile selle eest teeneid: võtta osa sõjakäikudest, osa võtma senjööri kohtust, vajadusel andma laenu jms.Senjöör (prantsuse senior vanem) oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid
annaabi.ee 
